Samuti tõhustati EL-i finantsjärelevalvet.2 Praeguseks on 2008. aastal USA alanud majanduskriisi keskmeks selgelt saanud Euroopas toimuv ja esimese etapi võib lõppenuks lugeda. Kui vaadata suuremat pilti, on Euroopa Nõukogu juhi Herman van Rompuy plaan ehk pangandusliidu loomine osa debatist Euroopa Liidu tuleviku üle. On selge, et olukorras, kus pangad tegutsevad rahvusvahelisel turul, saab usalduse taastumine pankade vastu toimuda vaid koostöös Euroopa 1 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks, 2013. 2 Aare Järvan. Majanduskriis Euroopas. Liberalismi Akadeemia, 27. märts 2010. [http://www.liberalism.ee/UserFiles/File/Aare%20J%C3%A4rvan%20Riigi%20Sekkumine.pdf] Viimati sisenetud 13.05.2013. 1 Liiduga. Van Rompuy plaan pangandusliidu loomiseks ning selles sätestatud piirideülene
riikide majanduskasvu perioodi sai globaliseerumisest kultussõna. Saab eristada nii kultuurilist, poliitilist kui majanduslikku üleilmastumist. Näiteks kultuuri poole pealt 7 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 14.05.2013. 8 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 9 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 3 Hollywoodi filmide ning lääne popkultuuri võidukäik. 10 Euroliidu seisukohalt on olulised aga just majanduslik ja poliitiline ühtsus. Cohn-Benditi ja Verhofstadti jaoks on sõna ühtsus rohkem aga seotud ülemvõimuga – nii mainivad nad korduvalt, kuidas vaid tugev ja
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus.
dokumente ning kirjutati artikleid. Kuna tehnoloogia polnud veel küps (RSA-põhised kaardid puudusid) ning ühiskondlikut valmisolekut polnud, siis riigipoolne toetus projektile hääbus, mistõttu vaibus ka vastavasisuline tegevus. Praeguse Eesti ID-kaardi arenduse alguseks tuleb pidada 1997. aastat, mil tollase Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) sisemistes ringkondades algatati mõttearendus tulevase isikutunnistuse vormist. Sama aasta lõpul esitasid Tarvi Martens ja Ahto Buldas (Küberneetika AS) ning Jaan Priisalu (Hansapank) KMA-le ja Informaatikakeskusele projektikavandi ID-kaardi kasutuselevõtuks, mis nägi ette vähemalt 15-kuulist ettevalmistusaega. 1998. aasta algul toodi idee laiema avalikkuse ette ning sellest ajast peale on ID-kaardi areng läbinud mitmeid komisjone ja muid töövorme. Toonase siseministri nõuniku Tõnu Liik'i eestvedamisel kohtusid mitmed erasektori esindajad 10. märtsil 1998. 11. mail 1998. aastal
Puu tippudele arvutatakse märgendid nn Merkle´i autentimispuu skeemi järgi. Koond-ajatemplite märkimisväärseim puudus on võimaus võrrelda ajaliselt ühe tsükli jooksul antud ajatempleid. Selle vähendamiseks tuleb vähendada tsükli ajalist kestust, mis toob kaasa ka tsükli jooksul välja antavate ajatemplite arvu vähenemise ja seega ka selle meetodi efektiivsuse vähenemise. Binaarsed linkimisskeemid 1998 aastal Eestis välja töötatud skeem, autorid Buldas, Laud, Lipmaa ja Villemson. Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga.
Puu tippudele arvutatakse märgendid nn Merkle´i autentimispuu skeemi järgi. Koond-ajatemplite märkimisväärseim puudus on võimaus võrrelda ajaliselt ühe tsükli jooksul antud ajatempleid. Selle vähendamiseks tuleb vähendada tsükli ajalist kestust, mis toob kaasa ka tsükli jooksul välja antavate ajatemplite arvu vähenemise ja seega ka selle meetodi efektiivsuse vähenemise. Binaarsed linkimisskeemid 1998 aastal Eestis välja töötatud skeem, autorid Buldas, Laud, Lipmaa ja Villemson. Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga.
Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond Adriano Cavalcanti Da Silva Akad.tee 15A - 111 Ahti Lohk Raja 15-136 620 2302 Ahto Buldas Akad.tee 21-C320 665 4241 Ahto Kalja Raja 15 - 230 620 2260 Aiki Putting II 224 620 2157 Ain Kraam Raja 15 - 301A 620 2251 Aivo Anier Raja 15-222 620 2326 Alar Kuusik II 212A 620 2166 Aleksander Sudnitsõn Raja 15-309 620 2255 Aleksandr Tišin II 404 620 2357
· Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World
http://www.riik.ee/dhp/publ/Juhend_rk1.PDF (27.05.2008) 9. Eriolukorra seadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=189806 (27.05.2008) 10. EVS-ISO 11799:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon - Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded 11. EVS-ISO 15489-1 Informatsioon ja dokumentatsioon Dokumendihaldus 12. EVS-ISO/IEC TR 13335-3:1999 Infotehnoloogia - Infoturbe halduse suunised. Osa 3: Infoturbe halduse meetotid 13. Hanson Vello, Buldas Ahto, Martens Tarvi, Lipmaa Helger, Ansper Arne, Tulit Viljar. Infosüsteemide turve. Küberneetika AS Tallinn 1997 - http://www.cyber.ee/dokumendid/lisamaterjalid/turvarisk.pdf (27.05.2008) 83 14. Helinurme, A. Andmeturbe infotehnoloogilised meetodid. Loengumaterjalid - http://helinurm.tpt.edu.ee/itorg/A7/Andmeturbe%20infotehnoloogilised %20meetodid.doc#_Toc32475721 (27.05.2008) 15
Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond Adriano Cavalcanti Da Silva Akad.tee 15A - 111 Ahti Lohk Raja 15-136 620 2302 Ahto Buldas Akad.tee 21-C320 665 4241 Ahto Kalja Raja 15 - 230 620 2260 Aiki Putting II 224 620 2157 Ain Kraam Raja 15 - 301A 620 2251 Aivo Anier Raja 15-222 620 2326 Alar Kuusik II 212A 620 2166 Aleksander Sudnitsõn Raja 15-309 620 2255 Aleksandr Tisin II 404 620 2357