kahjustust. välja. Kuna luustiku luustik jääb hõredaks ja luu Pehmestuvad ka koljuluud, formeerumine kestab umbes muutub pehmeks. mis väljendub luule vajutades 20. eluaastani, on oluline Harvem on rahhiidi tekke- iseloomuliku plõksuna. piisavalt kaltsiumi-ja D- põhjusteks Lõgemed pealael sulguvad vitamiinirikast toitu tarbida imendumishäiretega haigused, normaalsest hiljem. Võib kogu lapsepõlve vältel. maksahaigused ja kaasneda hammaste arengu epilepsiaravimid, mis häirumine. Aeglustub RAHHIIT takistavad kaltsiumi pikkuskasv ja mõnikord ka
Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio).
jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel. Liht-, liit-, kompleks-ja kombineeritud liiges. 20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31
Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus. 4. Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed. Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa. Ulatuslikuim on painutus ja seda aitab suurendada keskrandmeliiges. 5. Põlveliiges kui kompleksliiges. Jms. 6. Kolju. Nim koljuluudevaheliste õmbluste tüübid Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena? Lõge mitm. Lõgemed. Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased. Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis). Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb. Musculus triceps brachii
Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus
Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra
nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine - kasvuhormoon (STH somatotroopne hormoon) seda produkteeritekse somatoliberiini mõjul. Hüpofüüsi eessagaras - kilpnäärme hormoonid - sugunäärme hormoonid - vitamiin D3 hormoon kaltsitriool - kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH paratüreoidhormoon) Mõned mõjutavad rohkem kasvu ja mõned rohkem kaltsiumi ainevahetust. Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel
Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem. Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid. Võimaldavad luudel liikuda, ühendavad luid, aomortiseerivad põrutusi. Luudeühendid jagatakse: liigesteks liidusteks. Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges
mis takistavad kaltsiumi imendumist. Sümptomid: Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna, s.o. kraniotaabes. Lõgemed pealael sulguvad normaalsest hiljem. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Diagnoos: Kui on rahhiidi kahtlus, tuleb kõigepealt selgitada, kas laps saab piisavalt D-vitamiini. Verest
kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas B:millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused Kõhusirglihase tupp
lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas B:millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused Kõhusirglihase tupp
Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool 7
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak
4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel
Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad lõgemed e fontanellid: · eeslõge · tagalõge · 2 eeskülglõget · 2 tagakülglõget Luude ühendused: · pidevühendid e liidused luud on ühendatud side- või kõhrkoe abil, mis kinnitub mõlema luu külge. Nende ülesanne on siduda luid üksteise külge, võimaldada pisut liikumist, hoida luid murdumast, võimaldada luude kasvamist sidekoelised ühendid fibroosühendid õmblused tappühend e gomfoos kõhrühendid
geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde. Kraniostenoos - kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus. Neuraaltoru häired: *Peaaju songad- kuklas või otsmikul tekkivad, songakotis on ajuosad, seotud vatsakeste süsteemiga ja seda ei saa ravida (häire on siis 4 fetaalnädalal)
liigutada. Enamus loodetest pöörab end nüüd peaga allapoole (peaseisu) ning jääb nii kuni sünnituseni. Kuu lõpuks on loode 40cm pikk ja kaalub 1600g. 9.-10. kuu (33.-40. rasedusnädal) Loode võtab kaalus juurde, kuid kasv aeglustub. Lootekarvakeste ja lootevõide hulk. väheneb. Karvaudemed võivad olla säilinud veel õlgadel ja selja ülaosas. Juuksed on paari sentimeetri pikkused, küüned ulatuvad sõrmeotsteni. Kõrva- ja ninakõhred on elastsed. Koljul on täheldatavad lõgemed e. fontanellid.Poistel on munandid laskunud munandikotti ja tüdrukutel katavad suured häbememokad väikesi. 80% lastest sünnib 37. ja 42. rasedusnädala vahel s.o. ajalisest sünnitusest. Ainult 5% lastest sünnib määratud kuupäeval s.t. täpselt 40.nädalal.Lapse sünnikaal on 2500- 4000g ning sünnipikkus keskmiselt 47-53cm. Rasedusaegsed muutused naise organismis Raseduse ajal toimuvad peaaegu kõikides organites muutused. See on seotud hormonaalsete muutustega raseduse ajal
annaabi.ee 
