Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates mä...
..5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat. Looduses on uruhiirtel palju vaelasi - kärplased nagu nirgid, kärbid ja tuhkrud, väiksemad kiskjad nagu rebased, röövlinnud - kullid ja kakud, ning isegi metssead. Seoses sellega on Niidu-uruhiir oluline lüli toiduahelas. rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval
tema kaitsemeetmeid eestis ning kas praegused kaitsemeetmed on efektiivsed. Liigi bioloogia Välimus Söök Pojad Paigalind Suguküpsus Sigimisaeg Pesa Haudumine 3 erinevat sulestikku(Kevad, suvi, talv) Liigi levik ja arvukus Eestis umbes 50- 100 paari rabapüü levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega Ohutegurid Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad Üleküttimine, lumevaesed talved, soode kuivendamine ja turbavõtmine on tema arvukust pidevalt vähendanud. Rabapüü arvukuses täheldatakse mõõdukat vähenemist. 26 paari rabapüüsid eestis hetkeolukorras Kaitsemeetmed I kategooria meetmeid keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites tuleb taotleda luba Tänan kuulamast!
Ainevahetus Ainevahetus on organismide ja väliskeskonna vajel pidev ainete vahetamine. Keha ülesehitamiseks vajatakse palju erinevaid aineid, mida saab mitmekesisest toidust. Taimetoidulised Loomtoidulised Soolestik on pikk ning maos ja soolestikus Loomset toitu on kergem seedida ja elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused...
Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külm...
on hea käbisaak,võib ühel oravaperel olla pesas ühe poja asemel 3- 4 või rohkemgi.Oravat ohustavad metsas kullid, rebased ja metsnugised. 3. Linnud Linde elab laanemetsas rohkem kui nõmme-ja palumetsas, kuid vähem kui salumetsas.Võrreldes nõmme-ja palumetsaga leidub neile siin palju mitmekesisemat toitu ja pesitsemisvõimalusi.Lindudest on tüüpilisemad must-kärbsenäpp ja pöialpoiss.Pöialpoiss on Eesti kõige väiksem metsalind.Kõige tihedamalt on kuusega seotud käbilinnu elu.Käbilind on varblasest veidi suurem.Isaslind on punane, emaslind kollakasroheline
on maagaas ja nafta. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRAD Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Imetajatest elavad Rumeenias mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas. On ka palju liike mere- ja mageveekalad. 5. INIMTEGEVUS Rumeenias leidub naftat ja maagaasi. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED Monumendid või vaatamisväärsused: Bukaresti triumfikaar Parlamendihoone The Sinaia Monastery Muuseumid: Pelisor Cast ASTRA Ope
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM. Muusika mängib liiguvad lapsed saalis pallide vahel ilma neid puudutamata, kui muusika jääb seisma hüppavad üle pallide nii palju kordi kui õpetaja ütleb ja sellises liikumisviisis nagu õpetaja ütleb (või mõtlevad ise). 2. Tunni teema: Ringtreening pa...
Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud Viljapõld Roosid Keemilised sümbolid Keemiateadmisi ja tema algelemente tuli ka kuidagi kirja panna. Et aga pidevalt avastati uusi ühendeid, kasvas sümbolite arv 4000-ni.
19.Ta pesitseb ainsana kevadtalvel, kui käbid on küpseks saanud, kuid seemned pole välja pudenenud. Pesa teeb kuuse otsa oksaraagudest ja vooderdab. 20.Kes on see pesakastis või puuõõnsuses pesitsev putuktoiduline metsalind? 20.Must-kärbsenäpp. 21.Kes on see meie kõige väiksem, umbes 5 g kaaluv metsalind? 21.Pöialpoiss. 22.Mida orav sööb? 22.Kuuse- ja männiseemned, marjad, pähklid, tõrud, seened, linnumunad ja pojad. 23.Kes on orava looduslikud vaenlased? 23.Metsnugis, rebane, kullid. 24.Mille poolest erineb halljänese ja valgejänese välimus? 24.Talvel on valge valgejänes, pruunikashall aga halljänes. Suvel mõlemad ühtviisi hallid. Sabaots valgejänesel pealtpoolt valge, halljänesel must. 25.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 25.Salumets: niiske ja toitaineterikas, kõige viljakam maa. 26.Missugune laialehine puu on selles metsas enamuspuuliigiks? 26.Tamm. 27
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Hiir arvas, et teama peaks selle endale saama. Varblane aga, et just temale kuulub viimane tera. Ega midagi, kutsuti karu kohut mõistma. Karu kuulas mõlemad üle ja otsustas, et nad peavad tera pooleks tegema ja ülejäänud kaera talle vaevatasuks andma. Nii ka juhtus.Põllumehi neist ei saanud, aga sõpradeks jäid küll ja siiani tuletavad meelde kuidas karu nende tpli kohta targa otsuse tegi. 5.Kullid õpivad laulma Kui Metsisa lindudele laule jagas, ei viisinud kullid õigel ajal minna vaid ootasid õhtut, et endale kergemad viisid saada.Õhtul kohale jõudes, aga polnud enam ühtegi laulu alles ja kulli-mehikestel vesi silmas. Otsustasid hakata ise laule õppima.Kui nad mingi laulu selgeks said, tuli jälle välja, et see oli teiste lindude poolt ära võetud.Ühel päeval karjamaal kohtudes tuli kullidele mõte minna lähedal peetavasse pulma, et kuulata, et mis häält inimesed teevad, kui nad rõõmsad on..
niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. 4 Antarktiline kliimavööde Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21
Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt võib saabuda näljasurm, eriti temperatuuri langemisel. Elavad keskm 1,5.a. ja sigvad 1-3 korda sigimissessooni vältel..Poegi 4-12, imetamine kestab 3 nädalat. Vaenlased on kakud, kullid, toonekured, mutid, siilid, rästikud. Kiskjatele nad ei maitse kehal olevate muskusnäärmete pärast. NAHKHIIRED (käsitiivalised) - väga arenenud kuulmise, öise eluviisiga. Haistmine on vaid perekonnaelus tähtis - esineb haisunäärmeid (eriiti isastel). Hästi arenenud ka kompimine (kompekarvad), ülihea orienteerumine ultrahelikajaloodi abil - ultraheli tekib kõris, saadetakse välja suu või nina kaudu.Nii saavad
Nendel aastatel, kui kuuskedel on hea käbisaak, võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 või rohkemgi järglast. Orav poegib kaks korda aastas. Esimest korda märtsis- aprillis, teist korda suvel. Vastsündinud oravapoeg on tikutopsi suurune. Orava pesa asub metsas tihti kuuse okste vahel. See on poolemeetrise läbimõõduga raagudest punutud kerakujuline ehits. Orav võib pesa teha ka puuõõnsusesse või linnu pesakasti. Oravat ohustavad metsas peamiselt kullid, rebane ja metsnugis. Viimane on kõige ohtlikum. Nugis suudab puudel liikuda osavamalt kui orav. Oravat puude otsas jälitades püüab ta selle viimaks enamasti kinni. Tihtipeale käib nugis ka oravapesi rüüstamas. Mandri-Euroopas on ta tavaline, kuid Briti saarelt on ta Põhja-Ameerikast sisse toodud hallorava (Sciurus carolinenis) poolt peaaegu välja tõrjutud. 3.2 Karu Karu on meie metsade suurim kiskja. Täiskasvanud loom kaalub 100-200 kg. Karu tagakäpa
kõigil joosta teisele poole korvpalliväljaku otsajoone taha, järgmise õpetaja märguande peale jälle tagasi jne. Väljakul on kull (JOOKSEV), kes ajab teisi taga, keda JOOKSEV KULL puudutab jääb talle appi SEISVAKS KULLIKS. Õpilased peavad jälgima ka seisvaid kulle, sest need võivad samuti liiga lähedalt möödujaid tabada. NB! Seda mängu võib mängida ka korvpallidega põrgatades, jooksev kull ilma pallita. Seisvad kullid proovivad möödujaid tabada neid palliga puudutades. Gruppide moodustamine Õpilased seisavad mööda saali laiali. Õpetaja hakkab hüüdma numbreid. Numbri kuuldes peavad õpilased moodustama grupi vasavalt numbri suurusele. Iga kord langevad välja õpilased, kes viimasena gruppi jõuavad või kelle grupp jääb puudulikuks. Võidavad viimased kaks õpilast. Ninja Osavõtjate arv: vähemalt 4 Kõik seisavad üheskoos ringis ja märguande peale hüppavad kõik eemale mingisse poosi(ninja)
Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu. Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka
Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks
hobusega sealt välja saadi.*Andres ja Indrek olid alati eri meelt, kuigi nad koos karjas käisid. Andrs viis ussid sipelgapessa Indreku abiga. Varsti Indrek keeldus venda aitamast. Andres hakkas siis usse piimapudelisse meelitama ja neid tapma. Lõpuks said vanemad sellest teada ning Andres sai keretäie. Andres aga andis Indrekule ka keretäie, kuna too rääkis tõtt.*Kord nägid poisid raudkullide ja varesete tüli pesa päreast. Varesed olid seal enne olnud ja nüüd tahtsid kullid sedas pesa endale. Ka siis olid poisid eri arvamustel. Indrek oli varesete poolt ja Andres kullide poolt.*Varsti läksid poisid emale kartulipõllule appi ja seal kiusas Andres Indrekut, Andres viskas Indreku mütsi kartulipõllule. Indrek võttis seejärel kivi ta tahtis Andrese pihta visata, kuid kivi lendas emale pihta. Seejärle Andres enam Indrekut nii palju ei kiusanud.*Andres hakkas 14selt sulase eest tööle. *Indrek läks nüüd Antsuga karja. Riial oli kass Milli
Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib. Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele? Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Kogu biosfäär püsib elus vaid selletõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemetega energiaks. Üksnes tootjad, kes moodustavad esimese troofilise taseme, suudavad
päeval peab temp. olema üle 0°C. samas ei sobi töötlemiseks ka liiga kuum ilm. · Preparaat sobib ka nt. vaarikate kaitseks · Ka ilutaimi ja lilli saab selle preparaadiga kaitsta pritsige lehti ja vältige lahuse sattumist õitele. Köögiviljadel ärge töödelge söödavaid osi · Lehed võivad pärast töötlemist tumeneda, normaalne värvus taastub 18-36 tunni pärast · Preparaadiga töödeldud käsnu või nn. "oasiseid" võivad hulkuvad koerad, rebased või kullid minema viia tuleb olla tähelepanelik ja vajadusel kadunud preparaadialus asendada uuega. · Preparaadiga töödeldud taim peab enne vihma ära kuivama (päikeselise ilmaga kulub kuus, sombuse ilmaga 24 tundi) · Plantskyyd kaitseb vaid töödeldud taimeosi (preparaadi pikem tutvustus 2006.a. detsembrikuu "Maakodus") Kompos taimekaitsevahendina · Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt
.12 poega, kes sündides on väga abitud, kuid nad arenevad kiiresti. Hiirepoegade silmad avanevad 9. elupäeval ning 3-nädalaselt on nad võimelised juba iseseisvat elu alustama. Suguküpseks saavad isased põldhiired 28 päeva, emased aga juba 12 päeva vanuselt. Et hiirte areng on kiire, siis on ka nende eluiga lühike - keskmiselt 1,5 aastat, eriti heades tingimustes kuni 3 aastat. Looduses on põldhiirel vaenlasi ohtralt - kärplased, rebane, kass, kakud, kullid ja isegi metssiga.[7.] 4.1.2.Halljänes Põld on sobiv elupaik halljänesele. Põlluserva teeb halljänes pesa. Teda võib kohata nii lagedal põllul, kartulivagudes kui ka ristikus. Toitu saab halljänes põldudelt aasta läbi. Talvel ja varakevadel sööb ta orast. Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge
Seepärast sõuab ta aeglaselt ning ühtlaselt ja loovib mööda inimestest, kes teda võiksid pahandada, nende alla kuulub ka tema pooleliolev maja. Valmis on Ülem-Baieri talumaja stiilis plaanitsetud villast ainult alumine kivist kord; valgeks lubjatud müüris pilutlevad aknad ilmutavad ruumide elatavust. Tänavu paigatud pilbaskatus ja värskelt valgendatud korstnad aitavad pildi nägu veel kirjumaks teha. Hoonel on midagi mõne hiigla-looma luukerest, millelt kullid liha juba ära on kandnud. Auahnust ei või Kremeritele sellepärast ette heita. Tal on ainult paar vana armastust: haruldased sigaripitsid, tuhatoosid, salvrätiku-rõngad ja taskunoad ning märksa odavama naisteenija asemel piltilusat prisket kammerteenrit ümmardajaks peab. Harilikult valib härra von Kremer hommikuseks jalutuseks kõige pikema teeharu - selle, mis karjamõisa viib. Teise, veidi väiksema tiiru ristleb Kremer õhtupoolikul ära. Seepeale järgneb päevakava huvitavam
Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb.Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. N : Põhja-Venemaa,Antartika,Arktika. PÕLLUMAJANDUS : arktilises kliimas igasugune põllumajandus võimatu,lähisarktilises kliimas põhjapördad,kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid
armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Pisihiir Pisihiir on üks meie väiksemaid imetajaid. Loomakese pikkuseks on 6...7 cm, saba pikkuseks 5...7 cm. Keha kohta üsna pikal sabal on ka oma funktsioon - see on haardevõimeline ning aitab hiirel põõsastel või kõrtel ronimisel tasakaalu hoida. Pisihiir kaalub 5...6 grammi. Nagu enamik hiiri, nii on ka pisihiire karvkate pruuni värvi. Puun on eelkõige seljapool, rinnal ja kõhul muutub see heledamaks
..12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. 35 Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Kaelushiir Kaelushiir on hiire kohta suhteliselt suurte mõõtmetega: tema kehapikkus ulatub 11... 13 cm-ni. Tal on pikk ja terav nina, pikk saba ning tugevad ja pikad tagajalad. Kõrvad on paljad ja ulatuvad karvastikust kaugele välja. Kaelushiire kasukale on iseloomulikud kollased ja ruuged värvitoonid: selg on kollakas- kuni punakaspruun ja kõhualune lumivalge. Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus.
aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses fikseeritud kohustus hukata kiskjad ja kullid ning oli lisatud, et ,,seda ei tohi teha kihvtiga". (Randveer 2004) 9 Esimeseks jahimeeste organisatsiooniks Eestis peetakse Eestimaa Jahiharrastajate Seltsi (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mis asutati Tallinnas 9. septembril 1891. Eestimaa Jahiharrastajate Selts ühendas peamiselt tolleaegse Eestimaa kubermangu, st Põhja-Eesti jahimehi. Seltsi liikmeskond oli võrdlemisi arvukas ja see suurenes pidevalt. Kui 1891. a
millega seoses meenuvad mälestused. Indrekule aga ei meenu tema enda mälestused, vaid need, mis talle jutustatud on (kellegi teise mälestused) Indrek mäletab ainult seda, mida teised inimesed Krõõdast mäletavad. Elu ongi üks mälestus või mälestuste mälestus. Mis on inimese elu, mis teeb meist meie? Vareste ja raudkulli lugu Varesed olid väikesed, aga nad arvasid, et neil on õigus. Indrek oli vareste poolt, aga Andres olu kullide poolt. Varesed olid varem kuuse juures kui kullid. Andres võttis tõe ja õiguse välja selgitamiseks lõpuks jõu appi. Filosoofiline vastuolu nende vahel. Indrekule meeldis nokitseda, aga Andresele meeldis jõudu katsuda. Indrek oli ema juures julgem. Indrek viskas aga Andrest kiviga, sest tal sai villand. Kiviga sai aga pihta ema. Indrek pidi kannatama Andrese kiusamist. Maril oli otsus minna Andrese jurde juba varem (enne Jussi surma). Maril oli pidevalt meeles see, kui ta oli himustanud Andrese juurde minemist
mõistja ja oma sugu viimane mees oli ema poolt kohustatud karu koju käimas kutsumas ja karu noomida. Leemet seda tekigi ning tihti käis ta karu metsatukkast koju kutsuma, vahest jäädes ka ise natukeseks ajaks küla koos karuga vaatama. Naise võttmise teema oli saanud aktuaalseks Leemetile, ema käis ikka peale, et Hiie saab tema naiseks kuid Leemet ei leidnud, et Hiie tema jaoks see ilusaim õis murus on. Tambet ja Mall endiselt eirasid Leemtit ja ta pera nagu uhked kullid nõgestes ning Ülgas nähes neid pistus needusi kisendama ja tema käimasid võis lihtsalt jälitada, sest temast maha jäi alati pikk saba ohvrite verd. Inimahvid olid oma eluga ja püüdlusega kõige ehtsama ja iidsema poole viis neid puude otsa kuhu nad kolisid kogu oma vara sama ajal kiites esivanemate geniaalsust ja tarkust, sest kõik probleemid tulid sellest, et puude alt roniti maha. Ints vahepeal on saanud rasedaks ning kui teavitab sellest
ole kedagi”. Isend tegutseb varjatult, väldib häälitsemist, müra, oma lõhnu jms. Paljud loomad toituvad vaid pimeduse, põõsaste, paksu rohu vms varjus. Mitmesugused häälekad displeid (konnakoor, metsisemäng, pesapoegade näljakisa jne) vaikivad kohe, kui loomad märkavad kiskjat. Omapäraseks peidulisuse vormiks võib pidada isegi värvuliste hoiatushüüdeid: erinevad liigid nimelt kasutavad kulli ilmumisel peaaegu identset teravat hoiatushüüdu “tsiip”, mida kullid hästi ei kuule ja mille täpset suunda ja asukohta on pealegi erakordselt raske lokaliseerida. maskeering – funktsiooniks on edastada sõnum: “olen ebahuvitav objekt”. Loom jäljendab oma kuju, värvuse, käitumise, häälitsuste vm poolest mingit kiskja jaoks ebahuvitavat objekti või sulandub ühte taustaga. Kõige tuntum neist võtteist on nn varjevärvus. tähelepanu kõrvalejuhtimine – meetodi funktsiooniks on juhida kiskja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
