,,Voldemar" Andrus Kivirähk Lugesin Andrus Kivirähi näidendit ,,Voldemar". ,,Voldemari" aluseks on legendaarse teatrijuhi, lavastaja, teatrikooli asutaja ning juhi Voldemar Panso (1920-1977) mälestused, artiklid, päevikud. Tegevus toimub rongis, teel Kivimäelt Balti jaama. Voldemar on enesekindel, lennuka fantaasiaga ja ambitsioonikas mees. Rongis kohtas ta Helmit, Lemmergat ja Augustit ja asja juures on huvitav see, et hoolimata sellest, et nad ei olnud varem tuttavad, said nad kohe jutusoonele. Koos hakkasid nad läbi mängima Voldemari elu
möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõrasisa taluma.Ta õppis Vändra kihelkonnakoolis. Juba seal oli ta silmapaistev ja andekas poiss. Pärast kooli lõpetamist läks Jannsen Carl Köberi juurde, kes koolitas noormehest hea ja eduka köstri. 23 aastaselt sai Johann Voldemar Jannsenist Vändra köster ja kihelkonnakoolmeister. Ta oli usin õpetaja ning töö kõrvalt tegeles ka kirjatööga. Rahvale meedis Johann Voldemari looming ning ta kogus kirjutamisega tuntust. 1843. aasta märtsis abiellus Jannsen oma õpilase ja endise köstri vennatütre Anette Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta lõpus sündis neil tütar Lydia Fiorentine Emilie Jannsen. Kokku oli Jannsenil kuus last. Perel tekkisid rahaprobleemid. 1850. aastal kolis Jannseni pere Pärnusse. Johann Voldemar asus Pärnu Ülejõe kooli õpetajaks. Perno Postimees ehk Näddalileht
Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv
pidudel ei käi. Ta on üsna terava ütlemisega ja paneb kõik paika. 2006. aastal, kui ,,Kodu keset linna" tegemine ajutiselt lõpetati, liitus näitlejanna krimisarjaga ,,Kelgukoerad", kus kehastas kõrvaltegelast Laurat. 2007. aasta sügisel algas "Kodu keset linna" uuesti, kuid Adamson võtetele ei naasnud, sest oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse. Koos Fridaga ( Marika Vaarik ) lahendavad nad erinevaid mõrvu. 2006. aastal mängis Adamson peaosa muusikalis ,,Pipi Pikksukk", 2010 mängis Vana Baskini teatris ,,Hilinenud pulmaöö" kus kehastas värsket abielunaist.
Jannseni isapoolsete esivanemate liinis pärandati möldriamet põlvest põlve : seda pidasid Vändra lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta kokku ehtsa rahvakeelega ja talupojahuumoriga. Hiljem said need tema kirjatööde suurteks väärtusteks. Kuid juba 1826.aastal, mil Jannsen oli vaevu seitsmene, tema isa suri. Sellega lõppes tema muretu lapsepõlv. Ema läks peagi teist korda mehele ning Jannsen koos oma õdede ja vendadega pidid leppima vaesusega. Võõrasisa Jaan
tulle kuulnud teismelisi laulmas ning ärritusest jättis om aleivakoti maha. Praegu aga oli aknataga tulev naeruhääl nii tugev nagu seda oli Aliide õemehel Hansus kes valiti Eesti Vabariigi ajal Riigikoogu vahtkonda. Iseseisvuse väljakuulutamisest olim möödunud mõni kuu. Aliide surnud mehe Martini vana sõber Voldemar tuli külla. Ta rääkis kohtukutsest ja et Aliide peab võibolla tunnistama tulema. Voldemar rääkis et ka Aliidel võib jamasid tulla. Aliide lubas et läheb Voldemari eest kostma, kui sisamas teadis et seda ta ei tee. Aliide hakkas põletama Martini vanu ajalehti, raamatuid ja muid pabereid. Ta läks pööningule ja otsis seal ka asju mida hävitada. Ta leidis õmblusmasina Singer seest kMartini tubakakoti mille sees oli kulda ja Ingli pross, mis oli vallamaja keldrist kaduma läinud. Aliide arust polnud Martin seal keldris viibinud. Järgmisel päeval läks Aliide rattaga sohu ja viskas kotikese sinna. 1992 Lääne-Eesti
millega ta küla vahel ringi käib. Marina: Ratastugiraam. Kui veel täpsemalt öelda, siis kõrge ratastugiraam. Peale ratastega variandi on ka ratasteta tugiraamid. Neile toetutakse küünarliigesega. Kiira: Ja kas see kolme rattaga jalgratas on ka abivahend? Marina: Haiglas nimetame seda ,,jalgratast" rulaatoriks, aga eks ta jalgratta moodi on küll. Tal peavad isegi pidurid olema. Kiira: Minu vanaisa ratastoolil ja tema sõbra Voldemari ,,kitsel" on ka pidurid. Kui nad õues juttu räägivad, siis ütlevad alati: ,,Paneme pidurid peale, muidu veereme veel poodi!" Marina: Just. Nii ta ongi. Need on sellised liikumisabivahendid, millel peavad pidurid ja helkurriba küljes olema, kui neid õues kasutada. Kiira: See siin on siis ka käimisraam, aga ilma ratasteta? Marina: Just. See on ratasteta käimisraam ehk lihtsalt käimisraam. Neid kasutame
nähtavasti eestlane, teine sakslane. Tundis pärishästi eesti olusid. Ehitab oma intriigi üles sellele, et kuidas selline kahe rahvuse/seisuse vahel inimene, ennast teostama peaks. Liikus talupoegade hulgas samas ka kõrgseltskonnas, kuidas leia sellise 2 äärmuse vahel tasakaalu. Peategelase elu on nagu köiel käik, et koht mõlemale poole kalduda, aga ta peab tasakaalu hoidma. ,,Pöördtoolitund" 1971 Novell. Peategelaseks Johann Voldemar Jannsen. Voldemari edu selles, et ta tegi lepingu, et ta ei kritiseeri oma ajalehes sakslasi ja tema saab kirjutades vabaduse. Seega tal oli kallutatud ajaleht. Küsimus, kas me mõistame ta selle eest hukka? Kui tehingut poleks olnud, siis Jannsen poleks saanud teha Vanemuise Seltsi, laulupidu, ajalehte. ,,Taevakivi" 1975 Lühike romaan. Tegelasteks K.J. Peterson ja O.W.Masing (õ mõtleja, talle kuulus ,,Beiträge..." täiendusi eesti keelele ja kultuurile. Estofiilide ajakiri.). Mõtleb välja nende
annaabi.ee 
