A. H. Tammsaare Tõde ja Õigus 1-5 (3)

Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan
Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka “ Teataja " toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplomjäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.

„Tõe ja õiguse“ analüüs

„Tões ja õiguses“ põimuvad kolm teemat.
Erinevate peremehetüüpide otsimine.
Pearu – küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega.
Andres – võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded.
Hundipalu Tiit – ideaalilähedane peremees.
Armastus väga erinevatel tasanditel.

vanemad ja lapsed

armastus töö ja maa vastu

sõpradevaheline armastus

inimese ja omandi vaheline armastus

enesearmastus

jumalaarmastus

armastus teadmiste vastu
Tõe ja õiguse teema.

Andres ja Pearu (I, V osa)

Indrek ja jumal (II osa)

Maurusega seotud probleemid (II osa)

Revolutsioon – mille nimel võideldi? (III osa)

Abielutasand (IV osa)

Ühiskond – äri, kultuur (IV osa)

Pearu tunnistab , et tõde on Andrese pool (V osa)

Tiina ja Indreku suhted selguseni (V osa)
Paralleelid piibliga:

Andres otsib piiblist tõde – mida rohkem uurib, seda enam vastuolusid leiab. Mõistab, et ei ole olmas ainult ühte tõde.

Jumalatasand – I osas on maa Andrese jaoks jumal. Lepingumotiiv on piiblis oluline. Pearu kohati kui saatana kehastus – ahvatlused, valed.

Patu mõiste – kõik osad. Lunastuse motiiv . Mari-Andrese suhe on patt.

Vargamäe on nagu neetud maa.

Jalutu terveks tegemise motiiv.
I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari.
Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari. Neil on palju lapsi, kellega tekib mitmeid probleeme – haigused, lastevembud, suureks saamine ja abiellumine. Andres ise kempleb pidevalt naabertalu peremehe Pearuga, kes sisimas on tegelikult hea mees aga väga kangekaelne ja tahab pidevalt võidelda, see muudab elu Vargamäel veelgi raskemaks. Kõik päevad mööduvad tööd tehes kuid vahel harva on ka mõned peod. Peetakse lugu piiblist, kuid haridusele paneb rõhku ainult noorem poeg Indrek, kellest saab läbiv tegelane kogu romaanis .
Põhiprobleem: Vargamäelaste ebaõnn inimestevahelistes suhetes, inimeses endas ning nende töös.
Teiste inimeste mõju elus.
Andrese miinused: pühendus liigselt tööle, oli liialt piiblis kinni, suhted lastega jätsid soovida , jonnakus, huumorimeele täielik puudumine, autoritaarsus pere suhtes, ei arvestanud teiste tunnetega, kohati liigselt karm.
Pearu plussid: lõbus, võttis asju kergelt, avatud uudele asjaoludele, julge, kaval, ei pidanud pikka vimma. Pearu leebem pool avaldub tema suhetes Krõõdaga.
Andres pettub Maris , seda Mari ei usaldanud teda – laul.
Suurt tähelepanu pööratakse laste elule. Lapsed tahavad Vargamäelt ära minna, sest nägid, kui mõttetu ja tappev sealne töö on. Leidsid mõtte elule mujalt kui põllul rabamisest.
Esimeses osas võidab võitluse maa.
II osa. Võitlus Jumalaga . 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algusaastad. Indrek, Maurus , Ramilda.
Räägib Indrek elust linnas, kui ta sinna kooli läheb ja milliste erinevate inimestega ta kokku puutub. Õpetajate ringkond on väga lai. Kuna Andres on maalt, tundub ta seal ainus aus inimene olevat. Sõbruneb koolidirektori tütrega, kes kahjuks väga haige ja sureb ning peale seda lööb Indrek käega. Vahepeal on aidanud jalgadele väikese tüdruku Tiina, kes hiljem tuleb sisse ka teistes osades.
Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus.
Mauruse kooli värvikad õpetajad (mõned)
Schulz – saksa keele õpetaja, nimetati Koopulaks. Nii halb mälu, et ei suutnud oma kihlatu nime meeles pidada. Isa soovis, et teda Reini äärde maetaks.
Vihalepp – usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru.
Kresku – Schnellmann. Väike vanamees . Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas – pae, Paas – Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi. Maailma loomise aeg – küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat saab.
Kurlov – matemaatika . Armastas ühte ja nulli – ülesannete lahendused ja õpilaste hinded. Leidis, et neist kahest arvust piisab .
Molotov – matemaatika. Otsekohene , ropu suuga , sotsialist . Kalkuniemu! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu ! Räägib oma sõimuga matemaatilist tõtt. Klassis vahetas maniskit, kraed – oleks ka habet ajanud, kui kellelgi oleks habemenuga leidunud.
Kulebjakov – ajalugu. Armastas vaid suuri ja vägevaid sündmusi. Lahingukirjeldused elavad, kirega, maksimaalne tõde.
Maurus – „Härra Mauruse majas peavad kõik tõtt rääkima.“, „Inimene sureb, raamat mitte.“, „Pidage meeles, mis härra Maurus ütleb, ja tema teab, mis ta ütleb.“
III osa. Võitlus ühiskonnaga. Inimene ja revolutsioon. 1905-1907. Indrek, Kristi, Mari.
Toetub 1905. aasta revolutsioonile. Indrek elab linnas ja võtab osa ka revolutsioonist , kuid pettub selles. Kohtub Kristiga, kelle isa tegeles revolutsiooniga. Vargamäel võetakse Andres ja Ants kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Indrek läheb neid vabastama. Linna tagasi jõudes läheb sadamasse sest Kristi pidi minema Ameerikasse kuid see hüppab üle parda ja sureb. Indrek annab ema palvel talle üledoosi ja Mari sureb.
Põhirobleemid:

Koos armastusega sureb osa inimesest.

Kõikidel tegudel on tagajärjed.
Kuidas mõjutas 1905. aasta revolutsioon Indrekut? Ta sai täiskasvanuks. Mõistis, et heategu võib kaasa tuua probleeme sulle endale. Inimesed pole need, kes nad tunduvad olevat. Pettumused . Ideaalide puudumine – nägi, et paljud tahtsid revolutsiooni, et kasu saada.
Indreku ja Mari vahelised probleemid.
IV osa. Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Indrek, Karin, Köögertal.
Käsitleb Indreku perekonna elu. Ta on abielus Kariniga ja neil on 2 last. Majas on teenijanna Tiina, keda Indrek muidugi ära ei tunne. Karini isa on kaupmees ja üldse armastab Karin olla tuntud seltskonnas kuigi see on igav. Indrek seltskonda ei salli. Karin petab Indrekut. Neil tekivad lahkarvamused ja Indrek kogemata tulistab Karinit. Jääb ellu, kuid lõpus jääb auto alla kui tahab takistada Indrekut lahkumast. Indrek mõistab, et naine armastas teda.
Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted.
Probleemid ühiskonnas siis ja praegu – kõrgkihi rumalus ; püütakse olla see, kes sa tegelikult ei ole; tähtis on, mis toimub välismaailmas; kõrgklassi pürgimine; korruptsioon ja äraostetavus; kuidas rikkamaks saada; põhimõteteta ja moraalitu elu.
Kas ja kuivõrd mõjutas ühiskond abielu purunemist – korruptsioon. Indrek nägi, et kõrgseltskond on pealiskadne ning tahtis Karinit sealt ära tuua. Karin aga tahtis tähelepanu, Indrekult seda ei saanud.
Abielu päästmine – teineteisega oleksid pidanud nad rääkima; suhtlemine; Karin oleks pidanud loobuma oma seltskonnast.
Tiina ei andnud mõista Indrekule, kes ta tegelikult on, sest ei tahtnud Indreku olukorda veelgi keerulisemaks teha.
V osa. Resignatsioon. 20.sajandi 20-ndate aastate lõpp. Indrek, Tiina, Andres, Pearu.
Indrek pöördub tagasi Vargamäele. Tema isa on kolinud sauna ja talu omanik on õde Maret . Probleemid tekivad peretütar Elli, poeg Oskariga, Tiina, kes järgneb Indrekule, sulase Otiga ja naabertalu lastega. Elli on väga lihtsameelne tüdruk ja armub lootusetult Otti, kes käib ka naabertalus tüdrukute juures ja flirdib Tiinaga, kellesse on armunud Oskar. Tiina ise pole kummastki huvitatud. Tiinat tahab ka naabertalu rumal Eedi. Indrek tahab Vargamäele kraavi rajada ja lõpus see tal ka õnnestus. Andres sureb rahus – näeb et Vargamäest saab midagi. Ott laseb ennast maha ja Eedi kaob ära. Raamat lõppeb sellega kuidas Tiina ja Indrek lahkuvad Vargamäelt.
Põhiprobleem: Igaühel on oma tõde ja õigus.
Allaandmine:

Indrek läks tagasi Vargamäele

Pearu tunnistab, et Andrese õigus oli tugevam

Andres lõpetab töö rügamise

Andres kolib sauna

Indrek alistub maale ning lahkub

Andres tõdes, et maa on selline, nagu ta on.
Tõde ja õigus on täielik eestlase olemuse piibel . Välja on toodud eri inimese tüübid nii maal kui linnas. Eestlastele omane töö rabamine ja armastuse kõrvale jätmine. Sees on ka ajaloosündmused. Kogu teos on kirjutatud lihtsalt ja mõistetavalt. Pole kirjeldusi, ainult iga osa alguses väike episood sissejuhatuseks.
5