Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi
.................... rind .................................. kõht .................................. (kube ..................................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi .....................
.............. rind .................................. kõht .................................. (kube ..................................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ........
Kohe kui üldine soojendus on tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võib kohe asuda dünaamiliste venituste juurde, mis tähendab aeglast, kerget läbi liikumiste saavutatud lihase venitust. Alustama võiks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Dünaamilist venitust võiksid teostada järgmises järjekorras:1)selg 2)küljed 3)kael 4)küünarvarred ja randmed 5)triitseps 6)rind 7)tuhar 8)reie siseküljed 9)sääred 10)pöiad Kui teed korralikult sooja siis vähendad vigastuste riski. Sooja tuleb teha korralikult mitte lasta üle jala. Soojenduse tegemine on kõige tähtsam enne füüsilist koormust.
1. Staatilised soojendavad venitused Kohe kui üldine soojendus tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võiks kähku asuda staatilise venituse juurde, mis tähendab aeglast, kerget ja lõdvestunud staatilist lihase venitust. Alustama peaks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Staatilist venitust võiks teostada järgmises järjekorras: 1. selg 2. küljed 3. kael 4. küünarvarred ja randmed 5. triitseps 6. rind 7. tuhar 8. reie siseküljed 9. reie nelipealihased ja reie eemaldajad 10. sääred 11. sääre esikülg 12. reie kakspealihas 13. pöiad 2. Dünaamilised soojendavad venitused Kohe kui staatiliste venitustega valmis, võiksid järgneda kerged dünaamilised venitused jalgadele ja kätele erinevates suundades. Kurzi ja Acute'i järgi tuleks teha niipalju seeriaid kui vaja, et jõuda erinevate töös põhiraskust kandvate liigeste liikumise maksimaalamplituudini,
sarkopeenia ennetamiseks ja raviks mõjuvõimsaim vahend Kui jõusaali kasutamise võimalus puudub, saab sarkopeeniat ravida ja ennetada ka kodustes tingimuste Tuleb kasutada eri treeningekspandreid, käepäraseid raskusi ja oma keha vastupanu Harjutuste arv Sooritada 810 harjutust peamistele lihasgruppidele: Rinnalihas Seljalailihas Deltalihas Kõht Tuhar Reielihas Intensiivsus ja progress Raskus tuleks valida selliselt, et jõutaks sooritada seeriaid 1015 kordusega 12 ja 13 kordus peaks nõudma tõsist pingutust, kuid 15ne seeria suudetakse siiski lõpetada Intensiivsust tuleks tõsta ja sellega kohaneda järkjärgult Jõu juurdekasvu ja näitajate paranemise korral tuleks esmalt tõsta korduste arvu Esmalt tuleb saavutada maksimaalne korduste
pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum
kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis
2. Jalg tõsta sirgelt kõrvale pingile. Kallutada ennast kõrvale. 3. Istes haarata kätega säärest, kallutada sirget keha ettepoole. Võib tõsta põlvest kõverdatud jala üle teise. Sellel juhul ei venitata mõlemat reit korraga vaid ainult üht. Harjutust sooritada mõlema jalaga. ________________________________________________________________________ 9 Vaagnavöötme ja reie välimised lihased (tuhar) 1. Istuda põrandal, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise jala. Käe abiga suruda põlve tahapoole. 2. Istes põlvest kõverdatud jalg maas, kallutada kere ette. 3. Selililamangus, põlvedest kõverdatud, tõstke üks jalg teise põlvele, tõmmata maas oleva jala põlve alt enda poole. Venitab keskset tuharalihast. 4. Selililamangus, põlvedest kõverdatud, üks jalg üle teise nii, et põlved
➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse pinna nahk 4) ristluupõikmik PLEXUS SACRALIS ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest ➔ N.ISCHIADICUS e istmikunärv-> reie tagakülje lihased, rääre- ja jalalihased + nahk ➔ tuharanärv->tuhar, häbemenärv->vaagen ja suguelundid 11. Suurim ja võimsam närv inimkehas on ● istmikunärv N.ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused:
Interjööri alla mõistetakse sisemisi morfofüüsioloogilisi ja biokeemilisi omadusi olenevalt hobuse töövõimest. Konstitutsioonid tugev, õrn, toores. Söötmine: enne sööki tuleb joota, sööki tuleb ette anda kuni 2 kg korraga ja 3 korda päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis
1. Шея (Kael) 2. Грудинка (Veiseliha rinnatükk) 3. Челышко, грудинка (Rinnatükk) 4. Толстый край (рибай) (Paks serv) 5. Тонкий край (Õhuke äär) 6. Оковалок (Välisfilee) 7. Вырезка (Puusatükk) 8. Фланк, брюшина (Kõhukelme) 9. Брюшина (Kõhukelme) 10. Лопатка (Jalg) 11. Огузок, бедро (Reis) 12. Пашина (Kube) 13. Кострец (Tuhar) 14. Голяшка (Säär) 3. Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha) Делится на 3 сорта. К первому сорту относится спинная, грудная части, филей, оковалок, кострец и огузок; ко второму — лопаточная, плечевые части и пашина; к третьему — зарез, передняя и задняя голяшка.
tööobjektile lähedal. Töölaud ning tool peaksid olema paigutatud selliselt, et tööpind asuks küünarvartega ühel kõrgusel, selg oleks sirge ja õlad lõdvestatud asendis. Täppistöö puhul tuleks luua mingi toetuspunkt küünarvartele, randmetele ja kätele. See tugi peab olema reguleeritav. 57. Milliste sümptomite üle inimesed kurdavad, kui nad peavad istuma ebamugavas asendis? Seljavalu, jalad-kael-õlad pinges/väsinud, tuhar on pinges. 58. Loetlege kasulikke nõuandeid, mis on vajalikud seisva tööasendiga töötamisel. Vastavalt tööle reguleeritud laua kõrgus, kohtvalgustus, tuleb vältida ettekallutatud asendis töötamist, töö tuleb korraldada nii, et istuv ja seisev tööasend vahelduksid, töö käigus peavad õlad olema lõdvestunud ja selg sirge, töölaua kõrgus võib olla kõrgem täppistöö ja madalam füüsiliselt raske töö
(~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi, hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill, tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik
puusaliiges nihestuda ka hiljem. Puusaliigese arenguline düsplaasia tähendab ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigesekapsli, reieluu proksimaalse otsa ja puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasia, ebastabiilsuse, osanihestuse või nihestusega. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse riskitegurid? Oligohüdramnion, sünnikestus, enneaegsus (ebaküpsus, lõtvus, arenguhäire), mitmikud, madal sünnikaal, tuhar või jalgseis, geneetilisus, tüdrukud. Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse kliinilisi tunnuseid. Abd piiratus, naksumis-libisemine, ristivoltide assümeetria, üks reis teisest lühem, üle 1 a kõnnak (“pardikõnnak”, haigel jalal seistes aga keha tahapoole painutatud, lonkamine ilma teadaoleva põhjuseta) Millised on puusaliigese arengulise nihestuse dgn spetsiifilised testid? Ortolani-abduktsiooni testimisel on tuntud naksumine, läheb liigespilusse tagasi
luumurru stabiliseerumiseni. Seda eriti luu dislokatsiooni (vrd luksatsioon- paigast äranihkumine) või liigeslähedaste transversaalmurru (ristikulgev) juhtude korral nii nagu seda põhjustaks ülemäärane traktsioonjõud. Raskuste riputamine üle mittetoetatud liigese, passiivse jõu suurendamise eesmärgil võib samuti olla kahjulik, eriti põlvele ja küünarliigesele, kus pikemad jõukangid on harjutusega seotud. Näiteks: põlveliiges on täielikult sirutatud, kand ja tuhar on toetatud, kuid reieluu ei ole toetatud. Harjutusnäide: Füsioterapeut võib põlveliigese eesmise kapsli tugevdamiseks lisada manuaalset survet või asetada raskused põlve peale. Kui tegemist on liigeselähedase või intraartikulaarse murruga, siis niisugused harjutused põhjustavad ülemäärast pinget liigese antroposterioorses suunas, valu ning tegevus võib takistada normaalset luu kinnikasvamist. Lihase jõud luumurru piirkonnast nii distaalsel kui proksimaalsel ning nendest
annaabi.ee 
