LAMP stack L = Linux A = Apache M = MySQL P = PHP, Python, Perl LAMP stack on avatud lähtekoodiga veebiarendusplatvorm. Operatsioonisüsteemiks on Linux, veebiserveriks on Apache, objektorienteeritud skriptimiskeelteks on MySQL ja PHP. Paigaldamine: 1. apt-get update 2. apt-get upgrade 3. apt-get install apache2 4. chown -R www-data:www-data /var/www/ (www-data on veebiserveri kasutaja) 5. chmod -R 755 /var/www 6. ls -ld /var/www Lisaks oleks võimalik veel keelata veebiserveri kasutajale käsurea kasutamist: 7. cat /etc/passwd | grep www 8. usermod -s /bin/false www-data 9. cat /etc/passwd | grep www 10. 11. apt-get install mysql-server 12. mysql-server algkonfigureerimiseks tuleb käivitada spetsiaalne skript /usr/bin/mysql_secure_installation 13. MySQL andmebaasiga on võimalik teostada tööd mysql käsureal
Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 4: Failide ja katalogide pääsuõigused Failide ja katalogide pääsuõigused o Looge kataloog /var/www/leiutised. (/var/www on veebiserveri juurkataloog) o /var/www/leiutised peab kuuluma grupile leiutajad ja kõik sinna loodavad failid peavad samuti automaatselt leiutajad grupile kuuluma. Kõigil teiste jaoks peab olema kataloogil ja selles sisalduvatel failidel ainult lugemisõigus. Kasutada tuleb klassikalisi pääsuõigusi. Abiks on korraldused chgrp, chmod, ls -l. Sudo chgrp leiutajad /var/www/leiutised (change the owning group of directory and all its sub-dirs)
Kuupäev: 19.12.2013 ARVESTUSTÖÖ 1. Paranda selles reklaamkirjas kõik õigekirja ja muud keelevead. Kui teksti sisu jääb kohati arusaamatuks, kasuta fantaasiat ja tee kõik, et tulemuseks oleks keeleliselt korrektne ja ladus tekst. Tere! Meie firma OÜ Cemty pakub turul parima hinnaga domeeni ja veebiserveri haldamise teenust. Meil on viis aastat kogemust, suurklientide usaldus ja online klienditugi. Lisaks pakume tasuta failide ja andmebaaside ületoomist teistelt firmadelt. Täna on meil pakkuda Teile ainulaadne 20protsendiline soodustus serverteenustele. Registreerudes kohe püsikliendiks veebiaadressil http://cf.ee/pysiklient saate Te ka edaspidistelt arvetelt 20% alla. Enamus meie firma teenuseid kasutavatest klientidest on kokku hoidnud kahe ja isegi kolme kordseid
Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erin...
Mida tuleb teha, et teada saada kuidas kasutajad veebisaidil kituvad ja mida nad seal teevad? Uurida veebiserveri logi, kasutades spetsiaalset analsi programmi, seelbi saab vaadata samme, kuidas ja mis lehti pidi klastajad saidil liiguvad ja mis ajahetkel lahkuvad. Ka neb ra nende pritolu. Page tagging meetod vimaldab samamoodi jlgida leheklje klastajate arvu ja kitumist. Mlemal meetodil on omad vead ja eelised ning tasub valida enda rile sobivam lahendus. Ideaalne oleks kombineerida mlemat lahendust ja leida tulemuste keskmine, sest page tagging meetod nt. vimaldab koguda teavet javascripti ja flashi
domeeninimesüsteemi ideega ning tadaa! sündis World Wide Web." World Wide Web Esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989 ja 1990 lõi ta Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust Mike Sendalli. Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks programmeeris ta esimese veebibrauseri, mis töötas CERN-is operatsioonisüsteemis NeXTSTEP. Ta tegi ka esimese veebiserveri CERN HTTPd (Hypertext Transfer Protocol Daemon). Edasised tegemised Esimene veebileht loodi CERNis. See tutvustas protokolli World Wide Web, seda, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli ka maailma esimene veebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi teistestki serveritest peale enda oma. 2004. aasta detsembris võttis ta vastu pakutud töökoha Southhamptoni ülikoolis infotehnoloogia vallas elektroonika ja arvutiteaduse alal, et töötada
staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul
kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a. Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri
Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu alguses ei ole vaja edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastusena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (nt 331 Username OK). HTTP (Hyper Text Transfer Protocol) – veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d (transpordikihi protokoll, asub ainult lõppsõlmedes). Olekuta protokoll, st veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt 404 – page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused?
protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://. Kui aadressi alguses on selle asemel https://, edastatakse teave üle turvasoklite kihi (SSL). Sel juhul toimub andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel kõrvaliste jaoks loetamatul kujul. Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming. Vastavas vormingus failid on laiendiga .rtf ning neid avab ja salvestab enamik tekstitöötlusprogramme, olenemata arvuti operatsioonisüsteemist. Oma universaalsuse tõttu ei toeta selline failivorming keerukamaid kujundus- ja küljendusvõtteid. Rikasteksti vormingus
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus...................................................................................................... 3 1.2Intraneti eelised.....................................................................................................3 1.3Intraneti paigaldamine.......................................................................................... 4 2.Ekstranet................................................................
allalaadimine ja paigaldamine. Pärast seda sai lubada, et operatsioonisüsteem saadab korra nädalas arendajatele informatsiooni, et need saaksid seda paremaks teha. Kuna ma esialgu ei kavatse Debianikasutajaks hakata, siis ei hakanud asjatult lubama. Järgmises aknas oli kasutajal võimalus ise mitmesugust lisatarkvara valida. Siit valisin graafilise kasutajaliidese ja vaikimisi märgitud sdandartsed süsteemi utiliidid. Veel oleks võinud valida veebiserveri, printimisserveri, DNS-serveri, meiliserveri, SQL-andmebaasi ja SSH-serveri. Nüüd läks umbes pool tundi laadimise ja paigaldamise peale. Selle käigus sai valida klaviatuurikeeleks eesti keele. Järgnevalt küsiti luba suure universaalse alglaadija (GRUB) paigaldamiseks ja see luba sai ka antud. Siis ilmus teade, et paigaldamine on lõppenud ja installeerimisplaat tuleks eemaldada, muidu hakkaks installeerimine uuesti pihta. Kasutamine
valides ruuterile enesele (välisvõrku) määrasite. IP address’i kolmas bait muutub nüüd nulliks (taaskord tuleb rõhutada, et meie WAN poolne arvuti hakkab elama välisvõrgus, st ruuteri WAN liidese poolses „võrgusfääris“). Subnet mask ja Preferred DNS server jäävad samaks, kuid Default gateway’ks on nüüd ruuteri WAN poolne IP aadress (vt ül 2 samm 6). Võime WAN poolse arvuti nüüd ruuteri WAN porti ühendada. Samm 4: Valime LAN poolse arvuti, millisel loome veebiserveri. Selle arvuti Firewall’i lisame erandi pordi 80 jaoks (Add port… dialoogi kaudu). Samm 5: Tuletagem meelde, et meie ruuter tarvitab suure tõenäosusega NAT aadressiteisendust, mistõttu meil tuleb kohalikku võrku üles riputatud serverile ligipääsu võimaldamiseks 3COM ruuteril Virtual Server’i looma. Samm 6: WAN poolse arvuti brauseri aadressiribale sisestame nüüd ruuteri IP aadressi. Kui pääseme veebilehele ligi, on kõik korras.
Saadavuse (ja usaldusväärsuse) nö ametlik definitsioon ei võta aga arvesse vigade tõsidust. Talutakse restarte kuid ei taluta andmekadu. Seotud süsteemi vigadega, mis põhjustavad süsteemi mahamineku. Saadavus ei sõltu ainult sellistest vigadest, vaid ka ajast, millega süsteem taastub Ka mõjutab seda, see mis kell süsteem maha läheb. Saadavust võib mõjutada näiteks see: veebiserver töötab, aga rakendus ei tööta; põhjus näiteks võib olla, et keegi nimetas veebiserveri ringi). 2. Kirjelda turvalisust, too näide mõnest turvakriitilisest süsteemist ja kirjelda seda. Turvalisuse aspekte tuleb arvestada alates arendusprotsessi esimestest sammudest. Turvalisus jaguneb n: terviklikkus ja konfidentsiaalsus. Traditsiooniliselt on andmete turvalisuseks peetud nende salastatust. Turvalisus on omadus, mis väljendab süsteemi võimet end kaitsta väliste rünnete eest. Kuna enamik arvuteid on võrgus siis selline rünne pea alati võimalik
andmebaasiserveri nime, oma kasutajanime, parooli ja andmebaasi nime bash$ psql -h www.zoo.edu.ee -U zoo zoo Password: Welcome to psql, the PostgreSQL interactive terminal. Type: copyright for distribution terms h for help with SQL commands ? for help on internal slash commands g or terminate with semicolon to execute query q to quit zoo=> kus on kasutatud järgmisi võtmeid: -h - PostgreSQLi serveri nimi, alati teie veebiserveri nimi -U - PostgreSQLi serveri kasutajanimi, alati teie nW serveri kasutajanimi viimane zoo - PostgreSQLi andmebaasi nimi, see on alati veebiserveri omaniku- nimeline; kui see argument jätta kirjutamata, siis kasutatakse kasutajanime nimelist andmebaasi Seejärel küsitakse kasutajalt parooli. Märgake, et tulemusena avanes andmebaasi nime sisaldav PostgreSQLi viip 'zoo=>', mille järele saab sisestada kahte tüüpi käske: PostgreSQLi põge-käsud (ingl. k.
IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata. Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis on määratud järgnevalt: IPv4-s on 127.0.0.1 IPv6-s on ::1 Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje. IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud. Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli väljatöötamisel. Varsti peaks igal mobiiltelefonil olema oma IP-aadress. Mobiilsete seadmete toetuseks
järgmise keskmise relee vahel. Keskmiselt on ühes Tor circuitis (internetiliikluse teekond kliendi masinast veebiserverini) 2 keskmist releed. Keskmise relee haldamist peetakse vabatahtlikule kõige turvalisemaks, sest antul juhul ei edastata masina IP-d veebiserverile. Mida rohkem on Tor võrgus keskmiseid releesid, seda kiirem on kogu Tor võrk. 2.2.3 Exit relee Exit relee ülesandeks on internetiliikluse vahendamine keskmise relee ning veebiserveri vahel, ehk exit relee on TOR circuiti kõige viimane masin. Exit relee haldamine on kõige riskantsem, sest veebilehtedele edastatakse exit relee IP aadress ning asukoht, mis muudab antud relee kliendi tegude eest vastutavaks. Tihtipeale kestavad antud releed ainult paar nädalat, enne kui need pannakse kinni teenusepakkuja poolt. Mitmed teenusepakkujad ei luba oma klientidel exit releesid hallata just seetõttu, et nad ei taha oma IP-sid määrida
oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama.
taasesitamisele. 1.3. Progressiivne allalaadimine Üks võimalustest on ka video edastamine ,,HTTP voona" (vt 1.4.1.)- see tähendab progressiivset allalaadimist ja esitamist vastavalt saabunud info hulgale. Enamik meediamängijaid on varustatud omadusega alustada meedia esitamist koheselt kui andmehulk seda lubab. 1.4. Voogmeedia edastamine 1.4.1. Server Meedia striimimiseks internetis on 2 võimalust: kasutatakse standardset veebiserverit või spetsiaalset meediaserverit. Tavalise veebiserveri kasutamine pole eriti suur samm edasi lihtsast failide allalaadimisest, sest transpordiks kasutatakse HTTP protokolli, mis pole mõeldud reaalajaülekanneteks. HTTP opereerib koos TCP-ga, mille ülesandeks on suurendada andmete liikumise kiirust samal ajal jälgides stabiilsust ja võrgu läbilaskevõimet. TCP saadab kõigepealt madalal kiirusel (low start), siis tõstab seda järguti kuni sihtpunkt teatab paketi mittesaamisest
Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm, END Rakendused: DNS, NFS, TFTP. COBOL TCP Ühendusorienteeritud, Usaldatav PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri Begin. ja brauseri vahel PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1 NetBEUI - NetBIOS Extended User Interface, Asendab kohtvõrgu liikluses TCP+IP, + Optimiseeritud väikeste kohtvõrkude UNTIL LoopCount GREATER THAN N jaoks, + Kiire , + Hea veakindlus ,- Pole marsruuditav , - Palju liiklust üldaadressile MULTIPLY Answer BY LoopCount GIVING Answer
Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu. Näiteks oleks vaja lisada jooksvalt uudiseid, lubada kommentaare, hallata kasutajaid, saata emaile jne. Selle jaoks tuleb serverisse paigaldada lisatarkvara, mis selle eest vastutab, näiteks:
html WWW teenuse töö põhimõte WWW-teenus töötab klient-server põhimõttel. Server Veebiserver on arvutile seadistatud tarkvara, mille abil saab protokoll HTTP juurdepääsu veebilehtedele. Laiemalt levinud veebiserveriteks on Apache, Unix/Linux platvormil töötav, ja IIS 7 (Internet Information Service), mis töötab Windows juhtimisel. Veebiserveriks nimetatakse ka arvutit, millel on veebiserveri tarkvara ja salvestatud veebilehtede failid. Serveri rünnakutest kaitsmiseks kasutatakse võrkudevahelist ekraani ja vastavat tarkvara. Serveri funktsioonid: serveril paiknevad erinevad ressursid (näiteks, veebilehed); igale ressursile määratakse juurdepääsu õigused; server töötleb klientide nõudeid ühele või teisele ressursile; server vahetab infot klientidega ja teiste serveritega. Klient Kliendina kasutatakse brauserit
Paralleelne server: Käivitab iga kutse jaoks eraldi serveri ajutise pordinumbriga selle ühenduse jaoks. Seega on mitme ajas lähestikuse kutse järel masinas käimas mitu "koopiat" ehk protsessi või threadi ühest serverist Kasutajatele paistab, et need "koopiad" käivad korraga, tegelikult hoolitseb selle "kooskäimise simulatsiooni" eest opsüsteem. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. DNS: Domain Name Server Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise masina IP aadress. DNS serverid: serverid, mis sisaldavad "nimi<->IP aadress" tabeleid ja vastavad päringutele "anna selle nime IP aadress": XML tähendab - eXtensible Markup Language Struktureeritud teksti esitamise formaat XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri märgistada.
suurus. · Jagunevad omakorda moment- ja perioodridadeks. Momentrea iga liige on seotud kindla ajamomendiga, perioodrea iga liige mingi ajavahemikuga (perioodiga). Nt. momentrida: kaubamaja töötajate arv iga kvartali esimese kuupäeva seisuga. Valuuta- ja aktsiakursid, börsiindeksid, arvutisse sisseloginute arv. Perioodrida: reastatud andmed tehase kuutoodangute maksumuste kohta. Kaupluse läbimüük kvartalite kaupa, veebiserveri poole pöördumiste arv tundide kaupa. · Perioodrea liikmete summal on majanduslik mõte: väljendab vastava pikema perioodi jooksul kujunenud tunnuse väärtust. Momentrea liikmete summa on seevastu mõttesisutu. · Eristamine on vajalik keskmiste arvutamisel. Kronoloogilist keskmist saab arvutada momentrea puhul vaid siis kui momendid on fikseeritud võrdsete ajavahemike järel. Kui aga ei ole võrdseid ahavahemikke, siis aritmeetiline keskmine.
süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel Interneti rakenduste oma protokollid,tüüpiliselt eraldi Rakendusprogrammides (HTTP,SMTP,FTP,DNS,NFS) "Interneti"põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud (TCP,UDP,IP), Kohtvõrk,moodemvms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardidraiveritega (Ethernet, SLIP) HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel HTTP ei ole ehitatud "biti või baidi" tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread Rekursiivne millegi kordamine viitega iseendale või enesesarnaselt foo calls foo: * int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} Salesman travel - 6 linna puhul 5*4*3*2*1=120 erinevat teed(N-1)! Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude hulk. Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui täisarvude hulk. N: 0 1 -1 2 -2 3 -3 4 -4 ...
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb avada veebilehitseja aadressil http://localhost:8080
ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Veebilehe kontekstis info veebilehe sisu kohta. Metaandmete lisamiseks kasutatakse HTML dokumendi päises elementi. Sellel elemendil on kohustuslik atribuut content, milles on kirjas konkreetne metaandmete sisu ning valikulised atribuudid, mis on content atribuudiga seotud PDF – Portable Document Format, dokumentide universaalne lõppformaat, mis on orienteeritud dokumendi väljastamisele ja säilitamisele. PHP - Veebiserveri poolne skriptikeel Sessioon - Talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest. skript - Skript kujutab endast käsujada, mida täidetakse ilma kasutajapoolse vahelesegamiseta.
Sellist ühendamise moodust nimetatakse IPtoIP ühenduseks, mida kasutatakse näiteks siis, kui mingil firmal on kaks kontorite ning nende andmete edastamist juhivad kaks arvutit. Andmed võivad olla krüpteeritud või audenditud, mis tagab nende turvalisuse. 26. Interneti proksi-serverid (Proxy). Tööpõhimõte proksi, puhverserver Välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Kui kasutaja veebilehitseja pöördub tulemüüriga kaitstud veebiserveri poole, siis proksi asub veebilehitseja ja selle veebiserveri vahel. Ta püüab kinni veebiserverile saadetud päringud ja kontrollib, kas ta saab neile päringuile ise vastata. Kui mitte, siis edastab proksi päringu veebiserverile. Prokside kasutamisel on 2 peamist eesmärki: · Proksid võimaldavad suurendada võrgu efektiivsust, näiteks siis, kui ühtesid ja samu veebilehti nõuab terve hulk kasutajaid. Proksi salvestab kõik teatud aja vältel saabunud päringud ja ka
Windowsi kasutajaliidesega rakenduste programmeerimine: C#, VisualBasic, C, (Java) Maci ja iPhone programmeerimine: Swift, Objective-C Androidi programmeerimine: Java, (C) ; Veebibrauseri programmeerimine: Javascript Veebirakenduse programmeerimine: PHP, Javascript, Python, Ruby, Java, Go, C , Perl . 10. HTTP on omaette protokoll TCP peal, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide, jsoni jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. HTTP päring on esmajoones tekstiline käsk serverile: "anna mulle selline fail" , kus näidatakse ära: · konkreetne küsimus-käsk · faili asukoht ja nimi · protokoll, mida küsija kasutab · ja soovi korral lisainfot, nagu küsija programmi tüüp (chrome, firefox, curl, ... HTTPS HTTPS päring on krüpteeritud variant http päringust: päring ise ja vastus krüpteeritakse võtmega, mis automaatselt genereeritakse iga ühenduse jaoks HTML
Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda (oluline aeg, mitte tavaliselt üks TCP ja teine TCP vastab sellele. Samas toimib võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – terviklikkus). Oluline on ühenduse hoidmine. see ka juhul, kui 2 hosti soovivad üheaegselt alustada TCP Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad 16. HTTP Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise ühendust teineteisega. Ühenduse loomine toimub erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks protokoll, kasutab alusena TCP, on oleku vaba, mis tähendab, järgmiselt:1)TCP-A on suletud ja TCP-B ootel. 2)TCP-A lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine et veebiserver ei säilita infot kliendi eelmiste päringute kohta. saadab SYN segmendi ja lisab järjekorranumbri TCP-B-le.
saatja poole peal oma päise paketile juurde. Vastuvõtja poolel iga kiht võtab päise ja kasutab selles olevat informatsiooni ja viskab selle minema. Saatja poole pealt: rakenduse käest tulevad puhtad andmed ning kui on vaja fail edastada, siis antakse see transpordikihi kätte. Transpordikiht teab, kust see fail tuli (näiteks veebribrauseri käest) ja paneb päisesse juurde, et need on näiteks veebiserverisse mõeldud asjad ehk lisab veebiserveri pordi numbri. Transpordikiht teeb rakenduse failist hulga transpordikihi segmente ja paneb igale päise juurde, kus on sees vähemalt saatja aadress ja vastuvõtja aadress (pordi number, kust see tuli ja pordi number, kuhu see tuleb saata). Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja
HTTP kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. jätkata(peab aru saama, mis on tehtud, mis tegemata) * Sõnumi formaadid (Message formatting) (arvutite omavaheline suhtlemine- Hypertext transfer protocol, port 80. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta 25.UDP >samad kodeerimise viisid) * Turvalisus (Security) * Võrgunduse haldamine (Network management) (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; Transpordikihi protokoll. See on connectionless ei toimu handshaking'ut 3
3) Ajalised viited – rakendused, mis on seotud reaalajaga (videokõne, live ülekanne) nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Mõne rakenduse korral pole see nii oluline, nt e-mail. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll (TCP või UDP) 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll, mida kasutab WWW. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
sama kogu edastusaja vältel ////// ==> Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem
tehakse maailmas tohutult palju (rohkem kui mistahes muid infopäringuid). Üks masin või kanal ei pea seda vastu. Lahendus: hajutatud andmebaas. DNS servereid on maailmas väga palju. Igaüks saab üles panna oma DNS serveri. DNS serverid süngivad omavahel infot oma tabelites. Loeng 11 HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. Veebilehtede (failide) serveerimine Veebilehed on lihtsalt failid, mille ette server paneb http-päise Veebileht (fail) võetakse reeglina kas: olemasoleva failina arvuti kettal tekstina, mille teeb iga kord uuesti mõni programm (cgi) Programm võib olla külge-ehitatud veebiserverile (php, mod-perl jne) ..
vältel ////// ==> Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga:
Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka
· Ei ole sisevõrk, ei ole ka väline Internet, on vahepealne ("demilitariseeritud") · Avalike serverite hoidmiseks · Sisevõrgust DMZ-i pääseb · DMZ seest sisevõrku pääs puudub · Kaks võimalust realiseerimiseks: Tulemüüri ja välise filtreeriva ruuteri vahel Eraldi segmendina tulemüüri küljes DMZ tulemüüri ja välise ruuteri vahel DMZ tulemüüri eraldi segmendina Üksiku arvuti kaitsmine · Juurdepääsufiltrid teenuses endas · Veebiserveri domeenikaupa juurdepääsukontroll · tcp_wrappers · PAM moodulid · Tänapäeval on lõppmasinas kasutatavad ka paketifiltrid Personaalsed tulemüürid · Traditsiooniline tulemüür on reeglina eraldi seade võrgu ees · Personaalseteks tulemüürideks nimetatakse konkreetset personaalarvutit kaitsvat programmi · Tavaliselt tegutsevad paketifiltrite tasemel · Sisuline lisavõimalus: autentimine rakenduse kaupa Kas rakendus tohib väljuvaid ühendusi luua?
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks ...
rahulolematus veelgi suurem. Selliste vigade ärahoidmine on lihtne; esmalt tuleks linkide URL-id kirjutada hoolikalt ja nende õigsust de visu kontrollida. Teiseks, kui aadressi muutmine on vajalik, tuleks luua uus lehekülg, mis teavitab kasutajat uuest URL-ist ja 91 suunab automaatselt ümber uude sihtkohta. Kui ümbersuunamine ei ole võimalik, saab seadistada veebiserveri selliselt, et järjehoidjaga märgitud lehekülje mitteleidmisel suunatakse kasutaja leheküljele, millel leidub veale arusaadav selgitus ning abi ja funktsioonid kaotatud järjehoidja taastamiseks. OTSINGULEHEKÜLG Kontekst: isegi hea navigeerimissüsteemiga lehekülgedel võib olla keeruline teatud informatsiooni leida. Seetõttu on otsingutööriista olemasolu navigeerimissüsteemis oluline abivahend.
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
