tingimustes Töö vahendid: stopper Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: Katsealune istub vabalt, hingab sügavalt sisse ja välja. Järgneva sügava sissehingamise järel peatab katsealune hingamise suutlikkuse piirini. Töö teostaja registreerib hingamispeetuse aja. Sellele järgneb 45 sekundit normaalset hingamist. Katset korratakse uuesti 2 korda. Tulemused kantakse tabelisse. Korduva apnoe proov iseloomustab kardiopulmonaarse süsteemi funktsionaalset seisundit ja organismi adaptatsioonivõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes. Hindamiskriteeriumid: Kui III apnoe on I pikem 0-9 sek on funktsioon puudulik 10-19 sek on funktsioon rahuldav 20-30 sek on funktsioon hea üle 30 seki on funktsioon väga hea II ja III apnoe lühenemine võrreldes I-ga viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele.
ebamugav magamisasend või koht. 7. Ööpäevarütmide häired edasi lükatud magama mineku sündroom, esineb noortel ja vanuritel. Arstid liigitavad unetuse kestvused kolmeks: · Mööduv, kestab mõne päeva. · Lühiajline, kestab kuni kolm nädalat. · Krooniline, kestab kauem kui kolm nädalat. Norskamine Tavaliselt norskavad mehed tihedamini, kui naised. Norskamist süvendab selili magamine, alkohol, uinutid ja rahustid. Une-apnoe Magamisaegse hingamatuse sündroom. Apnoe = hingamatus Noortel seda ei esine. Unevaeguse puhul kulmineeruvad järgmised häired: Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt, diabeet. Ravivõimalused: · Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask, mille küljes on õhktoru, mis jookseb spetsiaalsesse apratuuri, mis kontrollib pideva rõhu adnmist hingamisteedele
hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit. Hingamishäirete korral esinevad patoloogilised apnoe hood, mis ületavad füsioloogilise piiri, tekitades organismis gaasivahetuse häiret. Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine vahelihase abil hingamine on tingitud rindkere iseärasustest (roided horisontaalselt, rindkere silinderjas).
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2
hirmus/mures. terviseprobleemid e suhtes Nõustada ja rahustada ema Ebapiisav Lapse • ninaneelu Lapse gaasivahetus, mis gaasivahetus on aspireerimine hapnikuvajadus on on tingitud normaliseerunud • asendi tagatud, apnoe on hapnikupuudusest 4. Elupäevaks muutmine taandnud.06.10.1 ning väljendub ning apnoed enam • rahustamine 4 hingamisseiskuses ei esine 1. • sekreedi . (10 sek ) elunädala lõpuks vedeldamine • sissehingatavas õhus hapniku kontsentratsiooni
Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe – algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50% AHI – apnoe/hüpopnoe indeks – apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 – kerge raskusastme uneapnoe haigus
raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte. Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid. Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on
hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis. Hingamissageduse muutused · Düspnoe- hingeldus · Apnoe-hingamisseiskus · Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt · Hüpoksia-hapnikuvaegus veres · Hüperkapnia-CO2 liig veres · Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega
Kofeiin T1/2 3-7 h Teofülliini T1/2 8-9 h. Rasedatel on kofeiini T1/2 2 × pikem. Enneaegsetel vastsündinutel on kofeiini T1/2 50 h ja teofülliini T1/2 20- 36 h. Metüülksantiinide eliminatsioon Ravimid barbituraadid, fenütoiin indutseerivad maksaensüüme. Geneetiline eripära. Sama teofülliini annus võib anda 4 korda erinevaid tasemeid. Ealised muutused Metüülksantiinide kliin. kasutamine Bronhiaalastma ravi Enneaegsetel vastsündinutel apnoe episoodide ravi Migreeni ravi Teofülliin bronhiaalastma ravis Efektiivsus on väiksem kui glükokortikoididel ja 2- mimeetikutel. Terapeutiline laius on väike. Vajalik pidev kontsentratsiooni jälgimine veres. Bronhiaalastma ravi Teofülliini kasutatakse ainult kui teised ravimid ei aita, parenteraalselt, haiglas, kontsentratsiooni jälgimisega. Enneaegsetel vastsündinutel apnoe episoodide ravi Kasutusel teofülliin ja kofeiin.
Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, trauma välised tunnused sageli puuduvad. Väikelastel on suhteliselt suur pea, nõrgad kaelalihased ja raputamisel käib nende aju koljusiseselt vastu kolju esi- ja tagakülge ning põhjustab ajus tõsiseid vigastusi. Laps rahuneb tekkiva apnoe tõttu, jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Tekkinud ajuverejooksude tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid lapsi
Nimelt ärkavad vanemad inimesed öö jooksul kergemini ja sagedamini. Vanurite uneprobleemiks peaks pidama mitte sagedast öist ärkamist, vaid kauaks ajaks ärkvele jäämist. Seegi, et vananedes une vajadus väheneb, on normaalne ega vääri muretsemist. (Uni... 2001: lk 12- 13) Vanurite unehäirete tavapõhjused langevad kokku meditsiiniliste seisunditega, mis kombineeruvad kasutatavate ravimite kõrvaltoimetega. Lisaks sageneb vananemisel une- apnoe ja jäsemerahutuse sündroom. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 31) Ühe teooria järgi on kesk- ja vanemaealiste naiste unetus lastehoidmisaja kestva katkendliku une tulemus. Ka vahetustöötajate uurimine on tõendanud, et neil ilmnevad unehäired veel 10 aastat pärast vahetustöö lõpetamist. Ühe und ja vanureid käsitleva teooria kohaselt väheneb vananedes hormoon melatoniini produktsioon, mida toodab ajus asuv und ja ärkveloleku tsükleid reguleeriv käbikeha.
Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus
Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20. Kopsude eluline maht täiskasvanul 35004500 ml 12. Kus asub hingamiskeskus ? Selle funktsioon. Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise reguleerimine.. 13. O 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b
· segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus
Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis. Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites
keskmisi näitajaid. Sellise südame omanik võib edu saavutada kõikidel spordialadel. Kehalise koormuse puhul täiustub inimese hingamine. See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus. Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka. ORGANISM JA KEHALINE TREENING Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks: energeetilised ning ehituslikud ehk plastilised muutused. Energeetilised muutused Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke
(puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt *Hüpoksia-hapnikuvaegus veres ja kudedes *Asfiiksia-lämbumine *Hüpokseemia-hapnikuvaegus veres *Hüperkapnia-süsihappegaasi liig veres Surnud ruumid-selle osas gaasivahetust ei toimu. Hingamist reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus ja ajusillas.
kui tervise kohapealt. Unetus ehk insomnia on inimesele üks halvemaid tervisehädasid, millest ühaenam ja enam hakkab tekkima ka uusi haigusi ja nähtusi ebatervislikust olekust inimeses ja tema organismis. Unetus pole siiski eriline haigus, vaid mõne varjatud haiguse sümptom. Unetuse põhjused võib jagada seitsemesse rühma: 1. Füüsilised põhjused- Hingamishäired, mille alla kuulvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, magamissaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisega ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel,) jäsemerahutus, pinin kõrvus, mõned vähiliigid (eriti luu-, pankrease- ja ajuvähk), hamba-, selja- ja peavalu, liigesepõletik, kehavigastused, toidumürgitus, menstuatsioon, menopaus, või premenstruaalsündroom, kõrge vererõhk. 2. Füsioloogilised põhjused- Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne
hallutsinatsioonid ärkamisfaaasis Midasolaam X Unisus, lihaste nõrkus, reaktsiooni kiiruse langus. Metoheksitaal X Kudede kahjustus Desfluraan x Oksendamine, apnoe, arütmia, bronhospasm Naerugaas x Oksendamine, pearinglus 8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? *lokaalanesteesia – väike piirkond; nahk, limaskest, naha all; valutustamine. *regionaalanesteesia - rikkalikult innerveeritud piirkond. (spinaalanesteesia, epiduraalanesteesia) *üldanesteesia e
2. RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM "Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine" (Talvik jt 2002: 23). Peale raputamist ei ole lastel enamasti märgata väliseid väärkohtlemise tundemärke, kuid sisemine ajukahjustus võib olla väga tõsine (Suik 2013). Lapsevanematele on positiivseks tulemuseks lapse rahunemine, mis on tingitud aga tekkiva apnoe tõttu, laps jääb vait ja üldjuhul pannakse ta magama. Raputamise tõttu hakkab lapse seisund halvenema ning arsti poole pöördutakse tavaliselt oksendamise ja krampide tõttu, vanematel on tavaliselt selleks ajaks lapse raputamine juba ununenud (Talvik jt 2002). Laste hooldajad ei pruugi tavaliselt teada, miks laps tugeva raputamise tagajärjel vaikib ja millised võivad olla tegelikud tagajärjed nende teole (Ainsalu 2004; ref. Reece ja Kirschner 1998 järgi)
e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. 3. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi
kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida.
protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres
1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50% 5) AHI apnoe/hüpopnoe indeks apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Selgituseks AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus
1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50% 5) AHI apnoe/hüpopnoe indeks apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Selgituseks AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED
looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi. Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine. Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb. Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis, esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast,
tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust. DIAGNOOSIMINE Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne)
kehast kõrgemale. • Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut. • Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga, • Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 24) Katse eesmärk on hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes + teise ja kolmanda hingamispeetuse e apnoe lühenemine võrreldes esimesega viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele (pidime katse käigus kolm korda hinge kinni hoidma, üks kord = üks hingamispeetus).
Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkpnia Süsihappegaasi liig veres 8. Surnud ruumid Anatoomilises surnud ruumis ei toimu selles osas gaasivahetus Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust 9. Gaasivahetus kopsudes I Etapp Leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate
mõningatel juhtudel kujuneda probleemiks ning viia vanemad ettenägematute tegudeni ägedale kiigutamisele, isegi raputamisele, mis on aga üks väärkohtlemise vormidest. Raputatud lapse sündroomi tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud.
Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1
DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES
kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas 22
2)Vasaku vatsakese järelkoormuse langetamiseks 11 27.LASTE ELUSTAMINE Hingamine ja massaaž 5 sissehingamist- Pulsikontroll- 2 sissehingamist-15 massaaži (2/15) Kompressiooni sagedus 100 korda minutis Asfüksia ssündinud vastsündinuTsüanootilineApnoes, hingab Bradükardia(80– 100*min)Langenud toonus Sügavas asfüksias sündinu vastsündinu Kahvatu Lõtv Apnoe Tugevalt bradükardiline ( alla 100) Esmaabi Hingamisteede avamine Hingamine,100% hapnik, üle 100* min Südamemassaaš, kui alla 60*min, 1/3 ridkere sügavus, 3/1, 120 tegevust minutis, 90 massaaši, 30 hingamist Südame löögi sagedustkontrollida iga 30 sek järel .Ravimid nabaveeni Imiku elustamine-Turvalisus,TeadvusettaKutsu abiAva hingamisteedKas hingabEi hinga5 hingamist Ei hinga, tsirkulatsioon puudub(10 sek jooksul hinda vereringet) Alusta 2/15 1 minuti
palpeeritakse mõõduka survega. Liiga tugeval vajutamisel võidakse suruda lapse pulss kinni, mistõttu ei ole pulssi tunda. Jälgitakse, et uuritav kehaosa asetseks vabalt vältimaks lihaspinget. (Hiironen 2001, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulssi hinnatakse lapsel ühe minuti jooksul. Tingituna pulsi füsioloogilisest ebaregulaarsusest (füsoloogiline apnoe ja respiratoorse arütmia). Alla 2 aastastel lastel hinnatakse pulssi - auskulteerides südame rütmi. (Hiironen 2001, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Normoloogia Arteriaalse pulsi kvaliteet määratakse pulsi sageduse, rütmi, pinge ja täitumuse hindamise teel. Pulsisagedus, südame löögisagedus on pöördvõrdeline lapse vanusega. Mida noorem on laps, seda kiirem on tema südametegevus
kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi
mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus. Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. Hüpoksia- Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia- Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes- I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides
Atropiin Vähendab sülje- 0,01-0,03 mg/kg Toime teke Müdriaas ja eritust ja kohene, kestus arütmia sekretsiooni kuni kuus tundi hingamisteedes, aitab vältida bradükardiat, premedikatsiooniks Midazolam Sedatiivne ja 32 rasedus- Toime teke kaks Apnoe, (Dormicum) uinutav. nädala minutit, kestus hüpotensioon Anksiolüütiline, vastsündinud kakskümmend krambivastane ja 0,03 mg/kg/t; minutit kuni lihastoonust 32 rasedus- kuus tundi vähendav toime. nädala vast- sündinud ja kuni 6 kuustele 0,06
juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest. Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss).
probleemid esimestel elukuudel tingitud eelkõige organismi ebaküpsusest: · Enamikul enneaegsetest lastest esineb hingamispuudulikkus, mis on tingitud kopsude ebaküpsusest (Utsal 2006). · Silma võrkkesta ebaküpsusega võib kaasneda ka enneaegsete retinopaatia (silma võrkkesta kahjustus), mis võib põhjustada pimedaks jäämist (Haigused ja seisundid 2007). · Ebaküps on ka enneaegse vastsündinu aju ja närvisüsteem. Sellest võib tuleneda apnoe (ebareeglipärane pikkade pausidega hingamine), hapnikupuudusest tingitud verejooks aju külgvatsakestesse ja neid ümbritsevatesse kudedesse. · Enneaegsete laste närvisüsteemi ebaküpsus ja haigused võivad esile kutsuda tserebraalparalüüsi (PCI), epilepsia või arengupeetuse (Utsal 2006). · Peensoole verevarustuse häire võib tekitada põletiku, isegi soole mulgustumise või kärbumise (Haigused ja seisundid 2007).
Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus Apnoe - hingamisseiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia - hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere 5) Surnud ruumid: Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust;
Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud. 23. Raputatud lapse sündroom. Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed.
Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet.
või libedikupõletik. Klassikalised "naelalehma" tunnused on: 1) äkki tekkiv isutus ning järsk piimatoodangu langus 1-2 kiloni päevas; 2) palavik 39,5-40,5 C, limaskestad hüpereemilised; 3) vatsakontraktsioonid on alanenud või puuduvad; 4) roojahulk väheneb ja lehma kõht on kinni; 5) loom seisab küünarliigestest jalad laiali, ei taha lamada; 6) eelistab lamada paremal küljel ja tõusmisel või lamamise ajal oigab. 25. Hüpokapnia- Apnoe hingamise seiskumine. Põhjuseks hüpokapnia, mille toimel hingamiskeskuse toonus langeb. Seisund, kus veres on alanenud süsinikdioksiidi tase. Hüpokapnia avaldub tavaliselt sügavalt või kiiresti hingates- hüperventilatsioon. Isegi siis, kui täheldatakse hüpokapniat on see kergelt talutaav. Kuid siiski põhjustab see aju vasokonstriktsiooni, mis viib aju hüpoksiani ja see võib põhjustada mööduvat pearinglust, nägemishäireid ja ärevust. 26. Hüposalivatsioon-
Erinevate kudede taluvus säilitada elutegevuseks vajalikku olukorda ilma hapnikuta on erinev. Tähtsaim kude ajukude mis kindlustab inimorganismi just inimesena talub ilma hapnikuta olekut u. 3-5 min. Seda perioodi nimetatakse kliiniliseks surmaks kõik muutused selles perioodis on tagasipööratavad. Edasine periood on bioloogiline surm, milles tekkinud muutusi tagasi pöörata ei saa. KLIINILISE SURMA TUNNUSED · KESKNÄRVISÜSTEEM - teadvusetus · HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe · VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø · NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas) · PASSIIVNE ASEND · PUPILLID REAGEERIVAD VALGUSELE ALUSTA ELUSTAMIST!!! BIOLOOGILISE SURMA TUNNUSED · koolnulaigud, · koolnukangestus, · marmorpaaz 34 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED Hingamisteed suletud
reaktsiooni nihe happelisuse suunas. CO2 mõjutab HK-st peale otsese kokkupuute ka reflektoorselt veresoones paiknevate kemoretseptorite kaudu. Viimaste tundlikkus CO" liia ja O2 puudulikkuse suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK- sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km
väga rängad. Kolju kahjustused võivad tekkida liiga ägedal lapse kiigutamisel, rusika või jalaga löömisel vastu pead, pea löömisel vastu seina jms. Sagedamini diagnoositakse sellise vägivalla järel verevalumit või ajuvapustust. Kõrvuti raskete, kuni lapse surmani viivate haigusnähtudega võivad sekundaarselt areneda rasked neuroloogilised nihked, k.a teisene hüdrotsefaalia (vesipea). Sageli jäävad arusaamatuks erinevate neuroloogiliste ärajäämanähtude, apnoe atakkide (med. hingamisseisak), koljusisese rõhu tõusu jne põhjused, mis tegelikkuses on manifesteerunud (ilmnenud) leiuks pärast füüsilist vägivalda. Trauma järel võivad tekkida ka meningiit, entsefaliit, aju- jm kasvajad. (Hobbs, 1989, 1169) Lapse mürgitamise motiiviks võib olla vanema kontrollimatu käitumine, näiteks vaid sooviga "õpetada" oma last, kuni metadooni või kannabist kasutavate vanemateni, kes soovivad oma lapsele sama kogemust juba
reaktsiooni nihe happelisuse suunas. CO2 mõjutab HK-st peale otsese kokkupuute ka reflektoorselt veresoones paiknevate kemoretseptorite kaudu. Viimaste tundlikkus CO" liia ja O2 puudulikkuse suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK-sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate.
collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale) ad- juurde, poole aduktsioon (liikumine keha poole) 14 adhesioon (kleepumine, kinnijäämine) angio- veresooni puudutav angiograafia (veresoonte röntgenuuring) artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi)
annaabi.ee 
