Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on helmintiaaside korral lapsel esineda võivad vaevused?
  • Millised on helmintiaaside ravipõhimõtted?
  • Millised on õendustegevusabinõud helmintiaaside korral?
  • Mida nimetatakse funktsionaalseks kõhukinnisuseks?
  • Millised on funktsionaalse kõhukinnisuse tekkepõhjused?
  • Mida nimetatakse rooja retensiooniks?
  • Mis on enkoprees?
  • Millised on võimalikud kõhulahtisuse põhjused?
  • Mis on fGÖR-i tekkepõhjused?
  • Millised on õendusabinõud fGÖR-i korral?
  • Milles väljendub stomatiidi kliiniline pilt?
  • Miks on stomatiidi korral laps isutu?
  • Millised on stomatiidi ravi- ja õendusabi põhimõtted?
  • Kuidas saab soori ennetada?
  • Mida nimetatakse Chroni tõveks?
  • Mida nimetatakse Hirschprungi tõveks?
  • Mis on malabsorptsiooni sündroom?
SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI
  • Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi.
    Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti.
  • Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust.
    On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli.
    Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid ( ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid.
    Enterobiaasi tekitajateks on naaskelsabad ehk enteroobiused. Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles.
  • Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism).
    Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge . Nakatumine toimub haige inimese väljaheidete kaudu, mille sisse parasiit muneb solkmemune. Munad kantakse edasi kärbestega, kes nakatavad toidu ja vee solkmemunadega. Inimene tarbib infitseeritud toitu või vett ja saab endale solgestõve.
    Enterobiaasi tekitajaks on naaskelsaba. Nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemete vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega ja on vastupidavad kuivamisele. Kui munad alla neelatakse vabanevad munad kestast duodeenumis ja arenevad suguküpsed naaskelsabad. Emased ussid ronivad öösel pärasoolest välja ja munevad pärakuümbruse nahakurdudesse u 12000 muna. Pärast seda hukkub emasloom. Munade edasiseks arenguks on vajalik õhuhapnik, seega peavad nad väliskeskkonnas viibima 4-6 tundi. Selle aja jooksul muutuvad nad nakatumisvõimelisteks. Munad säilivad toatemperatuuril elu-ja nakatumisvõimelistena 35 päeva, tolmus, ihu-voodipesul, mänguasjadel
  • Millised on helmintiaaside korral lapsel esineda võivad vaevused ?
    Lapsel võib esineda:
    • Kõhuvalu, oksendamine , isutus , kõhulahtisus
    • Rahutus, erutuvus , pearinglus , närvilisus, õppimisvõime langus
    • Sügelemine päraku piirkonna ümbruses (sügels võib kesta mõne päeva ja korduda alles 3-4 nädala pärast aga sügelus võib esineda ka pidevalt) Kratsimisele võib kaasneda dermatiit
    • Saastunud küünealused ja sõrmed (kratsimise tõttu)
    • Tütarlastel kaasneb vulvovahiniit
    • Unehäired, hammaste krigistamine
    • Võib esineda enureesi

  • Milliste laboratoorsete markerite alusel saab helmintiaaside esinemist kindlaks määrata?
    · anaalkaape mikroskoopilise uuringu alusel
    · rooja uuring (ussid väljaheites, mune ei ole)
    · usse näha pärast lapse uinumist
    · rooja makroskoopiline uuring
    · rooja mikroskoopiline uuring (leitakse askarite mune)
  • Millised on helmintiaaside ravipõhimõtted?
    Ravima peab kõiki pereliikmeid! Põhiline ravim mebendasool. Ravimil vähe kõrvaltoimeid ja on efektiivne. Kasutatakse ka almebendasooli.
    Enterobiaasi korral raviks ühekordne annus. Askariaasi korral ravi kestvus 3 päeva, hommikul ja õhtul p/o 100 mg. Paari nädala pärast kordus ravikuur ja siis uus analüüs.
  • Millised on õendustegevusabinõud helmintiaaside korral?
    · hügieen, igaühel oma eraldi käterätt, mis igapäev vahetada. Ruumide niiske koristus , mänguasjade pesemine. Eraldi voodis magamine
    · peale roojamist, hommikul ja õhtul pesta lahkliha piirkonda sooja veega
    · ööseks lapsele jalga aluspüksid (võimalikult ümber) (vahetada hommikul ja õhtul). Ps. õhtul anaalpiirkond määrida vaseliiniga ja asetada sinna vatitampoon, mis hommikul eemaldada ja põletada.
    · püksid pesta, keeta , triikida mõlemilt poolt (samuti voodipesu )
    · käsi pesta sageli, küüned lühikesed, küünealused puhtad
    · vastavad abinõud katkestavad usside ringluse
  • Mida nimetatakse funktsionaalseks kõhukinnisuseks?
    Funktsionaalse kõhukinnisuse korral on probleemid kestnud viimase kahe nädala jooksul. Esineb 95% kõhukinnisusega igas eas lastest. Võib esineda koos enkopreesiga või ilma enkopreesita. Soodustavaks on konstitutsionaalsed ja pärilikud faktorid . Sageli saab alguse lihtsast kõhukinnisuse perioodist ja valulikust defekatsioonist. Funktsionaalse kõhukinnisuse korral ei ole tegemist patoloogilise probleemiga.
  • Nimeta kõhukinnisuse kriteeriumid.
    • Roojamine toimub harvem kui kaks korda nädalas
    • Rooja kontsistents on muutunud (kõva, pabulane, suures hulgas)

  • Millised on funktsionaalse kõhukinnisuse tekkepõhjused?
    • Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit).
    • Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks.
    • Perekondlik eelsoodumuslik põhjus
    • Neurogeensed põhjused- Põhjuseks närvisüsteemi iseärasused, soolelihaste talitlushäire.

  • Kirjelda funktsionaalse kõhukinnisuse patogeneesimehhanismi.
    Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks.
  • Mida nimetatakse rooja retensiooniks?
    Defekatsiooni sageduse langus (roojamine kaks või vähem kordi nädalas) on kestnud viimased kolm-neli kuud. Muutused on rooja kontsistentsisja roojamist võidakse vältida.
  • Mis on enkoprees ?
    Enkoprees avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises. Psüühika või soolefunktsiooni häire põhjusel. Soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse tüsistusena nn „pükste määrimine“. Sel juhul roe „ lekib “ kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel või savitaoline. Seisund võib avalduda üksiku probleemina või koos mõne tundeelu ja/või käitumishäirega.
  • Kirjelda kõhukinnisusega patsiendi kliinilist pilti.
    • Roojamine on valulik
    • Kõhuvalu
    • Defekatsiooni tagasihoidmine (roojamise vältimine)
    • Esineb rooja retensioon (peetumine) enkopreesiga või ilma
    • Rooja hulk suur, roojamistungi ei teki (roe võib püsida sooles 5-7 päeva)
    • Laps on isutu, kahvatu, võib esineda kõhuvalu.
    • Rooja retensiooni ehk peetuse teke!
    • Häiritud uni imikutel ja väikelastel
    • Vanemaealistel lastel väsimus, loidus, peavalu
    • Tütarlastel võib tekkida uroinfektsioon

  • Millised on kõhukinnisuse ravipõhimõtted ja õendustegevus?
    • Kõhukinnisuse likvideerimine (kasutatakse klistiiri, Mikrolax) rektaalsete suposiitide ja mineraalõlide kasutamine (suu kaudu suurtes kogustes )

    • Uue rooja retensiooni vältimine (kiudaineterohke toitumine- rohkelt puu-, ja juurvilju, rukkileib, nisukliid, kaerahelbepuber, küllaldaselt vedelikku (6klaasi päevas) regulaarsed toidukorrad , potsirežiimi kujundamine, piisav füüsiline aktiivsus, kõhumassaž

    • Regulaarse defekatsiooni väljakujundamine- säilitada normaalne roojamise sagedus (osmootsed lahtistid, roojamassi suurendavad ained, rooja pehmendajad, stimuleerivad lahtistid)

    • Lapse ja vanemate õpetamine, nõustamine, psühhoteraapia.- Selgitada kõhukinnisuse olemust ja normaalse roojamise vajalikkust . Selgitada tevislikku toitumist ja poirežiimi. Selgitada välja psühholoogiline taust. Motiveerida , kiita last. Pidada roojamise kohta päevikut. Vajadusel kasutada psühhoteraapiat.

  • Kirjelda kõhulahtisuse sdr olemust.
    • Sagenenud roojamine (3-6x ööpäevas)
    • Kõhuvalu
    • Iiveldus
    • Düspepsia
    • Laps on loid, rahutu , isutu
    • Oksendamine või toidu tagasiheide
    • Võib kaasneda ka palavik

  • Millised on võimalikud kõhulahtisuse põhjused?
    • Lapse toitmise vead. Näiteks: ületoitmine, vale toitmisreziim.
    • Infektsioosne- Patogeensete mikroobide sattumine lapse organismi. Näiteks: mustad käed, toidunõud, lutid, mänguasjad.
    • Parenteraalne- Normaalne soolefloora muutub patogeenseks, sooleväliste haigusprotsesside korral.Näiteks: otiidi, pneumoonia, ägedate hingamisteede põletike korral.
    • Lapse hooldusvigadest tingitud seedehäire- Näiteks: hügieenivead, ülekuumenemine

  • Nimeta kõhulahtisuse ravi- ja õendusabi põhimõtteid.
    • Soovitatav on toitumist vältida 6-12h, et anda soolele puhkust (oluline on vedeliku tarbimine)
    • Oluline on kaotatud vedeliku asendamine. Võib pakkuda apteegis olevaid pulbrilisi soolalahuseid arsti soovitusel. Võib pakkuda ka mineraalvett (ilma gaasita). Juua anda väikestes kogustes, lonkshaaval või teelusikaga. Näiteks: üks-kaks-kolm teelusikatäit ühe-kahe minuti järel, kui oksendamist/kõhulahtisust ei teki võib kogust suurendada. NB! Mitte anda magusaid jooke , sest need soodustavad mikroobide paljunemise kiirenemist sooles.
    • Kui laps on loomulikul toitmisel, siis ema imetagu last algul 5 minuti vältel ja seejärel imetamist pikendada järk-järgult 10 - 15 minutini. Teisest - kolmandast päevast peaks laps saama juba toitu nagu tavaliselt (endisel hulgal).
    • Kui laps on segatoitmisel, siis antakse talle ühe-kahe päeva vältel vaid rinnapiima , toitesegu (kuivpiimasegu) jäetakse ära.
    • Kui laps on olnud kunstlikul toitmisel, siis antakse talle segu lahjendatuna, veega pooleks.
    • Toitudest sobib riisi-, kartuli-, porgandipuder. Kisell , banaanid . Pudrule võib juurde anda lahjat peenestatud liha. Sobib ka biojogurt, keefir .
    • Medikamentoosne ja sümptomaatiline ravi. Seedefermentide e.ensüümide manustamine. Olenevalt sümptomist. ( Smecta pulber, Rehyron pulber)

  • Ravipõhimõtted ja õendustegevus kõhuvalude korral
    • stressi, pinge, ülekoormuse põhjuse kõrvaldamine,
    • regulaarne , mitmekesine ja kiudaineterikas toit,
    • päevarežiimi korrastamine (vaimse ja füüsilise töö vaheldumine ),
    • vajadusel psühholoogi ja/või psühhiaatri abi.

    NB! Orgaanilise põhjusega retsidiveeruvate kõhuvalude puhul ravida konkreetset haigust!
  • Kirjelda fGÖR olemust.
    Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks tekib tervetel lastel, eriti esimestel elukuude peale toitmist. Lapse üldseisund ja emotsionaalne toonus ei muutu, laps väljutab toidumassid kiirelt ja kergelt. fGÖR tekib äkki, ilma iivelduse ja ebameeldiva aistinguta.
  • Mis on fGÖR-i tekkepõhjused?
    Tekkepõhjusteks võivad olla:
    • Ebaregulaarne toitmine,
    • Ületoitmine,
    • Vaegtoitmine,
    • Aerofaagia- õhu alla neelamine
    • Eale mittevastav toit,
    • Liiga rasvarikas toit.

  • Millised on õendusabinõud fGÖR-i korral?
    • Vältida soodustavaid faktoreid,
    • Jälgi, et rind ei oleks liiga piima täis ja pingul imetamise alustamisel ,
    • Jälgi, et laps poleks toitmise alustamisel liiga näljane,
    • Jälgi, et oleks õiged imetamisvõtted.
    • Lisatoidu varasem andmine
    • Tõstetud peaalus

  • Kirjelda diferentseerivalt pülorospasmi ja pülorostenoosi vaevuste esinemist vastsündinul.
    Sümptomid
    Pülorospasm
    Pülorostenoos
    Mõiste 
    Maolukuti funktsionaalne spasm neuromuskulaarsel tasandil.
    Kaasasündinud püloruse seina hüpertroofia nn.püloropaatia.
    Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk.
    Makku kogunenud suur toiduhulk väljub oksendamise teel.
    Algus
    Kohe pärast sündi,
    esimestel elupäevadel.
    Esimesel elukuul 2.-3.elunädal.
    Oksendamine
    Sage, väikeste hulkadena, sagedus muutlik .
    Harv 2-3 x ööp., kohe pärast sööki.
    Hulk suur, fontäänina.
    Kaal
    Langus puudub või vähene.
    Langus suur.
    Kõhukinnisus
    Puudub või on vähene.
    Esineb alati.
    Rooja hulk
    Normaalne või veidi vähenenud.
    Vähenenud.
    Urineerimise sagedus
    Norm. või veidi vähenenud.
    Vähenenud 6-8x ööp.
    (Norm. 20 - 25 x ööp.)
    Näo ilme
    Norm., vahel rahutu.
    Näljase, kurja ilmega.
    Läbivaatus
    Patoloogiata.
    Mao piirkonna ettevõlvumine,
    kõhu sisselangemine, palpeeritav paksenenud pülorus, (paremal, kõhu sirglihase välisserva kõrval 1,5-2 cm allpool roidekaart).
    Kulg
    Kestab 2-3 kuud;
    Oksendamine väheneb vastavalt lapse arengule, kasvule;
    Toita sageli ja väikeste kogustes.
    UH uuring;
    Kirurgiline  ravi (müotoomialõikus).
  • Milles väljendub stomatiidi kliiniline pilt?
    • Suu limaskestal ja keelel valkjas - kollased katud , mis hiljem võivad haavanduda. Katud väga valulikud, laps keeldub söögist
    • Suust võib erituda ebameeldivat lõhna
    • Võib esineda kehatemperatuuri tõusu
    • Esineb üldine intoksikatsioon
    • Võib kaasneda ka lümfisõlmede suurenemine
    • Nakkav, haigus levib lapselt - lapsele, mistõttu vajalik haige isoleerimine

  • Miks on stomatiidi korral laps isutu?
    Suu limaskestal ja keelel olevad katud on väga valulikud ja põhjustavad valu söömisel.
  • Millised on stomatiidi ravi- ja õendusabi põhimõtted?
    • Sümptomaatiline
    • Lokaalne (valu vähendamine ja bakteriaalse infektsiooni vältimine)
    • Eesmärk: suu loputamine, peitsimine (iga 3 tunni tagant ja/või enne söömist) lühiajaline paikse valu leevendamine, mis hõlbustab söömist
    • Suu hügieen
    • Vitamiinid (C- vitamiin )
    • Toit vedel, toita sageli ja väikestes hulkades
    • Vältida kuumi ja külmi ja ärritavaid toite, jooke, leige jook
    • Antibakteriaalne ravi (bakteriaalse infektsiooni lisandumisel).

  • Kirjelda soori etiopatogeneesi.
    Soor on seeninfektsioon mille tekitajaks on Candida albicans. Infektsiooni esineb imikutel ja väikelastel. Tekkepõhjusteks võivad olla näiteks hügieenireeglite eiramine (luttide, pudelite, toidunõude puhtus ), võib tekkida ka siis kui lapsevanem paneb lapse luti oma suhu. Kui laps sööb tahket toitu, peab tal olema oma lusikas ja toitjal oma lusikas. Soor võib tekkida ka seederikete, kurnatuse ja pikaajalise antibiootikumravi korral. Soor lokaliseerub suu ja keele limaskestal, millele tekivad väikesed valkjad täpikesed, mis huljem laatuvad, moodustades valkja katu , mis muutub paksuks ja kohevaks. Soori tõttu võib olla imemine valulik ja võib limaskestale tekkida bakteriaalne põletik.
  • Kuidas saab soori ennetada?
    Soori saab ennetada hoides toidunõud puhtana. Lutte, pudeleid tulekskeeta ja neid tuleks hoida keedetud, suletud kaanega nõus.Oluline on ka käte puhtus. Peale sööki võib imikule anda 2 teelusikatäit keedetud-jahutatud vett suhu, et loputada suu piima ja toidu jääkidest.
  • Mida nimetatakse Chroni tõveks?
    Crohni tõbi on krooniline soolepõletik, mis haarab teatud sooleosa, näiteks niudesoole lõpposa ja käärsoole algusosa kõiki seinakihte. Crohni tõbi on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Sümptomid võivad olla, aga haigus võib kulgeda ka haigusnähtudeta. Crohni tõbi põhjustab soole paksenemist, punetust, isegi haavandeid. Haavandid võivad tekitada sooleseina sisse augu . Nii soole paksenemine kui ka haavandites tekkiv armkude võivad takistada toidu liikumist soolestikus . Enamasti haigestutakse noores eas (15-35).
    Tüüpiline on kroonilise kõhulahtisuse ja peamiselt paremale alakõhtu lokaliseeruva valu esinemine. Ka verise väljaheite, kaalulanguse ja palaviku esinemise on tavaline. Pikaaegse verekaotuse tagajärjel võib tekkida aneemia ehk kehvveresus . Fistlite korral esineb mädaeritus pärakuümbruses paiknevatest avadest .
  • Mida nimetatakse Hirschprungi tõveks?
    Hhirschprungi tõvi on kaasasündinud seisund, mis põhjustad kõhukinnisust, valu ja letaalset soole blokeerimist. Kaasneda võib ka aneemia , verine väljaheide ja kõhulahtisus. Haigusest on haaratud jämesool, kus puuduvad närvirakud. Imikutel ei teki soole motoorikat esimeste päevad jooksul. Raviks on operatsioon , mille käigus eemaldatakse osa jämesoolest, mis ei tööta korralikult.
  • Mis on malabsorptsiooni sündroom?
    Malabsorptsioon on toitainete imendumishäire soolest. Toitainete imendumine on nende algosadeks lõhustunud osade tungimine läbi peensooleseina verre või lümfi. Lümfi imendub rasv , kõik teised toitained lähevad verre. Kui mingis eelpool mainitud osas tekib takistusi, tekib malabsorptsioonisündroom.
    Malabsorptsiooni põhilisteks tunnusteks on pidev ehk krooniline kõhulahtisus, suurenenud rasvaeritus roojaga ehk rasvroe, kaalulangus ning niinimetatud vaegussündroomid, milledest olulisemad on: kõhnumine, tursed, kõhupuhitus, gaasid, veresuhkru kõikumine osteomalaasi, hüübimishäired, nõrkus, krambid , ikterus
  • Vasakule Paremale
    SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #1 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #2 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #3 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #4 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #5 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #6 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #7 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #8 SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Greete12345 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED
    12
    docx

    LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED Iseseisev töö Tartu 2016 0 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks............................................................2 Kõhukinnisus........................................................

    Kategoriseerimata
    LASTEHAIGUSED
    54
    docx

    LASTEHAIGUSED

    · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)

    Meditsiin
    Seedetrakti haigused-ravimid
    17
    doc

    Seedetrakti haigused, ravimid

    kibe hapukas ,ebamäärane kurguvalulikkus, kihisev hääl, valu rinnus, kõhupuhitus, okse. 3) Haavand tõbi – maohappe liigsus, stress, kohv, suitsetamine, MSPVA. Tüsistused: veerejooksu haavandtõbi. 4) Mao ülihappesus - tingitud kaebused: kõrvetised ja valud, tekivad tavaliselt tühja kõhuga, sest toit toimib ise mao happesust vähendavalt ja limaskesta kaitsvalt . F II Seedetrakti ravimid 1 201272013 Väga üldiselt võib maohaigusi jaotada kolme suurde haigusterühma: Krooniline mao põletik e, gastriit Maohaavandid Kasvajad Krooniline gastriit võib olla kas üle happesusega (võib üle minna haavandiks) alahappesusega (siin on suurem kasvajate eelsoodumus) Mao füsioloogia: KORRATA anatoomia/füsioloogia õpik! Füsioloogia: 2.5 l HCl  seedimiseks.

    Meditsiin
    KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
    41
    pdf

    KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

    Võib jaotada tinglikult 5 rühma: Organite põletikud ­ äge apenditsiit, äge hepatiit, äge pankreatiit jne Õõnesorganite perforatsioonid ­ peptilise haavandi, jämesoole divertiikuli perforatsioon jne Peristalteeruva organi valendiku sulgused ­ liited, volvulus, sisemised ja välised songad jne Organite vereringe häired ­ äge mesenteriaaltromboos, songa strangulatsioon jne Verejooksud seedetrakti või kõhukoopasse ­ peptilise haavandi verejooks, aordi aneurüsmi perforatsioon jne Põhilised sümptomid, mis võivad esineda ägeda kõhu sündroomi korral: Kõhuvalu (koolikuline, pidev) ­ sündroomi defineeriv sümptom Isutus, iiveldus, oksendamine (sh verine) Peristaltika muutused ­ kõhukinnisus, kõhulahtisus (sh verine) Sokk ­ tahhükardia, hüpotoonia, oliguuria, tahhüpnoe Palavik ­ viitab infektsioonile/põletikulisele protsessile

    Meditsiin
    Seedeelundite haigused
    50
    ppt

    Seedeelundite haigused

    Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla korduv (10-15%-l), nn. RAP-recurrent abdominal pain (i.k.)

    Bioloogia
    Pediaatria
    29
    doc

    Pediaatria

    lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu­ ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne

    Pediaatria
    HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED
    5
    docx

    HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

    LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.

    Õendus
    Karja tervis ja veterinaarprofülaktika
    18
    docx

    Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

    Lamav vasikas ­ algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 16. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa ,,stressis" ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus ­ vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised. Tunnused: vatsa töö häirumine, isu langus, piimatoodangu langus, roojamise ja roosa muutused, lehma väliskuju muutused. 17. Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos ­ vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest:

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun