laialdaselt kajastamist ei leia. Tegelikkuses ongi nii, et vanglas paljude kurjategijate seas on ka süütuid inimesi. Nende juhtumites ei ole tõde päevavalgele tulnud ning nad kannatavad põhjuseta. Elus on palju olukordi, kus puudub õiglust ja tõde. Kõik inimesed siin maailmas on erinevad, kuid paljude elusid läbivad samalaadsed probleemid. Kuigi nende lahenduskäigud ja lõpptulemused on enamasti erinevad, ühendab kõiki maailma inimesi eeltoodud igavikulised probleemid. Ei loe vanus ega ka jõukus, vaid hoopis oskus oma probleemidega toime tulla. Maailm on parem koht, kui kõik on avatud teiste abile ja püüavad ka ise teisi rasketes olukordades aidata. Käsitletud teosed on suurepärased näited sellest, kuidas ei inimene ei tohi käituda. Paratamatult on aga enamik inimesi just sellised nagu antud teosed neid kajastavad ja sellest tulenevalt ongi maailm ebatäiuslik ning ühiskonnas olevad probleemid igavikulised.
Antonio Gaudi- elutööks kirik Sagrada Familia MAALIKUNST. Gustav Klimt- kasutas palju kuldset ornamenti. ,,Juudit", ,,Suudlus", ,,Elu ja surm" GRAAFIKA. Aubrey Wincent Beardsley (1872-1898)- tema töödel on elegantselt moonutatud figuurid kontrastis väga ornamentaalsete ja abstaktsete joontega ning puhta musta värvipindadega. Juugendiajal arenes jõudsalt ka tarbekunst. Tuntumad nime on Emile Galle, René Lalique, Louis Comfort Tiffany. SÜMBOLISM Sümbolistide lemmikteemadeks olid igavikulised teemad- elu, surm, erootika, armastus, eluringkäik. Selliseid teemasid lahendati ebatavaliste mitmetähenduslikke ja salapäraste süzeede abil. Kunstnikud kasutasid mitmemõttelisi vihjeid, võrdkujusid ja sündmusi/sümboleid. Sümbolis on jutustav, literatuurne kunst. Maalilaadilt on sümbolistid väga erinevad. Seetõttu pole sümbolism stiil vaid omapäraste teemde ja süzeedega kunstivool. Pierre Puvis de Chavannes, Odilion Redon, Mikaloius Ciurilionis RAHVUSROMANTISM
• Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused • Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube.com/watch?v=AVEsczEinWE&list=PL7ADF 5EF357C2614B Tunnustused • 1975.a Teatriühingu preemia • 1976.a Loomingu aastapreemia • 1978.a A.Lauteri nim. näitlejapreemia • 1979.a Teatriühingu preemia “Hamleti“ rolli eest • 1980.a Eesti NSV teeneline kunstnik • 1984.a J.Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia
tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline,/, ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele,
rahu. Mõnigi raamat näitab, et õnn võib peituda pisiasjades ning leidub ka otse meie silme ees. Samas tuleb pahatihti selle leidmiseks teha pikki rännakuid. Samuti nagu raamatud peegeldavad ühiskonna elu on neis ka kriitikat. Kindlasti oli see üks põhjusi, miks Bulgakov ei saanud avaldada oma teost ,,Meistrit ja Margaritat". Minevikuteoseid on võimalik tuua tänapäeva ja vastupidi, sest meie eludes peituvad probleemid on tihti igavikulised, st need on olnud ja jäävad samaks. Raamatus on võimalik näha, kuidas on inimesed neid probleeme lahendanud ja muudab oma käitumist või jätab meelde, et lahendust hiljem elus kasutada. Tegelikkuses on raamatutes palju selliseid mõtteid ja infot, mille peale esialgu ei tulegi. Olles teksti rohkem süvenenud leiame me teose mõtte ning sageli isegi üllatume tulemuse üle. Kirjandus on suuteline panna meid mõistma maailma, kus elame. Isegi omaenda tegusid
Levis maalikunsti, skupltuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolistide arvates peab kunst edastama tõtt kuid kaudselt. Kirjutati väga metafooriliselt. Omistati igale objektile sümboolse tähenduse. Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus.
peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumala tahtmist. Mäejutluse alusel peavad olema esikohal Jumala riik ja igavikulised väärtused. Kristlase täiuslikkus tähendab mäejutluses pikameelsust ja armastust isegi vaenlaste suhtes, soovides neile head ja mitte kurja. Seaduse vastu eksija loodab sellele, et Jumal on armuline. Jumala andestus on väga tähtis. Mäejutlus tegeleb sisemiste pattudega, nagu himustamine ja kadedus. Jumala seadus nõuab meilt tõde, vagadust ja puhtust mõtetes, sõnades ja tegudes. Jumala hea tahe on määratud kaitsma Jumala loodud elu ja kõike, mis selles on püha ja kallis.
inspireerib, kaitseb ja lohutab, kui Meistril jõud ja usk otsa lõpevad. B-l sõlmib saatanaga lepingu Margarita, mitte Meister (Faust). Kuigi B. on üsna pessimistlik (tõe leidnud inimesed tõugatakse teistest ära kui mittevajalikud), lõpeb romaan siiski optimistlikult ja elujaatavalt, sest Jesuad, Wolandit, Meistrit ja Margaritat ühendavaks jõuks on inimlik igatsus täiuslikkuse, elutõe järele. B-l on pimedus ja valgus võrdsed, teineteist tervikuks täiendavad igavikulised kaaslased. Jesua tõe poole on võimalik ainult püüelda. B. põrgu asub Maa peal, kus valitseb mass, mõtlemisvõimeta inimhulk (olgu selleks siis Juudamaa mässav rahvas või Moskva elanikud). Autor kujutab pealtnäha koomilisi ja absurdseid olukordi, kuid selle taha on peidetud 20.-30.aastate nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, mis panigi inimesed käituma kummaliselt. ROMAANI ÜLESEHITUS M.B. "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline
Postimpressionismi olulisemad esindajad panid aluse 20. saj. kunsti olulisematele arenguliinidele: Vincent van Gogh ekspressionistlikule suunale; Paul Gauguin monumentaalsele stilisatsioonile (süntetismile); Paul Cezanne geomeetrilisele vormianalüüsile, kubismile. Sümbolism oli kunsti- ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasid (tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Abstraktsionism Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Nonfiguratiivne ehk esemetu kunst. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
Tammsaare stiilist lähemalt. See on väge hästi läbi mõeldud sõnakasutusega, talle on omased pikad laused, ta on suutnud suurepäraselt koomilise ja lüürilise külje omavahel põimida. Tammsaare suudab jutustada ka siis rahulikult, kui tegevus tegelikult on pingeline. Tema stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik, satiiriline. Selle mehe teosed rabavad veel tänapäevalgi lugejaid oma sügava elutunnetusega, tema kirjeldatud tegelaskujud on erilised ja igavikulised, köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tartu Ülikooli õigusteaduse osakonda astus mees 1907. aastal. Sel ajal kuulus Tammsaare ka ainsasse poliitilise alatooniga organisatsiooni oma elu jooksul, üliõpilasseltsi "Ühendus", mille liikmed ise määratlesid end kui "demokraadid", olid aga üsna sotsialistliku meelestatusega. Tammsaarest sai "Ühenduse" kõneõhtutel üks keskne kuju, tema ilmumisega seltsi käis kaasas ka huvi tõus kunsti ja eriti kirjanduse vastu
Kõik teised olid Platoni jaoks aheldatud koopas ja teadmatud tõelisuse olemasolust. 3. Idee on Platoni järgi mingisugune täiuslikkuse vorm. Kõigel siin meie maailmas on olemas kusagil ülevas ideedemaailmas oma vaste. Puul on olemas ideedemaailmas idee puust. Isegi abstraktsetel mõistetel on ideed. Ideedel üleüldse põhinebki meie reaalne maailm. Meie maailm on muutuv, kaduv vastupidiselt ideedega, mis on igavikulised, muutumatud, sõltumatud. Idee on iga asja juures see, mis asjas alati samaks jääb, st ei teki, hävi ega muutu. Idee pole ka nähtav, vaid on nähtav nö ,,hinge silmale" või mõtlemisele. Ideed peetakse lähedaseks asja olemusele, sellele mis teebki selle mis ta tegeliskult on. Määratleda püütakse ideed kui üldist, mis üksikule ühine on. Esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus
laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes “Ööpildid” (1980), “Puudutus” (1981), “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes “Ööpiltidega” sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud 4 statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks “tõeline,“ “püha,” “taevas,” “valgus,” “sära,” “jumal,” “igavik,” “ime.” Armastus omandab järk – järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks.
Nende väidetega esitas Kant väljakutse järgnevale psühholoogide põlvkonnale, kes püüdsid tõestada, et: 1. psühholoogia on võimalik eksperimentaalse teadusena (Wundt); 2. psühholoogias on matemaatika rakendatav (Fechner); 3. psühholoogia on võimalik ratsionaalse teadusena (Herbart). Sümbolism (1880-1905)- kunsti ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasi (kunst läbi legendide, müütide). Huvitasid igavikulised probleemid: sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Tunnused: rahutus, tundmus, spiritualism, loomuvastasus. (langenud ingel, hobune all naine, punane-draakon on(laibad) Juugend (1890-1910)- LähtusKa ajaloolistele stiilide matkimisele uut, otstarbekat ja ajakohast stiili
uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime." Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud
TEGELASTEST WOLAND Goethe ,,Faustis" esitletakse Mefistofelest volbriööl junkur Volandina. W et oleks M peegelpilt (aga vene keeles?). Ka mõõk, mis viirastub? Ivanile ja hiljem on Wolandi toas voodi kõrval, on Goethe Mefistolt (aga deemoneid kujutati keskajal sageli ka rüütlitena) Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari ja valgus (Woland Leevi Matteusele: ..."mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest." (lk 441)), tõeline kurjus on Bulgakovi arvates aga maapealne. Osa Wolandi tegudest meenutab Jeesuse imetegusid (surnu ülesäratamine, raha tekitamine ei millestki). Ta on tulnud Moskvasse kui päästja (õigluse loomine ja kurjade karistamine, meistri päästmine, tulekahjud
Indrekule meeldis nokitseda, aga Andresele meeldis jõudu katsuda. Indrek oli ema juures julgem. Indrek viskas aga Andrest kiviga, sest tal sai villand. Kiviga sai aga pihta ema. Indrek pidi kannatama Andrese kiusamist. Maril oli otsus minna Andrese jurde juba varem (enne Jussi surma). Maril oli pidevalt meeles see, kui ta oli himustanud Andrese juurde minemist. Indrekule kandus see patukoorem üle.teoses olev maakirjeldus on maine(ajalik), aga selle varjus toimuvad mingid igavikulised protsessid. Indrek võitles oma tõe ja õiguse eest. Kivi hoobist hakkab Mari külg pidevalt valutama. Kiviviskamise lugu lõpeb tegelikult III osa lõpus III osa kuidas inimene peab ühiskonnas suhestuma III osa lõpus läheb maale ja näeb, et Mari on väga haige. Maril on tekkinud vähk sinna, kus ta kiviga pihta sai. Mari teab, et tal ei ole õigust jumala poole pöörduda, sest ta on patune Jussi pärast. Mari tahab võtta suure annuse rohtu, sest tahab surra
Amoniga, sai vaaraost Amon-Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Oma võimu sümbolite ja materjaalse kehastusena lasid vaaraod püstitada püramiide. Suurimad neist u 2600 eKr ehitatud Giza püramiidid Memphise lähedal Niiluse läänekaldal pärinevad Vana riigi ajast. Püramiidid varjasid endas vaarao hauakambrit, ja olid seega siitilmast lahkunud jumaliku valitseja igavikulised eluasemed. Samas võisid püramiidid olla ka päikese sümbolid arvatavasti mõisteti neid kui kaldteed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse tõusis. Püramiidide tähendus seisnes eelkõige vaaraode jumalikkuse rõhutamisel ja kinnitamisel. Võib arvata, et sellisena pidid nad tagama Maati toimimise jumalkuninga piiramatu võimu all. Ühtlasi annavad nad tunnistust vaarao reaalse võimu erakordsest ulatusest. Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
