Eesti proosa (0)

Eesti proosa

Rahvajutud
Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest.
Rahvaluule
tugineb traditsioonidele
on muutlik kuna liigub suust -suhu
vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema
anonüümne, väljamõtlejat ei tea
väljendab pärimusrühma maailmavaadet
Müüt
Muistend
Muinasjutt
Faktiline. Kaugest minevikust. Toimumis paigaks varasem või teine maailm. Jumalate ja vägilaste maailm.
Faktiline. Lähiminevikust. Inimeste ja vaimolendite abil seletatakse , miks meil maailmas midagi on ja kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud.
Väljamõeldis. Ajatu . Kohta ei saa määrata. Ei ole seatud kindla rahvaga.

Friedrich Robert Faehlmann (1798 – 1850)

“Müütilised muistendid”

Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. Ametilt arst. 1838 loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. Sakslastele õeptas, et eesti keel on ka keel, mida saab kunstiliselt kasutada ja et eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. ”Maailma loomine”, ”Keelte keetmine”

F. R. Kreutzwald (1803 – 1882)

Kati konspektist, kohandatud
Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks. Töötas Peterburis koduõpetajana. Õppis TÜ-s arstiteadust. Seal kohtus ta Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eepose autor - ärkamisaja keskmes. Uuem kijraviis – poolsas häälduse järgi kirjutamist. Tuntuks sai kui kirjutas õpetliku sisuda ajakirjadesse. Asutab omad ajakirjad : "Maailm ja mõnda"(mis selles leida on?), kus tutvustab erinevaid maid on populaarteaduslik ja geograafia alane. "Kodutohter", arstiteadmistest, kodusest ravimisest.
Proosa vormis avaldas:
"Ennemuistsed jutud"
("Eesti rahva ennemuistsed jutud" tänapäeval). Jutud: " Kullaketraja ", "Tuhka- Triinu ", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada"
Juhan Liiv (1864-1913)
Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes . Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood – kümme lugu. Novell

„ Peipsi peal“

on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita.

„Igapäevane lugu“

Liiviga tuleb sisse realism , aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika – 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole.

„Vari“ 1894

Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks . Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism . Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud , see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik . Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees . Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse. Jõuab ringiga Kukulinna tagasi, tal ei ole selle eest pääsu. Realism - jõuame ikka sinna tagasi, kust me pärit oled. Venivillem sellest teosest tulnud. Teose nimi on "Vari", sest siis kui Villu kuuleb kohinat, siis see tähendab tema jaoks vabadust, aga ta ei püüdle selleni , sest mets on ees. Nagu Juhan Liivil endalgi- kõik tundus nii kättesaadav, aga samas jäi kättesaamatuks. Mets on oluline sümbol Liivi teostes.

Eduard Vilde (1865-1933)

Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu . Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid.
I periood – nalja vilde . Kergesisulised põnevus ja naljajutud. „Minu esimesed triibulised“ – lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega .

„Musta mantliga mees“

– efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga , mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole . Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad.
Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale – inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi.
Ajalooline triloogia .
Eestlase lähiajalugu – romaanid . Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. „ Mahtra sõda“ eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902 . „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused , sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas uskus heasse tsaari, et ta tahab taluravhale vaid kõige paremat. Elu on halb vaid sellepärast et balti- parun on maarahva ja tsaari vahel. Ja balti- parunid moonutavad tsaari sõnu. Seadus ütles et mõisnikud peavad maad mõõtma ja peavad sealt osa talupojale andma, aga talurahvas sai aru, et et kõik talurahvad saavad maad ja saavad vabaks. Talurahvad arvasid et parunite vimka. „Prohvet Maltsvet“ 19saj lõpus levinud usulisest liikumisest talurahva vahel. Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad – kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas – paradiis . Valget laeva ootama – kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust.
„Mahtra sõda“ 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina . Armukolmnurk , lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur – nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand , šveitslanna. Preili ei saa aru, et parun käsib täiskasvanud inimesi peksta mõisa tallis ja et see on normaalne. Noore paruni ja preili vahel on armulugu , mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde – väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul. Vanaparun kutsub sõjaväe, kes lööb kamba laiali. Teos lõppeb ebaõiguse rõhutamisega, kui ülestõusnute üle mõistetakse kohut. Karistamine toimus talvel. Pidid kadalipust läbi minema, soldatid 2 rivis ja peksavad nende vahelt läbi minevat talupoega. Ja peale kadalipu saadeti Siberisse. Kriitiline realism, must-valge. Mõisnikud negatiivsed, talupojad üllad. Kirjeldused on täpsed, nt talupoja koormised .
1905 vilde oli tsaari võimu vastane, emigreerub karistuse kartuses Euroopasse. 1917ni elab mööda Euroopat, ameerikas ka. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna.

„Mäeküla piimamees “

vahetab kriitiliserealismi psühholoogiliseromaani vastu. Enamus tegevus toimub inimese sees mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud . Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun – vaesunud parun Kremer . Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup , elab mäeküla mõisa maadel , väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb , alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik . (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega – piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega. Tema on küla hierarhias kõige kõrgemal. Prillup unistab, et temast saab piimamees. Kremer näeb prillupi hoovis noort ilusat naist. Kremer pakub prillupile piimamehe kohta, siis saab tema endale Mari mõisateenijaks + muud kohustused naisena. Miks mitte, mariga tal mingid hingelähedast seost pole. Mari ei taha minna, lõpuks läheb. Prillupile hakkab kohale jõudma, et piimamehe töö polegi nii lihtne, nagu on tundunud. Kõige raskem on piimasaaduste müümine. Endise piimamehe saladused hakkavad välja tulema , nt kas osta vanamehenässilt või kelleltki korralikult. Prillop tahab lepingust taganeda . Palub, et mari ei läheks enam mõisa. Ütles prillupile ei, et ta ei tule mõisast ära. Mari on teenijannana saanud linnavahele, on avastanud et linnaelu talle meeldib, leppinud ja harjunud olukorraga ja leidnud endale sealt kasu. Prillop joob kõrtsis liiga palju ja teel koju saanis külmub surnuks . Mari jäi piimatalu perenaiseks, maril käib palju kosilasi . Mari ei taheta nii naiseks , teatakse, et käib mõisas naise tegusid tegemas, aga kes siis ei tahaks piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast , küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna. Kui kremer sellest teada saab, tahab mari toetada, aga tahab vastu teeneid marilt. Mari keeldub, heidab vana elu ahelad ja läheb uuele elule vastu. Euroopalik nurk naise iseseisvumisele, suudab enda eest seista, subjekt. Pole vaid meeste mängukann, suudab iseseisvat elu elada. Nii selles kui nukumajas mõlemad ohverdavad end mehe nimel, aga lõpuks lahkuvad .

Tuglas „Inimese vari“

1. Novellis teatavasti keskendutakse ainult ühele sündmusele. Millisest hetkest saab selles novellis sündmustik alguse?
Kui poeg jõuab koju. Kui ema ootamisel on lõpp ja ema hakkab taipama, et poeg pole selline nagu varem oli olnud.
2. Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon ?
poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima.
3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt?
ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud .
4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu.

Friedebert Tuglas (1886 - 1971)

Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli . 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas . Seda motiivi kasutas ära oma poeemis „Meri“ mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu „Saatus“. Muutis koguaeg oma tekste . 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks . Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust. Põlu alla satuvad kirjanikud, kes on ka eesti ajal tegutsenud. Tuglasele hakatakse ette heitma, et ta on valesti kirjutanud. Öeldakse, et ta pole keegi, et arvab endast palju. Satub põlu alla, ei saa oma teoseid avaldada. Põlu all kuni 1956 aastani. 1953 märtsi alguses Stalin sureb. Tuglase kõik õigused taastatakse ja niipalju kui teda oli maha tehtud, hakati teda nüüd ülistama. Uut ei teinud, redigeeris oma eelnevat . Elo märkmetes oli kirjas, et naaber tõi Tuglasele kasuka, oli hirm, et ta viiakse Siberisse, et siis oleks mida kaasa võtta, sest tal polnud sooja talvemantlit. Kõigil oli see hirm, et kohe viiakse, sealt ka kohvrite motiiv . Kõik aastad olid valmis minema, elasid pakitud kohvritega hirmus et iga kell võidakse ära viia. Kolivad Underi ja Atsoni majja, kus praegu on muuseum . 1971 sureb, sellest ajast jääb meenutama Tuglase novelli auhind mida antakse välja 02.03 tema sünnipäeval.
Loomingust
„Marginaalia“ marginaalid on väikesed tähelepanekut kirjanduse ja elu kohta. Esimesena hakkas tähelepanu pöörama ka vormile, just sõnaline pool annab edasi mida sisuga edasi anda tahetakse. Kirjad keeled ütlevad, et ta pole hea kirjanik vaid ta kirjutas nagu valemi järgi, mängis vormiga. Vormi kultus, aga nii äärmuslik ei saa olla.
„Felix Ormusson“ 1917, enne Siurut juba kuulsus. Suvitusromaan. Poisi seiklused suvel. Esimene ja viimane impressionistlik romaan. Üks pikem teos.
„Väike Illimar “ 1937. Esimene teos, mis sai põlu alt välja. Peaks olema maailm läbi väikese pois silmade, mina vormis, aga on näha taga väga elukogenud meest. Teine pikem teos.

Novellide üldiseloomustus

Novellid on põhjus, miks temast räägitakse. Novellidel on sarnased teemad ja ideed. Ideed Euroopast. Teemadeks: inimesele mõistetamatu elusaatus; armastuse jõud ja traagika ; kättesaamatu vabadus; paheline ja priiskav nauding, lõbujanu. Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma; vastuhakk iseendale / saatusele ; ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine; katastroofid ja õudused. Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed; agressiivsed valitsejad ; passiivsed lihtinimesed; mitmesuguseid inimlikke omadusi kehtestavad loomad. Oma novellides mängib eri -ismidega.

Novellide tutvustused

„Hingemaa“
Realism. Tegevus kolkakülas, kuhu saabub noormees, õpetaja. Rahvast valgustama. Läheb öömajale kohalikku hurtsikusse, vanamees annab talle ülevaate küla elust ja olust . Väga sügav ühiskonna kriitika, karjuva ebavõrdsuse üldpilt. Looduskirjeldused ja valgusemängud on äärmiselt olulised. Hütis kõik tegevused pimedas ja läppunud. Depressiivne hommik. Jutt katkeb, tegevus läheb edasi hoopis hiljem, tegevus läheb edasi (Toompea) vanglas. Seal saavad kokku üks noormees ja vanamees. Hakkavad üksteisele oma lugusid rääkima. Valgustaja mees peab pettuma, ta ei saanud ühiskonda valgustada, see viis ta osavõtuni revolutsioonist (Tuglas). Vanamees oli arreteeritud ühe mõisa juures, aga tema polnud põlema pannud vaid linna omad olid põlema pannud ja ära läinud. Kohalikud ei olnud mõisapõletamisega seotud. Kohalikud tahtsid hoopis hingemaad endale, maad mis hoiaks neil hinge sees, oma maad. Mõlemad lõpetasid koos vanglas. Tugev ühiskonnakriitika.
„Popi ja Huhuu “
Sümbolismi esindaja. Idee tekkis Pariisis väikeste Hollandlaste natüürmorte, kirjutas 3 päevaga valmis. Tekib tunne nagu olekski tegu maaliga, sündmusi käivitavateks tegevusteks on valgus. Sümboleid seletamata: Elab Isand , kes hommikul tõuseb ja paneb riidesse. Tal taksikoer Popi ja nurgas puur, kus elab ahv Huhuu. Hommikul patsutab koera, avaldab poolehoidu ja ahvile vibutab sõrme. Dialooge pole, ahvi ja koera lugu. Kogu sündmustik kirjeldusena, popi arusaamast. Isand on kaua ära, Huhuu saab puurist välja ja hakkab laamendama, paneb isanda riided selga, joob isanda alkoholi ära. Popile on see arusaamatu, kardab . Ühel hetkel hakkab popi mõistus hägustuma, popi arvab et äkki see ongi Isand. Huhuu tuleb turult , korvis verine lihakäntsakas, huhuu ehmub. Popi saab aru et Huhuu toob nagu Isand enne talle süüa. See oli juhus , ta ei toonud meelega Popile süüa. Lõpuks vennastuvad. Huhuu joob kuni pole enam midagi juua. Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk . Lõputu türannia.
„Inimese vari“
Ekspressionism , tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju. Ema toob paadiga üle jõe inimesi ja kuuleb nende käest sõja uudiseid. Karje, räbaldunud mees. Maret arvab, et see tema poeg, niiväga tahab selles mehes oma poega näha. Põetab seda meest, mees ei taha püsida temajuures, tahab edasi minna. Arst ütleb, et mehel on ravimata haavad, aga sõjas raviti haavad ära. Riietes augud olid selle augupeal kus ihus haava näha polnud. Mees sureb, arvab et mattis oma poja. Surnuaial tuleb tema juurde mees, kes tundis tema poega ja ütles, et tema pojal polnud põlenud nägu, aga sellel kelle Maret mattis oli põlenud näoga. Maret sai aru, et see pole tema poeg vaid ta oli matnud oma poja tapja. Sest ennem oli ka ülejõe leitud alasti mehe laip. Sõjast läbikäinud ja ellujäänud ja kodulähedal tapeti rahapärast. Mees oli koju jõudmas, sõda oli lõppenud ja niivõrd surnud mees, et tapab teise mehe rahapärast. Sõja koleduse edasiandmine läbi emaarmastuse. Alles vaid inimestevarjud, muud neis pole.
„Toome helbed“
Impressionism , tunnuseks tundmuste edasi andmine. Sündmustiku pole, on impressioon . Peategelane tüdruk, kelle kohta teised arvavad , et ta on jõudnud mehele mineku ikka, aga Leeni mängib ikka veel nukkudega. Tuleb maailmavahetus. Nukkudega mängides, kuuleb põõsaste taga sahistamist õde Marie Kustaga ja uus tundmus , et ta tahaks ka midagi sellist. Kusta ehe traktorist, robustne, romantikat pole. Leeni tundmuse ajal jookseb ei tea kuhu, jõeäärde, kohtab Vidrikut. Vidrik püüab kala. Leeni küsib, kas Vidrik võileiba tahab, teeb selle talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud. Sisenemine täiskasvanute maailma on tragöödia.

H.A.Tammsaare

Päris nimi on Anton Hansen . Tammsaare on tulnud sellest kohast, kus ta elas. Oli esimene kirjanik, kes suutis ennast ära elatada ainult kirjaniku tööd tehes. Tammsaare pidas Ristikivi oma potsentsiaaliks.

Käsitlus: „Tõde ja õigus“
1926 ilmus teose esimene osa ja viimane viies osa ilmus 1933. Kahetasandiline jutt: pealkirjas tõde ja õigus, pole maatööga seotud. Sakraalse tähenduse – psüholoogiliselt pingestatud, psüholooogiline realism.
I osa – võitlus maaga
Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt. Need tegevused muudavad Vargamäel elavate inimeste elu. Teoses on Piibel vahend õiguse leidmiseks, millest Andres muutus kurvaks ja kurjaks. Samasus Piibli loo ”Taavet ja Batseba”, kus Andres on Taavet. Mari on vaese mehe utetall . Piiblis võttis Taavet vaese mehe utetalle kuigi tal seda endal nii vaja polnud, ta oleks mujalt ka saanud. Utetall oli kõik, mis sellel vaesel mehel oli. Andres võttis Jussilt Mari, Mari kui utetall. Indrek on patulaps. Tema saatus on juba enne tema sündi otsustatud. Maril tuli tegelik tahtmine Andrese juurde minna enne kui Jussi juurde, sellepärast Krõõt surigi. Indrek on meeldetuletus Marile, et ta himustas ennast Andrese kõrvale juba enne Krõõda surma, seda tundis Indrek juba maast madalast. Indrek on kõigi lugude keskne tegelane. Indrek – kuidas sa räägid alati tõtt, kui alati on keegi, kes sind selle eest peksab, esimeses osas peksis vend Andress kui olid eriarvamusel. Andrese ema on Krõõt, see poiss viis Krõõda hauda, Krõõda viimane laps. Indrek on Mari poeg, nende esimene, sündinud abieluväliselt. Tõde armastades arvasid endal õiguse olevat. Andres ütles, et kes üle, sel õigus. Andres seadis oma õiguse jalule jõuda. Andres oli rähkleja, aga Indrek oli rahulik üksik nokitseja. Kartulivagude vahel tekkis tüli Andrese ja Indreku vahel, kui Andres võtab Indreku mütsi ja viskab vao vahele, mis peale Indrek võtab kivi ja tahab Andrest visata, too on liiga kiire ja Indrek viskab emale külge. Tammsaare lugu horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et kiviga külge sai. Töösse suhtumine. Töö Vargamäel – töö tänapäeva talus . Enne oli lapsi vaja töö tegemiseks. Elueesmärk pole enam töö tegemine nagu kunagi oli. Pidev töö. Töö ei saa kunagi otsa. „võitlus maaga“ Andres võttis tööd täie tõsidusega, Maa kui Jumal. Piibel pole kui usu teema. Paganlik jumal. Loodu kui jumal. Põlluharimine kui jumala teenimine. Pearu valetas ja kõik teadsid, et ta valetab. Andres rääkis koguaeg tõtt seega keegi ei osanud oodata et ta valetab. Mõlemad ajasid oma õigust taga. „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“ Vana Andrese sõnas. Pole mitte üht tegelast, kes oleks saanud armastuse kuigi tegid tööd ja nägid vaeva.
Harjutused tunnis:
1. Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari enda juurde elama?
Jah
Ei
Uus perenaine (Marile positsiooni tõus)
Lastele emaks
Mari oli kurb
tal oli enne oma elu Jussiga
2. Peremehed Andres ja Pearu
Andres – töökus. alguses kergeusklik,langes pearu ohvriks. kohati vägivaldne naise kurnamises pigem tähelepanematu, hiljem vägivaldne, kui lõi Mari, siis Indrek nägi pealt. Sihikindel tahtis oma talu korrastada, tegi seda oma lastejaoks.
Pearu – omakasupüülik (kraaviosa). Eesmärgiks andres välja süüa nagu ta eelnevatega ka teinud on. Vägivaldne peksis oma naist. Purjuspäisus. Kaevu reostamine , kuidas sa sealt kaevust ise jood , peret joodad ja ka loomi, hoolitsev peremees nii ei käitu.
Ühisosa – parema elu saamine, maa endale himustamine. Andres mõtles,et see et nende lapsed kokku lähvad polegi väga halbidee, et lõpuks saab siis kogu vargamäe tema lastele. Murede jooki uputamine. Litsid mehed need vargamäe omad. Kavalus – andres õppis pearult. Vägivaldsus.
3. Milliseid tähtsaid rolle täitsid Andres ja Pearu veel peale, selle, et olid peremehed?
Abikaasa - andres halb.kõõdag ei pannud tähele, et naine väsinud. Pearu peksis naist ja lapsi. Andres vähemalt natukenegi austas. Kirjutatud andrese vaates, autor andrese poolt. Andres ei mõistnud krõõda koormat – Andres pani kõrge uksepiida, et sead sisse ei saaks, aga Krõõt pidi sealt koguaeg raskeid asju üle tõstma, aga ta ei mörganud seda.
Isa – andres surus end peale aga pearu mitte. Andresel oli eesmärk, et ta lastel oleks parem, et ta saaks jätta lastele parema vargamäe. Pearul oli ükskõik, tal polnud eesmärke. Andresel on helgemaid moment nt kui lastega müras.
Naaber – andres tahtis tõde ja õigust, ei tahtnud trikkides kaasa teha, aga tegi, sest pearu oli pealetükkiv ja ässitav, kuid see polnud ainuke andrese muutumise põhjus.
Töömees – andresel kindel eesmärk, tahtis koguaeg seda teha. Pearutööd ei teinud, tal olid sulased. Andres tegi ise.
Külamehed – litsid mehed. Lorilaul lasti ringi käima, siis Andrese ja Mari vahel pingestatud konflikt.
4. Tõlgi järgmised väited, kasutades teatmeteoseid ja õpikuid. Selgita, mida teised arvavad sama väite kohta. Kas oled väidetega nõus? Miks ? Mõtle näidetele!
AndresPaas on koduste suhtesdespoot – kõik olid tema hirmu all. Arvas, et kui tal on eesmärk, siis kõigil peab olema sama eesmärk. Ta ei valinud vahendeid selle täide saatmiseks.
Andres paas oli positiivsete ideaalidega – tahtis, et tema talu oleks ideaalne, et pärandada, seda oma lastele. Aga eesmärk oli temaarust saavutatav ükskõik, mis vahenditega.
Tõde ja õigust kätistletud kui rahvuseepos , elujõulisuse sümbol - andreses midagi, mis on meid siia toonud. Kinnised, omaasja ajavad, rügavad, omaette . Ürgeestlases enam tõtt kui me endale tunnistada tahame.
Monumentaalne karakter – monumentaalsus – kaotab inimlikud mõõtmed ja läheb müüdiliseks, monumentaalseks. Inimlik pool hakkab kaduma. Läheb ja keerab sood ja kraavid pahupidi.
Töö monomaaniline türann – jäägitult tööle põhendumine, inimesi ei pane tähele vaid töö. Arvab et sellest võib kasulõigata mingi põlvkond, aga inimesed rohkem kannatasid sellepärast.
Peaaru juures saaks kasutada ka väiteid:
oli despoot kui oli purjus
monumentaalne – kõik mis teeb on õige. Kadeduse uss. Ärapanemine.
Ideaaliks oli kogu vargamäe endale saamine, aga ei kasutanu positiivseid vahendeid. Saamine saamise nimel.
Elujõulisuse sümbol – majapidamine korras, rikas mees. Küüned peavad ikka oma poole olema.
5. Pearu plussid ja miinused
Hea:
Abivalmis – ehitas Krõõda matusteks tee. Pani tähele, mis toimus, kui Krõõt oli suremas, saatis oma naise maad kuulama . Lahke, tegi kõrtsis välja
Halb Pearu – vägivaldne, peksis oma pere ja ka naabriga kakles. Oli joodik , oli suurema osa ajast kõrtsis. Valelik, valetas ka kohtus. Seljataga rääkija. Tahtis oma kaevu roojata.
6. Kummas peres on parem kasvada
Andrese peres on parem elada kui Pearu peres: suured eesmärgid ja unistused. Töötas laste heaks.
Pearu peres on parem elada kui Andrese peres: Parem maa. Rikkam. Küla hirarhias paremal kohal. Lihtne elu, midagi ei pidanud tegema, polnud rasket tööd, olid sulased, kes seda tegid. Vähem piiranguid, võisid teha mida tahtsid
7. Laste elu muutumine siis ja tänapäeval
Haridussüsteemi muutumine, siis käis ainult Indrek koolis. Haigused, laste suremus on tänapäeval palju väiksem. Tänapäeval rohkem lastekavatamist, siis kasvasid ise, polnud aega kasvatadagi. Lapsed arvasid, et enne neid on paremad ajad olnud. Oleme hiljaks jäänud,paremad ajad on enne meid juba ära olnud – kui arno isaga kooli jõudis olid tunnid juba alanud. Hijaksjäämine kui motiiv eestlaste kohta.
8. Vargamäeperenaiste elu – tänapäeva naiste elu
välimus – vanasti taheti jässakat kes ikka jõuaks tööd teha, tänapäeval peenikes ja ilusat
iseseisvus – enne oli naine töötegemiseks ja lastesünnitamiseks. Rasedus polnud põhjus tööst loobumiseks. Kartulivgude vahel sünnitamine.
II. osa - inimene ja jumal, inimese võitlus jumalaga
Peategelane Indrek. Kooli romaan. Autobiograafiline. Indrek läheb kooli. Mauruse kool aka Hugo Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast. Indrekul on raha, aga ei täida kogu õppemaksu, aga saab ikkagi sisse, sest on eestlane ja eestluse kinnituseks . Indrek teeb koolistööd – uksehoidja, administraator ka öösiti. Aitab ka köögitoimkonnas, katab lauda. Filosoofilises plaanis läheb teema lahti siis kui tekib jumala küsimus. Indreku peres on Piibel omal kohal olnud, linna tulles saavad ta veendumused tugeva põntsu. Tekib küsimus, millised on Indreku arusaamad. Jumalat pidi kohustuslikus korras uskuma. Tuleb öelda, kas usub või mitte ja Indrek annab kahtleva vastuse ning Hr Maurus ei saa lubada, et tema armust ja tema koolis on inimene, kes ei usu jumalat. Küsib, kas astronoomia õpetaja on taevas jumalat näinud, aga too pole 30a jooksul näinud. Kirjutab kooli seina lehte artikkli , kus eitab jumalat, aluseks, et astronoomia õpetajapole näinud. Viimane piisk Mauruse karikasse ja viskab Indreku koolist välja. Mauruse suhtumine teistesse rahvustesse: poolakas kes on loll , aga hoiab sees sest toob raha sisse. Kirev seltskond, värvikad õpetajad. Indrekusse on alati soosivalt suhtunud. Esimene indreku armumine , mauruse tütresse Ramildasse. Ramilda on haige, tal on halb veri ja Indrek ütleb, et võib oma vere talle anda. Sveitsis Ramilda suri. Indrek on vaesest kihist pärit, tal pole võimalusi, eristub teisest seltskonnast. Kuna Indrek teeb ka majapidamistöid, siis on jäänud silma naabermaja keldris elavale emand Laarmannile. Larmanni tütar puusadest saati halvatud ja tütar tunneb indreku jalgade järgi ära, sest nende keldri aknast näeb vaid jalgu. Tiinale ta väga meeldib. Lõpus Maurus ütleb, et ta viskas koolist välja polnud Mauruse südamesoov vaid pidi seda tegema hooli huvides, oleks Maurus veel noor poleks ta seda teinud. Maurus ise ka noorena mässaja, näeb Indrekut mässajana. Viib horisontaali vertikaali. Unenägudel, nägemustel suur tähtsus. Keegi nägemuses Mauruse seljataga, veel hallim kui Maurus, see oli ... Indrek istub seal oma asjadega ja Laarman näeb seda ja kutsub ta sisse, Indrek räägib kogu loo, salgab jumalat. Oma loo ajal kuuleb kedagi nutmas – Tiina. Tiina nutab , sest indrek ütles, et jumalat pole olemas, kogu tema lootus terveks saada oli Jumala peale pandud, aga nüüd Indrek ütles et jumalat pole olemas. Nende kõverate jalgadega viirastusid talle tema ema jalad kartulapõllul kui ema kukkus kivi pärast.
II osa
Tammsaare lugu on horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et kiviga külge sai. Indrek elab kolmanda osa lõpus linnas ja tuleb emale külla, kellel on kivi viskest tekkinud vähk. Mari arvab, et tal pole õigust jumala poole põõrduda, sest Indrek on patulaps ja mõjutab Indrekut endale pulbrit andma rõhutades, et tema süül on ta haige. On patune ja tahab Jussi poole, et ring saaks täis. Vaese mehe ute lugu. Vargamäel pole halastust , seal peab. Indrek murdub, tekib kivi pärast süütunne, ise saab aru, et teeb meeletut kurja. Indrek räkis sellest vaid oma naisele karinile. Peale tuli kui Indrek relva võtab küsib Karin, et keda ta jälle tapma läheb. Tulistab Karinit. Indrek tunneb, et vajab lunastust ja läheb vargamäele kraave kaevama.

III osa – inimese võitlus ühiskonnaga

Räägib 1905 aasta revolutsioonist. Indrek vaatab revolutsiooni kõrvalt ja üritab seda mõtestada. Indrek seletab, kuidas tema saab sellest revolutsioonist aru. Indrek on revolutsiooni poolt, sest ta näeb selles kasu inimestele. Indrek on muutunud, ta tunneb kaasa inimesele. Ta näeb,e t inimesi orjastab kõige rohkem materiaalsed asjad. Ta nägi revolutsioonis nagu inimese vabastamist materiaalsetest asjadest. Et nagu paradiis tuleb Maale ja taevane paradiis kaob ära (eitab jälle Jumala vajalikkust siin). III osa lõpus on Indrek jälle maal. Annab oma emale rahustit.

IV osa – inimese võitlus inimesega

Algab sellega, et kes võib iniest lunastada? Kas võib saada õndsuse ilma Jumalatta? Indrek seab kõik oma lootused ühele iniemsele, et lunastada see, mida ta Mari heaks teeb. Indrek abiellub Kariniga. Karin rmastab Indrekut väga ja Indrek teda ka, aga Indrekule jääb väga võõraks Karini maailm (kogu see linnaelu ja kauplemine). Ta ei saa enam Karinist enam aru ja Karin ei saa Indrekust aru. Abilue hakkab murenema. Võetake lapsehoidja ja selleks osutub Tiina, kes on Karinile hirmuäratav (sest Tiina pühendab liiga palju sellele perekonnale). Lõpeb sellega,et Indrek läheb kodust revolvriga ära. Karin ütleb “keda sa jälle tapma läheb?” Indrek oli Karini suhtes avameelne, sest lootis, et see lunastab ta. Indrek hakkab tulistama ja kohtu määrab talle tingimistega karistuse. Karin hakkab kahetsema, et ta Indreku nii kaugele viis, et ta nii käitus. Karin hakkab süüd tundma. Lõpeb sellega,et Karin sureb (jääb rongi all). Karin sureb Indreku kätevahel. Võitlus on jälle lõpenud kaotusega (ei saanudlunastust inimeste kaudu)

V osa

Indrek on tagasi Vargamäel ja on määranud ennast sunnitööle, sest tunneb ennast süüdlasena Karini surma ja Mari surma tõttu. Ta läks Vargamäele ja see oli talle nagu sunnitöö. Tahtis tööga lunastust leida. Vana Andres elab saunas. Maret ja Sass elavad Vargamäel. Andres vaatab,mis tema elutööst saanud on (on nukker, sest Sass hakkab uut maja ehitama). Tekib küsimus KES ON INIMENE JUMALA EES? Me oleme Jumala ees nagu tööriistad (nagu labidad Jumala kätes). Kas inimesel on õigus üldse küsida, et kas seal on tõde. Pearu pojal Karlal on poeg Eedi, kes on napakas (hull). Pearu ei saa nüüd Andrese ees uhkustada, sest tema talu on ka hääbumas, sest tal pole korralikku järeltulijat. Korraga tuleb Vargamäele Tiina, kes pole huvitatud kellestki noormeestest, vaid hoiab Indreku ligidale. Tiina külvab tohutult intriige, sest kõik tahavad Tiinat endale, aga Tiina hoiab ennast Indreku jaoks. Tiina on see, kes sai oma kõndimise tagasi tänu Indrekule.
Indrek hakkab Vargamäel kraavikaevamisega oma patte siis lunastama.
I osas mainiti, et Pearu ja Andrese vahel on tülid, seal on vihje, miks tülid tekivad, aga V osas öeldakse välja mille pärast täpselt tülitseti. Pearu oli kade , et Andresel on selline naine nagu Krõõt. Pearu arvas, et Krõõt oleks pidanud tema naine olema ja tema enda naine oleks pidanud Andresel olema. Pearu armastas Krõõta. Ta tahtis Krõõdale näidata, et on ka mees.
V osa lõpplahendus: Tiina räägib oma loo Maretile, kes räägib selle omakorda Indrekule. Osa lõpeb sellega, et Tiina ja Indrek lähevad Vargamäelt alla. Enne minekut viib Maret nad aga aita, kus ta kingib Tiinale linase rätiku, mille Krõõt Maretile oli andnud. Seal oli ka kirst , millega seoses meenuvad mälestused. Indrekule aga ei meenu tema enda mälestused, vaid need, mis talle jutustatud on (kellegi teise mälestused)
Indrek mäletab ainult seda, mida teised inimesed Krõõdast mäletavad. Elu ongi üks mälestus või mälestuste mälestus. Mis on inimese elu, mis teeb meist meie?

Vareste ja raudkulli lugu

Varesed olid väikesed, aga nad arvasid, et neil on õigus. Indrek oli vareste poolt, aga Andres olu kullide poolt. Varesed olid varem kuuse juures kui kullid . Andres võttis tõe ja õiguse välja selgitamiseks lõpuks jõu appi. Filosoofiline vastuolu nende vahel. Indrekule meeldis nokitseda, aga Andresele meeldis jõudu katsuda . Indrek oli ema juures julgem. Indrek viskas aga Andrest kiviga, sest tal sai villand . Kiviga sai aga pihta ema. Indrek pidi kannatama Andrese kiusamist .
Maril oli otsus minna Andrese jurde juba varem (enne Jussi surma). Maril oli pidevalt meeles see, kui ta oli himustanud Andrese juurde minemist. Indrekule kandus see patukoorem üle.teoses olev maakirjeldus on maine(ajalik), aga selle varjus toimuvad mingid igavikulised protsessid. Indrek võitles oma tõe ja õiguse eest. Kivi hoobist hakkab Mari külg pidevalt valutama. Kiviviskamise lugu lõpeb tegelikult III osa lõpus
III osa – kuidas inimene peab ühiskonnas suhestuma III osa lõpus läheb maale ja näeb, et Mari on väga haige. Maril on tekkinud vähk sinna, kus ta kiviga pihta sai. Mari teab, et tal ei ole õigust jumala poole pöörduda, sest ta on patune Jussi pärast.
Mari tahab võtta suure annuse rohtu , sest tahab surra. Ta tahab surra, et saada Jussi juurde. Tahab pääseda patust, sellest kiviviskamisest. Mari mõjutab Indrekut sellega,e t tema viskas talle selle kivi, aga Mari saab aru, et on ise ka patune Jussi pärast. Indrek nõuab, et ema halastaks talle. Mari ütleb,e t Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab. Indrek otsustab teha meeletut kurja selel kiviviskamise pärast ( ta saab aru, et teebmeeletut kurja).
Vargamäel on armastust rohkrm vaja, kui kurjast hoidumist.
Mari võtab Indrekult rohu vastu – eutanaasia teema, et kas võib nii ikka teha, et aitad kellelgi surra.
IV osa on Indreku ja Karini vahel. Nad ei ole hingesugulased. Tüli käigus Indrek läheb ära ja võtab revolveri kaasa ja selle peale Karin ütles “Keda sa jälle tapma lähed?” Karin oli Indreku vastu julm, sest “Indrek tappis Mari”. Indrek tulistab Karinit, sellel järgneb kohtuprotsess , aga sellega ei kaasne karistust. Nende sündmuste tõttu Indrek nõuab lunastust.
V osa – Indrek pöörab Vargamäele tagasi, püüdes töö kaudu lunastust saada.

Põrgupõhja uus Vanapagan

“Põrgupõhja uus Vanapagan”
Tema viimane romaan, mis ilus 1939 oli selline teos, mille kohta ei ole siia maani head käsitlust. Sellest on raske aru saada, sest seal on sümbolid. See teos on “Põrgupõhja uus Vanapagan”. See on kummaline teos, sest määras paljus ära Tammsaare saatuse nõukogude ajal. Tammsaare suri õigel ajal, sest teised kirjanikud pidi kirjutama kahetsuskirju ( salgama maha oma varasema loomingu). Tema aga oli selleks ajaks juba surnud ja tema ei pidanud oma loomingut maha salgama hakkama. Tema looming oli tegelikult nõukogude korra vastane (“Tõde ja õigus” oli valel positsioonil kirjutatud).
“Põrgupõhja uus Vanapagan” (PUV) on teos, mis on sümbolitena kirjutatud ja seega sai sealt välja lugeda seda, mida ise taheti. Selle romaaniga hüvitab ta “Tõe ja õiguse” teemad. “PUV” keerab rahva jutud umber. Rahvajutus on seal Kaval Ants ja Vanapagan. Kaval Ants kasutab kavalust, et tüssata Vanapaganat, et saada kätte oma tasu. Tammsaare pöörab selle loo teist pidi ning lugu algab taevastest vägedest. Paganal on probleemid, et ükski hing ei tule enam põrgusse. Vanapagan kohtub Peetrusega ja Peetrus seletab, miks põrgusse ei tule rohkem hingi. Jumal ütleb, et inimesel poelgi Maal võimalik õndsaks saada. Jumal otsustas, et võtab kõik inimesed taevasse vastu ning seetõttu ei ilmugi põrgusse enam mitte ükski hing. Selleks, et põrgusse tuleks taas hingi, peab Vanapagan minema Maa peale ja proovima elada nii, et ta saaks õndsaks (ta tahab Jumalale näidata, et Maal võib ikkagi õndsaks saada ning seetõttu ei saa kõik ikkagi taevasse minna ja hinged tulevad tas põrgusse).
Seda on nimetatud “Tõe ja õiguse” VI osaks. Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja. Põrgust võtab ta kaasa oma eide Lisette ning asuvad koos Põrgupõhja elama. Põrgupõhja naaber on Kaval Ants. Tammsaarel on Vanapagan õilis hing ja Kaval Ants on see ebaõiglane.
Kaval Ants hakkab Vanapaganale õpetama:
1. Mis inimene sa oled kui sa valetada ei oska. Hakkab Vanapaganat õpetama kuidas valetada. “Eit mäletas, aga suri ära sellepärast, et mäletas”
Kavalantsu julmus hakkab suurenema ja hakkab Vanapaganat ära kasutama. Muudab Vanapagana oma orjaks ja ka tema lastega tehti plaane . Ants soovitab Vanapaganal laenu võtta (õpetab seda kasutama valel eesmärgil – maja ehitamiseks). Ants lasi enda maa peale selle maja ehitada.
Vanapagan tahab ikkagi õndsaks saada ja kõik lõpeb suure tule mölluga. Vanapagan paneb enda ja Antsu maja põlema ja kaob kuhugi . Vanapagan põletab ka Antsu majja sisse.
See romaan päästiski Tammsaare – töölisrahva esiletõusu näitas. Tegelikult saab seda teost tõlgendada hoopis teisiti. Selle teosega näitas, et suudab kõike kirjutada.

Mati Unt – Kati konspektist

Mati Unt kirjutab raamatu “Sügisball” 1970ndatel, aga “Tõde ja õigus” on kirjutatud 50 aastat tagasi, aga kajastab seda, mis toimus 100 aastat tagasi (1870ndate elu).

“Sügisball” – MÄRKMED – Kati konspektist

PEALKIRJA TÕLGENDAMINE –
Mustamäel – ball on koht, kuhu võõrad inimesed tulevad kokku ja tantsivad ja Mustamäe on koht, mis ühendab inimesi. Sügis on hall ja kurb toon, mis Mustamäel on. Vargamäel on sügist tunda. Vargamäel on Andrese unitustes nukruse toon tunda. Mustamäel ja Vargamäel jäävad inimesed üksteisele võõraks. Mustamäel on inimesed rohkem kastis, aga Vargamäel on avaram. Sügis on must ja masendav ja Mustamägi peitus tegelikult endas seda sama. Ball – on mingi eliit asi, kus käivad inimesed, kes on rikkamad ja Mustamäel on ball nagu eliidi kokkusaamine (seal elasid rikkamad inimesed nagu). Vargamägi kui balli ootus. Andres valmistas ette balliks, vaatamata, kas nad ise sinna jõuavad, aga töö mis nad tegid on valmistumine balliks. Ballil inimesed kohtuvad rivamisi nagu Mustamäel. Vargamäel on olemas konkreetsemad suhted, aga sellele vaatamata ei ole need lähedased, nad elavad teineteisest mööda ( riivamisi on üksteise kõrval, aga rohkemat on raske leida). Ball- rõõmus ja sügis –kurb (vastandlikud asjad kokku pandud). Sügis on midagi surma eelset looduses. Kohatakse üksteist, aga elatakse võõrastena edasi. Mustamäel elavate inimeste päev on nagu sügis – halla ja monotoonne.

Ernst Hemingway

„Vanamees ja meri“

Tema viimane teos, legend. Eelnevalt oli kirjutanud pikad ja paksud romaanid, see oli väga õhuke (lühiromaan, jutustus). Ilmus 1952. aastal. 1953 sai Bullitseri, Ameerika kõige kõrgema kirjandus auhinna (vanamees ja meri) ja 54 sai Nobeli preemia (üldloomingu eest, aluseks vanamees ja meri). Biheiviorism – kirjeldas käitumist, välimust, kõik muu mis sinna juurde läheb on jäämäeteooria – mis me ise juurde mõtleme.
Tõlgendus: Poiss/Manolin nägi Santiago käsi ja hakkas nutma, ta oli juba enne kala luukere näinud.. Kelner hakkas rääkima lugu, alustas juttu sõnaga haikala , siis turistid enam ei kuulanud teda, takistasid teda. Kelner ei saanud oma juttu edasi rääkida. Turistidele jäi mulje, et tegu on haikalaga, kuigi polnud. Kalale andsid hinnangu kolm gruppi: Manolin ja kohalikud ( tunnevad valu); turist (ilu); vanamees (eneseväärikus/au).
Saba oli alles, sest haid ei tahtnud seda, kohalikud ei tahtnud seda (pea sai rahaks teha), saba oli seal küljes alles, sest oli kõige väärtusetum element seal küljes. Ilu on seal sellepärast alles, et see on ainuke asi, mis seal alles on.
Hemingway andis meile 2 lugu, 2 vaataja silmeläbi. See oleneb kuidas meie tõlgendame. Tegu metatekstiga – tekst tekstis, tekst tekstikohta. Küsib kuidas sain lugesid, kas sa nägid selle teksti valu või lähenesid sellele nagu tavalisele kalamehe loole, kui kalast jäi alles ilus saba.
Vanamees sai rahu, ta tõestas endale iseennast. Ta küll oli pettunud , et haid sõid ära tema marliini, aga samas ta tõusis püsti, sülitas merre ja ütles haidele, et nähke und, et tapsite inimese. Te võite und näha, aga tegelikult te ei tapnud. Võitlus oli marliini kätte saamisega ja kõik tuli pärast nagu vanamees ütles. Et ta võitis võitluse, sai marliini kätte. Au sai tagasi siis kui marliini kätte sai. Haid tulid hiljem/pärast. Lõvisid nägi alati siis unes kui oli õnnelik.
Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida . Ei tasu nii võtta (see nagu te tööd, siis tuleb armastus või olla või mitte olla.) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu , alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid.

Peet Vallak

Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell,
„Maanaine.“
Reet kirjutas paberile „suur reheahi “ reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus „Ajatu mälestus“ – kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas, reheahi asi mis ühendab erinevaid põlvi. Sügisballis polnud reheahju, kohta mis rahvast ühendab, neil polnud minevikku ja ka tuleviku mitte, sest korterit on lihtne müüa, aga talu, kus vanavanemad on elanud emotsioonitult ei müü.

Karl Ristikivi (1912 – 1977)

Eesti proosa paguluses. Paguluses kirjutatud on vanas kinni, tagasi vaatav, kinni selles mis Eestisse maha jäi. Inimesed elasid nagu kohvrite otsas, ootasid, millal Eesti vabaks saab, et tagasi tulla.
Kui Karl oleks jäänud Eestisse ja poleks II maailmasõda tulnud, oleks ta teine Tammsaare. Ta on pärit Läänemaalt, ema oli mõisateenija, isa ei tea. Tegemist sohilapse ja vallaslapsega. Selle faktiga seotakse ristikivi hilisemaid muresid . Koolis oli õpihimuline. Hea haridusega, Tallinnas lõpetab heade tulemustega kooli. Õhtukoolis lõpetab nelja aasta eksamid ühe aastaga. Eesmärgiks oli saada lenduriks, aga seda ei saanud (halvad silmad). Korraliku töökohta pole, halb rahaline olukord.
Hakkab kirjutama. Alustab seiklusjuttudest. Kui hakkab kirjutama lastekirjandust, saab esimese auhinna. Auhind võimaldas minna Tartu Ülikooli õppima minekut, läks õppima geograafiat. Toakaaslane filoloog , nii tutvus kirjandusliku ringkonnaga. Alates sellest hakkabki kirjutama. Sõjas osales saksa mundris. 43 läks juba minema Soome. 44 edasi Rootsi.
Temast saab viljakas kirjanik. Kurblik eraelu, kaaslast ei leidnud. Üksindus ja üksildus. Suhtleb paguluses olevate eestlastega, aga sureb ikka üksi.

Looming

Esimene triloogia – Tallinna triloogia 30ndate lõpus. Toob eesti proosasse uue teema – eestlane linnas. Mis juhtub eestlasega siis, kui ta satub linna. „Tuli ja Raud“, „õige mehe koda“, „ Rohtaed “ – kõige autobiograafilisem. Rohtaed ehk iluaed . Millal on inimesel õige aeg hakata oma iluaia eest hoolitsemiseks, alguses meil ikka tarbeaia tegemine (töö, pere loomine). Millal tuleb aeg tegelemaks asjadega, mis endale rahuldust pakuvad. Enese täiustamise probleem.
Diloogia – kirjutatud paguluses. „Kõik, mis kunagi oli“ tüüpiline paguluskirjanduse esindaja. Annab tagasivaate viimastele hetkedele eesti vabariigis, suvine meenutus kõigest, mis Eestisse maha jäi. Unistustest , aga ette teada, et need kõik hukule määratud. Sõda tõmbab kõigele joone peale. Psühholoogiline pinge – me teame rohkem, juba teame, et kõik määratud kaduma. „Ei juhtunud midagi“ – baasidelepingust, et tava inimesele ei tähendanud need midagi. Kuidas mõjutas inimeste tavaelu sõda. Septembris 1939 oli maailmasõda käimas/algas, aga tavainimese jaoks ei muutunud midagi.
Selle maani olnud tavaline pagulus kirjanik. Pagulus proosa kõige kõvem tegija . 1953, Stalini surm.
„Hingede öö“
Sürrealistlik romaan. eesti modernistlik romaan. Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00 – 00.05). teos koosneb kahest osast. Üks mees hulgub mööda tänavaid ja otsustab sisse minna majja, kus on piletitega toimuv uus aasta õhtu pidu. Majas hakkab toimuma midagi kummalist. Mees pole varem seal majas olnud, aga kõik seal tunduvad teda teadvat. Kõik nagu oleks teda sinna majja ootavat. Ühes saalis mängitakse näidendit, mille ta oli nooruses kirjutanud. Kuuleb kontserti mida ta oli kunagi kuulanud. Rännak ei toimu välismaailmas vaid mehe sees. Viibib iseenda mälestustes, käib oma hinge läbi. Kohtub oma hinge erinevate soppidega. Aeg liigub imelikult, vahel nagu üldse ei liiguks, vahel jälle väga kiiresti. Jõuab ukseni kus on kirjas „võõrastele sisenemine keelatud“. Esimene osa saab läbi. Teine osa algab kirjaga „kiri proua Agnes Rohumaale“. Kiri lugejale. Ennetades seda, et teost ei mõisteta, lisab kirja, kus seletab oma romaani olemust. Lohutakse, sisse tuuakse metatekst – tekst, mis seletab teksti. Kiri lõppeb sellega, et sorry ma pean edasi kirjutama, olen poole peal, aga loe teine pool ka läbi ehk leiad sealt oma küsimustele vastused. Agnes on teose läbi lugenud, aga kui autor vastas/kirja kirjutades oli autor alles poole peal. Teise osa pealkiri on „7 tunnistajat“. Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis. Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes mõistab, et tema on viimane süüalune. Ta mõistetakse süüdi 2 kuriteos: 1 on kodumaalt isekatel motiividel põgenemine; 2 elutüdimus. Kohtuotsuseks on edasielamine, elustüdinud inimesel, kellel on suur süümepiin ( pagemine ) on südamel peab sellega edasi elama. Võtab paguluse kokku. Kas tulla tagasi, reeturitena ja minna vangi või jääma võõrale maale edasi. Pagulas eestlaste hingelise vaeva võtab kokku. Oldi harjunud ohvri teemaga, et meil on alles vaid mälestused, peame vaatama minevikku, oleme kannatajad. „Hingede öös“ rõhutab seda, et põgenemine toimus isekatel põhjustel. Ainuke põhjus miks põgeneda on vabadus, aga mida teha vabadusega mujal? On see vabadus, mis sellega seal teha.

Ajaloolised triloogiad.

Algab kõige viljakam periood. Hakkab kirjutama triloogiaid. Teosed liidab kokku üheks romaani sarjaks. Esimene eesti kirjanik, kes võtab vaatluse alla Euroopa ajaloo, keskaegse.
Ajaloolis – filosoofiline tsükkel Keskaja – triloogia. „Põlev lipp “ – inimesed kellel on suured ideed, „Viimne linn“ – suured ideed seatakse kahtluse alla, need reaalses elus ei täitu., „Surma ratsanikud“ – esimese romaani idee pööratakse naljaks, esimese romaani paroodia. Mis suured mõtted, mis ideaalid. Nii on kirjas 4 triloogiat, mis alluvad ühele skeemile. Sama skeem on ka teises romaani sarjas – „Tõde ja Õigus“
Vaheteos. „ Imede saar“

Proosa Nõukogude Eestis

Kehtiv suund oli sotsialistlik realism, mis seadis kirjandusele väga kindla eesmärgi - kujutada kommunistlikku ühiskonna ülesehitust. Tegelased pidid olema teel kommunustliku ühiskonna poole, pidi näitama inimeste arengut. Algul on inimene kapitalistliku mõtlemisega, siis silmad avanevad ja mõistab kui oluline on kommunism ja asub seda ühiskonda üles ehitama. 60nendatel veel polnud. Siis saime kapitalistlikelt riikidelt eeskuju mitte idast. 60ndendatel hakkab tulema mõjutusi (Kafka arusaam ühiskonnast – kujutab kõike väga realistlikult ja ühel hetkel on nihestatus, mis viib kõik absurdini. Unenäo loogika). Selline lähenemine läheb Nõukogude Eesti kirjandusse.

Arvo Valton (1935 – … )

Lühivormide viljeleja. Prosaist. Novellikogu „ Veider soov“. Hakkab muutma seniseid suundi Eesti kirjanduses. Teda ei huvitanud töö eesrindlane vaid pööras pilgu lihtsa inimese poole. „Veider soov“ räägib sellest kuidas ajakirjanik läheb kolhoosi ja teeb intervjuu väga lihtsa tööinimesega mitte kõige tublima/kangelasega. Püüab tabada midagi uut inimese elus, väikeseid nüansse. Leebe huumor saadab seda kõike. Klassikuks sai 68ndal aastal „Kaheksa jaapanlannat“ novell. Suurde tehasesse tulevad 8 jaapanlannat, väliskülalised. NL oli rasketööstus arendatud. Külaliste saabudes anti lihtsale töölisele Georgile tutvustada tehast ja tutvustada igat ruumi, et 8J’nnat saaksid võimalikult suure ülevaate. Rasketööstus, õlised mehed, suured masinad ja saabuvad 8 jaapanlannat oma kimanodes. Georg valitakse välja, sest ta on ainuke, kes oskab mõnda võõrkeelt, hispaania keelt. Georg armub kohe 8J’sse. Sõnaline pool ei toimi, siis seletab kehakeelega seda kõike, mis seal toimub ja üritab ka armastust avaldada samal ajal. Jaapanlannad tüdinevad ära, sest IGAT ruumi tutvustatakse.
„Rohelise seljakotiga mees“
Novell. Irdreaalsus. Milles seisneb ühiskonna kriitika? Kriitika NL suhtes. Kõik arusaamatu/kontrollimatu taheti allutada võimule, kuidas saada kontrollida. Otsiti vaenlast igal pool – nuhk tegi märkmeid, kas loetakse ikka nii nagu teoses on. Iga asja jaoks on eeskirjad. Eeskirjad nõuavad vastutust, aga keegi ei taha vastutada. Bürokraatia naeruvääristamine, komisjone on kõigeks vaja, mis loovad omamoodi komisjone. Reaalsus – mees luges raamatut. Paralleel reaalsus tekib, kus on eekirjad, komisjonid, üldse ei teata, kas seda kõike üldse vaja ja bürokraatlik masinavärk jaguneb osadeks , mis lähvad uue süsteemi osadeks, mees enam ei tule. Imelikul kobel sai see raamat ikkagi ilmuda .

MATS TRAAT 1936

Tegemist mehega, kes sündis Tartumaal Palupera vallast (lihtne maapoiss). Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem – stsenarist.
“Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi ”
Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu .
“ Harala elulood”
Luulekogu, kus tegemist on väljamõeldud paigaga, koosneb hauakirjadest ehk epitaafidest. Tekib olukord nagu käiksime surnuaias (inimeste elulugu oleks ka nagu kirja pandud kuidagi sinna surnuaeda). Kõik need lood on välja mõeldud ikkagi, mitte päris, aga luuakse dokumentaalsuse idee. Annab edais väheste sõnadega väga palju (head kujundid). Kujundi looja.
Luuletus “Peeter Ots” – inimsaatus on seal hästi kirjas. Kujutab ka kolhoosi loomist, oli ka 1949 aasta märtsiküüditamine.
“Tants ümber aurukatla ”
Tegemist tegelikult filmistsenaariumiga, aga kuna 60ndatel sellest filmi ei saanud, sisi tootles selel ümber romaaniks. Selles on palju filmilikke motive. Romaan koosneb viiest tantsust. Nied tantse on võimalik võrrelda Tammsaare “Tõe ja õiguse” viie osaga (see on aga palju lühem, sest ta loob suurepärased sümbolid, mile kaudu saab palju öeldud). Kujund –aurik – miski mis paneb kõike tööle.
I tants 1914 – on määratletav I maailmasõjaga. Tuuakse aurukatla toomisest külla. See tähendab uut ajastust külas
II – 1929 aastal, mis ilmestab Suurt majanduskriisi
III - 1943 kui toimub Saksa okupatsioon . Mustlased pidid kaduma nagu juudid. Toimub pingline ja psühholoogiline tegevus. Tagaajajatel ei ole tegelikult mingit pistmist temaga, aga võimud on andnud käsu. Võideldi kellegi teise võitlust.
IV - 1949 aasta puudutab kolhooside loomise I sügist. Kolhoosid on nagu nurisünnitused, sest kõik on näljas ja inimestel pole midagi süüa. I lumeks ei ole vili pekstud ja aurumasin pannakse tööle, et kolhoosi pasta, aga kogu see tants seal ümber on väga nukker
V - 1957 aastast tulid esimesed küütitatud inimesed tagasi. Selleks ajaks on aurukatel juba vana romu ja kellelgi ei lähe seda enam vaja.
Aurukatel= kui eestluse järjepidevuse hoidja olenemata aegade muutustest. See on nagu püsiv tugi, millele toetuda. Parim, mida oli võtta.
Mats Traati peetakse väga tammsaarelikuks, sest püüab lahti mõtestada eestlaste oelmust.
“ Karukell , kurvameelsuse rohi ”
1982 aastal ilmunud roman . Üks kirjanik on oma eluga jõudnud surnud punkti. Poeg on autoõnnetuses saanud surma ja ta ei saa selelst üle. Ta hakkab kirjutama 13. Sajandi Livimaast. Seal tekib kaks paralleeli lugude vahel. Nied lugusid ühendab sarnane sündmuste käik. MÕlemast ajastust käib läbi mõte, et inimesed elavad ilma mõtteta, tulevikuta ning seetõttu oligi see roman avaldatud kärbetega. Andis märku, et Eestis on ka ühiskond ilma tulevikuta, etennast pole võimalik määratleda.
“ Inger ”
On pingestatud armastusromaan . Peategelane on noor naisterahvas, kes läheb inglise keele õpetajaks. Tegevus toimub sügisest kevadesse (ühe õppeaasta jooksul). Romaan on eriline, sest tegemist on romaaniga, mis kirjutatud mina vormis. Mats Traat kehastub nagu naiseks ümber ja kirjutab naise vaatvinklist romaani.
INger armub oma kolleegi, kuid armastus jääb tulevikuta. Räägib Ingeri armastuse ootusest.
Tänapäeval on ta võtnud endale suure ül. Ta on asunud kirjutama nn jõgiromaani -romaanisari, mis koosneb erinevatest romaanidest, milles on sarnased tegelased.
“Minge üles mägedele”
On jõgiromaan. Palanumäe talu ühendab. Palanumäetsükkel.
Praegu on jäänud maaelu kirjeldamise juurde. Romaanide tsükkel on suurel määral murdekeeles, sest on ise Lõuna-Eestist pärit. Püüab eestluse olemust otsida maaelust.

Jaan Kross (1920 – 2007)

Enim tuntud Eesti autor maailmas. Oleks pidanud saama Nobeli preemia, aga suri enne ära. (Veel oleks pidanud saama Under ja Jaan Kaplinski ). Sündinud Tallinnas. Isa masina tehases insener. Reaal inimene ise. Sai hea hariduse Westholmi Gümnaasiumis (Wikmani kooli autobiograafiline romaan). Ise tegelane Sirkel. Tartu ülikoolis astus ka õigusteadusesse. (Tammsaare oli ka juural). Õpingud katkesid seoses II maailmasõja jõudmisega Eesti. 1943 saksa sõjavägi värbas ta endale tõlgiks. Ta arreteeriti ja nimetati saksa võimudele vastu töötajaks. Kui tulid Nõukogude väed, nägid, et on olnud saksa sõjaväes ja 46 saadeti Kross vangilaagrisse. 1954 tuleb tagasi. Kirjutama hakkas ülikooli ajal, aga tagasi tulles ta eel kuulus polnud. 1958 ilmus luulekogu „Söe rikastaja“ – see oli amet mida ta pidi pidama sunnitöölaagrites.

Ajalooline romaan

Põhjus, iks ta niivõrd oluline on. Sai ligi suletud ajaloo arhiividele, sest oli end tõestanud. Võtab kindla printsiibiga tegelasi – silma paistvad eestlased ja olnud olulised ka laiemale ringkonnale (mitte ainult Eestis). Kõik tegelased otsivad eneseteostust. Raske piiri tõmmata fakti ja väljamõeldise vahel – see pidigi ta eesmärk olema, et on ajalooliselt nii usutavad, et nii oligi.
„Kolme katku vahel“ 1970 – 1980.
Kolme osaline romaan. 16. Sajand Eesti ajaloos – Liivi sõda ja kaasas käivad talurahva rahutused. Räägib Liivisõjast, näljahädast mis järgnes ja Põhjasõda. Peategelane ajalooline isik, Balthasar Russow , kroonika kirjutaja. Balta kahetise päritoluga – üks vanematest nähtavasti eestlane, teine sakslane . Tundis pärishästi eesti olusid. Ehitab oma intriigi üles sellele, et kuidas selline kahe rahvuse/seisuse vahel inimene, ennast teostama peaks. Liikus talupoegade hulgas samas ka kõrgseltskonnas, kuidas leia sellise 2 äärmuse vahel tasakaalu. Peategelase elu on nagu köiel käik, et koht mõlemale poole kalduda, aga ta peab tasakaalu hoidma.
„Pöördtoolitund“ 1971
Novell. Peategelaseks Johann Voldemar Jannsen . Voldemari edu selles, et ta tegi lepingu, et ta ei kritiseeri oma ajalehes sakslasi ja tema saab kirjutades vabaduse. Seega tal oli kallutatud ajaleht. Küsimus, kas me mõistame ta selle eest hukka? Kui tehingut poleks olnud, siis Jannsen poleks saanud teha Vanemuise Seltsi, laulupidu , ajalehte.
„ Taevakivi “ 1975
Lühike romaan. Tegelasteks K.J. Peterson ja O.W. Masing (õ mõtleja, talle kuulus „Beiträge…“ täiendusi eesti keelele ja kultuurile . Estofiilide ajakiri.). Mõtleb välja nende vahelise kohtumise, mida tegelikult olnud pole, aastal 1981. Peterson viis oma ajakirjas Masingule, et need avaldataks. Peterson oli oma ajast ees, siis tema stiil oli võrreldav Euroopas kirjutatavaga, aga Eestis oli arenemata kõik). Masing ei mõistnud seda ja ei tahtnud neid luuletusi. Terve 19 ei tunne Petersoni, need leitakse 20nendatel Noor Eestlaste poolt.
„Keisri hull“ 1978
Romaan. See oli Nobeli vääriline. Tahetakse filmi teha, aga siiani ei ole tehtud. Peategelaseks baltisakslane Timotheus von Bock . Kui eelmised raamatu tegelased on otsinud kompromissi et ennast teostada, aga Timo jääb jäägitult endale kindlaks. Keiser Aleksanderile on annud Timo lubaduse, et annab tõtta igas olukorras. Kirjutab memorandumi, kus kritiseerib Vene riigi korda – riigi vaenulik tegu. Kritiseerib avalikult keisri võimu. Timo on keisri soosik ja teda ei karistata tavapärases korras vaid tunnistatakse hulluks – ta ei saa ju normaalne olla kui ainuisikuliselt vene võimu vastu astub. Suletakse aastateks vaimuhaiglasse. Haiglast vabanedes antakse võimalus põgeneda, laevareis isegi pakutakse välja, kus oleks kergem elada, kus ei pakuks võimuga vastuseisu . Ongi juba minemas, aga taipab, et ta ei saa minna. Otsustab jääda raudnaelaks keisririigi ihus. Krossi teoseid loeti kui ajaloolisi tekste ja kui kirjutati üle mere minekust ja siia jäämisest ja riigi korra õõnestamisest – ta ise sai ka liikuda ja oleks saanud välismaale minna ja seal kuulsaks saada, et äkki see kirjeldab miks tema 44 ei läinud. Süsteemi õõnestamine seest kui ka väljast, nõukogude tegelikkus kuidas seal hakkama saada, et peaks reetma üllaid ideid. Mitmekihiline raamat.

Ettekanded

„Sellest mustast mungast “ Gert Helbemäe

Gert töötas reporterina ja raadios ringhäälingus. 1944 põgenes Saksamaale. Raamatu tegevus toimub sünnilinnas Saksamaal. Raamat autori elust. Lapsepõlvest, mungaks saamisest, elu pärast kloostrist lahkumist . Hinricus ja Albertus aitavad katkuhaigeid. Raadi ja kloostri vahel on arusaamatus , kus sunniti uut usku peale. Mungad elavad valet elu hea varjus.

“Tatarlaste kõrb” Dino Buzzatti

Dino on Itaalia kirjanik. Esivanemad on Ungarist Itaaliasse kolinud. Lõpetas Milano ülikooli juristina . Nobeli preemia kandidaat. Nõrkus sõjaväega seonduvaga. Teinud näidendeid, lühinäidendeid, kuuldemänge. Võrreldud Kafkaga. Teostes on teemadeks rahutu ootus.
Läbiv motiiv on ootus ja aeg. Eksistenstislistlik – miks ma olen siin ja kas ma saan midagi teha.
Drogo kindluseotsing, elu kulgemine kindluses. Teoses loodetakse, et kõrbes juhtub midagi, mis nende elu muudaks. Peategelane on Giovanni Drogo. Drogo muutub kindluses passiivseks, rutiinne elu, lootus ja usk. Drogo suri vapralt, naeratus näol. Augustinus –sihikindel, eraklik, tõsine, hirm naerualuseks jääda. Kõrb oli ka nagu tegelane – juba alguses peitis endas põnevust järjepidevust, muutis inimest, ei sõltunud ajast.

„Ameerika psühhopaat“ Bret Easton Ellis

07.03.1964 LA-s. Ameerika kirjanik ja novellist. Ise hakanud satiirist. Tegevusliin: rutiinne elu, palju korduvat tegevust. Iga õhtu käib väljas ja iga õhtu vaatab Patty Winters’i saadet, videolaenutuses käimine. Selle taha varjab psühhopaadi elu. Tapmine on sama tavaline asi ta elus nagu kohtingud ja tapmised. Ainuke asi, mis raamatu käigus juhtub on tegevuse kiirenemine . Tihedamad tapmised, videode laenutamine. Raamatu jooksul ei saa aru, kas need on ta kujutused või juhtuvad pärisel, tegudele ei järgne sündmuseid. Peategelane Patrick Bateman. Egoistlik ja eneseimetleja. Kõigile meeldiv, lisaks paljudele naistele, kellele meeldis, meeldis ka mehele. Karjäärihimuline. Ühekülgsed väärtushinnangud – kõik oleneb ainult välimusest. Teadlikult püsimatu hing – ei tahtnud suhet. Kõik ta ümber väga materiaalne, raha oli väga oluline ja hinda mainiti igal pool. Kriitiline ja halvustav. Psühhopaatia kui haigus. Haigusel on kolm faasi: hindamisfaas – peategelane otsib ohvrit, kas haavatav, kodutu, kodutu, keda igatsema ei hakata; manipulatsioonifaas – mängib sõbralikku ja head inimest, võidab ohvri endapoolele; hülgamisfaas – peale tapmist lahkumine. Puudub empaatiavõime – suva kõigest mida teeb, teeb kõike hetkeajendil. Korduvad detailid, turvaline rutiin , rutiinist väljudes läheb endaarust hulluks. Psühhopaat kui haige või jõhkard ja kriminaal . Kui mitte haigus, siis ajaastu märk. 1980ndate oligi New Yorgis pintsaklipslastest, esiplaanil noored ja edukas. Kõik edukad . Kõik oli materiaalne, olid edevad, enesearmastus. Puudus sügavam elu mõte. Pingete leevendamiseks olidki roimad.

Kaur Kender "Iseseisvuspäev"

Kaur Kender sündis 27 mail 1971 Tartus. Õppinud Rakveres . Töötanud reklaaminduse valdkonnas. Postmodernistlik . Ta ei taha olla kirjanik, aga see on tema arvates maailma parim ajaviide . Tema suurimaks inspiratsiooniks on naised. Teosed teemadel naised, raha, religioon, armastus, seks. "Iseseisvuspäev" on tema esimene raamat. Päeviku vormis, puudub ajataju. Olulisel kohal seks, pornograafia, rahalised toimingud. Imelikud suhted naistega . Peategelane arvas, et on hakkama saanud kuriteoga. Läheb Soome. Ta ei saa seal hakkama ja jääb vargustega vahele, saadetakse Eesti tagasi. Peategelane Karl Paju - kiilakas , tugev, pikk, kole, egoistlik, äritehingud kukkusid läbi, käis Vene sõjaväes. Venesõjaväest küljes komme kõike varastada. Vägivaldne ja kannab Vene sõjaväes juhtunut oma naisele üle. Peategelase parim sõber on Marks , kes on eestvedaja , mõtleb äriplaane. Mõlemad mehed arvavad, et on suured tegijad, aga tegelikult ei ole. Nende elu põhimõtteks olid naised, viin ja raha. Aive Simson oli restoranikokk , Karli naine. Naiivne. Kannatab kõike ja on koos Karliga. Selles teoses puudub tahe peategelasega samastuda. Eitav , mitte midagi positiivset teoses ei ole. Meie lähiminevik - üleminekuperioodist.

„ Solaris “ Stanislaw Lem

Poola ulmekirjanik. Õppinud arstiteadust, filosoofiat . Tema järgi on nimetatud steroid. Teoseid äärmiselt filosoofilised. Erineb lääne ulmest. Teosed sünged kui marineeritud (hapendatud) kuiva huumoriga. Tuntuim teos „Solaris“. Peategelaseks Kris Kelvin. Läks Solarisele – planeet, kus pole inimelu , kus on ehitis kus inimesed saavad olla (kosmosejaam). Kris on üksildane, naine tegi enesetapu, sellepärast on süümepiinad. Krisil oskus suhelda ookeaniga, mis Solarist ümbritseb. Harey on krisi endine abikaasa, tapis end mürgiga kuna nende suhe oli keeruline ja arvas, et Kris ei armasta teda. Ilmutab end Solarisel. Harey on nn külaline. Külalised ei saa minna eemale oma peremehest ja tulevad alati tagasi. Algselt Kris saadab ta ära, aga ta tuleb tagasi. Kris uuesti armub oma külalis Harrysse. Tavaliselt külalised ei taju et neid päriselt ei eksisteeri. Harley tajub, teeb enesetapu vedela lämmastikuga. Snaut ja Satorius – teadlased, solaristid. Neil olid oma külalised, keda nad ei näidanud, varjasid, pelgasid. Üritasid Krisi mõistusele veenda tema külalise kohta. Solaris on intelligentne organism, suhtleb nendega. „räägib“ teeb kujundeid. Ookean nagu elusorganism , aga on kõrgem tase kui inimene. Küllised on ookeani tehtud. Ookean ammutab öösel magavalt inimeselt infot, et aru saada milline info on. Viimases katses saadavad ookeanile mõtteid mida päeval inimesed mõtlevad. Ookean kui laps, ei taha neile halba. Külalised on nende inimeste suurim ja peidetud asi, sellepärast nad neid pelgasidki. Probleemistik. Kris armub uuesti oma naisesse (külalisse). Eraldatus, kuidas käib elu maast eemal, kolmekesi suures kosmosejaamas. Üksinda oma tubades ja omavahel ka eriti ei suhtle. Unenäo ja reaalsuse vahel väga õhuke piir. Ebareaalne: planeedid , külalised, koguteos ju ulme. Tehtud 2 filmi. 1972 Tarkovski tehtud. 2002 Soderbergh.

"Kuradil ei ole varju" Aili Helm

Hilja Rüütel sündis 1921. Oli prosaist, meditsiiniõde jaNõukogude vastane. Patareivangla kogemus, keskendub naisvangile, optimismi ja kurbuse vastanduslikkus (vastandlikud tunded). Eestluse ülistamine. Peategelane oli ilus, noor, optimistlik, kangekaelne. Kirjeldas elu Nõukogude vanglas: tülgastav toit, kudusid, vähe said magada , teeseldi haigust et haiglasse saada, oli süsteem et vangide vahel suhelda.

“Aafrika äärel” Karen Blixen

Karen Blixen sündis 1885 ja suri 1962. Taani kirjanik, rikkast perekonnast. Tal oli lähedane suhe oma isaga ja kui ta isa enesetapu tegi, siis tema suhted lähedastega muutusid. Kolis Aafrikasse, tädiga erimeelsused. Aafrikas kohvivabrikut. Autori üks tähtsamaid teoseid. Räägib oma läbielamistest Aafrikas. Täpsed looduskirjeldused. Mälestusteraamat. Koosneb lugudest ja seikadest. Raamatu eesmärgiks tutvustada Aafrikat Eurooplastele. Peategelane Paruness Karen. Minategelane. Iseseisev, majandas ise kohvifarmi. Ta oli heategija. Talle meeldis kui talle külla tuldi, oli võõrustaja. Käis jahil, safaritel ja hoolis loomadest. Kirjeldab Aafriklaste ja Eurooplaste erinevusi. Aafriklased said hakkama ilma masinateta. Puudus ajataju polnud kella, aeg polnud tähtis. Eurooplased sõltusid masinatest ja ajast. Eurooplased rääkisid kiiresti, aga aafriklased olid head pausipidajad. Aafriklased jätsid surnud lihtsalt vedelema, eurooplased matsid kombekohaselt. Eurooplased kartsid surma, aga nad ei kartnud haigetega tegeleda.

“Tuleviku rada” Juhan Peegel

Juhan Peegel. Sündis Saaremaal. Humorist. 1937 aastal "Tuleviku rada". 1941 aastal läks sõtta. Sõjas sai vigastada. Tartu Ülikooli hoonetel tema nimi. Ühiskondlik ja arvamusliider. Peale surma hakati temast rohkem rääkima. Inimlik - "Sa võid olla ajakirjanik, aga inimene sa pead olema." Eesti korpusepoiste lahingust. Kirjeldab 1941 aasta suve oma kogemuste põhjal. Raamat on surma minejatest. Eksistentsialismi küsimus - kass sõjas on üldse võimalik jääda inimlikuks . Miks minna sõtta? Koduigatsus. Külanaistega semmimine. Romaanis kajastuvad sõdurite tunded. Peategelane Jaan Tamm on külmavereline tapja, see oli tema ainus viis ellu jääda. Ta ei tee enam vahet sõjal ja tapmisel. Temas toimus muutus sõja käigus. Piinles südamevalus, tänu millele sai kindel olla, et ta on olemas. Ta kandis endaga kaasa sõbrapilti, ja kirja kodust.

„Armas“ Toni Morrison

Chloe Anthony Wofford. 1931 . Hinnati ja armastati tumedanahaliste kultuuri, kasvas sellises ühiskonnas. Keskseks teemaks on mustanahalise elu ebaõiglases ühiskonnas või leida oma identiteet ebaõiglases ühiskonnas. „Saalomoni laul“ rahvusvaheline tunnustus. „Armas“ plitzeri preemia. Peategelane Baby Suggs, ori. Mõtles koguaeg roosale värvile ja suri, maeti läbilõigatud kõriga tüdruku kõrvale, pere lootis et on õnnelik sellise kaaslase üle. Minia sethe, 16a töötas restis. Armas köheda häälega, 19-20 aastaga, ilus sale aga kõndis nagu vana paks naine. Maja 124, kummalised hääled, sethe tapetud laps kummitab seal. Sethe tappis tütre, et see ei peaks minema orjaks. Selle eest sethe 7a vangis . Armas kännul pm suremas, võtavad ta enda juurde. Arvatakse et armas on tapetud tütar ja tahab sethele kättemaksa. Armas hakkab peres omavolitsema, setet peksma . Külaelanikud loitsivad armsa ära. Sethe nutab. Teemad: rassism, emaarmastus , tumedanahalistel laste tootmine, üksteise aitamine.

Karl Ristikivi "Kõik mis kunagi oli"

Karl Ristikivi sündis 1912 Varblas taluteenija pojana . Õppis geograafiat. Põgenes Soome sealt edasi Rootsi, kus suri. Suri üksinda. Kirjutas triloogiaid. "Hingede öö". Ilmunud on ka tema päevikud. Peategelane on Inge , kes on väga lähedane oma vanaisaga. Talle on oluline vanaisa eest hoolitsemine, seda teeb ta iga suvi. Inge armub Andresesse. Hiljem armub Inge Andrese sarnasesse mehesse. Vanaisa sureb. Isa tõttu valis karjääriks kiriku mitte arstiks saamist nagu ta ise tahtnud. Teos rääkis kahest perekonnast. Heini oli üliõpilane, vanemad lootsid ta peale. Heini oli armukade , aga lapselik ja tark ka. Andresel polnud eriti mälestusi, töötas pidevalt. Raamat on periood suvest . Praost ootab oma asemikku, sest ta on juba vana. Uue praosti naine on tibi . Inge läheb Tallinnasse uut elukohta otsima. Ann pakub, et ta saab elada Gerda vanas suvilas. Matust peavad kõik koos. Teosel pole lõppu. Praosti töö jääb lõpetamata. Inge rolliks ühiskonnas oli hoolitsemine vanaisa eest. Inimesed on muutunud. Inimesed on lõbutsema hakanud - loetakse ajalehte, sõidetakse jalgrattaga. Pealkiri - suvi on metafoor pagulaste viimasest helgest mälestusest Eestist.
„Kõik mis kunagi oli“ Karl Ristikivi
Sündis 1912 ja suri 1977. Suri Soomes üksi. Õppis geograafiat. Raamatu peategelane on Inge, kes hoolitses suvel vanaisa eest, mitte ei käinud linnas lõbutsemas nagu teised. Inge on vanamoodne. Vanaisa suri. Inge armus Andresesse, hiljem kellegisse, kes nägi välja täpselt nagu Andres. Vanaisa enne surma avas end Ingele, ta polnud seda enne teinud. Teos nagu pildid suvest, viimane suvi kui Eesti oli iseseisev. Pagulus kirjandus.
“Howards End”
Forster: inglise novelist, kes sündis 1879 Londonis. Armastas kirjutada iroonilisi novelle . Mõistmine ja sümpaatia on teostes. Tegelaste ootamatud surmad .
“Howards End” – Heleni ja Pauli armulugu. Margareti ja Ruthi sõprus. Bast kaotab töö. Margaret ja Henry kihlveod . Basti srum. Helen saab lapse. Margaret saab Howards Endi.
Peategelased: Margaret Schlegel – inglise kõrgklassi ideal
Henry Wilcox – esindab materialistlikku kõrgklassi
Helen Schlegel – naiivne Margareti õde. Paliga suhtes.
Leonard Bast – enesetäiendamine. Tal oli pidevad rahamured.
Probleemistik:

•  Räägib kahe perekonna erimeelsustest
  
•  Schlegelid on idealistd
  
•  Wilcoxid ei hooli teiste probleemidest
  
•  Bastid madalast soost pärit
  
•  Käsitleb erinevaid sotisaalgruppe
  

“Rahvusvaheline mees” Mihkel Mutt

1953 sündinud. Kirjanduskriitik. Tartu viii keskkooli kirjanduse erklassist. kultuurilehes sirp peatoimetaja. Irooniline kirjutusviis. Rahvusvaheline mees ilmus 1994 räägib ühest kindlast perioodist, teisalt globaalne eesti suhted välismaailmaga. Huumorirohke raamat läbi huumoriprisma. Tundub lihtne seltskonnakroonika, palju inimsuhteid, nagu ka ajalooraamat, kuidas eesti iseseisvaks sai . Läbivteema missioonile minek, missiooni eemärk oli eesti iseseisvaks saada, koguda tunnustust. Rudaolfo ehk seff kelles on ära tuntav Lennart Mere tegelaskuju. Iseloomult terane, loominguline , hoolin?, rõõmsameelne. Töötab eesti välisministrina. Väljendab end läbi tantsu. Tants kirjeldab suurepärast suhtlusoskust ja raamatutegevus ja tegelased tema ümber. Tema vastandiks paks, kes on pigem vana korra pooldaja . Rudolfa uuendusmeelne ja euroopameelne

„Inglise patsient “ Michael Ondaatje

12.sept.1943 Sri Lankas . 11a kolis Inglismaale . Õppis Dulwichi ülikoolis. 1962 kolis Kanadasse. Esimeseks tööks New Yorki ülikool, kus õpetas ilukirjandust. Looming sisaldab ilukirjanduslikke toeseid, luulet, autobiograafilisi teoseid, filme. Abikaasaks Lina Spalding, kes on samuti kirjanik. . Sisu: tegevus toimub II maailmasõja lõpus. 4 tegelast. Inglise patsient ungarlane hakkab rääkima vaikselt oma elulgu. Caravaggio avalikustab, et inglise patsient on tegelikult spioon . Sümbol: 1. Surma ja taassünni teema: villat ümbritsev loodus kirjeldab surma ja taassündi. Augud villas, loodus asendab neid auke. II maailmasõjas osalenud peavad õppima ka uuesti elama. 2. Aatompomm –inglise patsiendi juures üritavad eluga edasi minna, aga kuuldes aatompommist varise nende elu kokku. Peategelane: Almasy aka inglise patsient. Ungarist, üritanud kõik sidemed kustutada. Tegelased talle sõbrad. Hana hoolitseb ta eest, sest hana isa oli surnud nii, et keegi ta eest ei hoolitsenud. Hana on 20 aastane, emotsionaalselt väga haavatav. Iga patsiendiga tekivad sidemed. Kuuldes oma isa surmast, suunab kogu oma energia inglise patsiendile. Kui kõik teised haiglast lahkuvad, siis jääb temaga. 20 sajandi klassika , sest 20 sajand oli sõja sajand.

„Andres Lapetuse juhtum“ Paul Kuusberg

Paul Kuusber suri 1916 ja suri 2003. NSV Kirjanike Liidu juhatuses töötas. Ajakirja Looming väljaandja ja peatoimetaja. Teose teemaks on II maailmasõja inimene, sisemaailm ja keskkond. Laapetuse raamatuga saavutas inimese sisemaailma kirjeldusega tipu. Peategelane Andres Lapeteus, sõjaveteran. Tal oli naine Reet, kes oli pealiskaudne ja abiellus temaga vaid välimuse pärast, hiljem abielus ka pettis Andrest. Raamat kirjeldab ellu sisseelamist pärast sõda, kuhu koju naasejad tööle lähevad. Kommunismi juurutamine . Süsteemi ülesehitamine. Jürveni võimuses oli inimeste tööle määramine ja vallandamine. Reetis oma sõbra sõjakaaslase, kuna kartis parteisid. Andres muutus nii töö tegijaks, et võõrandus maailmast. Nõukogude korra kriitika.

„ Ristiisa “ Mario Puzo

1920 – 1999, sündinud Itaalias. Osales II maailmasõjas. Raamat ilus II maailmasõja järgsel perioodil New Yorgis. Siis oli maffia ning korruptsiooni hiilgeaeg. Jutustab Corleone perekonna tevesusest/ärist. Pojad Sonny ja Fredo läksid isa jälgedes, Mike mitte. Raamat kirjeldab maffia ülöeshitust, suhteid, põhimõtteid, juuri. Peategelane ja maffia kamba alusepania Don Corlone tuntud kui Ristiisa. Nõudis rahvalt makse, ise midagi tegemata. Tegeles oliiviõliga, oli katteks ta mustale ärile. Osutas teeneid ja vastu soovis vaid sõprust. Oli võimukas ja rahulik, head sidemed poliitikas. Poeg Sonny, kõige vanem – temperamentne. Poeg Michael läks ülikooli, elas perest eemal. Osales II maailmasõjas, vastu pere soovile, sai autasud sõdurina. Oli isalt pärinud põikpäisuse. Lõpuks võttis üle pereäri. Probleemistik. Peresuhted. Maffia perekondade vaheline rivaalitsemine, kes mis äriga tegeleda võib. Korruptsioon , kui lihtne on ära osta. Inimelu väärtusetus. Sõpruse väärtus, kui keegi reetis, tapeti.

„Isade maa“ August Gailit
Sündis 1891 Sangastel. Kasvas üks Laatria mõisas. Osales Vabasussõjas, sõjakirja saatja. Siurus osales. Vanamuise direktor . Elu lõpus elas Soomes. Tema hauale on graveeritud ühe tema tähtsaima teose pealkiri „Üks leegitsev süda üle rahutu vee“. Raamat käsitleb Vabadussõda, peategelaseks kolmas kompanii. Esitatud läbi huumoriprisma. Tegevused uskumatud/absurdsed. Prügi pere on peamisteks tegelasteks. Jaagus on Gailitit ennast. Lahing võidetakse tänu idiootlikele olukordadele mitte vaprusele. Kavaldasid kõik üle mitte ei olnud suhtumine, et tapame kõik maha. Vastaseid kohtlesid pigem hästi. Eestlaste visadus, kuidas nii väheste meestega läbi saadi. Koosneb novellidest, pole romaani sisu.

“ Monument ” Enn Vetemaa

Enn Vetemaa sündis 1936, isa insener. Õppis keemiat. Läks luulelt proosale üle. Tema esimene romaan “Monument” ja “pillimees”. On kirjutanud 6 näidendit näiteks “Püha Susanna ehk meistrite kool”. Psühholoogiliselt realismilt hakkab aina modernismi poole liikuma. Üritab leida teostes tasakaalu punkti. Püstitab filosoofilisi küsimusi otsib vastuseid tegelaste kaudu. Inimloomuse salapärasus ja keerukus . Hea ja kurja teema. Tegelased ekstreemsetes olukordades . Peategelane Sven Voore on 30 aastane poissmees, väga hea inimeste tundja, kasutab teisi oma huvides ära. Ta on negatiivne tegelane. Kommunistlike vaadetega, ning kommunismi parteisse kuulumine annab talle rohkem maailmavaateid. Eesti kultuuri ei huvita teda eriti. Teine peategelane Ain Saarma- Saaremalt, skulptor , hoidis eemale levinud stiilist. On Sveni rivaal skulptorismis. Sven tuleb Eestisse tahab mälestussammast teha. Hakkavad Ainiga koostööd tegema. Ain ei suuda kava valmis teha, Svenil on kavad juba ammu valmis. Sven oli Aini idee peale kade ja solvunud. Sven pidi tegema ainult skulptuuri alusosa. Sven tegi monumendi valmis Aini ideid varastades ja pani kokku enda ideedega ning teostas selle kolmanda isikuga . Teoses karjerismi teema, inimloomuse omadused ( andekus , kadedus, edevus).
„ Lolita “ Vladimir Nabokov
23.04.1899 – 02.06.1977. vene päritolu USA kirjanik. Tuntuim romaan „Lolita! 1955. Pedofiile suhte oma kasutütrega 12a. raamat sündis kihlveo tõttu, et ta ei suuda kirjutada raamatut, mis saaks kuulsaks. Humbert . Mees. Naite ihaldusobjekt. Haritud. Salapedofiil 9-14a meeldisid. Sisemine ja välimine vastuolu, ei näidanud oma pahet välja. Käis pargis istumas, vaatas lapsi, lootis saab neid katsuda. Lolita. Sarnaneb annabelliga. 12a. Hubertil oli lapsepõlves armastus Annabelliga. Abiellub Valeriaga, mis ei täheda midagi, armastust polnud. Humbert mõtles koguaeg väikestest lastest. Kolis Ameerikasse. Läks maja vaatama, nägi seal last, armub. Üritab võimalikult palju lapsega aega veeta, poolehoidu teenida. Charlottile (Lolita emale) hakkab Humbert meeldima, abielluvad. Tundeid küll pole, aga mees saab lapsele lähemale. Charlotte uurib välja, et mehele ta laps meeldib, sunnib teda lahkuma aga ise sureb ära. Humbertist saab Lolita isa. Käivad mööda Ameerikat. Humbert ostab kõike talle. Lolita kaob. Mitmeid aastaid hiljem saab ta Lolitalt (17) kirja, kus küsib raha. Lolita on rase ja vaene. Läheb Lolita juurde, loodab et seal on mees, kes Lolita röövis. Humbert otsib üles mehe kes Lolita röövis ja tapab ta. Humbert ise saadakse politsei poolt kätte. Armastus ja sellega kaasnevad hullused. Armastus on kui pedofiilia , ise ütleb et see vaimne haigus, ise ütleb et ta ei saa midagi parata, samas ei proovi ka mitte vabaneda.