Ruutingutabel (ruuter2) Destination Gateway Interface 10.0.0.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.1.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.2.0/24 * IF1 10.0.3.0/24 * IF2 10.0.4.0/24 * IF3 10.0.5.0/24 * IF4 10.0.6.0/24 10.0.5.2 IF4 Lihtne, aga kas töökindel? Ruuter2 läks rikki, võrk on ribadeks Lihtne, aga kas töökindel? Vaid üks kaablike riknes, ikka võrk laiali Dünaamilisem ruutimine Kaabel endiselt katki, aga võrk töötab Internet . Marsruutimisalgoritmid ·Optimaalsus ·Lihtsus ·Töökindlus ·Kiire koondumine ·Paindlikkus Küsimused ? Tänud tähelepanu eest :)
lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid
(swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid
naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. HIERARHILINE MARSRUUTIMINE ==> Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole ,,lame" vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. // ==> Ruuterid koondatakse regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. // ==> Veel on olemas gateway-ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama
muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. HIERARHILINE MARSRUUTIMINE ==> Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole „lame“ vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. // ==> Ruuterid koondatakse regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. // ==> Veel on olemas gateway-ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad
suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini jälle reserveerimispaketikord jne. 29. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks. Selleks
IMAP (Internet mail Access protocol) Protokoll, mida kasutatakse kirjade lugemiseks, sellel on rohkem võimalusi kui POP3-l. Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole ,,lame" vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole (edastuskeskkonnaga) ja edastab andmed füüsilise bitijadana. 16.DNS võimalik hoida ruutimistabelis
võrku kuuluvasse sõlme (n×n võrk). 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. Andmeedastustee sidevõrgus võib olla kas ühesuunaline kakspunktühendus //point-to-point//, kahesuunaline kakspunktühendus või kahesuunaline rohkem kui kahte sõlme ühendav. Esimesed kaks varianti on sihtotstarbelised andmeedastusteed //dedicated path//, viimane esindab ühiskasutatavat andmeedastusteed //shared path//. Ruutimine on mehhanism, mille abil moodustatakse sidevõrgus andmetee võrgu kahe sõlme (andmeallika ja andmeneelu) vahel, eesmärgiga edastada nende vahel teatis (teatised). Ruutimisel lahendatakse kaks ülesannet: 1. Määratakse edastatavate andmete võrgus liikumise marsruut (marsruudid), st millised ja millises järjekorras läbitakse sidevõrgus transiittippe. 2. Teavitatakse sidevõrku valitud marsruudist. Ruutimise põhiprotokollid: 1
vastab ainult üks. Kui ründaja jõuab kiiremini vastata, saab alustada suhtluse. Nt Google'i aadressi küsimisel võib ARP-võltsimise kaudu suunata liikluse Google'i asemel oma serverile · DNS kirjete võltsimine, valed pöördteisendused - pöördteisendused on administraatori kontrolli all · Source ruuting - internetipakettide IP option, mis määrab, millist teed mööda liiklus kulgema peab; saab suunata liikluse oma seadme kaudu · Marsruutimisinfo võltsimine - PGP-ruutimine (nt Pakistan ja Youtube) · Ühenduste kaaperdamine (hijacking) - madalama taseme võrgurünne; ründaja kuulab pealt kaht suhtlevat osapoolt; peab teadma TCP-pakettide järjekorranumbreid; ühele teatab, et reset (ühendus on kinni) ja teisele saadab oma andmeid - st A arvab, et suhtleb B ja B A- ga, aga tegelikult A suhtleb C-ga ja B suhtleb C-ga ja C suhtleb A ja B-ga. Turvaaugud programmides · Auklikud on nii server- kui kliendiprogrammid (brauserid kui palju võrgust tulevat infot
läbi z-i väärtusega 51. Selleks, et pendeldamist vältida, tehakse tabelisse täiendus. Kui z transpordib pakette y kaudu x-i, siis valetab y-le, et tee z->x on lõpmatult suur. Nii saab tabeli kiiremini korda, kui on tegemist halbade uudistega. 30. Hierarhiline marsruutimine Internet jagatakse administratiivseteks piirkondadeks (ülikooli võrk, ettevõtte võrk jne). Toimub kahel tasemel marsruutimine ehk ülikooli võrgu servas olevasse ruuterisse ja siis sisemine ruutimine. Kõik maailma ruuterid ei pea teadma, kuidas ülikooli võrgu sees ruutimine toimub, vaid on teada üks ruuter, mille kaudu pääseb sisevõrku ligi. Intra-AS piirkonnasisene marsruutimine Inter-AS piirkonnaväline marsruutimine Marsruutimine toimub selliselt, et kõigepealt host-ist läbi ruuterite servaruuterisse. Sealt läbi ruuteritevahelise marsruutimise teise piirkonna servaruuterisse. Seal piirkonna sees Intra-AS ruutimise abil kindla hostini. /// Näited
on võrk võrkudest, iga võrguadmin tahaks kontrollida ruutimist oma võrgus. Hierarhiline ruutimise puhul: * Ruuterid jagatakse regioonideks („autonoomseteks süsteemideks“, AS) * Ruuterid samas AS’is toimivad sama ruutimisprotokolli alusel. * Igas AS’is on oma lüüsruuter (Gateway), suhtleb AS ruuteritega intra-AS protokollide ning teiste lüüsruuteritega inter-AS protokolli alusel. Samuti on see lüüs vastutav ruutimise eest väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega. IP aadress on võrguinterfeisside tuvastamiseks ja unikaalseks identifitseerimiseks võrgus. Ühel hostil või ruuteril võib olla mitu interfeissi ja seetõttu ka
annaabi.ee 
