Facebook Like
Küsitlus


Eesti proosa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon ?
  • Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt ?
  • Mis juhtus selles novellis ?
  • Milliseid tähtsaid rolle täitsid Andres ja Pearu veel peale, selle, et olid peremehed ?
  • Kes võib iniest lunastada ?
  • KES ON INIMENE JUMALA EES ?
  • Mis on inimese elu, mis teeb meist meie ?
  • Milles seisneb ühiskonna kriitika ?
  • Miks minna sõtta ?
 
Säutsu twitteris

Eesti proosa


Rahvajutud
Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest.
Rahvaluule
tugineb traditsioonidele
on muutlik kuna liigub suust -suhu
vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema
anonüümne, väljamõtlejat ei tea
väljendab pärimusrühma maailmavaadet
Müüt
Muistend
Muinasjutt
Faktiline. Kaugest minevikust. Toimumis paigaks varasem või teine maailm. Jumalate ja vägilaste maailm.
Faktiline. Lähiminevikust. Inimeste ja vaimolendite abil seletatakse , miks meil maailmas midagi on ja kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud.
Väljamõeldis. Ajatu . Kohta ei saa määrata. Ei ole seatud kindla rahvaga.

Friedrich Robert Faehlmann (1798 – 1850)


Müütilised muistendid”

Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. Ametilt arst. 1838 loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. Sakslastele õeptas, et eesti keel on ka keel, mida saab kunstiliselt kasutada ja et eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. ”Maailma loomine”, ”Keelte keetmine”


F. R. Kreutzwald (1803 – 1882)


Kati konspektist, kohandatud
Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks. Töötas Peterburis koduõpetajana. Õppis TÜ-s arstiteadust. Seal kohtus ta Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eepose autor - ärkamisaja keskmes. Uuem kijraviis – poolsas häälduse järgi kirjutamist. Tuntuks sai kui kirjutas õpetliku sisuda ajakirjadesse. Asutab omad ajakirjad : "Maailm ja mõnda"(mis selles leida on?), kus tutvustab erinevaid maid on populaarteaduslik ja geograafia alane. "Kodutohter", arstiteadmistest, kodusest ravimisest.
Proosa vormis avaldas:
"Ennemuistsed jutud"
("Eesti rahva ennemuistsed jutud" tänapäeval). Jutud: " Kullaketraja ", "Tuhka- Triinu ", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada"
Juhan Liiv (1864-1913)
Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes . Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood – kümme lugu. Novell

Peipsi peal“


on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita.

„Igapäevane lugu“


Liiviga tuleb sisse realism , aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika – 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole.

„Vari“ 1894


Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks . Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism . Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud , see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik . Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees . Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse. Jõuab ringiga Kukulinna tagasi, tal ei ole selle eest pääsu. Realism - jõuame ikka sinna tagasi, kust me pärit oled. Venivillem sellest teosest tulnud. Teose nimi on "Vari", sest siis kui Villu kuuleb kohinat, siis see tähendab tema jaoks vabadust, aga ta ei püüdle selleni , sest mets on ees. Nagu Juhan Liivil endalgi- kõik tundus nii kättesaadav, aga samas jäi kättesaamatuks. Mets on oluline sümbol Liivi teostes.


Eduard Vilde (1865-1933)


Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu . Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid.
I periood – nalja vilde . Kergesisulised põnevus ja naljajutud. „Minu esimesed triibulised“ – lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega .

„Musta mantliga mees“


efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga , mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole . Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad.
Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale – inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi.
Ajalooline triloogia .
Eestlase lähiajalugu – romaanid . Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. „ Mahtra sõda“ eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902 . „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused , sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas uskus heasse tsaari, et ta tahab taluravhale vaid kõige paremat. Elu on halb vaid sellepärast et balti- parun on maarahva ja tsaari vahel. Ja balti- parunid moonutavad tsaari sõnu. Seadus ütles et mõisnikud peavad maad mõõtma ja peavad sealt osa talupojale andma, aga talurahvas sai aru, et et kõik talurahvad saavad maad ja saavad vabaks. Talurahvad arvasid et parunite vimka. „Prohvet Maltsvet“ 19saj lõpus levinud usulisest liikumisest talurahva vahel. Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad – kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas – paradiis . Valget laeva ootama – kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust.
„Mahtra sõda“ 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina . Armukolmnurk , lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur – nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand , šveitslanna. Preili ei saa aru, et parun käsib täiskasvanud inimesi peksta mõisa tallis ja et see on normaalne. Noore paruni ja preili vahel on armulugu , mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde – väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul. Vanaparun kutsub sõjaväe, kes lööb kamba laiali. Teos lõppeb ebaõiguse rõhutamisega, kui ülestõusnute üle mõistetakse kohut. Karistamine toimus talvel. Pidid kadalipust läbi minema, soldatid 2 rivis ja peksavad nende vahelt läbi minevat talupoega. Ja peale kadalipu saadeti Siberisse. Kriitiline realism, must-valge. Mõisnikud negatiivsed, talupojad üllad. Kirjeldused on täpsed, nt talupoja koormised .
1905 vilde oli tsaari võimu vastane, emigreerub karistuse kartuses Euroopasse. 1917ni elab mööda Euroopat, ameerikas ka. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna.

„Mäeküla piimamees


vahetab kriitiliserealismi psühholoogiliseromaani vastu. Enamus tegevus toimub inimese sees mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud . Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun – vaesunud parun Kremer . Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup , elab mäeküla mõisa maadel , väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb , alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik . (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega – piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega. Tema on küla hierarhias kõige kõrgemal. Prillup unistab, et temast saab piimamees. Kremer näeb prillupi hoovis noort ilusat naist. Kremer pakub prillupile piimamehe kohta, siis saab tema endale Mari mõisateenijaks + muud kohustused naisena. Miks mitte, mariga tal mingid hingelähedast seost pole. Mari ei taha minna, lõpuks läheb. Prillupile hakkab kohale jõudma, et piimamehe töö polegi nii lihtne, nagu on tundunud. Kõige raskem on piimasaaduste müümine. Endise piimamehe saladused hakkavad välja tulema , nt kas osta vanamehenässilt või kelleltki korralikult. Prillop tahab lepingust taganeda . Palub, et mari ei läheks enam mõisa. Ütles prillupile ei, et ta ei tule mõisast ära. Mari on teenijannana saanud linnavahele, on avastanud et linnaelu talle meeldib, leppinud ja harjunud olukorraga ja leidnud endale sealt kasu. Prillop joob kõrtsis liiga palju ja teel koju saanis külmub surnuks . Mari jäi piimatalu perenaiseks, maril käib palju kosilasi . Mari ei taheta nii naiseks , teatakse, et käib mõisas naise tegusid tegemas, aga kes siis ei tahaks piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast , küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna. Kui kremer sellest teada saab, tahab mari toetada, aga tahab vastu teeneid marilt. Mari keeldub, heidab vana elu ahelad ja läheb uuele elule vastu. Euroopalik nurk naise iseseisvumisele, suudab enda eest seista, subjekt. Pole vaid meeste mängukann, suudab iseseisvat elu elada. Nii selles kui nukumajas mõlemad ohverdavad end mehe nimel, aga lõpuks lahkuvad .

Tuglas „Inimese vari“


1. Novellis teatavasti keskendutakse ainult ühele sündmusele. Millisest hetkest saab selles novellis sündmustik alguse?
Kui poeg jõuab koju. Kui ema ootamisel on lõpp ja ema hakkab taipama, et poeg pole selline nagu varem oli olnud.
2. Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon ?
poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima.
3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt?
ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud .
4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu.

Friedebert Tuglas (1886 - 1971)


Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli . 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas . Seda motiivi kasutas ära oma poeemis „Meri“ mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu „Saatus“. Muutis koguaeg oma tekste . 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks . Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust. Põlu alla satuvad kirjanikud, kes on ka eesti ajal tegutsenud. Tuglasele hakatakse ette heitma, et ta on valesti kirjutanud. Öeldakse, et ta pole keegi, et arvab endast palju. Satub põlu alla, ei saa oma teoseid avaldada. Põlu all kuni 1956 aastani. 1953 märtsi alguses Stalin sureb. Tuglase kõik õigused taastatakse ja niipalju kui teda oli maha tehtud, hakati teda nüüd ülistama. Uut ei teinud, redigeeris oma eelnevat . Elo märkmetes oli kirjas, et naaber tõi Tuglasele kasuka, oli hirm, et ta viiakse Siberisse, et siis oleks mida kaasa võtta, sest tal polnud sooja talvemantlit. Kõigil oli see hirm, et kohe viiakse, sealt ka kohvrite motiiv . Kõik aastad olid valmis minema, elasid pakitud kohvritega hirmus et iga kell võidakse ära viia. Kolivad Underi ja Atsoni majja, kus praegu on muuseum . 1971 sureb, sellest ajast jääb meenutama Tuglase novelli auhind mida antakse välja 02.03 tema sünnipäeval.
Loomingust
„Marginaalia“ marginaalid on väikesed tähelepanekut kirjanduse ja elu kohta. Esimesena hakkas tähelepanu pöörama ka vormile, just sõnaline pool annab edasi mida sisuga edasi anda tahetakse. Kirjad keeled ütlevad, et ta pole hea kirjanik vaid ta kirjutas nagu valemi järgi, mängis vormiga. Vormi kultus, aga nii äärmuslik ei saa olla.
„Felix Ormusson“ 1917, enne Siurut juba kuulsus. Suvitusromaan. Poisi seiklused suvel. Esimene ja viimane impressionistlik romaan. Üks pikem teos.
„Väike Illimar “ 1937. Esimene teos, mis sai põlu alt välja. Peaks olema maailm läbi väikese pois silmade, mina vormis, aga on näha taga väga elukogenud meest. Teine pikem teos.

Novellide üldiseloomustus


Novellid on põhjus, miks temast räägitakse. Novellidel on sarnased teemad ja ideed. Ideed Euroopast. Teemadeks: inimesele mõistetamatu elusaatus; armastuse jõud ja traagika ; kättesaamatu vabadus; paheline ja priiskav nauding, lõbujanu. Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma; vastuhakk iseendale / saatusele ; ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine; katastroofid ja õudused. Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed; agressiivsed valitsejad ; passiivsed lihtinimesed; mitmesuguseid inimlikke omadusi kehtestavad loomad. Oma novellides mängib eri -ismidega.

Novellide tutvustused


„Hingemaa“
Realism. Tegevus kolkakülas, kuhu saabub noormees, õpetaja. Rahvast valgustama. Läheb öömajale kohalikku hurtsikusse, vanamees annab talle ülevaate küla elust ja olust . Väga sügav ühiskonna kriitika, karjuva ebavõrdsuse üldpilt. Looduskirjeldused ja valgusemängud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Eesti proosa #1 Eesti proosa #2 Eesti proosa #3 Eesti proosa #4 Eesti proosa #5 Eesti proosa #6 Eesti proosa #7 Eesti proosa #8 Eesti proosa #9 Eesti proosa #10 Eesti proosa #11 Eesti proosa #12 Eesti proosa #13 Eesti proosa #14 Eesti proosa #15 Eesti proosa #16 Eesti proosa #17 Eesti proosa #18 Eesti proosa #19 Eesti proosa #20 Eesti proosa #21 Eesti proosa #22 Eesti proosa #23 Eesti proosa #24 Eesti proosa #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor urgo Õppematerjali autor

Lisainfo

12. klassi kirjanduse konspekt; eesti proosa, A.H. Tammsaare triloogia kokkuvõtted.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
pdf
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
69
doc
Suuline exam
54
docx
Kirjanduse eksamipiletid
33
rtf
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
odt
11-klassi kirjanduse eksam





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun