teise kehapoolega. Hüperkineesid ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja atetootilised hüperkineesid, torsioondüstoonia, treemor, tikid. · Tundlikkus Liigid pinnatundlikkus, süvatundlikkus, tundlikkus siseorganeilt, kombineeritud tundlikkus Anesteesia tundlikkus puudub Hüpesteesia tundlikkus Hüperesteesia tundlikkus Paresteesia tundlikkuse aisting ilma välisärritajata valu · Koordinatsioon ja tasakaal Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib olla liigutuste kiirus, ulatus, suund, ajastatus ataksia. Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele
Haiglas patsien sai palju ravimeid mis saavad mõjutada haige progreseerumise, uus olukord ja palju uusi inimesi saavad ka halvesti patsiendile mõjutada. Patsiendil tekkis hirm ja sundmõtteid, et keegi võiks teda kahjustada, selle tõttu naine saaks toidust keelduda ja ei maga öösel. Samuti naine, ei soovi enda eest hoolitseda, kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. See oli seotud kvantitatiivse tajuhäirega (hüperesteesia). Patsiendi seisun on raske hingata, sest ta ei pruugi palju suhelda. Õde peakst teha füüsiline läbivaatus, kas toimivad patsiendiga keha muutused, hindama patsiendi teadvus ja emotsionaalmne seisund, vaadata kuidas ta reageerib küsimustele, kas saab aru mida küsitakse ja kas vastab. Oluline on hinnata ka sugulaste suhtumine patsieendi juurde. Küsimused sugulastele Millal hakab seisund halvenema? Kas patsient selgitas miks ta keeldub toidust ja ei soovi magada
Tajumine on tunnetusprotsess, mille kägisu füüsilised ärritajad (valgus, heli, temp jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral; ajutraumad) Hüpesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral)
temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju. TAJUMISHÄIRED Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed tajumishäired tajumishäired Hüperesteesia Hüpesteesia Anesteesia Meelepetted Psühhosensoorsed häired sensoorse ärrituslä- sensoorse ärritusläve sensoorse ärritusläve a) illusioon a) agnoosia ve alanemine kõrgenemine ärritajate kõrgenemine ärritajate
tunnused). Kliiniline sümptomaatika sõltub verevalumi lokalisatsioonist ja suurusest. Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas.
Herpese järgne valu piirkond (nahk) paraneb, kuid valu jääb vöötohatise järgselt (kahjustab närvijuuri). Perifeerne üliväikesed kiud rikutud Tsentraalne valu ,,koht" pea- või seljaajus Neuropaatiline valu Kaasnevad o Paresteesia sipelgad o Düsesteesia vastik tunne o Hüperalgeesia riie tekitab vastikust o Hüperesteesia puudutus tekitab vastikust o Allodüünia o Valu paroksüsmid Valu aisting läheb peaajus laiali Seljavalu definitsioonid: Väga levinud 90% elanikkonnast tunneb seda elu jooksul, neist 10% krooniline Valu või ebamugavustunne roietest allpool ja ülalpool jalgu Jalgade valuga või ilma Uus ägenemine kui sümptomite vahel on 6 kuud Kestvuse järgi o < 6 nädalat o 6-12 nädalat subakuutne
hiljem nt dementsel inimesel Tajumis- ja mõtlemishäired Tajumishäired - Tajumine on tunnetusprotsess mille käigus füüsilised ärritajad muudetakse informatsiooniks psüühilisel teadvuse tasandil - Apertseptsioon – emotsioone ja mõtet poolt modifitseeritud taju; meie arusaamad ja emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted
annaabi.ee 
