operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS Viirusetõrjeprogrammid on enamasti tasulised, kuid neile kulutatud raha on seda väärt, sest andmete hävimisest ja sellest põhjustatud tööajakaost maksavad nad kindlasti vähem. Tüüpiline tasuline antiviiruse programm maksab vähem kui 1000 krooni ning sel juhul on tagatud viirusetõrje failide uuendamine Interneti teel 1 aasta jooksul. Enamasti on nende programmide kodulehelt võimalik tõmmata ka prooviversiooni, mis töötab piiratud tingimustel
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ELMO JAANISTE VIIRUSETÕRJED Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2012 Sisukord Antiviirus....................................................................................................................................3 Viirusetõrjetarkvara................................................................................................................3 Meetodid.................................................................................................................................3 Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed...........................................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised vii...
jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.com. Viirusetõrje tarkvara Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et Su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest. Eelmisest punktist pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas Nimda ühe ööpäevaga 2.2 miljonit arvutit. Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi vajalike paranduste tegemiseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2006_keva d/Margit_Virkoja/Margit_Virkoja_Seminari_Too.pdf 2. www.htg.tartu
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veeb...
kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll tööjaamad ja failiserverid, ning ebaturvalise täielikku garantiid, et Su arvuti viirustest välisvõrgu vahel, edastades ainult seda osa puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku liiklusest, mis on sisevõrgu seisukohast ohutu. praegu levivatest viirustest. Eelmisest punktist pole Tänapäeval tähendab see lisaks väljast mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje sisevõrku suunatud päringute keelamisele ka programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord rämps- ning viiruskirjade ja ohtlikke faile päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas sisaldavate veebilehekülgede filtreerimist. Nimda ühe ööpäevaga 2,2 miljonit arvutit. Nordtechi tulemüür teeb seda kõike ning soovi
............................................................11 Ülevaade Antud dokument annab ülevaate populaarsematest viiruskaitse programmidest, sellest kus neid kasutada (nt. Windowsi või Linuxi keskkond). Märgib ära selle, kuidas versioone uuendada. Annab kasutajale teave, kus programm arvutisüsteemis asub ja kuidas seda lõpuks kasutada. Populaarsemad programmid AVG (http://www.avg.com) · AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww.awards · Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse.
Kaitse viiruste eest? kontrolli viiruste suhtes kõiki flopikettaid ja CD- plaate suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust Viirusetõrje tarkvara Norton Antivirus, F- Prot, F-Secure, McAfee ja Norman aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest ükski antiviirus ei anna täielikku garantiid NB! Uuenda oma viirusetõrjeprogrammi vähemalt korra kuus
Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD: · arvutivõrgu kaudu · e-posti teel · suhtlustarkvara abil · väljajagatud ressursside kaudu LIIGITUS: · süütud viirused · parasiit viirused · antiviirus viirused · süsteemiviirused · makroviirused · andmeid hävitavad viirused · programmifaile nakatavad viirused · Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine · kõvakettalt kaob vaba ruumi · kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub...
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutu...
Ø Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Ø Need programmid kontrollivad regulaarselt arvutit viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Ø Kindlaim kaitse viiruste vastu on iga kord kindlaks teha kusagilt saadud programmi või faili päritolu, enne kui seda oma arvutisse laadida. Arvutiviiruse programmi Antiviirus 5 pakend Arvutiviiruse programmi Avasti logo AUTORIKAITSE Ø Autorikaitse ehk litsents on kas paberil või elektroonilisel kujul, fikseeriv tarkvara kasutamise õigused. Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis
kui ta oktoobris oma arvutist Cascade viiruse avastas. 2.11 1990. aasta Ilmus uus põlvkond viiruseid polümorfsed viirused. Esimesed seda tüüpi viirused olid Viennast ja Cascadest arenenud viiruste perekond Chameleon. Viruste autor, Mark Washburn, võttis viiruse aluseks Burgeri raamatus toodud Vienna kirjelduse ja lisas Cascadest tuntud sifreerimise. Seetõttu oskas Chameleon muuta nii viiruse keha kui ka desifraatorit. Seetõttu ei suutnu tolleaegsed antiviirus programmid viirust ka avastada. Kuna polümorfsetel viirustel puudus alaline viiruskood, sai esmatähtsaks ülesandeks uute antiviiruskaitsete väljatöötamine. Antiviirusekspertidel see ka õnnestus ning leiutati algoritmilised keeled, mis suutsid nakatunud failides ära tunda ka polümorfsed viirused. Teiseks tähtsaks sündmuseks oli Bulgaaria ,,viiruse tehase" ilmumine. Nii selle, kui ka järgnevatel aastatel avastati suur hulk uusi Bulgaaria päritolu viiruseid: viiruste
. Uus fail asetses tavaliselt samanimelise EXE-failuga ühes kataloogis, kuid see ei ole kõikide Spawningute tüüpi viiruste puhul nii . Mõned neist võisid COM faili luua täiesti sulvalisse DOS i phati . Viirus ise levis nii : kui inimene otsustas käivitada mõnd programmi , millel oli juba olemas korresponeeriv COM-fail ,siis käivitas kõigepealt viiruse kooodi sisaldava Com- faili . + veel viiruseid : Shiting Objective , PAS failide viirus , Antiviirus , Zaraza, Parasiitviirused ,Ülekirjutavad viirused , Karalooge nakatav viirus jne... Kaitse : Kui ei taha, et arvutiviirused tööd häirivad, tuleks oma arvutisse installeerida mõni viirusetõrje programm .Tuleks jälgida ka põhilisi arvutikakaitsekriteeriumeid : · Kontrolli , et sinu Windowsi-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid pealvärskemad paigad ehk update`id . · Seadista oma Wobdows nii ,et näeksid ka failinimelaiendeid .
Arutlus „Kas internet on ohutu“ Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma...
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot-ketta info. 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erinev viirustest selle poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest l...
(Arvutiviirused 2009). Viirusetõrje tarkvara Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest. Mitte mingil juhul ei tohiks arvutisse panna korraga kahte või rohkemat viirustõrje programmi. Eelnevast pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viiruste tunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga (Arvutiviirused 2009). · Norton 360 All-In-One v3.0 - Autasustatud täisautomaatne lahendus, mis kaitseb viiruste, nuhkvara, uss tüüpi viiruste, veebikelmuste ja häkkerite eest. Kasutab vähe mälu ja ei aeglusta arvutit. Hind: 1490 kr · Norton Internet Security 2010 - Norton Internet Security on disainitud
ettenähtud programme. 2.2 Viiruste eemaldamine programmiga AVG Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma. Kahjuks nagu on näha tulemustest jäi üks viirus leidmata. Kontrollimise eesmärgil laadisime üles antud viiruse ka veebisaidile www.virustotal.com, mis avastas, et tegemis on ikka pahaloomulise elemendiga. 7 Võime väita programmi AVG Internet Security 2014 kohta nii palju, et 18 minuti ja 15 sekundi jooksul kätte saadud kuus viirust seitsmest on suhteliselt hea tulemus, kuna avastati ainult trooja hobused
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
(6) Tähtis on ka kasutada legaalset tarkvara versiooni ning jälgida selle uuendusi. Samuti nutiseadmele laadides rakendusi alla tuleb teha seda, vaid ametlikust poest nagu Google Play pood. Alati tuleb ka pöörata tähelepanu tundmatutele kirjadele, linkidele ja manustele – neid pigem mitte avada. Tuleks vältida sisestamist oma arvutisse tundmatuid mälupulki ning keelata seadmetes irdmeedia automaatkäivitus.(4) Samuti on kindlasti tarvis, et seadmel oleks antiviirus peal, see küll ei kaitse 100%, kuid enamik neist suudab pakkuda vähemalt 95% kaitset. Paraku tasuta antiviirused ei suuda piisavat kiiresti uuendusi teha, seega ei saa need pidevalt muutuda efektiivsemateks kaitsmises lunavarajuhtumi eest.(7) Kuidas lahendada lunavarajuhtumi? Kui seadme kasutaja on lunavara viiruse või ussi tuvastanud, tuleb kohaselt eemaldada pääsu võrgu kaasa arvatud wi-fi. Seejärel peab kasutaja otsustama, kas soovib ise analüüsida
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng ........
Kontrolli, et sinu operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad uuendused ehk update'id. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Kasuta arvutis tasuta või tasulist antiviirustarkvara ja uuendage seda pidevalt, see on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Mitut antiviirus programmi ei tasuks korraga arvutisse paigaldada nad võivad üksteise tööd segama hakata. (12) Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on teie tuttav. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail, siis küsi igaks juhuks üle. Ise e-kirjale faili lisades pange kindlasti kirja, millised failid ja miks lisasite, siis on teistel julgem tunne
) · Logikirjete omavaheline sidumine krüptograafiliste meetoditega (räsiahelad) => ajatemplid · Üle võrgu logimine koos auditeeritava krüptograafilise sidumisega IDS (intrusion detection system) masina tasemel · Failide õiguste, kontrollsummade, muutmise aegade kontroll Probleem andmebaasi uuendamisega ja hoidmisega · Logide jälgimine Mustrite sobitamine Toimingud (teavitamine, blokeeringud, ...) Tehisintellekt ja heuristikad · Antiviirus · Levinumate rootkittide avastamine · Peidetud protsesside avastamine · Käivitatavate programmide signeerimine ja signatuuride kontroll · Näiteid: Tripwire, LIDS, AIDE IDS võrgu tasemel · Võrgus on seade, mis kuulab teistega toimuvat · Arhiveerib, analüüsib, saadab mujale edasi · Edasi saatmisel on konfidentsiaalsus oluline · Uute aktiivsete seadmete avastamine · Etherneti pealtkuulamine hub riistvaraline harund (tap) spetsiaalne switchi port (port mirror)
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
