Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.............................................................................................................................................3 ANTIVIIRUS............................................................................................................................................................3 VIIRUSTEST HOIDUMINE....................................................................................................................................5 NUHID......................................................................................................................................................................6
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ELMO JAANISTE VIIRUSETÕRJED Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2012 Sisukord Antiviirus....................................................................................................................................3 Viirusetõrjetarkvara................................................................................................................3 Meetodid.................................................................................................................................3 Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed............................................
.......................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veeb...
arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo Ehk CIH (Tsernobõli "Troojalased" viirus) NewLove LoveLetter Good Times Kurikuulsatest arvutiviirustest lähemalt. Michelangelo aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot - ketta info.
...........................................................11 Ülevaade Antud dokument annab ülevaate populaarsematest viiruskaitse programmidest, sellest kus neid kasutada (nt. Windowsi või Linuxi keskkond). Märgib ära selle, kuidas versioone uuendada. Annab kasutajale teave, kus programm arvutisüsteemis asub ja kuidas seda lõpuks kasutada. Populaarsemad programmid AVG (http://www.avg.com) · AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww.awards · Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse.
Kaitse viiruste eest? kontrolli viiruste suhtes kõiki flopikettaid ja CD- plaate suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust Viirusetõrje tarkvara Norton Antivirus, F- Prot, F-Secure, McAfee ja Norman aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest ükski antiviirus ei anna täielikku garantiid NB! Uuenda oma viirusetõrjeprogrammi vähemalt korra kuus
Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD: · arvutivõrgu kaudu · e-posti teel · suhtlustarkvara abil · väljajagatud ressursside kaudu LIIGITUS: · süütud viirused · parasiit viirused · antiviirus viirused · süsteemiviirused · makroviirused · andmeid hävitavad viirused · programmifaile nakatavad viirused · Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine · kõvakettalt kaob vaba ruumi · kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid
heuristilise algorütmi kasutamine, mis otsib pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viiruseid, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad. Kasutatud kirjandus http://www.skamid.com/technology/free-online-antivirus-tools-scanning-software/ http://et.wikipedia.org/wiki/Uss_%28programm%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune_%28informaatika%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Antiviirus http://et.wikipedia.org/wiki/Nuhkvara http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus http://3.bp.blogspot.com/_n7RltmTdk- g/TKEiP4tQj9I/AAAAAAAAWUQ/ho8scL2QL2Y/s320/computer_worm+2.jpg http://www.cs.cornell.edu/courses/cs1130/2009sp/module1/assignments/a1computervirus/co mputer%20virus.jpg http://www.sciencephoto.com/images/showFullWatermarked.html/T465345-Computer_worm- SPL.jpg?id=844650345 http://removingspywareeasy.com/wp-content/uploads/2010/09/spyware1.jpg http://bsncomputers
Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine.
Ø Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Ø Need programmid kontrollivad regulaarselt arvutit viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Ø Kindlaim kaitse viiruste vastu on iga kord kindlaks teha kusagilt saadud programmi või faili päritolu, enne kui seda oma arvutisse laadida. Arvutiviiruse programmi Antiviirus 5 pakend Arvutiviiruse programmi Avasti logo AUTORIKAITSE Ø Autorikaitse ehk litsents on kas paberil või elektroonilisel kujul, fikseeriv tarkvara kasutamise õigused. Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis
..............................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...................................................6 1.7 Makroviirused................................................................................................6 1.8 ,,Antiviirus" viirused......................................................................................6 2 ARVUTIVIIRUSTE AJALUGU...........................................................................7 2.1 1962. aasta......................................................................................................7 2.2 1970-ndate aastate algus ................................................................................7 2.3 1974. aasta........................................................
. Uus fail asetses tavaliselt samanimelise EXE-failuga ühes kataloogis, kuid see ei ole kõikide Spawningute tüüpi viiruste puhul nii . Mõned neist võisid COM faili luua täiesti sulvalisse DOS i phati . Viirus ise levis nii : kui inimene otsustas käivitada mõnd programmi , millel oli juba olemas korresponeeriv COM-fail ,siis käivitas kõigepealt viiruse kooodi sisaldava Com- faili . + veel viiruseid : Shiting Objective , PAS failide viirus , Antiviirus , Zaraza, Parasiitviirused ,Ülekirjutavad viirused , Karalooge nakatav viirus jne... Kaitse : Kui ei taha, et arvutiviirused tööd häirivad, tuleks oma arvutisse installeerida mõni viirusetõrje programm .Tuleks jälgida ka põhilisi arvutikakaitsekriteeriumeid : · Kontrolli , et sinu Windowsi-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid pealvärskemad paigad ehk update`id . · Seadista oma Wobdows nii ,et näeksid ka failinimelaiendeid .
See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede. See toimib niimoodi, et kräkker kirjutab pahaloomulise koodi ning siis nakatab sellega arvutiprogrammi või netilehekülge ning kui sina ühe neist avad, siis satubki sinu arvutisse viirus. Et ennast selle eest kaitsta ongi olemas sellised programmid nagu Antivirus(Antiviirus) ja Firewall(tulemüür), kuid needki ei suuda sulle anda 100 protsendilist turvalisust, kuna viiruseid tuleb üha rohkem juurde. Tänapäeval ei tunne paljud inimesed väga hästi arvuteid ja sealhulgas ka internetti, eriti just teismelised, kes postitavad endast pilte pea igale poole. Kui niimoodi teha ja mitte muuta oma kasutajaid privaatseks võibki ühel ilusal päeval keegi su lihtsalt ära röövida, sest läbi interneti
Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid. 1.8 ,,Antiviirus" viirused ,,Antiviirus" viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka konkureerivaid viiruseid. ", mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat kirja. Kõik kirjad teemareaga ,,Good Times" kästi kohe ilma lugemata hävitada. Paljud kasutajad ei mõistnud, et see hoiatus oli nali üldiselt, ei võimalda
(Arvutiviirused 2009). Viirusetõrje tarkvara Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest. Mitte mingil juhul ei tohiks arvutisse panna korraga kahte või rohkemat viirustõrje programmi. Eelnevast pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viiruste tunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga (Arvutiviirused 2009). · Norton 360 All-In-One v3.0 - Autasustatud täisautomaatne lahendus, mis kaitseb viiruste, nuhkvara, uss tüüpi viiruste, veebikelmuste ja häkkerite eest. Kasutab vähe mälu ja ei aeglusta arvutit. Hind: 1490 kr · Norton Internet Security 2010 - Norton Internet Security on disainitud
ettenähtud programme. 2.2 Viiruste eemaldamine programmiga AVG Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma. Kahjuks nagu on näha tulemustest jäi üks viirus leidmata. Kontrollimise eesmärgil laadisime üles antud viiruse ka veebisaidile www.virustotal.com, mis avastas, et tegemis on ikka pahaloomulise elemendiga. 7 Võime väita programmi AVG Internet Security 2014 kohta nii palju, et 18 minuti ja 15 sekundi jooksul kätte saadud kuus viirust seitsmest on suhteliselt hea tulemus, kuna avastati ainult trooja hobused
4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad. Tegelikult on väga raske identifitseerida ja klassifitseerida arvutiviiruseid. Igaüks, kes avastab arvutiviiruse annab sellele nime ja iseloomustab seda. Paljudel juhtudel aga
(6) Tähtis on ka kasutada legaalset tarkvara versiooni ning jälgida selle uuendusi. Samuti nutiseadmele laadides rakendusi alla tuleb teha seda, vaid ametlikust poest nagu Google Play pood. Alati tuleb ka pöörata tähelepanu tundmatutele kirjadele, linkidele ja manustele – neid pigem mitte avada. Tuleks vältida sisestamist oma arvutisse tundmatuid mälupulki ning keelata seadmetes irdmeedia automaatkäivitus.(4) Samuti on kindlasti tarvis, et seadmel oleks antiviirus peal, see küll ei kaitse 100%, kuid enamik neist suudab pakkuda vähemalt 95% kaitset. Paraku tasuta antiviirused ei suuda piisavat kiiresti uuendusi teha, seega ei saa need pidevalt muutuda efektiivsemateks kaitsmises lunavarajuhtumi eest.(7) Kuidas lahendada lunavarajuhtumi? Kui seadme kasutaja on lunavara viiruse või ussi tuvastanud, tuleb kohaselt eemaldada pääsu võrgu kaasa arvatud wi-fi. Seejärel peab kasutaja otsustama, kas soovib ise analüüsida
1. Teha kontod tavakasutajatele Iga arvutikasutaja jaoks tuleb teha eraldi piiratud õigustega konto st kasutaja saab kõike masinas olevat kasutada, aga ei saa näiteks uut tarkvara paigaldada. See raskendab võimalike häkkerite sissemurdmist ning piirab pahavara arvutisse tekkimist. Ka tavakasutaja konto tuleb parooliga kaitsta ning kindlasti mitte kasutada sama parooli, mida administraatori konto juures kasutati. Kokkuvõtte Antiviirus ehk parasiitprogramm siseneb meie arvutisse ilma loata, ta on ohtlik ja võib hävitada kõik arvutis oleva informatsiooni. Kui sa saad esimesena mingi uue viiruse tuleks kohe teatada sellest ekspertidele. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur nende likvideerimine vägagi tülikas. Ärge siis unustage turvaauke ja kahtlasi e-maile. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus http://web.zone.ee/arvutiviirused/ http://www.arvutikaitse.ee/?page_id=170
Kontrolli, et sinu operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad uuendused ehk update'id. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Kasuta arvutis tasuta või tasulist antiviirustarkvara ja uuendage seda pidevalt, see on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Mitut antiviirus programmi ei tasuks korraga arvutisse paigaldada nad võivad üksteise tööd segama hakata. (12) Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on teie tuttav. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail, siis küsi igaks juhuks üle. Ise e-kirjale faili lisades pange kindlasti kirja, millised failid ja miks lisasite, siis on teistel julgem tunne
tähendab, et mõlemal on identsed turvaaugud, pigem kasutada erinevate tootjate omi. · Lihtsus -- keerukus on turvalisuse vaenlane · Turvalisus läbi varjamise -- ründajat üritatakse hägustamisega segadusse ajada, tekib oht, et ise ka enam oma süsteemidest aru ei saa Mõned suured prohmakad uskumises · Marcus Ranum: Default permit - vaikimisi lubame, keelame vajadusel (tuleks toimida vastupidi) Enumerating badness - keelame halvad asjad (nt antiviirus) Penetrate and patch - lubame kellelgi sisse murda ning paikame ära avastatud turvaaugud Hacking is cool - kuritegelik Action is better than inaction - liigne agarus on ogarus Educating users solves problem - kindlasti muutub olukord paremaks, aga pahalased on kavalad ning kasutaja ei peagi tingimata midagi valesti tegema We are not a target - kes meid ikka ründab? Botid jms ei pruugi eristada
55 mi jaoks. 8. Leia printeri Epson Stylus COLOR 800 P930A draiver Windows 3.11 operatsioonisüsteemi jaoks. 9. Mälumoodulil on 4 kiipi markeeringuga D8 0045 S16008LK9TW-75A. Leia mälukiibi and- meplank ning otsusta, kui suur on mälumooduli kogumaht ja millisel taimingul (PC-100, PC-133 jmt.) ta töötab. 4.7. Diagnostikatarkvara ülevaade Vali välja üks riistvaradiagnostika või tarkvaralise diagnostika programm (nuhkvaratõrje, antiviirus vmt.) ning koosta ülevaade selle programmi kohta. Peab olema kirjas, mida see programm kasutajal teha võimaldab, juhis koos ekraanipiltidega programmi põhifunktsioo- nide kasutamiseks ning mõni lause programmi tootja ja ajaloo kohta. 4.8. Diagnostika ülesanded Diagnostika ülesannete lahendusena tuleb koostada protokoll, kus on punkthaaval lahti kir- jutatud, mida ja mis eesmärgil tehti ning mis toimus. Protokoll tuleb varustada kuupäeva ja
annaabi.ee 
