MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega.
Seedesüsteem – 2 küsimust ! 1.Suuõõs a. mis on pehme suulae aluseks? suulaeaponeuroos b. mis luud moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua processus palatinus, os palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3
algavad umbselt!; on verekapillaaridest suurema läbimõõduga ja seina rakkude vahel on suuremad avad; lümfisooned (kitsamas mõttes) – kulgevad läbi lümfisõlmede, liituvad järjest suuremateks; lümfitüved (truncus lymphaticus) – tekivad mingi suurema kehaosa kõigi soonte liitumisest (näiteks nimmetüvi – alajäsemest, kaelatüvi – kaelast jne.) Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: A. Rinnajuha (ductus thoracicus) – ¾ kehast B. Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter) – ¼ Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l
secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle nimetus), millest see on arengus tekkinud fossa ovalis, on tekkinud septum primum’ist 7) milline klapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel, nimetus, osad valva bicuspidalis s. mitralis, osad: cuspis anterior et posterior 8) kus paikneb nodus atrioventricularis?
mis ulatub kaugemale säsisse - venae interlobares - Pars conjugens ühendab nefronit kogumistorukestega - vena renalis Kogumistorukesed – tubuli colligentes - veenid saadavad artereid - ühinevad omavahel kuni lõpuks tekivad papillaarjuhad – ductus - venae arcuatae’d anastomoseeruvad teineteisega papillares Iseärasused - avanevad neerupapilli sõelväljal 10-30 foramen papillare’na Koores - iga papilli ümbritseb väike neerukarikas – calyx renalis minor - enamik verest läbib kaks korda kapillaaristiku
ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes) munandivõrgustiku kanalikesed liituvad ja moodustavad viimajuhakesed (täkk 12-23, koer 15-18) valendikku vooderdab epiteel, kus vahelduvad madalate ja kõrgemate rakkude grupid (ripsmeteta, kuid mikrohattudega kuubilised rakud ja sihvakad ripsmetega silinderjad rakud) Munandimanus (epididymis) Munandimanus jaguneb pea-, keha- ja sabaosaks Munandimanuse juha (ductus epididymidis) moodustub viimajuhakeste liitumisel üheks pikaks tugevalt vääniliseks tuubuliks (täkk kuni 90 m, koer kuni 8m) Munandimanusejuha Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, pindmised silinderjad rakud omavad arvukalt väga pikki mikrohatte - stereocilia Nendel rakkudel on järgmised funktsioonid: testikulaarse vedeliku absorptsioon, jääkkehakeste ja degenereerunud spermatosoidide fagotsütoos,
ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega suurim, umbes 30g Limaskest fossa retromandibularis'es - pars nasalis mitmerealine ripsepiteel (hingamistee) Ductus parotideus ületab musculus masseteri, läbib selle eesserva - pars oralis et laryngea mitmekihiline lameepiteel juures musculus buccinatori ja avaneb suuesikus 2. ülemise purihamba - submooskiht on tihenenud kohal papilla parotideal Lihaskest
temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida arterites, näiteks õlavarrearter, unearter 7 Hemoglobiini hapniku küllasust näitab: a) oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni b) hemoglobiini sisaldust grammides 1 liitris veres c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres.
Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb: Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib piima väljavoolu nisast.
cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga
corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium
kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum
keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis
Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab
kahekihiline, hiljem parotiidjuha, divertiiklid. mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest.
munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens Seemnepõieke (lad.k) vesicula seminalis Seemneväät (lad.k) funiculus spermaticus Eesnääre (lad.k) prostata Kui palju kaalub munand? Umbes 30g kuse ja suguelundid 3 Kus asub munand? Keha väliselt suguti taga Mis on munandi funktsioon? Valmivad seemnerakud
Maksa tuleb veri kahe soone kaudu: a)Värativeen (vena portae) – kogub vere maost ja sooltest (imendunud toitained!) b)Pärismaksaarter (arteria hepatica propria) – toob arteriaalse vere (maksarakkude toitmiseks) Maksast lahkub veri maksaveenide (2-3) kaudu. Maksatriaad: Maksa sees kulgevad alati kõrvuti 3 soont – arteri haru, värativeeni haru ja sapijuha – maksakolmik e. triaad. Maksaväratis on suurimad triaadi sooned: värativeen, pärismaksaarter ja ühissapijuha (ductus choledochus). Jämesool (intestinum crassum): Pikkus (laibal) ca 1,5 m, läbimõõt ca 8cm alguses, ca 4 cm lõpus; paikneb kõhuõõnes raamina ümber peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum)
2. Stenoseerivad südamerikked, normaalne või vähenenud kopsuvereringe täituvus (aordiklapistenoos, aordikoarktatsioon) Millised on kolm sagedasemat tsüanoosita ks südameriket? 1. VSD ehk vatsakeste vaheseina defekt 2. ASD ehk kodade vaheseina defekt 3. Avatud arterioosjuha (aordi ja kopsuarteri vaheline juha) ehk Botallo juha ehk ductus arteriosus Millised tunnused viitavad ks südamerikke esinemisvõimalusele lapsel? 1. väsimine imemisel 2. nahavärvuse muutus - tsentraalne tsüanoos (huultel, keelel, suu ja nina kolmnurgas, kehatüve piirkonnas, küünte all) 3. maksa suurenemine (suure vereringe puudulikkuse korral) 4. südame löögisageduse tõus 5. hingamissageduse tõus - hingeldus 6. lapse rahutus/loidus
mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse. Olenevalt asukohast eristatakse sisemisi ja välimisi suguelundeid. MEHE SUGUELUNDID Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munand testis paariline munandimanus epididymis paariline seemnejuha ductus deferens paariline seemnepõieke vesicula seminalis paariline seemneväät funiculus spermaticus paariline eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid
Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid Nagu ka eelnevalt mainitud, on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.) 3 · Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas.
makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub
Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil. Corti organis eristatakse meelerakke ja nelja liiki tugirakke. Corti organi sisemise ja keskmise kolmandiku piiril asub sisetunnel, mida piiravad sammasrakud. Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud. Falangirakkudele järgnevad järjest madalamaks muutuvad piirirakud, seejärel madalad välimised tugirakud. 48
endodermiga). Coelomic koobase formeerimine.Mesenteerium (kõhukeelme membraan mis asub kõhukkoobasas);dorsaalne mesenteerium kinnistab aõsrmikut keha seinale; pleuroperikaardilised koobased asendatakse kasvava kopsudega; perikaardium formeerub nagu eraldi kott. Koobusete formeerumine südames. Looping konverteerib polaarsust parema-vasaku polaarsuseks. Looping sõltub L-R valkudest Inimese embrüonaalse südame tsirkulatsioon: ovaal auk kodade vahle on avatud; ductus asterious on avatud. Inimese vastsündinu sümade tsirkulatsioon:ductus asterious on kinni, ovaal auk on kinni. Kardiaal tsükl:1. Koda ja ventrikuli diastol; 2. koda süstool ja ventrikulaar diastol; 3. ventrikuli süstol ja koda diastol. Veresoonte fomeerumine. Piirangud: 1. Füsioloogiline - embrüoon vajab funktsioneerida nagu ta arenes (toidu absorbeerimine platsenta; jäätmete ja hapniku vahetus membraanist);2. Füüsikaline - vedeliku liikumise ja diffusiooni reeglid vastavad soonide
Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised:
lõõgastudes võimaldab see soolestiku ülekoormamise vältimiseks toitu väikeste annuste kaupa kaksteistsõrmikusse edasi toimetada. Peensoolel eristatakse kolm osa: kaksteistsõrmiksool (duodenum), tühisool (jejunum), niudesool (ileum). Kaksteistsõrmiksool algab maolukutist (pylorus) ja asub retroperitoneaalselt mao tagaseinal. See sooleosa meenutab kujult C-tähte, mille kaar haarab kõhunäärme pea. Kaksteistsõrmikusse suubuvad üheskoos kõhunäärmejuha (ductus pancreaticus) ja sapijuha (ductus choleductus). Kaksteistõrmiksool läheb järsu käänakuga üle tühisooleks. Peensool läheb üle jämesooleks. Kõhunääre (pancreas) Umbes 80 g kaaluv ja 14–18 cm pikk kõhunääre asub väljasirutatult ülakõhu tagaseinal, eestpoolt katab seda kõhukelme (peritoneum). Kõhunäärmel on kolm osa: pea (caput pancreatis), keha (corpus pancreatis), saba (cauda pancreatis). Pea asub kaksteistsõrmiku lingus. 79
stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha. Vastsündinu seisundit hinnatakse 1. ja 5. eluminutil kasutades nn. Apgari skaalat. Selline lapse seisundi arvuline väljendamine on saanud nime Virginia Apgarilt - selle hindamissüsteemi loojalt, ning on kasutusel ülemaailmselt. Vastsündinul hinnatakse
annaabi.ee 
