maalist saada. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele.
maalinud kaared, mille abil lõi ta vaba ruumi madonna ja tarkade ümber. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele.
Andres juab Moskvasse, talle tuleb vatsu noor inimene, vtab saadetise ja teeb ettepaneku ? . Andres nustub. Tegelased:Andres, smpaatne ? , rikas noor inimene. Tegevuskoht: vagun, Moskva vaksal, vaksaliesine vljak Moskvas kupeesse sisenes noor mees. Ta oli pikas mustas kallis mantlis, valges srgis luksusliku lipsuga. Ta prdus kohe Andrese poole - Tere, teile minu tuttav pidi andma leandmiseks saadetise Tallinnast. - Jah, palun. Kuidas ta ra arvas, et see olen mina? Kupees sidab ju veel 3 noort eestlast - vilksatas Andrese peas. - Arvatavasti tema tuttav kirjeldas mind. - Ei olnud probleeme piiril? - Ainult koer, kes otsib narkootikume, vga kaua nuuskis teie pakki - naljatas Andres. - No tnu jumalale! Suur tnu teile! Ma olen autoga, tahate raviimist? - Ei. Aith
väljub ülaosast Jahutatav vedelik suunatakse soojusvahe vastavalt ülaosast ja jahtunud vedelik väljub alaosast. Aurusti võib olla külmaainepoolel ühe- või kahekontuuriline Plaat soojusvaheti tüüpi aurustid on tunduvalt väiksemad kui sama võimsusega manteltoruaurustid. Peale selle on nende sisemaht märkimisväärselt väiksem Manteltoruaurustis voolab külmaaine mantli sees olevates torudes ja vesi voolab mantlis. Külmaaine suunatakse aurustisse aurusti otsa alaosast. Aur väljub otsa ülaosa kaudu. 3 Aurusti võib olla külmaainepoolel olla ühe-, kahe-, kolme- või neljakontuu riline. Vesi suunatakse aurusti mantlisse selle küljel või ülaosas paiknevatest liitmikest. Mantli sees on vaheplaadid, mis toeta- vad aurustis olevaid torusid ja pikendavad vee liikumisteekonda mantlis.
. mantel (pallium) koosneb 200250 närvikiududest Click to edit Master text styles Kõige suurem osa Second level Omab lai lame joonid Third level Koosneb aksoonidest ja asub Fourth level koore all Fifth level Kiuded mantlis asetsevad põigitises juhtimises HAISTMISAJU (RHINENCEPHALON) Otseaju struktuuri kogum, seotud haistmisega Click to edit Master text styles Haistmisaju koosneb: Second level Perifeerne ja kesk osa Third level Fourth level
kedagi külla kutsuda. Matilda seega kohtas Oliviat ja sai kohe jutule temaga. Ta rääkis Matildale oma õelast vanaemast ning hakkas nii palju Matildat usaldama, et rääkis talle tegeliku loo, mis juhtus Jasminiga. Tol päevil, kui Jasmin suri, oli juhtunud päris ebakummalisi asju. Nimelt õed olid seiklushimulised ning läksid metsa vanaemale lilli korjama. Metsa sees põrkusid nad vana väikese majaga, kust tuli välja, punases mantlis ning nägu kapuutsiga katvas, deemon. Deemon tõstis Jasmini üles ning sosistas talle midagi arusaadamatut kõrva. Olivia oli väga jahmunud, kuna Jasmin oli muutunud väga uimaseks ja ükskõikseks. Nad jalutasid koju tagasi ning õhtu poolikul, pärast söömist avastas ta Jasmini koduaia nurgast. Jasmin viskas oma karu sülest üles ning püüdis seda. Olivia oli küsinud, kas tema võib ka mängimisega ühineda ning Jasmin oli vastanud, et ta jätab lihtsalt hüvasti
Varases koolipoisieas ei meeldinud talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel, kelleks olid autor ise oma lähemate sõpradega. Õhtulaul Enam päikse kuldsest lõõsast punut pärg mu pääd ei ehi. Igast puust ja igast põõsast hiilib mustas mantlis mehi. Võikaid varje kerkib hulgi kohe taeva tuhmjat seina. Kes küll poetas kaarnasulgi ruugesse mu ristikheina? Kes küll pühkis kullapuru punetavalt pilvepangalt, nühkis õiemustrid muru hõberoheliselt kangalt. Ära küsi. Pimedas ju helkimas näed aknaruutu. Koju nüüd! Sest öös on asju, mille külge tark ei puutu. Luuletus ´´ Õhtulaul ´´ - räägib pilkasest pimedusest, ööst mil kõik on teist moodi kui päeval
Õnnetul kombel läks aga üks tema väeosa ülematest Rubrius Gallus üle vastaste poolele ning seeläbi oli ka imperaatori saatus otsustatud. Mõtte Egiptusesse põgenemisest heitis ta kõrvale, otsustades peituda vabakslastu Phaoni juurde maamajja. Kuuldes aga, kuidas sõdurid maja välisust maha murravad, otsustas Nero ise vabasurma minna, torgates endal pistodaga kõri läbi. Keiser Nero surm oli peaaegu hetkeline. Ta surnukeha oli kullaga läbi kootud mantlis, kui see põletati ilma suurema tähelepanuta ning tema tuhk paigutati Domitianuste perekonna hauakambrisse. Raamatu peategelased Agrippina Väepealiku Germanicuse tütar, keiser Caligula õde ja armuke, Claudiuse naine ja regent ning Nero ema ja armuke. Üldiselt salakaval naine, kes oli valmis maksku mis maksab oma soove teoks tegema, seda isegi vere hinnaga. Anectius Misenumi laevastiku ülemjuhataja, kelle abil valmis Nero korraldusel Agrippina
"Pimedad" Näidendi tegevus toimub kaugel ookeanis asuval üksikul saarel iidses põhjalaanes kõrge tähistaeva all. Kaksteist pimedat istub mahalangenud puutüvel ja kuulatab sünge metsa vaikuses sammude kaja. Pimedad ootavad oma vaimulikust teejuhti, kes tõi nad varjupaigast mere äärde jalutama ning peab nad jälle tagasi viima. Pimedad ei tea seda mida näeb vaataja: "Lava keskel istub ööpimeduses raugastunud vaimulik pikas mustas mantlis...Mehe nägu on vaha karva kahkjas, sinkjad huuled pooleldi avatud. Tühja pilguga tardunud silmad ei vaata enam igaviku siinpoolset, nähtavat külge..., nägu aga on kõigest ümbitsevast kaamem ja liikumatum..." Hoolikalt on läbi mõeldud värvid: vaimuliku must mantel, pimedate ühesugused hallid riided, ööpimedus metsas, milles kuukiire valgus tõstab esile ainult surnud teejuhi kahvatu tähendusrikka näo ja pikavarreliste asfodillide, leinalillede helendavad laigud
tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude keeltki. Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakunst rahva mõttemaailma kajastajana A. Viires 1983 Eesti rahvakultuur, Koostanud ja toimetanud A. Viires ja E. Vunder 1988 Rahvakunsti aluste loenguslaidid: Mustrid, märgid. Inna Raud
Laps toob eseme ja nimetab seda. 8. Mänguasjade kauplus Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. Vahendid. Mänguasjad. Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist eset. Pöördudes „müüja“ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. Kauplusse tuleb Maie (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis näärivana, seljas on tal kingituste kott ja kelk. Nägu on tal roosa, silmad sinised. Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et ma kohe taipasin, millist näärivana ta osta tahab.“ Müüja osa kasutades aktiviseerib õpetaja kõiki lapsi: ühele esitab küsimuse, teist palub abistada raskustesse sattunud last, kolmandalt küsib, mida ta tahab osta. Variandid. Lapsed võivad instseneerida küll mänguasjade, toiduainete, mööbli,
nägemise võime on ka mitmel loomal kukel, kassil. Enamasti vaimud on tekkinud surnute hingedest. Surnu vaim võib kõikjal liikuda ja tegutseda, enamasti küll oma matuse- või hukkumiskohal, võib oma hingejõuga mõjutada nii inimest kui loodust. Siiski mitte alati ei ole vaim tekkinud surnu hingest, vaimuks saavad ka loodusehinged, näit. metsahing võib võtta metsavaimu kuju. Loodushing iseseisva vaimuna omandab just inimkuju - näit. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk
"Pimedad" Kujutab sümboolselt inimkonna tragöödiat. Näidendi tegevus toimub kaugel ookeanis asuval üksikul saarel iidses põhjalaanes kõrge tähistaeva all. Kaksteist pimedat istub mahalangenud puutüvel ja kuulatab sünge metsa vaikuses sammude kaja. Pimedad ootavad oma vaimulikust teejuhti, kes tõi nad varjupaigast mere äärde jalutama ning peab nad jälle tagasi viima. Pimedad ei tea seda mida näeb vaataja: "Lava keskel istub ööpimeduses raugastunud vaimulik pikas mustas mantlis...Mehe nägu on vaha karva kahkjas, sinkjad huuled pooleldi avatud. Tühja pilguga tardunud silmad ei vaata enam igaviku siinpoolset, nähtavat külge..., nägu aga on kõigest ümbitsevast kaamem ja liikumatum..." Hoolikalt on läbi mõeldud värvid: vaimuliku must mantel, pimedate ühesugused hallid riided, ööpimedus metsas, milles kuukiire valgus tõstab esile ainult surnud teejuhi kahvatu tähendusrikka näo ja pikavarreliste asfodillide, leinalillede helendavad laigud. Napp on ka
Tekkivast tuumkütusest ja kasutatud tuumkütusest saadava energia suhet nimetatakse paljundusteguriks, ja selle väärtus on enamasti piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Enamasti kasutatakse paljundusreaktoris tuumkütusena uraani- ja plutooniumioksiidi segu (kuni 20 % PuO2 ja vähemalt 80 % UO2). Peale kütusevarraste on reaktoris paljundusvardad, mis paiknevad kas reaktori aktiivtsoonis või seda ümbritsevas mantlis või mõlemas. Paljundusvardad sisaldavad looduslikku või vaesustatud uraani (viimane tekib tootmisjäägina uraani rikastamisel) ja kiirete neutronite ning muude tuumaprotsesside (eeskätt beetamiinuslagunemise) toimel muundub neis uraan 238U plutooniumiks 239U. Kuna reaktor põhineb kiiretel neutronitel, ei saa selles soojuskandjana kasutada vett, sest see toimiks neutronite aeglustajana. Enamasti on soojuskandjaks vedel naatrium, mille temperatuur reaktorist väljumisel on tavaliselt 500..
sümmeetriliseks, pärak taga, mõnedel koda ja mantel mandunud, kehaseinas lubinõelad. On ujuvaid, isegi planktilisi vorme, pikkade jätketega, hoiatusvärvusega. Paljud röövloomad. N: merijänes, nagajalg. Karbid e.liistaklõpuselised meres ja magevees, koda kahest poolmest (vasak ja parem), ümbritsevad kogu pehmet keha,pea on mandunud, mantliõõnes kahel pool lõpused, kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg.Taga mantlis 2 ava, sifoonid välja. Suu ja pärak mantliõõnes, toituvad filtreerides või sifooniga. Võivad kaevuda, vabalt lamada, kinnituda, auke puurida.Ebamasti lahksoolised, viljastamine vees või emas. Meres vastsed trohhofoor ja veeliger. N: kaunkarbid, kammkarp, austerlased, söödav rannakarp, südakarp, pärlikarp. Lasnjalgsed väike rühm mereloomi. Koda kõvera ahaneva toruna, mõlemad otsad lahti. Mantliõõs pikk, lõpuseid pole, lühike kärss, mille tipus peenete kleepuvate
pikkade parapoodi moodi jätketega, ja hoiatusvärvusega. Paljud on röövloomad. Näide: merijänes (Aplysia depilans), nagajalg (Clione limacina). Klass karbid e. liistaklõpuselised (Bivalvia, Lamellibranchia, Pelecypoda) Ehitus: Koda kahest poolmest (parem ja vasem), mis ümbritsevad kogu pehmet keha. Pea on mandunud. Mantliõõnes kahel pool lõpused. Kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg. Tagapool mantlis kaks ava, võivad torujate sifoonidena pikalt välja sirutuda. Ripsmed ajavad vett alumisest sifoonist mantliõõnde sisse, ülemisest välja. Suu ja pärak mantliõõnes. Eluviis: Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes. Võivad jala abil settes kaevuda, vabalt lamada, büssuseniitide abil kinnituda, auke puurida. Näide: Kaunkarbid (Ensis spp.). 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid
Lennart käis emaga Kadriorus ujumiskursuste eest maksmas. Poiss häbenes seda, et ei osanud ujuda, ja ootas õhinal, millal pääseb basseini. Tol õhtul pidi varakult magama minema, et hommikul õigeks ajaks Kadriorgu jõuda. Tramm läks otse koduukse eest. Aga öö kujunes rahutuks. Lennart ärkas juba kella nelja paiku. Akna all seisis soldat, toetudes täägistatud püssile. Ka teise akna juures oli soldat ja keset tuba seisis ohvitser. Söögilaua ääres märkas poiss kaht heledas mantlis noort meest. Ema pildus samal ajal riideid kohvrisse Üks meestest vaatas kella ja teatas, et aega on kakskümmend minutit. Pereliikmete rõivad kästi pakkida eraldi kohvritesse. Kui ema selle üle imestust avaldas, heideti tema üle vaid nalja. Georg Meri pakkis oma kohvrit sõnagi lausumata. Lipsud, millel olid sildid " Extra Long " ja "Sonderklasse" viskas ta kõrvale, kuid abikaasa nõudel võeti need ikkagi kaasa
esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga, mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole. Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides
Jehan seisis ukse juures. Ta lükkas seda tasa ja pistis pea prao vahelt sisse. Lugeja on muidugi lehitsenud Rembrandti, selle maalikunsti Shakespeare'i imelist toodangut. Tema imestusväärsete gravüüride seas leidub üks ofort, mis kujutab arvatavasti doktor Fausti * ja mida võimatu on ilma sügava erutuseta vaadata. Teie ees on sünge kong, selle keskel laud täis veidraid esemeid: kolpasid, gloobusi, retorle, sirkleid, pärgamente täis hieroglüüfe. Doktor istub laua juures laias mantlis, peas kulmudeni surutud nahkmüts. Temast on näha ainult pool keha. Ta on oma määratu suurelt tugitoolilt pooleldi üles tõusnud, ta kokkupigistatud käed toetuvad lauale ja ta silmitseb uudishimu ja hirmuga suurt maagilistest tähtedest koosnevat kiirgavat ringi, mis tagumisel seinal paistab nagu päikese spekter pimedas toas. See kabalistlik päike näib silmade ees värisevat ja täidab nõrgalt valgustatud kongi salapärase kiirgusega. See on jube, aga ka ilus.
ütles dArtagnan. «Lähme siis,» lausus proua Bonacieux. «Usaldan ennast teie hoolde, mu noor sõber.» DArtagnan tõmbas ettevaatlikult riivi eest ja kergelt otsekui varjud libisesid nad sisemise ukse kaudu koridori, läksid käratult trepist üles ja astusid d'Artagnani tuppa. Tuppa jõudes barrikadeeris noormees kindluse mõttes ukse. Nad liginesid mõlemad aknale ja nägid luugi prao vahelt Bonacieux'd ühe mantlis mehega vestlemas. Silmates mantlis meest, kargas dArtagnan püsti, tõmbas pooleldi välja oma mõõga ja tormas ukse poole. See oli mees Meung'ist. «Mis te ometi teete?» karjatas proua Bonacieux. «Saadate niiviisi meid kõiki hukatusse.» «Ma vandusin, et tapan selle mehe!» hüüdis d'Artagnan. 198 «Praegusel hetkel ei kuulu teie elu teile, see on pühendatud teistele. Kuninganna nimel luban teil söösta vaid sellesse hädaohtu, mis on seotud teie teekonnaga.» «Iseenese nimel ei käsi te midagi?»
kongist eesti-saksa sõnaraamatu ja õppis korralikult eesti keelt. Töö juures sõlmis ta tutvuse ühe eesti mehega, kes oli tšehhi või saksa ešeloni mõrvamisel osalenud, keda oli aga südametunnistus sundinud politseiteenistusest lahkuma. See mees jutustas talle kõik massimõrvadest. Fuchsová ei uskunud aga kogu lugu, sest fakt, et nii palju inimesi oleks tapetud ilma põhjuseta, tundus talle liiga fantaasiarikkana. Zuzana Felixová märkas tööle minnes ühte naist mantlis, mida tema ema oli kandnud päeval, mil ešelon Raasikule jõudis. Sel hetkel taipas ta, et ei näe oma ema enam kunagi. […] Mõned said oma sugulaste ja tuttavate traagilisest lõpust teada alles pärast sõja lõppu. […] Järgmine, ligi viieteistkümnepealine komando töötas Kurna mõisas, umbes 20 km Tallinnast. Naised sõitsid iga päev autoga kohale ja pöördusid ööseks vanglasse tagasi. Oli ka hea, et võisime vahelduseks mõisa sõita
jään surnuks, kui et tahaksin end parandada. Olen enesega kord nõnda harjunud ja ei taha ennast enam ümber harjutada. Jeesus Kristus muidugi teab seda, sest tema on nüüd jumal ja teab kõik, ja sellepärast ei tulegi ta niisuguse ettepanekuga minu juurde: ta laseb mu lihtsalt surra, kui surm tuleb. Sest milleks mulle uut elu lubada, kui mul pole silmapilgukski tahtmust ennast parandada. Aga ma olen veendunud, et kui mul kunagi see tahtmus tõuseks, siis ilmuks ka Kristus oma suures, laias mantlis väljasirutatud kätega, nagu ta seisab seal kirikus altaril, tuleks ja ütleks, kui ma olen juba surnud: ,,Lapsuke, tõuse üles!" Sest mis ta võis teha Jairuse tütrele, seda võib ta ka minule. Ainult kui aga mina tahaksin, kui mina tahaksin tahta ennast parandada. Aga nagu ma juba ütlesin: ma ei taha. Sellest võite näha, kui õnnetult ma olen loodud. Mina ja ühes minuga kõik inimesed, sest mina arvan, et kõik inimesed on nagu minagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
