Andmeturve
Meelis Roos
Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud.
Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud.
Kava
• Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid
• Mitmekasutajasüsteemide turve , DAC & MAC, usaldatavad süsteemid
• Autentimismeetodid, paroolid , NIS(+), Kerberos , NT domeenid, LDAP kataloogid , Active Directory, single signon
• PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad
• Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine
• Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine ; taasteplaanid; turvaprobleemide PR
• Viirused , ussid , trooja hobused , tagauksed, ...
• Privaatsus ja anonüümsus Internetis
• Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ...
Kirjandus
• Infosüsteemide turve 1: turvarisk . Vello Hanson , Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009
• Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas , Tarvi Martens , Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998
• Security Engineering . Ross Anderson, Wiley 2001
• Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O’Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu)
• Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison -Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/
• Secrets and Lies : Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000

1. Turvaeesmärgid

• Käideldavus (availability) — varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
• Terviklus (integrity) — varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised
• Konfidentsiaalsus (confidentiality) — varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav.
Loetelule võiks veel lisada privaatsuse.
Turvalisuse rikkumise tasemed
Ohud
• Ohtude liigid:
– halvang - ei lase tööd teha
– infopüük
– modifitseering
– võltsing
• Ohustatud objektid:
– andmed
– tarkvara
– riistvara
– side
• Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud ) vs ründeohud
• Sisemised või välised ohud
andmed
tarkvara
riistvara
side
halvang
andmete kustutamine
tarkvara kustutamine; tarkvarale lõputu tsükliga päring;
voolukatkestus; füüsilised vigastused
võrgukatkestus; kaabli katkestus ; suur võrgukoormus või paketikadu (DDoS)
infopüük
andmete kopeerimine
koodijuppide varastamine; tarkvara versiooniinfo efektiivsema rünnaku planeerimiseks
kõvaketta vargus; riistvaralise tulemüüri tuvastamine
pealtkuulamine (traadi pealt, õhust)
modifitseering
andmete muutmine (keeruline vahet teha, kas see on rohkem modifitseering või võltsing)
keylogger; tagauksed, trooja hobused
oma riistvara juurde lisamine (füüsiline keylogger), kaardimakseautomaatide skimmerid
side ümbersuunamine vahepunkti kaudu
võltsing
võltsitud veebileht; võlts login - ekraan (Ctrl+Alt+Del on selle võimaluse välistamiseks); piraattarkvara
võlts võrguseadmed, mis sisaldavad tagauksi; kaardimaksega vending machine ’id, mille eesmärk on kaardi andmeid varastada
edastatava info muutmine töö käigus - pangale saadetakse erinevad summad ja konto andmed kui panga veebilehel sisestatud
Ründajad
• Volitatud kasutajad — suurim oht, selle vastu aitab auditeerimine
• Majandus- ja sõjalise luure agendid: vähe teada, tihti profid, peidavad jälgi. Enamasti otsivad mingit konkreetset infot.
• Häkkerid ( black hat ja white hat häkkerid)
– Niisama huvilised — uurivad süsteemide turvalisust oma lõbuks. Reeglina ei tee kurja, vahel teavitavad omanikku leitud turvaprobleemidest. Leiavad uusi turvaauke.
– Skriptijuntsud ( script kiddies) — Murravad süsteemi sisse, teevad pahategusid (näotustamine (defacement), andmete kustutamine). Enamasti kasutavad teiste tehtud ründeprogramme, tihti neist ise aru saamata.
– Organiseeritud kuritegevus — see on terve tööstusharu
• Muud (arvutivargused, ...)
Näitena StuxNet (ilmselt USA ja Iisrael ründasid Iraani tuumareaktoreid, muutes veidi reaktorite temperatuuride kohta kuvatavat infot, mistõttu reaktorid aeg-ajalt kuumenesid üle, tekkis suur majanduslik kahju), mh kasutati ära Windowsi lähtekoodis olevat fontide renderdamist, õhuvahet (rünnatavad arvutid ei olnud võrgus, pahavara levis USB-pulkade kaudu).
Riskianalüüs
• Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad
• Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev
• Riskianalüüs — hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega
Ohtude edetabel 2014
• Pahavara (ussid, trooja hobused, nuhkvara , väljapressimismeetodid)
• Veebipõhised ründed kliendi pihta (brauseris on turvaaugud , lisaosadel ( java , flash jne) omakorda turvaaugud) - tuleks jälgida, millistel lehtedel käiakse (tänapäeval pornolehtedelt saab vähem ründeid kui populaarsetelt uudiselehtedelt)
• Ründed veebirakendustele
• Zombivõrgud (botnets)
• Teenustõkestusründed (ülekoormamine)
• Spämm
• Õngitsemine (phishing) (autentimist nõudvad võltsleheküljed)
• Eksploidipakid
• Andmelekked
• Füüsiline kahjustamine , vargused
• Siseründed
• Identiteedivargused
• Spionaaž
• Lunavara (ransomware)
Turbestrateegiad
• Vähim vajalik privileeg — igale objektile ja subjektile antakse minimaalne tööks vajalik õiguste komplekt, praktikas probleemiks suur halduskeerukus
• Kaitse sügavuti ( defense in depth) — kasutatakse mitut järjestikku asuvat kaitsemehhanismi
• Läbilaske punkt (choke point) — kogu pääs toimub ühest, hästi kontrolli all olevast punktist, nt sise- ja välisvõrgu vahel on alati üks kindel tulemüüripunkt
• Nõrgim lüli — kett on nii tugev kui tugev on tema nõrgim lüli
• Tõrkekindel süsteem (failsafe system) — turvasüsteemi tõrke korral pääs pigem keelatakse kui lubatakse
• Üldine osavõtt — turvameetmed ei toimi, kui kasutajad neist mööda hiilivad, liiga sage parooli vahetamise kohustus tekitab ohu, et neid ei õpita pähe vaid kirjutatakse paberile
• Kaitse mitmekesisus — mitte loota ühte sorti ja ühest allikast pärit vahenditele, kasutada heterogeenseid kaitsesüsteeme - kahe sama tootja tulemüüri järjestikku asetamine tähendab, et mõlemal on identsed turvaaugud, pigem kasutada erinevate tootjate omi.
• Lihtsus — keerukus on turvalisuse vaenlane
• Turvalisus läbi varjamise — ründajat üritatakse hägustamisega segadusse ajada, tekib oht, et ise ka enam oma süsteemidest aru ei saa
Mõned suured prohmakad uskumises
• Marcus Ranum:
– Default permit - vaikimisi lubame, keelame vajadusel (tuleks toimida vastupidi)
– Enumerating badness - keelame halvad asjad (nt antiviirus )
– Penetrate and patch - lubame kellelgi sisse murda ning paikame ära avastatud turvaaugud
– Hacking is cool - kuritegelik
– Action is better than inaction - liigne agarus on ogarus
– Educating users solves problem - kindlasti muutub olukord paremaks, aga pahalased on kavalad ning kasutaja ei peagi tingimata midagi valesti tegema
– We are not a target - kes meid ikka ründab? Botid jms ei pruugi eristada
– Everyone would be secure if they all just ran Z - nt Win 10 saadab kahtlased failid põhjalikumaks uurimiseks pilve (turvaauk on lahendusse sisseehitatud)
– We don’t need a firewall, we have good host security - kogu võrgu kohta puudub ülevaade, ründaja katsetab igat masinat eraldi
– We don’t need host security, we have a good firewall - end-to-end https põhjustab selle, et selle kaudu liikuva info sisu ei suuda isegi tulemüür näha
– Let’s go production with it now and we can secure it later - kiiresti turule tulemise vajadus (juba alpha-versiooniga live’i), hiljem turvaaukude parandamine sisuliselt võimatu
• Reaalses elus on vaja teha kompromiss turvalisuse ja kasutatavuse vahel

2. Riskianalüüs, turvastandardid

• Riskianalüüs
• Turvapoliitika
• TCSEC turvaklassid
• EAL turvaklassid
• ISO 27000 pere
• ISKE turvaklassid
Riskianalüüs
• Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad
• Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev
• Riskianalüüs — hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega
Riskianalüüsi sammud
• Objekti piiritlemine, varade liigitamine - teha inventuur (eelnevalt piiritleda (scope))
• Varade spetsifitseerimine - ülevaade kõigist varadest, mida kaitsta üritame (pikk nimekiri vms): nimekiri süsteemidest, andmebaasidest, protsessidest; Y2K probleemi uurimise käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik
• Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA ( Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale
• Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal
• Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time’i lõpp aastal 2038
• Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
UNIXis ajatemplid arvudena
Turvapoliitika
• Ootused infosüsteemi korrektseks kasutamiseks - milleks me oma infosüsteeme üldse kasutame
• Protseduurid turvaintsidentide ärahoidmiseks
• Protseduurid turvaintsidentidele reageerimiseks - kellele teatada (töö sisekorra eeskirjas)
• Igale objektile on määratud turbe eest vastutaja
• Aluseks igasugusele infoturbealasele tegevusele asutuses - millised on turvanõuded? isikuandmete käitlemine jms; osad nõuded tulenevad seadusest (osa andmeid tuleks talletada krüpteeritud kujul)
• Turvalisus on protsess, mitte valmis saav asi. Seetõttu on ka turvapoliitika iteratiivselt uuenev .
Riskianalüüsiga ei ole võimalik hinnata kõiki kasutatavaid rakendusi (erinevad lugematul hulgal alamrakendusi ja teeke).
TCSEC (Trusted Computer System Evaluation Criteria ) turvaklassid
• TCSEC — USA kaitseministeeriumi vanem turvanormistik ("vikerkaarevärvilised raamatud")
• D — minimaalne kaitse (sisuliselt turbeta süsteem) - pisikesed ühe kasutaja süsteemid; seade on ühe inimese käes ja teisele ei anna või seade paikneb ühes kindlas ruumis
• C1 — kaitstud OS, diskretsionaarne pääsupoliitika - erinevatel andmeobjektidel on omanikud, kes määravad ligipääsud teistele kasutajatele (tavaline UNIX, Windows , jne)
• C2 — C1 + peenem granulaarsus + pidev auditeerimine (24h või 48h, mille jooksul keegi peab lugema logisid) - vanemad UNIXid, süsteeme oli vähe, kuna nõudis organiseerimist
• B1 — C2 + mandatoorne pääsupoliitika - nt kasutaja ei saa teha faili teistele kättesaadavaks, kui fail on peidetud
• B2 — B1 + formaalne mudel + hierarhilised turvatasemed
• B3 — B2 + topeltauditeerimine + vigade puudumine disainis - turvamudel on formaalselt analüüsitud, tõestatud, et turvaauke pole
• A1 — B3 + formaalne tõestus, et süsteem on korrektne - formaalne turvatõestus ka implementatsiooni kohta, programmikoodi analüüs; juurde kirjutatud, mida ja kus kontrollida
• A2 — tuleviku jaoks reserveeritud - sellise tasemeni ei jõutud
EAL (Evaluation Assurance Level) turvaklassid — Common Criteria - ühistingumused erinevate riikide jaoks (nt kiipkaartide verifitseemine jms)
• EAL1 — funktsionaalselt testitud - tarkvara on testitud
• EAL2 — struktuurselt testitud - testid on tehtud vastavalt programmi ülesehitusele, koiki variante on testitud
• EAL3 — metoodiliselt arendatud; testitud - selgelt kirjeldatud arendusmetoodika (kuidas korraldada kõigi defektide kirjapanek, kirjeldus, muutushaldussüsteem (hiljem võimalik kontrollida, et seda uuesti enam ei esine))
• EAL4 — metoodiliselt disainitud ; testitud ja üle vaadatud - süsteemi disainil on olnud mõistlik metoodika - arvestatud, et oleks auditeeritav, automaattestitav jne arhitektuuriliselt juba arvestatud vastavaid vajadusi
• EAL5 — poolformaalselt disainitud; testitud
• EAL6 — poolformaalselt verifitseeritud disain ; testitud
• EAL7 — formaalselt verifitseeritud disain; testitud
Tavalise tarkvaraarendusega võiks jõuda vähemalt tasemeni EAL4.
Alates EAL5 tegeletakse pigem erijuhtudel.
ISO 27000 (International Organization for Standardization) standardipere
IEC (International Electrotechnical Commission)
• Standardipere turbe korraldamise kohta
• ISO/IEC 27000 — ülevaade ja terminoloogia
• ISO/IEC 27001 — turbehaldus - nõuab, et kogu organisatsioonis on korraldatud, et kõik on turvaline; taustakontrollid, füüsiline turvalisus, juurdepääsud, uksekaardid, PINid/paroolid, töökorralduslikud protsessid, IT tasemel valdkonniti määratud, kuidas miski peaks toimuma.
Sertifikaat ise ei taga kvaliteeti, kuna see ei määra taset, mille suhtes audit on toimunud; nt see ei tähenda, et sertifitseeritud teenusepakkuja automaatselt tagab varundamise (see on lepingupõhiselt määratletud teenus)
• ISO/IEC 27002 — infotehnoloogia, turbemeetodid, infoturbemeetodite tavakoodeks - best practices
• ...
• Rahvusvaheline standard auditeerimaks organisatsioone, süsteeme
EVS = Eesti Vabariigi Standard
Tarkvaraarenduse riskid (ISO/IEC 27001 jätkuks):
- ei saa õigeks ajaks valmis; tuleb maandada riske (töömahtude eelnev hindamine ja ajakasutuse planeerimine )
- projekti jooksul klient muudab nõudmisi - täpsustuvad, muutuvad, tekivad plaanid jätkuarenduseks; lahenduseks eelnev põhjalik analüüs ning kliendipoolse allkirjaga kinnitus tellitavale tööle, lisatöö eest lisakulud
- partnerite usaldusväärsus
- kontakti saamise kiirus, kui on vaja infot vahendada
- kliendil puudub haldussuutlikkus loodava tarkvara kasutamiseks
Eesti etalonturbe süsteem — ISKE (Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturve)
• https://iske.ria.ee/
• Kohustuslik riiklike andmekogude , riigi ja kohalike omavalitsuste sisemiste infosüsteemide jaoks
• Etalonturve — valmis turvameetmete komplekt vastavalt turvaklassile
• Põhineb esialgselt Saksa BSI etalonturbel, hiljem omasoodu edasi arenenud
• Riskianalüüs on suures osas varem valmis tehtud (ohtude ja meetmete kataloogid) - kaardistatud tüüpilised ohud mingisugusesse kataloogi , samuti meetmed nendega võitlemiseks
• Tulemuseks kolm taset — madal, keskmine, kõrge
Riiklikel andmekogudel kohustuslik
Eesti turvaklassid (ISKE)
• 3 sõltumatut mõõdet
– Konfidentsiaalsus (S)
– Käideldavus (K)
– Terviklus (T)
• Kokku on andmekogu turvaklassiks näiteks S0K2T2
• Igal mõõtmel 4 taset (0, 1, 2, 3), seega kokku 4 x 4 x 4 = 64 turvaklassi
Eesti turvaklassid — konfidentsiaalsus
• S3 — Andmete avalikustamine on ohtlik riigi, asutuse või inimese julgeolekule (võib põhjustada kontrollimatuid muutusi riigile või asutusele tähtsates süsteemides. Riigi korral on kahjud võrreldavad eelarvega, ettevõtte korral aastakäibega). Juurdepääsupiirangutega teave. - sisuliselt juurdepääs ainult konkreetsetele isikutele vajaduse alusel
• S2 — Salajane. Andmete avalikustamine häirib riigi või asutuse funktsioneerimist või rikub inimese privaatsust (riigi korral ulatuvad kahjud miljonitesse, ettevõtte korral 10% aastakäibest). Juurdepääs lubatav piiratud ringile õigustatud huvi korral. - nt mingile grupile juurdepääs
• S1 — Andmete avalikustamine võib põhjustada materiaalset või moraalset kahju. Asutusesiseseks kasutamiseks õigustatud huvi korral. - liigitame teabe asutusesiseseks
• S0 — Avalikud andmed - piiranguid pole vaja
Veel kõrgem on riigisaladustele kohaldatav nõue.
Eesti turvaklassid — käideldavus
• K3 — töökindlus 99,9% ( seisak kuni 10 min nädalas), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel sekundites (1-10) - praktikas üksiku serveriga või serveriruumiga ei rakendata (mälu, ketas, toiteplokk vms läheb katki; voolukatkestused, UPS katki; maja lastakse õhku vms)
• K2 — töökindlus 99% (seisak kuni 2h nädalas), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel minutites (1-10)
• K1 — töökindlus 90% (seisak kuni ligi ööpäev nädalas - 16,8h), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel tundides (1-10)
• K0 — töökindlus pole oluline, jõudlus pole oluline
Eesti turvaklassid — terviklus
• T3 — info allikal, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas - me ei puhverda koopiat , võtame alati allikast; õigsuse kontroll digiallkirjaga;
• T2 — info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad (krüpto-räsiga võrdlemine); vajalikud on perioodilised info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid
• T1 — info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad ( piisab logist); info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrollid erijuhtudel ja vastavalt vajadusele (võib puhverdada)
• T0 — info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid pole vajalikud
Võimalikud turvaklassid:
• ÕIS - S1-2K2T1
• Riigi teataja veeb - S0K1T3 (T3 pärast on kasutusel ka https)
• Haigla registratuuri andmebaas - S1K2T1
• Ülikooli keskse serveri logi (meiliserver, SSH, failihoidlad jne; seejuures parooli räsi ei logita või asendatakse dummy-väärtusega) - S2K1T1

3. Autentimine

• Mitmekasutajasüsteemid
• Autentimismeetodid
• Autentimisprotsess
• Paroolid
• Biomeetrilised tõendid
• Elektroonilised volitustõendid
• Paroolkaitse näide: Unix
• Võrguautentimissüsteemid
• Single sign -on
Mitmekasutajasüsteemid
• Probleem:
– Hulk kaitstavaid objekte (failid, kirjed , kataloogid, seadmed , ...)
– Hulk juurdepääsu omada võivaid subjekte (inimesed, protsessid, ...)
• => Vaja kasutajaid eristada (pole vaja nt ühekasutajasüsteemides, nt mobiiltelefonis piisab PIN-koodist)
• Autentimine vs. identifitseerimine
Autentimine - kasutaja väidab, et ta on mingi õigusega kasutaja ning tõendab seda sisestades ainult talle teada oleva info - parooli, näotuvastus, sõrmejälg jms
Identifitseerimine - nimetame unikaalselt kedagi: Jüri Tamm ei ole unikaalne ; nimi isikukoodiga aga on unikaalne; sobib kasutada mõnd suvaliselt genereeritud numbrijada
Juurdepääsu kontroll
Volitustõend võib sisaldada krüptovõtmeid, lihtsamal kujul mingi kood
Pääsupoliitikapõhiselt antud õigused. Kui kasutaja üritab faili poole pöörduda, toimub volituste kontroll.
Authorization = “volitamine”, “ volituse kontroll”
Mitte kasutada sõna “ autoriseerimine ”, kuna on olemas täpsemad vasted.
Autentimismeetodid
• Teadmuspõhised - saab meelde jätta; võimalik neid andmeid kellelegi teisele edasi anda.
– Luku kombinatsioon - mehaaniline lukk
– Parool
– PIN-kood
– Krüptovõti - pikk ja keeruline kombinatsioon, tavaliselt pähe ei õpita
– Isikuandmed - nõrk autentimismeetod; kasutatakse harva, kuna neid andmeid teavad teisedki ning eeldab, et ründaja ei tea isiku kohta midagi
– ...
• Esemelised - kloonitavad, lihtsasti edasi antavad
– Luku võti
– Magnet- või kiipkaart
– Infrapunamärk - RFID tag
• Biomeetrilised - ei saa mugavalt edasi anda, sobib ainult vahetu kontakti korral, üle võrgu saab võltsida
– Sõrmejälg - tänapäeval piisab fotoaparaadiga eemalt pildistamisest
– Silma iiris
– Hääl
– DNA
Neid saab parema turvalisuse eemärgil omavahel kombineerida: kiipkaart + PIN-kood
Autentimisprotsess
• Ühepoolne - üks ütleb teisele: “Minu parool on ****.” teine vastab: “Selge” ja ligipääs antakse
• Kahepoolne - nagu panga koodikaart - küsitakse kindlat infot, mis kasutaja annab
• Kolmepoolne
– Vahendusrežiimis - kellegi kaudu (usaldatud isik)
– On-line-režiimis - 1. suhtleb Kerberosega, saab pileti ja esitab 2., 2. esitab pileti Kerberosele ja saab tead, kas on kehtiv pilet
– Off-line-režiimis - CA- sertifikaadid kohalikus seadmes , a la ID-kaardiga allkirjastamine .
Paroolid
• Entroopia — parooli tugevuse mõõt - erinevad märgid & võimalikult pikk
• Ründed:
– Paroolide ära arvamine
• Kogemusele tuginedes - ei tohi viidata isikule (sünniaeg, aadress, nimi, pereliikmed , lemmikloomad jne)
• Kõigi paroolide proovimise teel - olgu piisavalt pikk
• Sõnastikurünne - ei tasu kasutada sõnu, sõnade puhul ei piisa tähtede asendamisest numbritega
• Pöördkodeerimine - räsist tagasi arvutamine
– Õige parooli hankimine - social engineering - piisab küsimisest; keylogger, üle õla vaatamine, post-it-ile kirjutatud, võrguliikluse pealt kuulamine , veebilehitsejast, mikrofoniga erinevate klahvide heli, termokaameraga vaadata, milliseid klahve vajutatud, PIN- padi numbrid kulunud, mobiili ekraanil sõrmejäljed
– Paroolkaitsest mööda hiilimine - oma meedialt buutimine, et krüptimata kettale ligi saada
Elektroonilised volitustõendid
• Magnetkaart
– Vesimärgiga
– Kahekihiline - kaks magnetriba, pealmine nõrgema magnetiga, alumine tugevama magnetiga - pealmine tühjendati alati enne kasutamist ära, mistõttu kloonitud ühekihiline tühjendati enne kasutamist ära
– Wiegandi kaart
– Pääsudiskett :-)
• Kiipkaart, kiiplipik (ISO 7816)
– Mälukaart ( kaitsega ja kaitseta) - read-only või read-write
– Turvaloogikaga mälukaart - pool mälu on loetab-kirjutatav, pool on ainult loetav
– Protsessorkaart - telefonikaartidel blokeeriti klemm, mille kaudu anti kirjutamispinget, mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest)
– Võib olla kontaktivaba - raadiosignaalide abil võib poes jalutava isiku kõrval oleva inimese kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed
• Pultkaart
• Raadiosageduslikud tõendid (RFID - radio -frequency identification, NFC - near field communication ) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi
Biomeetrilised tõendid
• Anatoomilised
– Sõrmejälg
– Sõrme kuju
– Nahapoorid
– Käelaba
– Käe veenid
– Silma võrkkest
– Silma vikerkest
– Nägu - piisab fotost
• Käitumuslikud
– Allkiri - surve, kiirus, lõpptulemus
– Kõne - hääl, tämber, tempo, kõnevead, salvestis
– Tippimisrütm
• Muud
– Lõhn
– DNA struktuur
Arvestama peab valede ja valepositiivsete võimalikku hulka (sõrmejälg võib ajas muutuda), kasutusmugavust (laseriga silma skännimine), psühholoogilisi probleeme (mille jaoks DNA-d veel kasutatakse) jpm
Paroolkaitse näide — Unix
• Parooli seadmisel genereeritakse juhuarv ("sool", 2 tähte) - et identsed paroolid saaksid erinevad räsid, võimalikud hulgad 2 tähe puhul 210-212
• Parool koos soolaga räsitakse, meelde jäetakse sool ja räsi
• Kontrollil räsitakse kontrollitav parool samamoodi
• Uuemal ajal kasutatakse ka muid algoritme, MD5 räsi näiteks - koos soolaga
• Algselt oli räsi kõigile näha (/etc/passwd), see lihtsustas ründeid
• Praegusel ajal kaitstakse räsisid muust kasutajainfost paremini (/etc/ shadow )
• Autentimisinfo koosneb kolmest failist (eelnevad ja /etc/group grupikuuluvuste jaoks)
• Gruppidel paroole reeglina pole (on olnud) - grupiparoolid pole seotud isikuga, edasiantavad teistele isikutele, kaob kontroll; tänapäeval kasutaja kuulub gruppi, kontrollitakse grupilist kuuluvast
Paroolkaitse näide — Windows NT (NT = New Technology )
• Mitu eri meetodit, vaatleme NTLM (NT/Lan Manager ) ja NTLMv2
• Andmebaasis (SAM - Security Account Manager) hoitakse räsisid (kumbki 16 baiti )
• NTLM: parool 14 baiti (2x7), suurtähtedeks, kummastki poolest DES võti (Data Encryption