tingimustes Töö vahendid: stopper Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: Katsealune istub vabalt, hingab sügavalt sisse ja välja. Järgneva sügava sissehingamise järel peatab katsealune hingamise suutlikkuse piirini. Töö teostaja registreerib hingamispeetuse aja. Sellele järgneb 45 sekundit normaalset hingamist. Katset korratakse uuesti 2 korda. Tulemused kantakse tabelisse. Korduva apnoe proov iseloomustab kardiopulmonaarse süsteemi funktsionaalset seisundit ja organismi adaptatsioonivõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes. Hindamiskriteeriumid: Kui III apnoe on I pikem 0-9 sek on funktsioon puudulik 10-19 sek on funktsioon rahuldav 20-30 sek on funktsioon hea üle 30 seki on funktsioon väga hea II ja III apnoe lühenemine võrreldes I-ga viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele.
Apnoe = hingamatus Noortel seda ei esine. Unevaeguse puhul kulmineeruvad järgmised häired: Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt, diabeet. Ravivõimalused: · Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask, mille küljes on õhktoru, mis jookseb spetsiaalsesse apratuuri, mis kontrollib pideva rõhu adnmist hingamisteedele. · Operatsioon. Kui apnoe põhjuseks on adenoidid, pikk pehme suulagi või polüübid. Narkolepsia Kontrollimatu unevajadus, mille tõttu võib esineda 10-15 min teadvuse kaotusi (narkolepsia hoog) Inimene langeb sügavsse unne ja teda äratada on peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2
hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit. Hingamishäirete korral esinevad patoloogilised apnoe hood, mis ületavad füsioloogilise piiri, tekitades organismis gaasivahetuse häiret. Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine vahelihase abil hingamine on tingitud rindkere iseärasustest (roided horisontaalselt, rindkere silinderjas).
Kussmauli hingamine on sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega (roitevaheliste lihaste kasutamine või nn ninatiivahingamine), esineb näiteks metaboolse atsidoosi korral. Cheyne-Stokesi hingamine on periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine (ajukahjustuse sümptoom, ravimmürgistus, enneaegne vastsündinu). Jälgida, kas esineb difragmaalseid sissetõmbeid. Apnoe ehk hingamatus on hingamise peetus üle 20 sekundi, millega kaasneb bradükardia (südamelöögisageduse langus alla 100x minutis) ja/või tsüanoos. Apnoe võib olla nii tsentraalset, obstruktiivset kui ka segatüüpi. (Kallas jt 1999.) 5.2.2. Hingamiselundkonna palpatsiooni metoodika ja hindamine Teostatakse tavaliselt lapse lamavas asendis bimanuaalselt. Hinnatakse rindkere resistentsust, liikuvust, rinnavärinat ehk fremitus pectoralis, pleurahõõrdumiskahinat ja
hirmus/mures. terviseprobleemid e suhtes Nõustada ja rahustada ema Ebapiisav Lapse • ninaneelu Lapse gaasivahetus, mis gaasivahetus on aspireerimine hapnikuvajadus on on tingitud normaliseerunud • asendi tagatud, apnoe on hapnikupuudusest 4. Elupäevaks muutmine taandnud.06.10.1 ning väljendub ning apnoed enam • rahustamine 4 hingamisseiskuses ei esine 1. • sekreedi . (10 sek ) elunädala lõpuks vedeldamine • sissehingatavas õhus hapniku kontsentratsiooni
EOG ehk elektrookulograafia Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3. Norskamisheli registreerimine – norskamise ajaliseks objektiviseerimiseks 4. Kehaasendi registreerimine – apnoe ja kehaasendi seose selgitamiseks 5. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 6. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused.
raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte. Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid. Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on
Hingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub välja...
Kofeiin T1/2 3-7 h Teofülliini T1/2 8-9 h. Rasedatel on kofeiini T1/2 2 × pikem. Enneaegsetel vastsündinutel on kofeiini T1/2 50 h ja teofülliini T1/2 20- 36 h. Metüülksantiinide eliminatsioon Ravimid barbituraadid, fenütoiin indutseerivad maksaensüüme. Geneetiline eripära. Sama teofülliini annus võib anda 4 korda erinevaid tasemeid. Ealised muutused Metüülksantiinide kliin. kasutamine Bronhiaalastma ravi Enneaegsetel vastsündinutel apnoe episoodide ravi Migreeni ravi Teofülliin bronhiaalastma ravis Efektiivsus on väiksem kui glükokortikoididel ja 2- mimeetikutel. Terapeutiline laius on väike. Vajalik pidev kontsentratsiooni jälgimine veres. Bronhiaalastma ravi Teofülliini kasutatakse ainult kui teised ravimid ei aita, parenteraalselt, haiglas, kontsentratsiooni jälgimisega. Enneaegsetel vastsündinutel apnoe episoodide ravi Kasutusel teofülliin ja kofeiin.
Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, trauma välised tunnused sageli puuduvad. Väikelastel on suhteliselt suur pea, nõrgad kaelalihased ja raputamisel käib nende aju koljusiseselt vastu kolju esi- ja tagakülge ning põhjustab ajus tõsiseid vigastusi. Laps rahuneb tekkiva apnoe tõttu, jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Tekkinud ajuverejooksude tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid lapsi
takistatud. Sellest tekivad ninaneelus ja hingetorus õhukeerised, mis põhjustavad vahel üsna tugevat kära. Une-apnoeks nimetatakse lühiaegseid hingamisseiskusi une ajal. Need esinevad enamasti keskealistel täidlastel, kõrge vererõhuga meestel, kes norskavad. Arvatakse, et tegemist on ülemiste hingamisteede lihaste lõtvusega, mistõttu õhuvool katkeb. Hingamine on raskendatud, tekib õhupuuduse tunne, südame rütm häirub. Apnoe kestab 10 sekundist minutini ja need episoodid võivad öö jooksul esineda isegi sadu kordi, moodustades 50- 60% uneajast. Une-apnoe on sageli unetuse põhjuseks. (Loogna et al... 1998: lk 89-91) Probleeme unega kogevad igas vanuses inimesed. Mida varem sellele aga jälile saadakse ja ravi otsitakse, seda väiksema tõenäosusega arenevad unehäired inimesele ohtlikuks. 2.4 Edasilükatud magamamineku sündroom Mida see sündroom endast kujutab
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20. Kopsude eluline maht täiskasvanul 35004500 ml 12. Kus asub hingamiskeskus ? Selle funktsioon. Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise reguleerimine.. 13. O 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b
· segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
keskmisi näitajaid. Sellise südame omanik võib edu saavutada kõikidel spordialadel. Kehalise koormuse puhul täiustub inimese hingamine. See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus. Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka. ORGANISM JA KEHALINE TREENING Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks: energeetilised ning ehituslikud ehk plastilised muutused. Energeetilised muutused Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
Tallinna Ülikool Tervis ja Heaolu Uni ja Puhkus Töö koostaja: Ragnar Rebane Töö juhendaja: Ene Lausvee Tallinn 2015 UNI ja HEAOLU Uni on üks kahest inimese eksistentsi põhiseisundist. Argielu stressitekitajad, nagu haigused ja mured, võivad selle aga vandenõulaslikult ära rikkuda. Kes meist ei teaks, mis tunde tekitab halvasti magatud öö: me muurume tähelepanematuks ja ärrituvaks, tunneme end väsinult ja halvasti. Viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud uuringud on parandanud asjatundjate teadmisi unest, kuid vähe sellest on saanud avalikkusele teatavaks. Seepärast kujutavad niisugused raamatud nagu ``Uni`` endast vajalikku silda nüüdisaegsetele teadmiste ja tegeliku elu vahel. On teada, et ühiskond ei talu isikuid, kes ei saa oma vaimse seisundiga ise hakkama. Uuringud on samuti näidanud, et vi...
hallutsinatsioonid ärkamisfaaasis Midasolaam X Unisus, lihaste nõrkus, reaktsiooni kiiruse langus. Metoheksitaal X Kudede kahjustus Desfluraan x Oksendamine, apnoe, arütmia, bronhospasm Naerugaas x Oksendamine, pearinglus 8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? *lokaalanesteesia – väike piirkond; nahk, limaskest, naha all; valutustamine. *regionaalanesteesia - rikkalikult innerveeritud piirkond. (spinaalanesteesia, epiduraalanesteesia) *üldanesteesia e
2. RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM "Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine" (Talvik jt 2002: 23). Peale raputamist ei ole lastel enamasti märgata väliseid väärkohtlemise tundemärke, kuid sisemine ajukahjustus võib olla väga tõsine (Suik 2013). Lapsevanematele on positiivseks tulemuseks lapse rahunemine, mis on tingitud aga tekkiva apnoe tõttu, laps jääb vait ja üldjuhul pannakse ta magama. Raputamise tõttu hakkab lapse seisund halvenema ning arsti poole pöördutakse tavaliselt oksendamise ja krampide tõttu, vanematel on tavaliselt selleks ajaks lapse raputamine juba ununenud (Talvik jt 2002). Laste hooldajad ei pruugi tavaliselt teada, miks laps tugeva raputamise tagajärjel vaikib ja millised võivad olla tegelikud tagajärjed nende teole (Ainsalu 2004; ref. Reece ja Kirschner 1998 järgi)
e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. 3. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust. DIAGNOOSIMINE Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne)
kehast kõrgemale. • Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut. • Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga, • Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 24) Katse eesmärk on hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes + teise ja kolmanda hingamispeetuse e apnoe lühenemine võrreldes esimesega viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele (pidime katse käigus kolm korda hinge kinni hoidma, üks kord = üks hingamispeetus).
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
mõningatel juhtudel kujuneda probleemiks ning viia vanemad ettenägematute tegudeni ägedale kiigutamisele, isegi raputamisele, mis on aga üks väärkohtlemise vormidest. Raputatud lapse sündroomi tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud.
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
2)Vasaku vatsakese järelkoormuse langetamiseks 11 27.LASTE ELUSTAMINE Hingamine ja massaaž 5 sissehingamist- Pulsikontroll- 2 sissehingamist-15 massaaži (2/15) Kompressiooni sagedus 100 korda minutis Asfüksia ssündinud vastsündinuTsüanootilineApnoes, hingab Bradükardia(80– 100*min)Langenud toonus Sügavas asfüksias sündinu vastsündinu Kahvatu Lõtv Apnoe Tugevalt bradükardiline ( alla 100) Esmaabi Hingamisteede avamine Hingamine,100% hapnik, üle 100* min Südamemassaaš, kui alla 60*min, 1/3 ridkere sügavus, 3/1, 120 tegevust minutis, 90 massaaši, 30 hingamist Südame löögi sagedustkontrollida iga 30 sek järel .Ravimid nabaveeni Imiku elustamine-Turvalisus,TeadvusettaKutsu abiAva hingamisteedKas hingabEi hinga5 hingamist Ei hinga, tsirkulatsioon puudub(10 sek jooksul hinda vereringet) Alusta 2/15 1 minuti
palpeeritakse mõõduka survega. Liiga tugeval vajutamisel võidakse suruda lapse pulss kinni, mistõttu ei ole pulssi tunda. Jälgitakse, et uuritav kehaosa asetseks vabalt vältimaks lihaspinget. (Hiironen 2001, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulssi hinnatakse lapsel ühe minuti jooksul. Tingituna pulsi füsioloogilisest ebaregulaarsusest (füsoloogiline apnoe ja respiratoorse arütmia). Alla 2 aastastel lastel hinnatakse pulssi - auskulteerides südame rütmi. (Hiironen 2001, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Normoloogia Arteriaalse pulsi kvaliteet määratakse pulsi sageduse, rütmi, pinge ja täitumuse hindamise teel. Pulsisagedus, südame löögisagedus on pöördvõrdeline lapse vanusega. Mida noorem on laps, seda kiirem on tema südametegevus
kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
Atropiin Vähendab sülje- 0,01-0,03 mg/kg Toime teke Müdriaas ja eritust ja kohene, kestus arütmia sekretsiooni kuni kuus tundi hingamisteedes, aitab vältida bradükardiat, premedikatsiooniks Midazolam Sedatiivne ja 32 rasedus- Toime teke kaks Apnoe, (Dormicum) uinutav. nädala minutit, kestus hüpotensioon Anksiolüütiline, vastsündinud kakskümmend krambivastane ja 0,03 mg/kg/t; minutit kuni lihastoonust 32 rasedus- kuus tundi vähendav toime. nädala vast- sündinud ja kuni 6 kuustele 0,06
juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest. Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss).
probleemid esimestel elukuudel tingitud eelkõige organismi ebaküpsusest: · Enamikul enneaegsetest lastest esineb hingamispuudulikkus, mis on tingitud kopsude ebaküpsusest (Utsal 2006). · Silma võrkkesta ebaküpsusega võib kaasneda ka enneaegsete retinopaatia (silma võrkkesta kahjustus), mis võib põhjustada pimedaks jäämist (Haigused ja seisundid 2007). · Ebaküps on ka enneaegse vastsündinu aju ja närvisüsteem. Sellest võib tuleneda apnoe (ebareeglipärane pikkade pausidega hingamine), hapnikupuudusest tingitud verejooks aju külgvatsakestesse ja neid ümbritsevatesse kudedesse. · Enneaegsete laste närvisüsteemi ebaküpsus ja haigused võivad esile kutsuda tserebraalparalüüsi (PCI), epilepsia või arengupeetuse (Utsal 2006). · Peensoole verevarustuse häire võib tekitada põletiku, isegi soole mulgustumise või kärbumise (Haigused ja seisundid 2007). Järgnevalt ülevaade laste tserebraalparalüüsist
Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus Apnoe - hingamisseiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia - hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere 5) Surnud ruumid: Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust;
Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud. 23. Raputatud lapse sündroom. Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed.
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
Erinevate kudede taluvus säilitada elutegevuseks vajalikku olukorda ilma hapnikuta on erinev. Tähtsaim kude ajukude mis kindlustab inimorganismi just inimesena talub ilma hapnikuta olekut u. 3-5 min. Seda perioodi nimetatakse kliiniliseks surmaks kõik muutused selles perioodis on tagasipööratavad. Edasine periood on bioloogiline surm, milles tekkinud muutusi tagasi pöörata ei saa. KLIINILISE SURMA TUNNUSED · KESKNÄRVISÜSTEEM - teadvusetus · HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe · VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø · NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas) · PASSIIVNE ASEND · PUPILLID REAGEERIVAD VALGUSELE ALUSTA ELUSTAMIST!!! BIOLOOGILISE SURMA TUNNUSED · koolnulaigud, · koolnukangestus, · marmorpaaz 34 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED Hingamisteed suletud
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
väga rängad. Kolju kahjustused võivad tekkida liiga ägedal lapse kiigutamisel, rusika või jalaga löömisel vastu pead, pea löömisel vastu seina jms. Sagedamini diagnoositakse sellise vägivalla järel verevalumit või ajuvapustust. Kõrvuti raskete, kuni lapse surmani viivate haigusnähtudega võivad sekundaarselt areneda rasked neuroloogilised nihked, k.a teisene hüdrotsefaalia (vesipea). Sageli jäävad arusaamatuks erinevate neuroloogiliste ärajäämanähtude, apnoe atakkide (med. hingamisseisak), koljusisese rõhu tõusu jne põhjused, mis tegelikkuses on manifesteerunud (ilmnenud) leiuks pärast füüsilist vägivalda. Trauma järel võivad tekkida ka meningiit, entsefaliit, aju- jm kasvajad. (Hobbs, 1989, 1169) Lapse mürgitamise motiiviks võib olla vanema kontrollimatu käitumine, näiteks vaid sooviga "õpetada" oma last, kuni metadooni või kannabist kasutavate vanemateni, kes soovivad oma lapsele sama kogemust juba
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale) ad- juurde, poole aduktsioon (liikumine keha poole) 14 adhesioon (kleepumine, kinnijäämine) angio- veresooni puudutav angiograafia (veresoonte röntgenuuring) artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
