....................................................5 Filosoofia kui kiriku teenjatüdruk.........................................................................5-6 Skolastika.................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................7 Sissejuhatus Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd. Mulle väga meeldis see kuidas oli raamatus``50 klassikut filosoofid`` Edmund Jacob öeldud Aquino Thomas on keskaja suur õpetaja, kes mõistab maailma kui lõputu astmete hulga hierarhiat, mille alumises otsas on kõige madalalmad asjad ning ülemises otsas Jumal. Kui kõrge koht sellises hierarhias ühele või teisele
Üpris vastumeelselt paneb isa ta 1487. aastal õppima Firenze juhtiva freskomaalija Domenico Ghirlandaio juurde. Lorenzo il Magnifico di Medi võtab 1490. aastate paiku Michelangelo oma famigliasse, kus tulevane kunstnik saab humanistliku hariduse. Michelangelo õpib skulptor Bertoldo di Giovanni juures. Valmivad varajasimad säilinud tööd: vaid mõne millimeetri kõrgune reljeef, Donatello eeskujul loodud ,,Madonna trepi juures" ja Nicola Pisano järgi tehtud ,,Kentauride lahing".(50 klassikut MAALID Rolf H. Johannsen lk 67) Tema marmorist loodud "Taavet" on renessansiskulptuuri eredamaid näiteid. Inimesed imetelesid kujusse jäädvustatud nooruslikku jõudu ja ilu ning realistlikku kujutamislaadi. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia Dorling Kindersley lk 474) Ta alustas loomingulist tegevust oma kodulinnas Firenzes. 1505. aastal siirdus Michelangelo paavst Julius II kutsel Rooma. Ta sai paavstidelt ja nende perekonnaliikmeilt ulatuslikke tellimusi
Esimene neist ütleb ,et igal faktil on põhjus, miks ta just nii on, nagu ta on, ja mitte teisiti; miski ei sünni ilma põhjuseta. Näiteks kinnitab Leibniz, et kuna ei saaks olla põhjust, miks tulnuks luua maailm pigem ühel ajahetkel, kui teisel, ei saa maailm olla loodud ühel konkreetsel ajahetkel. Teine printsiip ütleb, et kui kaks asja on identsed, on ka kõik nende omadused ühtsed.2 Veel kuulusid tema alusprintsiipide hulka: 1 Tsitaat võetud: Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani" lk 141, Tea 2003 3 1. identiteedi/ vastuolu põhimõte, mis tähendab, et kui väide on tõene, siis selle eitus on vale ning vastupidi. 2. Eelnevalt kehtestatud harmoonia põhimõte, mille järgi mõjutab ühe esemega juhtunu teist, ilma, et need üksteist otseselt mõjutaksid. 3
Mõningaid Tiziani töid Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus. (Carrassat & Marcadé, 2002) Cole, A. (2000). Renessanss. Koolibri Johannsen, R. H. (2006). 50 klassikut maalid. Tallinn: TEA. lk 81, 83 (Johannsen, 2006) Laarman, M. (1926). Tizian. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus. Walles, D. (Toim). (2000). Suuri kunstnikke. Tartu: Koolibri. (lk 34- 35).
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" ja "Veenuse sünd". Venuse sünd La Primavera (Kevad) Venus ja Mars. Teos "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Teos "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil ja jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia figuurid. Kasutatud kirjandus: ,,50 klassikut. Maalid" Rolf H. Johannsen 2006 Tallinn Gert Kindel 11.klass Lihula, 2009
.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Oma referaadi jaoks lugesin raamatuid “50 klassikut. Filosoofid”, “Filosoofia ajalugu”, “Sofie maailm” ja “Pidusöök. Sokratese apoloogia”. Selles referaadis kirjutan Platoni ideeõpetusest ja tema ideaalriigist. Ideeõpetus on kõikide Platoni mõtetega tihedalt seotud. Tänapäeva tavakeeles kasutatakse sõna “idee” 'mõtte' tähenduses. Kreeka keeles oli sellel sõnast “nägema” tuletatud sõnal algselt tähendus 'välimus, vaatepilt'. Platonil hakkab ta tähendama 'välimuse nähtumuse taga peituvat tõelist'
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
Koostis: 200 g tomatit g värsket kurki g sibulapealseid värsket tilli Hapukoorekaste: - 2 dl hapukoort soola suhkrut musta pipart Valmistamine: Puhasta ja pese tomatid ja kurgid. Lõika korrapärasteks tükkideks. Haki sibulapealsed ja till. Maitsesta hapukoor soola, pipra ja suhkruga, vala ülejäänud salatiainetele. Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Staarhautis ratatouille Seda Prantsuse klassikut on ülistatud ja kiidetud ning isegi multifilmistaariks tehtud. Vaadates ratatouille' koostisosi, pole siin midagi erilist. Imetabaseks muudab toidu aga see, et aedvilju ei visata korraga ühte patta, vaid praetakse eelnevalt eraldi läbi ja laotakse siis kihiti potti. Kogus Koostis- ja maitseained 3 tk Baklazaan 4 tk Suvikõrvits 4 tk Paprika (punane) 6 tk Sibul 8 küünt Küüslauk 6 tk Tomat 1 dl Oliiviõli
Ilmselt puuduvad rippuvate aedade kohta päris usaldusväärsed kirjeldused, sest olemas ongi vaid legendid, kuuldused ja leidlikud selgitused. Ka arheoloogid ei ole seni suunud leida mingeid kindlaid viiteid, et asjale lõplik selgitus tuua. Sõelale jääb, aga müüt rippuvatest aedadest mis on kestnud läbi sajandite. LISAD: ,,Babüloni aed" ,,Babüloni aia plaan" KASUTATUD KIRJANDUS: 50 klassikut ,,Aiad ja pargid" - Ira Diana Mazzoni (04.02.2009) Interneti Google otsinguportaal Babüloni rippaiad (03.02.2009) ,,7 Maailmaimet" - Jüri Kinggi (05.02.2009) Teatmeteos ,,Eneke" - Babülon
"Mitte keegi ei tea ega isegi ei tunne piiratust või puudust, enne kui ta on sellest üle ja ühtlasi selle taga" "Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistuslik" Kasutatud kirjandus Filosoofia lugu, Bryan Magee: Varrak, Tallinn 2000, lk 158- 163 Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen: Avita, Tallinn 2002, lk 221- 258 Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 103- 104 50 klassikut. Filosoofid, Edmund Jacoby: TEA, Tallinn 2003, lk 190- 197
huvita, mida teised temast arvavad. · Emma usub, et ta on õnnetu olevus ja teistel naistel on palju parem elu kui temal oma kohmetu ja igava mehega. · Emma soov õilmitseda, üle olla muudab ta kergeks saagiks ärakautajatele, näiteks võlausaldaja Lheureux´le. Kasutatud tekst ja pildid · B. Sichtermann, J. Scholl "50 klassikut: romaanid" · A. Nahkur "Kirjandus. Realismist postmodernismini" · http://ec.europa.eu/unitedkingdom/information/exhibitions/images/emma_bovary.jpg · http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons/thumb/8/8d/200px-Gustave-Flaubert2.jpg · http://bricabrac.mc.free.fr/images/flaubert.jpg · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/Flaubert-Giraud.jpg · http://www.dace.co.uk/portrait/fragonard/fragonard_girl.jpg · http://www.gerardfagnoni
Ulatuvuse moodused asend, kuju, liikumine. Mõtlemise moodused kahtlus, osutamine, tahe ja tundmus., see on teadvus. Need kaks on teineteisest täiesti sõltumatud. Nende tundmuste kandjad peavad samuti täiesti sõltumatud olema. Kasutatud kirjandus Kirjandusarhiiv. 2009. Rene Descartes'i filosoofiast. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=300 Grauberg, Ene; Kivinurk, Kiira 1991 "Maailm. Tõde. Vabadus". Tallinn: Valgus. Jakoby, Edmund 2003 "50 klassikut. Filosoofid" . Tallinn: TEA kirjastus. Täname kuulamast!
Kokkuvõte Eelneva referaadi arutluskäigu läbi sai selgeks see, et Peter Paul Rubens oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid. Ta maalis põhiliselt mütoloogilisi maale ja portreid. Kompositsioon tema töödes on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on ,,Leukippose tütarde röövimine," mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. 8 Kasutatud materjal Johannsen, Rolf H. Maalid. 50 klassikut. Tallinn. TEA Kirjastus, 2006. lk. 105 Stukenbrock, Christiane ja Töpper, Barbara. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt. Tallinn. Koolibri, 2007. lk. 792-803 Varrak, T ja Kaevats, Ü. Eesti Entsüklopeedia (EE 8). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. lk. 228 www.google.ee 9
1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad. "Võluflööt" Võluflööt on laulumäng ja ka Mozarti üks tuntumaid teiseid. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja
lihtsuse vahel. Haruldane on teosest vastuhoovav sugestiivne jõud. Niisama haaravad on ka teised revolutsiooni sündmuste ainetel loodud maalid ("Lepeletier de Saint Fargeau", "Bara" jt)6 Olles Napoleoni fanaatiline ja tulihingeline austaja sai temast pärast jakobiinide langust Napoleoni õukonna kustnik ning sai temalt terve rea suurejoonelisi ülesandeid. Sealhulgas maalis ta ka Napoleoni ülistavaid maale. 6 Iseloomustus pärit raamatutest: ,,50 Klassikut. Maalid" lk 154-159, ,,Üldine kunstiajalugu" lk 683-690 ja ,,Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandil" lk 143-151. 14 "Napoleoni I ja Josephine´i kroonimine" Maal on kõige grandiooseim ja kuulsaim teos, mille Napoleon Davidilt tellis. Maalitud aastatel 1805-1807 on 6,1 meetrit kõrge ja 9,31 meetrit lai. Maal vahendab
7 1.1.1 Looming 1679. aastal reisis Le Nôtre Itaaliasse, külastas Roomat ja Vatikani. Itaalia oli seni olnud läbi aegade kõrgkunsti eeskujuks ja Prantsusmaa kuningad imetlesid itaalia arhitekte, skulptoreid ja maalikunstnikke; küll aga ei saanud Le Nôtre imetleda itaalia maastikuarhitektuuri, sest aiakujunduses olevat itaallased kogenematud.8 Hoolimata sellest omastas arhitekt teiste maade seas ka Itaalia pargikujunduses esinevaid elemente.9 5 Ibid. lk 146 6 Marroni, Ira Diana. 50 klassikut: Aiad ja pargid. Aiakunst antiigist tänapäevani. Tallinn, TEA, 2006 lk 106-207 7 Toman, lk 153. 8 Kluckert, Ehrenfried. Eurepean Garden Design from Classical Antiquity to the Present Day. France, Könemann, 2005, lk 186 5 Tänu André le Nôtre’ile tõusis Prantsuse aiakujundus Euroopas esikohale ning sellest võeti eeskuju. Le Nôtre’i jaoks on maastikudisain kui hiiglaslik, monumentaalne mõningate reljeefidega maal
sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuuri ajalukku. Õppematerjalina kasutada ÕISis üleval olevat konspekti ja slaide ning kohustuslikku eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka
Selline asi lihtsalt paneb imestama, kuidas keegi suudab midagi sellist kirjutada. Antud raamatu puhul oli hea see, et ei osanud lõpu ära arvata. Raamatu lõpp oli üllatav vastupidiselt sellele mida arvasid olevad, siis kui raamat oli veel poole peal. Kuigi raamat lõppes lõppudelõpuks ikkagi hästi. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Scholl, J. ja Sichtermann, B. 2005. 50 klassikut. Romaanid. 16.-19. sajand · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.htm · Stevenson, R.L. Aarete Saar. Must Nool 1990. 10 Lisa 1 Robert Louis Stevenson 11 Lisa 2 Robert Loius Stevenson 12
Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli suurepäraseid lugusid ja pühasid legende teistmoodi. Rohkem dramaatilisust, põnevust ja pinget. See õnnestus
Rasv sulatatakse keedunõus, selles kuumutatakse aedvilju segades veidi aega, siis lisatakse vedelik ja sool ning hautatakse tasasel tulel kaanega kaetult pehmeks(15-20 min).Jahuga segatud piim lisatakse 5 minutut enne hautamise lõpetamist, hapukoor valmis toidule.Lauale andmisel lisatakse maitseroheline ja tahtmisel ka tükeldatud tomatid vms. Köögiviljade aurutamise seade : Staarhautis ratatouille Seda Prantsuse klassikut on ülistatud ja kiidetud ning isegi multifilmistaariks tehtud. Vaadates ratatouille' koostisosi, pole siin midagi erilist. Imetabaseks muudab toidu aga see, et aedvilju ei visata korraga ühte patta, vaid praetakse eelnevalt eraldi läbi ja laotakse siis kihiti potti. Ligikaudu 8 portsjonile. Kogus Koostis- ja maitseained 3 tk Baklazaan 4 tk Suvikõrvits 4 tk Paprika (punane)
(Ei teagi selle pildi tegemise asukohta, kuid mõte iseenesest on ju hea. Kitsastes tööstushoonete rägastikes saab samuti maastikuehitaja oma oskusi näidata ) 9 Jaapanist arenes ka kandikul või anumates paiknevate miniatuursete aedade ja bonsai kasvatamise kunst. 10 Kasutatud kirjandus Mazzoni,I.D. 50 klassikut Aiad ja Pargid Aiakunst antiigist tänapäevani, Tallinn 2006 TEA Kirjastus Hobhouse, P. Aianduse ajalugu, Kirjastus Varrak 2006 http://www.kotli.ee/jaapani.aiakujundus/ http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=431&r=4&page=63& 11
Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja, viiuldaja, dirigendi kui ka Kopenhaageni konservatooriumi pedagoogina. Talle oli iseloomulik lähtumine klassikalistest traditsioonidest ning seniste harmooniapiiride avardamine. Kuulsaim Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius, kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda. Vene muusika 2 klassikut, Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits, kirjutasid oma parimad teosed samuti sajandi esimesel poolel. Kokkuvõttes oli 20.saj I pool aeg, mil Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas jätkus rahvuslike muusikakoolkondade väljakujunemine. Bela Bartok (1881-1945) Oli helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartoki loomingustiil on sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikatest. Elu
Seda hoolimata sellest, et teine valdav trend on väherasvase toidu kasvav populaarsus esimestest eluaastatest peale õpivad soome lapsed jooma rasvata piima ja ka koolisööklates pakutakse vaid seda. Koolitoit iseloomustabki hästi uute põlvkondade toitumisharjumusi. Soome koolilõunast on kadunud maksa- ja kapsatoidud, kuna need ei maitsenud enam kellelegi. Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena,
Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat. Ludwig van Beethoven Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed žanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad. 17. Nimeta Haydni heliloojaks kujunemist ja loomingut mõjutanud tegurid, inimesed. • Tänu Pororale pääses ta Viini parimatesse muusikasalongidesse • Aastaid teenis Haydn elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja
oli juba täiskasvanu, läks ta troojasse tagasi. Seal tunnustati teda kui printsi ja võeti vastu vanemate kuningakotta. Kuna Aphrodite lubadus ei pidanud vett, läks Paris Helena juurde ja röövis ta ja viis Troojasse. Kui Sparta kuningas sellest teada sai korraldas ta sõja. See viis Trooja sõjani ja Trooja langemiseni. Materjalid mida kasutasin Raamatud: 1) Noorukite entsüklopeedia Müüdid, legendid, kangelased 2) Gerold Dommermuth Gudrick 50 klassikut, müüdid 3) Richard P. Martin Vana-Kreeka müüdid 4) E.Hamilton Antiik mütoloogia 5) Kuldseid lugusid laiast maailmast 6) Leo Hjortso Kreeka jumalad ka kangelased 7) Robert Graves Kreeka müüdid Internet: 1) www.annaabi.ee 2) Google pildiotsing
Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi
Lisad Sarja ,,Seiklus jutte maalt ja merelt" raamatud. Raamatu ,,Väikesed metslased" kaas Ernest Seton-Thompson 10 Kasutatud kirjandus Kasutasin interneti ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ; www.seiklusjutte.ee ; www.googel.ee ; www.neti.ee ; http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ) ja ka teisi interneti lehekülgi. Kirjandust: ,,Eesti Entüklopeedia"id (1995) ja ,,50 klassikut romaanid 16.-19. sajand" 11
”, „Ruttu tuttu!”, „Unustatud mänguasjad”, jpt. Kindlasti väärivad selles kontekstis mainimist Reet Krusteni asjatundlikult koostatud „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) ja „Eesti muinasjuttude kuldraamat” (2009), samuti vastsündinutele jagatavad esimesed raamatud. Autor peab kümnendi tippteoseks Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”. Klassikut Andrus Kivirähka Lotte-teosed ning lühijutud („Kaka ja kevad”). Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud”, „Sanna ja salakütid”), kellel igal aastal ilmub uusi teoseid. Autori arvates on eesti lastekirjandus elujõuline ja mitmekesine ning sisendab usku, et tulev kümnend ei jää möödunule millegi poolest alla. Jaanus Vaiksoo : (kirjutas Jevgenia Levchenko)
Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimetele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. Hephaistose sümbolid on sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju,et jumalanna Athena saaks sündida. Kasutatud materjalid: 1. Dommermuth-Gudrich, Gerold 2004 ,, 50 klassikut: Müüdid. Tuntumad vanakreeka müüdid" Tallinn: Tea; tõlkinud Andres Luure 2.http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/VanaKreekaJumalad.i ndex.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 4. http://et.para-web.wikia.com/wiki/Kreeka_jumalad 5. http://keskajast.weebly.com/vana-kreeka-jumalad.html 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/olympose_jumalaid.htm 7. http://www.slideshare.net/madlimaria/kreeka-religioon-presentation
Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt aga ka juba olemasoleva filosoofilise ainese kordamine. Seda pikka ajastut võime vaadelda kolmes ulatuslikus perioodis:
Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk.
Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab äärmusi üksikisiku türanniat, väheste rikaste ja pööbli võimu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 2) Edmund Jacoby ,, 50 klassikut : filosoofid mõtlejaid antiigist tänapäevani"
kuulus. Dali muutis inimeste mõttelaadi ja tekitas paljudes müstilisust ja põnevust. Ta ja jättis jälje ka sürrealistlikku gruppi, mis näitab, et oli tihedalt seotud sürrealismiga. Minu arvates ei saa sürrealismi pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks ega vooluks, pigem on see maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis olid Dali puhul väga suurejoonelised ning isikupärased. 4. KASUTATUD MATERJAL Johannsen, Rolf H. (2006) Maalid 50 klassikut. Tallinn: Tea. Kelomees, R. (1993) Sürrealism. Talinn: Stiil & Aeg. Juske A. (2014) Salvador Dali ja sürrealism Eestis. Tallinn: Tea. Salvador Dalí (1904-1989), M. Kuldkepp. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=270&table=Persons (13.11.2016) Salvador Dalí https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD (13.11.2016) Salvador Dalí, Uue Kunsti Muuseum. http://www.chaplin.ee/eesti/naitused/SalvadorDali_pedagoogiline-fail.pdf (13.11.2016) 5
,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses: ,,Kehast", ,,Inimesest" ja ,,Kodanikust". Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud kui masin. (50 klassikut) Inimene on elundite liikumine. ,,Sest mis muud on süda kui vibu, mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on liigesed kui rattad, mis annavad liikumist edasi kogu kehale." Inimene on automaat, mille süda paneb liikuma, samamoodi kui pingul vibu lennutab noole teele. Nooles ei ole elu, vibus ei ole elu. Seega elu, kui vaimset protsessi pole olemas. Hobbes'i materialism oli jahmatav.(3) 3.2. Inimese olemus on hirm
Palju abielluvad raha, varanduse või kiusu pärast, nagu Emmagi. Ta ei jäänud lihtsalt muud üle, sest kaasavara tal ei olnud, ja arsti pakkumine tundus tol hetkel ideaalne. 9. Lisad: 1 0 Madam Bovary ja Charles Gustave Flaubert (6) 10. Kasutatud kirjandus: 1. http://wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert 2. Raamat 50 klassikut, Barbara Sichtermann ja Joachi Scholl 3. http://raamat.epl.ee/index.php?raamat=54 1 1 4. http://www.miksike.ee 5. http://teeba.blogspot.com/2005/02/madame-bovary.html 6. http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons/thumb/8/8d/200px-Gustave- Flaubert2.jpg 1 2
kes olid väga targad ja oleks saanud poliitilises elu suurepäraselt hakkama. Seega meeste ja naiste võrdsuse koha pealt olen ma siiski Platoni poolt, kes tunnistas meeste ja naiste poliitilisi võimeid enamvähem võrdseteks. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Delius, C., Gatzemeier, M., Sertcan, D., & Wünscher, K. (2007). Filosoofia ajalugu. Tallinn: Koolibri. Jacoby, E. (2001). 50 klassikut Filosoofid. Tallinn: TEA. Meos, I. (2000). Antiik filosoofia. Tallinn: Koolibri. 11
) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö", Sinisukk 2005 Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tea 2003 Jüri Eintalu ,,Loogika näidisülesanded ja harjutused" lk.3-10, 2006 http://wiki.zzz.ee/index.php/Aristotelese_loogika http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 11
Dali oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Selles suhtes on ta võrreldav ainult Pablo Picassoga. Dali maalides sisaldub mingi eriline mõte, kuid piltidest on raske aru saada nagu ta ise väidab. Minu arvates ei saa sürrealismi pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks ega vooluks, pigem on see maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis olid Dali puhul väga suurejoonelised ning isikupärased. 4. KASUTATUD MATERJAL Johannsen, Rolf H. 2005, 50 klassikut MAALID Kelomees, Raivo. 1993, Sürrealism Raud, Annus. 2005, 21 maailmakuulsat kunstnikku 5. LISAD Lisa 1 Salvador Dali Lisa 2 Korv leivaga, 1926 Lisa 3 Püha Antoniuse kiusatus, 1946 Lisa 4 Galarina, 1944-1945 Lisa 5 Port Ligat' madonna, 1950
(loodusteadust), eetikat ja loogikat. Antiikaja filosoofialoolased sidusid kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogiga leiutajaks. 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani 2. Esa Saarinen, Filosoofia ajalugu tipult tupule Sokratesest Marxini 3. 50 klassikut, Filosoofid 4. Wikipedia, http://wikipedia.org, (6.06.09) 12
Aleksandria / Ateena Aleksandria Kleopatra pääses esmakordselt Julius Caesari ette mähituna (millesse?) ...... vaipa Allikad Lauri Leesi õppematerjalid TPL-i kodulehel: Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page www.eki.ee ("Eesti keele seletav sõnaraamat"): http://www.eki.ee/dict/ekss/ www.google.com "Eesti nõukogude entsüklopeedia" köited Barbara Sichtermann "Paarid. Kõige kuulsamad armastajapaarid" (sari "50 klassikut"), Tea 2004 Koostanud: Anneli Oidsalu 2013, 2014
sellised väited, mis tunduvad pelgalt kahtlased ning mille suhtes ilmselget kindlust ei ole. Sel kombel jõuab ta veendumuseni, et ainus kindel asi siin ilmas on mõtlemine. Selle väitega võib nõustuda või sellele vastu vaielda, kindel on aga see, et kui inimene mõtleb, siis on ta olemas, olgu see siis ainus või üks paljudest kindlatest veendumustes. 10 KASUTATUD KIRJANDUS I Jacoby, Edmund (2003) 50 Klassikut Filosoofid. Tln: TEA,312lk II Descartes, R. Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Akadeemia, 1996, nr 8. III Descartes, R. Eessõna Filosoofia printsiipidele. - Akadeemia, 2004, nr 2. Interneti allikad Rene Descartes elulugu http://www.iep.utm.edu/descarte/ http://wiki.zzz.ee/index.php/Rene_Descartes http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm Esimene Meditatsioon http://www.wright.edu/cola/descartes/meditation1.html
1. Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Värä, E. ,,Lähiajalugu. Õpik XII klassile" Tallinn ,,Argo" 2003 2. Schulz, A. ,,Erich Maria Remarque elu ja looming" järelsõna raamatule ,,Läänerindel muutuseta", ,,Lissaboni öö" Tallinn ,,Avita" 2000 3. Remarque, E. M. ,,Läänerindel muutuseta" Tallinn ,,Eesti Raamat" 1983 4. Ruubas, M. Erich Maria Remarque. URL=http://www.koolielu.ee/files/Remarque.ppt 20.12.2008 5. Scholl, J. 2005. 50 klassikut. Romaanid 20. sajand. Tallinn ,,TEA" 6. Soosaar, H. 2005. Erich Maria Remarque 1898 1970. URL=http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt 20.12.2008 7. Tims, H. 2004. Erich Maria Remarque: viimane romantik. Tallinn ,,Kunst" 8. Vikipeedia 2008. Vikipeedia vaba entsüklopeedia. Erich Maria Remarque. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque 13.12.2008 11
selja sirutamine, lõdvestusharjutuste tegemine VALGUSTUS Edasi ruumis ringi vaadates, tuleks tähelepanu koondada valgustuse sättimisele. Kõige parem soovitus siin on selline, et tõmba kardinad eest ära ja kasuta looduslikku valgust. See on odavam ja parem, et mitte öelda kasulikum. Pealegi on aknast tulev valgus kuidagi positiivsema laenguga, ma mõtlen emotsionaalselt. Füüsikaliselt on asjad natuke teistmoodi, aga (tsiteerides üht eesti klassikut) mitte sellest ei tulnud ma täna siia rääkima. On tähtis jälgida, et arvutilaud ja eelkõige monitor ei satuks ekraaniga akna poole või üldse aknast tuleva valguse kätte. See tähendab, et monitorilt peegelduks valgust tagasi minimaalselt. Peegeldunud valgus häirib kuvari jälgimist oluliselt ja ega ta silmadele ka just kõige kasulikum ole. Lisaks peegeldumisele võib aknast tulev valgus otse silma paista ja juba nii tööd häirida. Sel juhul on vast ikkagi targem
Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemusest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks teadus
Tallinna Nõmme Gümnaasium Friedrich Nietzsche Koostaja: Sander-Ville Võsa Tallinn 2013 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lähema ülevaate maailma ühest tuntumast filosoofist ja vabamõtlejast Fredrich Nietzschest. Referaadi eesmärgiks on anda lihtne ja põgus ülevaade flosoofi elust ja mõtetest, just tagamõtetest, sest Nietzsche tsitaadid on väga tuntud, kuid paljudel kes neid kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole vanadusest väga palju rääkida, sest vanaduse veetis Nietzsche põhiliselt üksina ja oli invaliid. Isegi sõpru ei olnud tal vanaduses eriti palju, nii näiteks ilmu...
rängalt distsiplineerides ja terava mõistusega McMurphyt elektrisokkidega püüdes taltsaks muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud või üksteist pommitavad, tulistavad ja lõikavad "normaalsed", internaadi aia taga elavad tegelased. Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid, kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime.
SOOVITATAV KIRJANDUS: · Aurelius Augustinus. 1993. Pihtimused. Tallinn: Logos · Jostein Gaarder. 1996. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri · Ene Grauberg, Kiira Kivinurk. 1991. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus · Johannes Hiiemets. 1994. Augustinus. Tallinn: EELK · Edmund Jacoby. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: Tea · Teodor Künnapas. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn: Olion · Tony Lane. 2002. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos · Bryan Magee. 2000. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak · Elmar Salumaa. 1993. Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK
(joonis 5) Praegu kasutuses olev Londoni metrookaart. [2] Kaardi mõjutused muudes disaini ja kunsti valdkondades. Antud disain on saanud nii laialdaselt tuntuks, ning on koheselt äratuntavaks, esindades Londonit[7]. Seda on kujutatud väga palju T-särkidel, postkaartidel ja muudel esemetel. Aastal 2006 tuli see disain teisele kohale televisoonisaates, kus otsiti kõige tuntumat briti disaini ikooni. Seda on laialdaselt tsiteeritud akadeemikute ja disainerite poolt kui '' disaini klassikut'' ning tänu nendele kultuurilistele assotsatsioonidele ei luba London Underground tavaliselt antud disaini ühelgi teisel eesmärgil kasutada. See on lubatud ainult mõningatel juhtudel nagu näiteks David Booth'i teoses " The Tate Gallery by Tube" aastal 1989 mis on üks seeria reklaampostreid Undergroundist (jooins 6) . Tema töö näitas kaardi liine, mis olid värvituubidest pigistatud ning seda on sellest ajast saadik kasutatud kaardi enda esikaanel.[8]
Arvan, et me oleme liiga harjunud mugavusega mitte mõelda. Tänapäeval peetakse end väga tihti teadmat vastust peaaegu et kõigele, kuid nii see kahjuks ju ei ole. Sokratese omanäoline ja pilkupüüdev sõnastus ei jäta kedagi külmaks. Sellest arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. 13 Kasutatud kirjandus Jacoby, E. 50 klassikut filosoofid. TEA 2003. lk 22-27 Kessidi, F. Sokrates. Eesti Raamat, 1986 Magee, B. Filosoofia lugu. Varrak, 2000. lk 20-23 Meos, I. Antiikfilosoofia. Koolibri, 2000. lk 31-35 Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokrtesest Marxini. Avita, 1996. lk 12-15 http://wiki.zzz.ee/index.php/Main_Page http://www.miksike.ee/ http://www.ut.ee/flfi/Tool/00_004/Sokrates.doc http://www.slideshare.net/kaia06/sokrates-1982339 http://hum.ttu.ee/indrek/powerp/sokrates/index.html http://et.wikipedia
annaabi.ee 
