Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest
A. H. Tammsaare käsitleb oma teoses ,,Tõde ja õigus" inimestevahelisi suhteid. Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise
külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." (160) 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Olgugi, et Andrest kujutati teoses selle parema peremehena, sest talle vastandus vingerpusse mängiv naaber Pearu, siis mind nii mõnigi kord vihastas teoses kohati Andrese tegelaskuju. Ma alguses hindasin seda omadust Andreses, et ta armastas enda töö ja vaevaga Vargamägi korda teha. Kui esimesed pettumused Andreses olid siis, kui ta näitas Krõõdale välja, et ta oli alati pettunud, kui sündis tütar. ,,"Ei tulnudki kohapärija," ütles Andres [], kes pettununa seisis oma naise ja lapse ees." See näitab, nagu Andres ei armastaks oma enda lapsi ning selline suhtumine muserdas ka Krõõta. Lisaks peksis Andres oma teist naist Marit, laskudes samale tasemele kui Pearu, kuigi Andres tahtis temast parem olla
kiuslik ja omakasupüüdlik. Tammsaare kujutluses on Eesti naine töökas, tugev ja vastupidav. Romaani ,,Tõde ja Õigus" üks naistegelane Krõõt tegi päevad läbi põllul rasket tööd ning hoolitses selle eest, et õhtul oleks perel söök laual ja loomad toimetatud. Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles. Naine pidi raske töö kõrvalt üksi toime tulema ka sünnitusega. Samuti oli virk ja kraps ka Vargamäe Andreses teine naine Mari, kes rassis samuti tööd teha kui mehed ning samas olid kõik kodused toimetused ka tehtud. Vargamäe naised on ennastsalgavalt töökad ja tublid. Eestlane on unistaja ja hea luiskaja ning samas kergeusklik. A.Gailiti romaani ,,Nipernaadi" peategelane rändab külast külla ja luiskab enda kohta erinevaid lugusid. Tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Toomas püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub
TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte Keskmine konflikt kujuneb Pearu ja Andrese, kahe Vargamäe naabri vahel. Raamat algab sellega, et Andres koos oma vastvõetud naise Krõõdaga kolib Vargamäele Andres on endale talu ostnud. Pearu, kes on vanem ja elab juba ammu naabruses, ei armasta konkurentsi ja näeb Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud viina joomast sama teeb ka Krõõt. Pearu on maruvihane ja läheb koju, peksab oma naist. Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata. Krõõt saab kolm tütart ja poja, kellele samuti Andres nimeks p...
Teose ühest peategelasest, Andrest, on loodud pilt kui noorest ja jõukast mehest, kes tuli Vargamäele, et rajada endale ja oma tulevastele lastele kodu. Vargamäele tulles aga ei aimanud ta kõik eesootavaid raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt.
Lootuseküünal süttis, kui Krõõt sünnitas talle ta esimese poja ning tol hetkel nägi Andres, et ehk on veel võimalust, kuid sellegi sära kustutas heledahäälse Krõõda surm. Krõõt suri, sest tema teadis kohe, kui Vargamäele tuli, et see pole koht temasuguse jaoks. See koht tappis ta tööga,kuna ta polnud piisavalt tugev Vargamäe jaoks ning tänu sellele kadus kiirelt ta silmist see õnn ning lootus. Pearu täitis Andrese vaba aja kohtukäimisega. Pearu oli üks inimestest kes Andreses suurt viha tekitas ning tänu sellele kannatasid mõlemad perekonnad.Andrese võidu puhul, peksis Pearu oma naist ja lapsi, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta kodu mure ja kurbus. Peale kohtuskäike ei andnud ikka Paeru rahu, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks.
segadusse. Samas sai ta aru, et Andrest ei saa niisama lihtsalt Vargamälet väljasüüa nagu eelmisi elanikke. Andres ja Pearu erinesid üksteisest iseloomu poolest. Pearu oli särtsakas ning kiireloomuline. Andres rahulik ning kaaluv. Pearu tõde seisnes selles, et oleks põllul vilja rohkem kui teistel ja raha palju, millega teiste ees hoobelda. Kuid need omadused ei tee temast halba inimest. Pearu pärast pidi Andres jätma vahel töö ning tegelema temaga. Vahest pettub ka Pearu Andreses. See on siis, kui Andres veab Pearu koos oma hobusega oma rukkisse, samal ajal kui Pearu magab. Pearu, kes teadis, et Andres alati ausalt mängib, ei suutnud uskuda, et Andres niimoodi võiks teha. Tundub, et Andres ei usu enam, et paljalt tõega õigluse jalule saab seada. Andres on terve elu ajanud taga tõde ja õigust. Igal vargamäelasel on oma tõekspidamised, maailmavaated. Vaese jussi tõekspidamine on, et Mari tema naisena peab tulema tagasi sauna. Kuna Mari seda ei tee,
Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakkab naabriga võitlema oma õiguse eest, näiteks hakkab Andrese naabrimees Oru Pearu oma aeda lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale pidevat tüli naabriga hakkab ta oma tõe ja õiguse eest aina rohkem seisma, eriti hakkab ta seda peale Krõõda surma, suurest vihast Pearu vastu. Näiteks peale Krõõda surma oli järjekordne üks naadrite vaheline arvete klaarimine, kus
Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel. XXIX Vargamäele tõi rõõmu uus sulane Jaagup, noor tüdruk Miina ja lapsekari. Indrek ja Andres mängisid koos. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud
pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus. Ainukesena polnud sellest teadlik Eespere Andres, kes kuulis seda esimest korda alles kõrtsileti ääres Pearult. See vestlus Oru peremehega sütitas Andreses viha, sest tema eest oldi kõike varjatud. Andres ei leppinud Liisi ja Joosepi pulmadega ning ta ei tunnistanud Liisit enam oma tütreks, ajades ta kodust ära. Kui Liisi ja Joosep Vargamäelt lahkusid, oli neil oma esimene laps juba käes, kelleks oli poeg. Tütre lahkudes muutus aga Andrese meel härdaks ning ta ei saanud lasta enda ja Krõõda esimesel lapsel kodust nõnda lahkuda, et tal polnud mingit kaasavara. Andres rääkis
Andrese maal istet ja teatas, et ta tahab nüüd naabrimehega rääkida, siis ma vaatasin alguses, et see on Feliks Kark. Aga hiljem lõi mul nagu lamp peas helendama, et hoopis Üksküla on. Tõnu Kargi mängitud Andres oli ka päris hea, räuskas kogu aeg ja muutis minu meelest kogu selle mehe oleku parajalt naeruväärseks, mis oligi õige. Kui valitseb mingi kaanon, mille järgi Andrest peetakse toredaks ja õilsaks meheks, kes võitles maaga ja ajas oma õigust taga, siis mina olen Andreses alati näinud meest, kes ei hooli mitte millestki ega veel vähem kellestki, vaid kõik teda ümbritsevad inimesed tööga tapab, ja neid väheseid, kes ennast raskest orjatööst säästa üritavad, halastamatult ekspluateerib ja sõimab. Täitsa imestama paneb, et Indrek oli ainsana kuidagi privilegeeritud, kelle jaoks koguni kooliraha leiti ja ta Tartusse õppima saadeti. Kui selles osas said lapsed Liine ja
Mari. Krõõt täitis kõiki Andrese käske ja ei kurtnud kunagi oma raske elu üle, kuid Mari hoidis asju saladuses ning nuttis tihti, mis Andresele sugugi ei meeldinud. Krõõta ja Andrese vahel oli armastus ning nad olid ühtne pere, kuid Mari oli just kui kohustusest Andresega koos. Mari ja Krõõt olid väga head emad, alati kaitsesid nad lapsi kui Andres neile liiga või ülekohut tahtis teha. c) Mida hindab Tammsaare Andreses, Pearus, Krõõdas, Maris? Ma arvan, et Tammsaare hindab Andreses, Pearus, Krõõdas ja Maris nende visadust ja töökust. See kuidas nad nägid vaeva selle nimel, et oleks Vargamäel parem elada. Isegi kui neil oli raske, siis nad ei andnud alla, vaid nägid veel rohkem vaeva. Nad oli eeskujulikud töökad inimesed ning ma arvan, et nende tegelastega näitabki Tammsaare eestlaste töökust ja visadust. a) Andres Sarnasused: Pearu
Teose ühest peategelasest, Andrest, on loodud pilt kui noorest ja jõukast mehest, kes tuli Vargamäele, et rajada endale ja oma tulevastele lastele kodu. Vargamäele tulles aga ei aimanud ta kõik eesootavaid raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt.
Mari armastas küll lapsi väga ja hoolitses Andrese pere eest sama hästi kui Krõõt, kuid ei armastanud ta andrest. Perenisena ei ole Mari eriti ustav kuna ta jättis oma kallima tahaplaanile et Andrese laste eest hoolitseda, kuniks Mari oma mees Juss enesetapu tegi. Peale seda Hakkas ka Mari väga eeskujulikuks perenaiseks Andrese talus. Aga Mari ja Andrese vahel õiget armastust ei tekkind kuna Mari hakkas süümepiinu tundma Jussi enesetapu pärast. c) Tammsaare hindab Andreses töökustja tugevust, Pearus sihikindlust ja järjepidavust, Krõõdas heasüdamlikkust ja enesekindlust, Maris emalikkustja töökust. 4.Analüüsi Andrese suhet ümbritseva maailmaga. Andres oli küll heasüdamlik aga liigse rivaalitsemise käigus ununes tal kõige tähtsam mis on pere. Andres oli rohkem ametis rivaalitsemisega Pearuga kui hoolitsemisega oma pere eest. Ei tulnud tal aru ka siis pähe kui Krõõt suri Mariga läks asi sama rada edasi. 5
ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinu. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek terve loo ära ja
Teose ühest peategelasest, Andrest, on loodud pilt kui noorest ja jõukast mehest, kes tuli Vargamäele, et rajada endale ja oma tulevastele lastele kodu. Vargamäele tulles aga ei aimanud ta kõik eesootavaid raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt.
tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinu
saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinu. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek
meesteks (lk 200). Just kõrtsis väljub naabrite konflikt dualistlikust suletusest ning taotleb kogukonna heakskiitu ja hukkamõistu. Aga kogukond paneb nood kaks ühte katlasse, ei mõista ei üht õigeks ega teist hukka. Kogukond mõistab neid mõlemaid kui ühe- ja sellesama mimeetilise iha jagajaid. Pearu jaoks osutub ta üleaedne kõvemaks kiviks, kui ta oleks iial arvanud. Tema oli ikka arvestanud Andrese ausust ja tõearmastust, viimaks leiab ta aga ka Andreses krutskid ülesse (lk 203). Andres teeb Pearule kõverust ning tõmbab teda avalikult alt, nii et Pearu häbisse jääb. Kes seega ehk enam kaotab on Andres, kes n.ö. vaenlase relva oma arsenali võtab. Andrese ja Mari teoloogia on välja toodud lk 305. Mari on allaheitlik, loodab vaid Jumalale ning annab talle kõiges, nii heas kui halvas, õiguse. Mari on fatalist. Andres loodab aga mõlemale, nii armule kui õigusele, lootes et küllap
kohta. Kas oled väidetega nõus? Miks ? Mõtle näidetele! AndresPaas on koduste suhtesdespoot kõik olid tema hirmu all. Arvas, et kui tal on eesmärk, siis kõigil peab olema sama eesmärk. Ta ei valinud vahendeid selle täide saatmiseks. Andres paas oli positiivsete ideaalidega tahtis, et tema talu oleks ideaalne, et pärandada, seda oma lastele. Aga eesmärk oli temaarust saavutatav ükskõik, mis vahenditega. Tõde ja õigust kätistletud kui rahvuseepos, elujõulisuse sümbol - andreses midagi, mis on meid siia toonud. Kinnised, omaasja ajavad, rügavad, omaette. Ürgeestlases enam tõtt kui me endale tunnistada tahame. Monumentaalne karakter monumentaalsus kaotab inimlikud mõõtmed ja läheb müüdiliseks, monumentaalseks. Inimlik pool hakkab kaduma. Läheb ja keerab sood ja kraavid pahupidi. Töö monomaaniline türann jäägitult tööle põhendumine, inimesi ei pane tähele vaid töö. Arvab et
Teose ainestik pärineb igas köites eri keskkonnast ja eri ajajärgust. Kolm esimest köidet on tihedalt seotud Tammsaare elukäiguga, seega paljuski autobiograafilised. Ometi seadis kirjanik eesmärgiks tõsielu mitte matkida. Epopöa ,,Tõde ja õigus" annab läbilõike poolesaja aastapikkusest Eesti arenguloost. 1 osa räägib kirjaniku noorpõlveaastatest kodutalus Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus (Vargamäe) ja hõlmab 25 aastast perioodi. Vargamäe Andreses on ära tunda kirjaniku isa Peeter Hansenit, Krõõdas ja Maris Tammsaare ema Ann Hanseni jooni. Romaani ajalooline taust on avar. Vaatluse alla on võetus 19.saj tähtsamad sündmused, nähtused: rahvuslik liikumine(1860-1880),külarahva kihistumine, talude päriseks ostmine, intelligentsi kujunemine, 2 osas haridusolud Eestis, 3 osas 1905-1907 revolutsioon, eesti linna-ja maakodanluse areng 20 saj alguses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
