Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele
Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud. Teose t...
PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON NÕGUSPEEGLI ABIL; VÄGA KAUGEL (PÄIKESE VALGUS); HAJUV VALGUSVIHK - KUI VALGUSALLIKAS ON VÄIKE, KA NÕGUSA LÄÄTSE ABIL; VALGUSE LEVIMISE VALGUSAASTA - KIIRUS - VAHEMAA, MILLE 299792458m/s= VALGUS LÄBIB 1 AASTA JOOKSUL LIGIKAUDU 300000km/h (PÕHJANAELA KAUGUS MAAST 430 VALGUSAASTAT;) MIS ON VARI? Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust vari. TÄISVARI, POOLVARI POOLVARI JA TÄISVARI KUI VALGUSALLIKAS ON KUI VALGUSALLIKAS VÄIKSEM KUI TEMA EES ON SUUREM KUI TEMA OLEV KEHA - TÄISVARI EES OLEV KEHA - POOLVARI Kaks valgusallikad valgustavad läbipaistmatut keha - tekivad keha taha piirkonnad, kuhu ei lange üldse valgust (täisvari) või kuhu langeb ainult ühe
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas...
Friedebert Tuglas, Inimese Vari Friedebert Tuglas Ta ruttas välja ja leidis jõe kaldalt kojutuleva laadalise, rändava leierkasti-juudi või INIMESE VARI hilise külamehe: Kogutud novellid 2, Kirjastus "Eesti Raamat", 1971 Kuid ta aukunutetud silmad ei näinud seda, keda ootasid. Ja ometi läks nüüd ikka sagedamini sõdureid üle jõe, vahel mitugi päeva jooksul.
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pü...
Juhan Liiv Valgus ja vari Kas poleks imeline, kui saaksime ise otsustada ja valida missugusesse aega, kultuuriruumi, keskkonda ja ühiskonnakihti me sünnime? Sellisel juhul saaks igaüks ise otsustada, kes on tema ema ja isa ning missugused on isikud, kes teda eluteel kõige enam mõjutavad. Paraku on läbi ajaloo saatnud suurt osa inimestest tume vaesuse- ja orjusevari, mattes enda alla unistused, lootused ja võimalused. Kaasaegset tehnoloogilist innovatsiooni ja ühiskondlikku
mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!? vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguas- jaks... Ja Villu? Kukulinna lk. 81 Kurb, et Villu elu esimese sauna asemel ikkagi nii kur- on pärnade varjul väike valt/üksildaselt valge majake. Siin üksi lõppes. on nõrgameelne vagu- ne, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva kus ta rahule jääb. 3. MÕTTED, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Jube kahju Villust, et ta elu nii keeruline, kurb ja raske oli. Ja veel see, et juba küllalt noorelt läks see arukas poiss hulluks. Kurb. Ja lisaks veel see kuidas kubjased mõisatöölisi kohtlesid. Ilmaasjata peksmine, et näidata võimu. 4. 3 KÜSIMUST, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Miks oli mõisnik just Villu peale nii vihane?
haridusest. Teose lõpus unistab ta endiselt kaugematest maadest ja avaramast maailmast, mis tema jaoks kättesaamatuks jäid. 9. Lause "Kui seda metsa ees ei oleks!..." räägib Villu soovist pürgida oma kodukohast kaugemale. Ta tundis end Kukulinna poolt ahistatuna, kuna siin oli ta kinni köidetud oma madala päritolu pärast. Villu soovis kaugeid maid näha ja õppida, kuid tal polnud selleks võimalusi. 10. Villu elu lõpul lasus ta hingel pime vari, täpselt nagu J. Liivilgi. Teose lõpul viitab autor, et Villu jäi nõrgameelseks (Liivi vaimuhaigus), saavutamata enda seatud kõrgeid sihte. Villu jäi elus pettunuks.
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda
Fr. Tuglase novell "Inimese vari" Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. "Inimese varju" on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta enn...
Vari tekib sellepärast, et valgus levib sirgjooneliselt. Väike valgusallikas tekitab täisvarju ruumi piirkond mida valgusallikas ei valgusta. Suur valgusallikas või mitu väikest valgusallikat tekitab täisvarju ja poolvarju(see on täisvarju ümber). SUUNATUD VALGUS HAJUV VALGUS Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga. Suunatud ehk paralleelne valgus. Hajuv valgus. Valguse kiirus sõltub: keskkonna optilisest tihedusest. Aine Valguse kiirus Kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt Õhk 300 000 km/s tihedamasse, siis murdumisnurk on väiksem kui langemis nurk.
kõikjal samadest ainetest ja aineosakesed paiknevad sama tihedusega. Valguse kiirus · Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus sealhulgas valgus. · Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. · Kõige suurem valgus kiirus on vaakumis. Vari · Varjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta · Kui valguse teele jääb mingi ese või objekt siis valgus sellest läbi ei paista ja tekibki vari. Siin on valg keh usele ae j tte äänud
Friedebert Tuglase novelli "Inimese vari" analüüs Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud igaveselt ravimatu hõõguva haava ema hinge. Ühel päeval ei saa Maret magada ja jookseb jõe äärde ning arvab seal nägevat oma poega. Ta talutab oma poja tarekesse ning ravib ta kohutavaid haavu. Hoolimata tohterdustest ja hulgast armastusest sureb poeg oma haavadesse ning ema matab ta ahastava leinaga. Tuglase novell "Inimese vari" on klassikalise ülesehitusega. Teoses on olemas nii sissejuhatus, teemaarendus, kulminatsioon kui ka puänt. Kirjutises on üks kindel sündmusteliin, mis annab tekstile sügavuse ning meeleolu. Novellidele omapäraselt on ka selles teoses vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks. No...
Tuglase novell ,,Inimese vari" 1. Maret oli emaarmastuse sümbol. Tõesta seda järgnevate toodud näidetega ja väidetega. Maret sümboliseerib emaarmastust, sest see on tõesti piiritu. Ta istus oma arvatava poja juures päeval ja ööl, ta ei hoolinud isegi mitte enda unest. Teisi üle jõe sõidutades kiirustas ta alati koju. Maret ei küsinud Jakobilt midagi ei raha, riiete ega haavade kohta, ta lihtsalt ravis teda. Kui noormees lõpuks suri, siis pesi ta enda nn poja ise puhtaks. Metsavahi naine aitas ka. Maret rääkis kõigile, kui suur oli tema rõõm, et poeg tuli koju ja paljud teised ei jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2. Mida kummalist oli selles noormehes, kelle Maret sõidutas üle jõe? Esiteks see, et kui Maret teda nimepidi hüüdis, siis alguses ta ei ...
Sõja sünge vari 1. Milliseid sõjafilme oled näinud? Millele on need sind mõtlema pannud? Too näiteid filmidest. Ma olen näinud mitmeid erinevaid sõjafilme näiteks: ,,Trooja", ,,Sõjaratsu", ,,300". Enamus sõjafilmid panevad mind sellele mõtlema, miks inimesed peavad omavahel sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske. Filmis ,,Sõjaratsu" on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on nende sõprus lõhutud. Vahepeal on hobusel mitmeid omanikke, sõja aeg saab ka hobune vigastada, kuid loomulikult jääb ta ellu. Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ...
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda
,,Ilus ja hirmus on inime..." Elu on raske ,kui seda elada raskelt tekitades tühjast intriige, jättes täitmata kohustused, mis oled ise enda õlule võtnud või isegi lihtsalt mitte midagi tehes. Fjodor Dostojevski on kord öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Kuid keegi ei tea, millises situatsioonis kumbki neist välja võib lüüa. Kui elatakse rutiinset elu, päevast-päeva korduvad samad tegevused ja paigad, kõik on tuttav ning tavaline, ei pruugi inimene isegi enda sees teada ja tunda neid algeid. Avastatakse need alles siis, kui äkitselt juhtub midagi ebatavalist või toimub mõni suuremat sorti muutus. Friidebert Tuglase novellis "Popi ja Huhhuu" tuleb see täpselt välja. Kui peremeest enam ei tule ning häda käes, tuleb esile Huhhuu kurjem pool ta hakkab laamendama, et puurist välja pääseda ning kui tal see õnnestub on ta justkui keegi teine. Ta pole enam puuriloom, tal on vabadus ja võimalus teha peaaegu kõike. ...
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind
Vari Juhan Liiv Sisukokkuvõte: Teose "Vari" peategelane on Villu, kes oli orb juba väikesest lapsest saati. Teos räägib vallavaestest, kes oma eluga hakkama ei saanud ja nad elasid nende jaoks ehitatud linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. ...
FRIEDEBERT TUGLAS ,,INIMESE VARI" Maret Jakob Metsavaht Metsavahi naine Mees Arst Jakob läks sõjaväkke, peale seda sõtta. Kokku oli ära 7 aastat. Ema Maret nägi õudusunenägusi. Kohtas üht mees, kes teadis Jakobi, nad olid koos haigemajas olnud. Jakob saatis temaga oma emale kukru, kus oli oma ja võõramaa raha. Oma raha paberist, võõras kullast. Maret ärkas jälle mitu korda unest, läks jõe juurde, kust leidis eest oma poja. Viis poja onni. Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles ärgates käskil emal tema sonimistest mitte välja teha. Maret ei tahtnud hetkekski poja juurest lahkuda, kuid käis siiski vahepeal inimesi üle jõe venega sõidutamas. Ta kurtis teistele pojaga juhtunut, kuid ei saanud neid abi, vaid kuul...
Külmale maale Eduard Vilde 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida. Millest tegelikult rääkis. Raamat võiks rääkida lugu inimestest Raamat rääkis tegelikult Väljaotsa Jaanist keda küüditatakse või saadetakse külmale kes oli aus ja korralik mees, keda aga maale. ootas ees päev kus algas sõit siberisse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk. Nr Lause Põhjendus, miks meelde jäi. Lk. nr 1 Kaie silmad läigivad nagu Jäi meelde, sest võib olla ikka 173. palavikutõbisel, ta sirutab väga suur kaotus emale. mõlemad käed kaduvale rongile rongile järele, nagu tahaks teda veel vilkeks peatada. 2 Kõneleja vahtis seejuures Jäi meelde, sest võis ikka 74. meeleavald...
Tuule vari - Carlos Ruiz Zafón analüüs Raamatu tegevus toimub 20.sajandi alguses Barcelonas ning peategelaseks on 18 aastane Daniel, kes oma isaga peab raamatupoodi. Umbes 10 aastaselt viis isa ta „Unustatud Raamatute Surnuaeda“, mis oli hiigelraamatukogu, kuhu oli kogutud kokku haruldased raamatud. Need, kes läksid sinna raamatukokku esimest korda, valisid endale ühe raamatu, mida hakkati niiöelda kaitmsa. Peategelane Daniel valis enda raamatuks Julian Carax-i „Tuule vari“ raamatu kaitseingliks. Talle hakkas meeldima see raamat nii väga, et hakkas uurima selle kirjaniku tausta, et teada saada tema teiste teoste kohta ja et kas kirjanik kirjutas teised oma romaanid hispaania või prantsuse keeles. Kogu selle uurimise käigus viib see info teda Barcelonas elanud võimsate perekondade saatuste keerisesse, et mis toimus enne kodusõda, kodusõja ajal kuni raam...
Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema...
Energja ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. *NÄGEMINE Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis ku see silma levib. *VARI Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas ei valgusta nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkond eseme taga , mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Vari tekib suunatud valgusest. Hajusa valguse korral, näiteks pilves ilmaga , varju ei teki. vari väokese valgusallika korral. vari suurema valgusallika korral. *PERISKOOP Periskoopi kasutatakse tõkke taha vaatamiseks. Esemelt tulev valgus langeb periskoobi ühele peeglile, peegeldub sellelt langeb teisele peeglile ja peegeldub sealt vaatleja silma. periskoop.
Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt. Valge, must ja hall pind - Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest vähemalt 95%, loetakse valgeks. Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest alla 5% loetakse mustaks. Keha pinda , millele peegeldub pinnale langevast valgusest 5% - 95%, loetakse halliks. Vari - Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda,mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse, piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
Lektüürileht Pealkiri Vari Autor Juhan Liiv Lk arv 66 Illustraator M. Pärk 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mingi mehe Tegelikult rääkis raamat poisi Villu elust, kelle minevik käib tema kannul vedamistest ning raskustest elus. nagu vari. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr Nädal läheb nädala järele, kuni Eluliselt väga tõepärane ning 25 aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust üksteise järele ning ükski neist ei tekitav lause. Kaotad aegu tule tagasi
Juhan Liivi jutustus ,,Vari" 1. Autor kirjeldab sood nii,,,et see on üks saar, mis on ainult mõnisada sammu pikk, looga-sarnane liivaseljandik soo sees. Sool ei kasva midagi, liivikul puhta valge liiva sees õieti mitte midagi. Keegi ei ole nõudnud, et soos midagi kasvaks. Soos kasvab iseenesest: mõni pihutäis kanarbikku, mõni üksik rohukõrrekene, mis oma seltsimehe järele hüüab ja saare ühes otsas jändrik mänd. Samal soo sees kasvavad tillukesed imelised kased ja männid. Punakas, roostekarva turvas läheb madalamaks, et raba sünnitada, kus virtsanäoline vesi suve läbi seisab." Soo peegeldab sealseid inimesi töötavatena,elutarkadena. ,,Soo järel algavad talumeeste viljapõllud. 2. ,,ukulinn on linn, mis asub kõvera looga sarnase saarekesepeal liivikul". ,,See linn ei ole suurem kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna". Kõik ühesugused, ühesuurused. See li...
1. Mida nim optikaks? Optikaks nim füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Milles seisneb valguse dualistlik iseloom? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Need lähenemised ei ole vastandlikud, vaid täiendavad teineteist. On olemas nähtusi, mida saab selgitada nii ühest kui teisest käsitlusest lähtuvalt. 3. Mida nim geomeetriliseks optikaks? Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale. 4. Mida nim punktvalgusallikaks? Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipii...
Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil.
Huhuu sümboliseerib võimu, vägivalda Isand sümboliseerib rahu, tarkust, Riigipea Tuglas kujutas läbi nende sümbolite ühiskonda Novelli lõpp, süsteem kukkus kokku. Võim(Huhuu mõtlematu) ja vaim (Popi e.hall mass liiga alandlik)ei osanud koos töötada. Õuduselamus huhuu peksis popit Lõbujanu - huhuu sai alkoholi läbi rõõmsamaks, kuid samas tegi see aind hullemaks. Loomade järgi maailma kujutamine. Sümbolistika. Teos on sügava psühholoogilise taustaga. Inimese vari Filosoofilised probleemid: Ema armastus ja sõja tüdimus Saatusega seotud filosoofilised probleemid: Kas üldse on võimalik inimelu juhtida? Kui tuleb sõda, kui palju sõltub inimesest endast`? Millal toimuvad novelli sündmused? Enamasti öösel. Viirastuslikkus. Uni Millised värvitoonid on nobvelli=? Tumedapoolne, nägi nimeste nägusid mustana, jõgesid tõrvana voolamas. Novell on sõja tõttu pessimistliku alatooniga. Inimestel pole unistusi ega õnne.
Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil.
Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus kirj...
2. Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon? poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima. 3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt? ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud. 4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu. Friedebert Tuglas (1886 - 1971) Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha
12. Mis on seisulaine? 13. Kirjelda laine levimist homogeenses keskkonnas? 14. Milles seisneb lainete interferentsinähtus? 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et interferents tekkida saaks? 16. Sõnasta interferentsi miinimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 17. Sõnasta interferentsi maksimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 18. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 19. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? 20. Mida nimetatakse varjuks? Miks vari tekib? 21. Milles seisneb lainete difraktsiooninähtus? 22. Millistel tingimustel difraktsioon tekib? 23. Sõnasta Huygensi printsiip 24. Milles seisneb lainete peegeldumise nähtus? 25. Milles seisneb lainete murdumise nähtus? 1. Võnkumine on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli) puhul muutub keha asend. 2
TÖÖVARJUPÄEV Töötaja (töövarjutatava) nimi: Ametikoht: Ettevõtte/asutuse nimi: Töövarju nimi: Asukoht: Küsi töötajalt järgmised küsimused ja pane vastused kirja Kuidas Sa selle ametini jõudsid? Mis on Sinu töö juures kõige meeldivam? Mis paneb Sinu silmad särama? Mis on Sinu töös kõige raskem? Milliseid väljakutseid Sinu töö pakub? Milliseid kooliteadmisi läheb Sul tänases töös vaja? Millistele õppeainetele peaksin tähelepanu pöörama? Millised isiksuseomadused on selleks tööks vajalikud? Kelleks Sina tahtsid saada, kui olid minuvanune? Mõtiskle ja arutle töövarjupäeva jooksul järgmiste küsimuste üle ning pane vastused kirja Kirjelda, milline näeb välja töökoht ja milliseid töövahendeid töötaja igapäevaselt kasutab? Kas tema tööaeg on paindlik? Saab ta teha kaugtööd? Millised on töötaja peamised tööülesanded? Milline on töötaja välja...
Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi.
Teine positsioonide vahetus toimub pärast ,,Säärast mulki". Siis on Isabella kord võimupositsioon haarata, enda arvamus välja öelda - nii ronib temagi üles raamaturiiuli peale. Flavio peab Isabellaga küll monoloogi edasi, kuid kehakeel on tal nüüd Isabella suhtes pigem kinnine. Ta pöörab Isabellale selja ja pooleldi ignoreerib tüdrukut. Analüüsides varje, mis seinale tekivad mõned märkimisväärsed tähelepanekud. Kui Flavio on raamaturiiuli peal, tekib temast seinale vari. Vari on tunduvalt suurem kui ta ise. Niisiis Flavio Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 näeb ennast suure ja uhkena, suuremana kui ta tegelikult on
Pärast seda üritas ta mingi aeg veel mõningaid töid teha. Kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1913. aastal ja ta maeti Alatskivi kalmistule. 4 Luuletusi Mul kannatlik, hää süda on Mul kannatlik, hää süda on, ma alandlik kui vari; mul kannatlik, hää süda on, kuid minu aul on hari! Oh ära nõua iial sa ma olgu teiste vari! Kui pean ma vari olema, siis iseenda vari! Oh valva ikka, valva sa, kas aus sul tõuseb hari: siis halasta ja kannata, sest elu ta on vari! Ja sina, minu isamaa, kes oled paljas vari! Ja juba sinu nimigi on paljas, paljas vari: su emakeelt sa armasta, ta on su viimne vari! Ja tõde, õigust armasta, ja ära ole vari! Oh sõbrad, ei lase ma öelda
Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu ...
Jessenin langes alkoholi küüsi ning 1924. aastal ilmus luulekogu „Kõrtside Moskva“, millest pärinevad järgmised read: Selles jubedas urkas siis värskelt keset lärmi ma koiduni loon prostituutide meeleheaks värsse ja bandiitide piiritust joon. Jessenin veetis oma päevad kõrtsides juues ning oma elu hävitades. Luuletuses „Must mees“ kirjutas ta kuidas üks vari teda igal pool jälitab. Vari kritiseerib tema abiellumist poole vanema naisega ja alkoholismi. Vari oli tema ise. See vari võib käia järgi ükskõik kellel meist ning meie ebakindlust enda suhtes esile tuua. Jessenin lõpetas enda elu Moskva hotellis ja oma viimase luuletuse „Sõber, hüvasti, mul ees on minek“ kirjutas ta enda verega. See luuletus oli väga traagiline ning kurva sisuga. Ta kirjutas seal, et sünd maailma on lihtne, kuid surm on veel lihtsam. See
Kujutamis- ja vormiõpetus v erinevas eas inimeste kujutamine v inimese, looduse ja tehisvormide suhe v visandamine natuurist v varju tekkimine v langev vari Värvi- kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus v koloriit v dünaamiline ja staatiline kompositsioon v pildi dominant v piiratud ja piiramata pinnad v õhuperspektiiv v pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt Disain ja kirjaõpetus v tööd joonlaua ja sirkliga (pinnalaotus pakendi või maketi jaoks) v kirjaoptika v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett)
Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a....
kevadel armastus kõrvuni. Oi seda aegade raskust! KEVADE TUNNE Talv lõpeb siis, kui algab märts, kui rahvas kõnnib plärts ja plärts! KODU On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kõrval küla see ongi minu kodu ja tähed ta kohal ülal see ongi minu kodu ja tume mets seal taamal see ongi minu kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal 7 siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu. VARI Ema, vaata, minul on vari! Minul on vari! Vaata kui pikk! Ema, vaata, minul on vari! Nüüd on väike, ja nüüd on pikk! Ema, vaata, minul on vari, mina seisan ta jalgade peal! Ema, ema, see on MINU vari, ära SINA kõnni ta peal! MIKS JA MIKS Miks on taevas tähed, miks on maa peal rohi, kuhu ööseks läheb kange tuulekohin? - Mina tean, kuid sina asju alles uurid, oma peene nina raamatusse puurid. 8 LIPP LIPI PEAL Lipp lipi peal, lapp lapi peal, tipp täpi peal,
DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. KONTRASTID > Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja figuuride harmooniline vastandamine. Värvikontrastsus - tugev kollane, tumesinine ja punane heledal taustal. VALGUS - VARI > Figuurid ja riided on tugevalt modelleeritud valguse-varjuga, eendudes tugevalt tasapinnalisest taustast. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. KONTRASTID > Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ruth Rohtla Juhan Liiv ,,Vari" Referaat Kuressaare 2018 Sisukord Autorist.................................................................................................................. 3 Mälestuste jäädvustamine.................................................................................. 3 Teose kokkuvõte..................................................................................................... 4 Mõtteid minus tekitas............................................................................................. 5 Kasutatud materjal................................................................................................. 6 2 Autorist Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis...
Vegetatiivne paljunemine Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete säilitamise 2)taime uuendamise 3)vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level iskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõ Leviala Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie
Ülesanne Laualamp laseb valgust pastaka peale, mis seisab topsis. Kui kõrge on tops, kui teame, et tops on pool pastaka kõrgusest ja pastaka vari on 12 cm ning pastakas on sarnane teise pliiatsiga tema kõrval, mille vari on 8 cm ja pikkus 6 cm. Leian kesklõigu: 12 : 8 = 1,5 Korrutame kesklõigu pliiatsi kõrgusega, et leida pastaka kõrguse: 1,5 x 6 = 9 (cm) Kuna teama, et topsi kõrgus on pool pastaka kõrgusest , siis võima arvutada: 9 : 2 = 4,5 (cm) Vastus: Pastakatopsi kõrguseks on 4,5 sentimeetrit.
nende teisenditega. Raamat ,,Suureks saamine"sisaldab nii siin-seal ilmunud luuletusi, kui ka esmakordselt ilmuvaid. Minule meeldis kõige rohkem luuletus ,,Vari", kuna see iseloomustab minu arvates kõige paremini raamatu pealkirja ,,Suureks saamine". See kuidas väikesed inimesed avastavad asju, mis suurtele tundub tavaline. Millise vaimustusega autor on suutnud lapse rõõmu kirjeldada. Runnel oskab hästi oma emakeele sõnu ritta seada. ,,Vari" Ema, vaata, minul on vari! Minul on vari! Vaata kui pikk! Ema, vaata, minul on vari! Nüüd on väike, ja nüüd on pikk! Ema, vaata, minul on vari, mina seisan ta jalgade peal! Ema, ema, see on MINU vari, Ära SINA kõnni ta peal. 5. KOKKUVÕTE Suurima tunnustuse ongi Hando Runnel pälvinud luuletajana. Tema luuletused on meid saatnud juba pea nelikümmend aastat. Kirjanikku ja kirjastajat Hando Runnelit on nimetatud meie haritlaskonna
kasutus. Pintslitöö oli esialgu korrapäratu ja ei ole eristatavad piirjooned. Hiljem olid maalid täpsed, aga hajuvad. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas kunstnik kujutama ruumilisust. Piltidel on valdav rahulik meeleolu. Viimastel teostel on soojemad toonid. Objektide kontuurid on väljaarvatud esimese teose puhul mustad, täpsed ja äratuntavad. Autoportree korral kunstnik varju eriti ei kasutanud, hilisemates töödes tuleb vari ja valgus aina rohkem esile Hiljem hakkab kunstnik rohkem keskenduma ruumilisuse esile toomisega ja kujutab ruumi, kus tegelased on. Suurte värvipindade kujutamiseks on kasutatud palju erinevaid värve ja kujutamine pole korrektne. Meeleolu muutub süngemalt soojemaks. Autoportreede võrdlus Autor Paul Cezanne Paul Gauguin Vincent van Gogh Koloriit Tumedad Soojad/heledad Pigem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
