Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti.
Esimestele katsetele järgnenud arengud Tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine soodustas ühtlasi mingil määral energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid. Tuleviku tuumaenergeetika seisukohast omavad tähtsust 1940-1950-ndatel aastatel saadud tulemused tuumasünteesiks (kergete tuumade fusiooniks) ja selle hiiglasliku energia vabastamiseks vajalike tingimuste selgitamisel. Tol perioodil ja kuni viimase ajani leidis see teave kasutamist peamiselt ainult nn vesinikupommide arendamisel. Tuumaenergia sihipärasest arendamisest ühiskonnale olulise baasenergia allikana soojuse ja
määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks on uraani vajalik rikastusprotsent oluliselt kõrgem, ulatudes 90%ni. Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd.
lõhustumised. 2) k=1 siis algab ahelreaktsioon. 3) k<1.01 ja k>1 siis on ahelreaktsioon juhitav. 4) k>1.01 ahelreaktsioon ei ole juhitav ehk see on aatompomm. 5.Mis on kriitiline mass? Kriitiline mass- tuumakütuse mass, mille juures k=1 ja ahelreaktsioon tekib iseenesest. 6.Millised isotoobid võivad olla tuumapommi kütuseks ja kuidas neid saadakse? 1) Looduslik uraan - isotoobid lõhustuvad hästi aeglaste neutronitega. 2) baasil töötavad reaktorid kasutatakse rikastatud uraani,mis sõelutakse uraanimaagist välja. 3) Pu-d (plutooniumi) tootvad reaktorid seda looduslikul kujul ei esine. Seda toodetakse - st. 7.Kuidas tekib uraanist(U) plutoonium(Pu)?Võrrandid. 1) 2) 3) 8.Reaktorite liigid ja nendes kasutatavad tuumakütused. 1) baasil töötavad reaktorid.Kasutatakse rikastatud uraani. 2) Pu-d tootvad reaktorid e briiderreaktorid. 9.Reaktori koostisosad ja nendes kasutatavad materjalid.
59, Jaapanis 55 reaktorit. Suurima osana kogu elektrist toodab tuumaenergia Prantsusmaal (78%), Leedu (69%) ja Slovakkia (57%). Alternatiivne energiatootmine. Uurimisreaktorid Lisaks energiatootmisele 56 riigis on 284 reaktorit, mida kasutatakse neutronkiirguse allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jäätemete kogusest, pole nad uraani odava hinna ja reaktori enda suurte ehituskulude tõttu veel konkurentsivõimelised. Kasutusalad Laevade jõuseadmetes allveelaevadest kuni lennukikandjateni
neutronit, mis on võimelised teisi uraanituumi lõhustama ja tekitama ahelreaktsiooni. See avastus avas tee tuumaenergia kasutamisele. Tuumareaktsioon: Uraani tuum kiirgab neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi. Tekib ahelreaktsioon. Energia vabaneb gammakiirgusena. Tuumareaktoreid on kahte tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on vaja neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks. Neutroneid on vaja aeglustada sellepärast, et uraanituum kiirgab tavaliselt kiireid neutroneid, aga uraanituuma suudavad lõhustada vaid aeglased neutronid. Nende kahe reaktroitüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani. Tuumareaktsiooni juhtimiseks kasutatakse
tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. [1] (Lisa 2) Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Raske vesi on palju parem neutronite aeglusti kui tavaline vesi. Nende kahe reaktortüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani, millest 99% moodustab tuumareaktsiooniks kasutu uraan-238. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab u-235. [2] (Lisa 1)
seotud kaudsed emissioonid. Ajavahemikul 1990-2006 suurenes maailma tuumaelektri tootmisvõimsus 13,5 %, millest ainult kolmandik tuli uute reaktorite evitamisest, ülejäänu saadi töötavate reaktorite täiustamisest ja eriti koormusteguri suurendamisest. Nii on viidud kolmandiku reaktorite koormustegurid paremaks kui 90 % ja kahel kolmandikul suuremaks kui 75 %, kusjuures parimaid tulemusi on saavutanud USA ja Jaapani kõrval Soome. Arvestades, et reaktorid PWR ja BWR vajavad peatamist kütuseuuenduseks ja rutiinhoolduseks iga 1,5-2 aasta järel, siis on saavutatud koormustegurid peaaegu maksimaalsed.
tuumareaktor. Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid. 1940-1950-ndatel aastatel jõuti tuumasünteesini (kergete tuumade fusioon). Esimene tuumaelektri tootmine eksperimentalreaktorig toimus 1951. aastal USA-s. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud 5 MWe võimsusega tuumaelektrijaam avati 1954. aastal NL-s. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule.
Liigid 1) Uraan-grafiitreaktor esimene reaktoritüüp, milles tuumkütust ümbritseb neutroniaeglustiks olev grafiit. Neid rakendatakse laialdaselt niihästi plutooniumi kui ka elektrienergia tootmiseks määratud tööstuslikes seadmetes. 2) Vesi-vesireaktor tuumareaktor, milles neutroniaeglustiks ja soojuskandjaks on tavaline destilleeritud vesi. See võimaldab ühesuguse võimsuse korral saada veidi rohkem plutooniumi kui teised reaktorid. 3) Kiirete neutronitega reaktorid tuumareaktorid, milles tuumkütuse (tugevasti rikastatud uraani-235 ja plutooniumi-239) lõhustumist põhjustavad kiired neutronid, mille energia on 1MeV või üle selle. Need reaktorid ei sisalda aeglustit. Neil on tavaliselt väikesed mõõtmed, kuid nende laadimiseks kulub palju kütust. 4) Vahepealsete neutronitega reaktorid tuumareaktor, milles uraanituumade lõhustumist põhjustavad nn vahepealsed neutronid, mille energia on 0,1keV kuni 0,1MeV.
jagunevad SEJ-id : kondensatsiooni elektrijaam - turbiinidest väljuv aur muutub kondensaatorites veeks. Dermofikatsiooni elektrijaam see viis säästab rohkem kütust. Tuuma elektrijaam see on tuumaenergiat elektrienergiaks muundav elektrijaam (tuuma reaktoris raskete elementide aatomi tuumade lõhustumisel eralduv soojus muundatakse elektrienergiaks). TEJ annavad kolmandiku euroopa elektrist ja kogu maailmas 16 %, esimene TEJ alustas 1954aa. Reaktorite tüübid : kergvesi reaktorid, grafiitreaktorid, raskevesi reaktorid. Geotermiline elektrijaam siin muudetakse Maa kuuma põhjavee soojust muundatakse elektrienergiaks. Seal on sügavad puuraugud, mille kaudu vee ja auru segu või kuuma aur jõuab maapinnale. Puhastusseadised, elektriseadised ja veevarustus süsteem. Päikese elektrijaam muundab päikese kiirguse energia elektrienergiaks , kasutatakse dermoelektrilisi või fotoelektroon generaatoreid. See jaam õigustab ennast vaid päikeseküllastes piirkondades
• Ohutu • Keskkonnasõbralik Meetodid In situ (looduskaitse looduses elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul nt looma- või botaanikaaedades) • Põllumajandus • Kompostimine • Pinnase-veesegu reaktorid • Biofiltrid GM-taimed bioremediatsioonis • Eesmärk on luua taimi, mis eemaldavad keskkonnast toksilisi jääkaineid. • Taimed on võimelised väikestes kogustes raskemetalle endasse võtma ning seda võimet saab geneetilisel muundamisel suurendada Peale bioremediatsiooni Kasutatud allikad • http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/664/karmeliis.pdf;jsessionid=D93 C85110F7CFE71C97CDEFD3286D780?sequence=5 • http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng10-11.pdf
Grafiitaeglustiga kanaltüüpi keevvesireaktori eelisteks on uraani U-238 intensiivsem muundamine plutooniumiks, soojuskandja toimimine liigsete neutronite neelajana, kaitsesüsteemide sätete tahtliku muutumise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talituse ajal. [8] Puuduseks on vesireaktorite korral kasutatava tugeva kaitseümbrise puudumine. [8] Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes reaktorites saab tõhusalt toota plutooniumi. Kuna radioaktiivse kiirituse risk on nende käigus osutunud liiga suureks, on nende talitlus kavas lõpetada hiljemalt aastal 2010. Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktori eeliseks on plutooniumi tootmine
[7] 5 Tuumarelvastuse väljatöötamine soodustas energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja Nõukogude Liit tegid tööstuskomplekse suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, mis andis eelduse reaktorikütuste valmistamiseks. Tehti väga palju erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid. [7] Esimese tuumaelektri tootmine toimus 1951, kui USA, pani reaktor EBR-1 helendama neli lampi. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a Nõukogude Liidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. [7] Reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli näiteks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga elektrit tootev jaam valmis 1957
Pisut ekslikult arvatekse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tõsi, teatud ettevaatusabinõud kehtviad, kuid Saksmaal on RWEle kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas. Eesti elektrisüsteem nii tarbimise kui avariivõimsuste seisukohalt on küllalt väike, mistõttu Eestile ei sobi mitmed suuremad reaktorid võimusega 1500-1600MW. Ka ei ole Eesti sobiv koht, kus katsetada ehitada esimest teatud tüüpi tuumajaama, mille rajamine oleks suur tehniline väljakutse. Sobivaimad on Eestile 1000-500MW võimsusega reaktorid ning neid pakuvad USA ja Kanada. Milline reaktoritüüp reaalselt Eestisse ehitatakse otsustab põhjaliku analüüsi põhjal firma, mis moodustatakse tuumajaama rajamiseks. Eesti riigi ja majanduse
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspl...
Uraan-235 ja uraan-238 erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Peale neutronite leidub tuumas prootoneid, mille arv on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis (uraanil on see 92). Uraan-235 näitab, et tuumas on kokku 235 neutronit ja prootonit, st 92 prootonit ja 143 neutronit. Uraan-238 näitab, et tuumas on kokku 238 neutronit ja prootonit, st 92 prootonit ja 146 neutronit. Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: esiteks neutronite liikumise aeglustajaks ja teiseks soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Neutroneid on vaja aeglustada sellepärast, et uraanituum kiirgab enamasti kiireid neutroneid, aga uraanituuma suudavad lõhustada ainult aeglased neutronid. Kiired neutronid kas löövad tuumast osakese välja või põrkuvad lihtsalt eemale tuuma lõhustamata.
energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. • Eestist saadeti appi õnnetusega tegelema 5000 meest Tuumaenergia kasutamine maailmas • 16% elektrienergiast toodetakse tuumkütuse baasil. • 439 kommertstuumajaama maailmas (30 riigis) • 284 õppereaktorit 56 riigis ja 220 reaktorit laevadel/allveelaevadel • Reaktorid: USA (104) Prantsusmaa (59) Jaapan (55) • Tuumaenergiat kasutatakse elektrist enim: Prantsusmaal 78% Slovakkia ja Belgia 55% Rootsi 50% USA 20% • Prantsusmaal on kõigist teistest tööstusriikidest puhtam õhk ja maailma odavaim elekter. Soome tuumaenergia • Soomes on praeguse seisuga viis tuumareaktorit
Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega. Tulemusel liitub neutron tuumaga ja see põhjustab tuuma ergastatud oleku. Ergastatud tuum lõhustub tuumajõudude tõttu kaheks erineva massiga osaks. Tänu sellele tekib kaks uut isotoobi. Lõhustumisel eraldub alati ka neutroneid ja gamma-kiirgust. Tuumareaktoreid on kaht tüüpi. Ühed on tavalise vee reaktorid ja teised raske vee. Vesi jagatakse reaktoritesse kaheks kasutamiseks: esiteks selleks, et aeglustada neutrone ja teiseks sellepärast, et see on soojuskandja. Tuumaelektrijaamadel on mõned eelised. Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada...
Seejuures ümbritseb Maa-sisest tuumajaama ehk georeaktorit vedela välistuuma asemel tahkes olekus niklist ja ränist ehk nikkelsilitsiidist koosnev sfäär. 2005. a. lepiti kokku kuue reaktoritehnoloogia valikus, mis peaksid kujundama tuumaenergia näo lähitulevikus. Kõiki valituid iseloomustab praegustega võrreldes parandatud jätkusuutlikkus, säästlikkus, ohutus, usaldatavus, kindlus terrorirünnaku ja tuumarelvamaterjali diversiooni suhtes ning pikk tööiga (> 60 a). Kõik reaktorid töötavad kõrgetel temperatuuridel, so temperatuuride vahemikus 510-1000°C. Võrdluseks, tänapäeva veereaktorite töötemperatuur on ~330°C. Seejuures neli tüüpi kuuest sobivad tootma kõrgtemperatuurset soojust vesiniku termokeemiliseks tootmiseks või muudeks tööstuslikeks rakendusteks. Enamik reaktoritest töötab suletud kütusetsüklis, kindlustades sellega tuumkütuse parema ärakasutamise ja geoloogilisse lõpphoidlasse paigutamist vajavate pikaealiste kõrgaktiivsete
· Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. · Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. · Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. · Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. · Tuumasantaazi oht. Kas väljatöötatav uus reaktor sobiks väikeriigile nagu Eesti? See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud õhusaaste
Seda protsessi kasutatakse tuumapommidesse sobiva tuumakütuse saamiseks ka mõnda tüüpi tuumaelektrijaamades. Tuumareaktorid Tuumaelektrijaamas toodetakse elektrienergiat 235U ahelreaktsioonis tekkivast energiast. Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks, mis paneb pöörlema elektrigeneraatorid. Sõltuvalt neutronite aeglustamise tehnoloogiast võib eristada kahte tüüpi tuumareaktoreid,: "Kerge vee" reaktorid (USA, jt.) "raske vee" e. CANDU tüüpi reaktorid (Kanada jt.) . Neutronite aeglustamine reaktoris Tuumade lõhustumisel tekkinud neutronid lendavad laiali suure energiaga, mis on ca 1 MeV. Samal ajal on neutroni haaramiseks 235U tuumade poolt sobivaimad energiad 1 eV piirkonnas, seega miljon korda väiksemad. Kuna need energiad on lähedased tavalisel ruumitemperatuuril esinevatele siseenergiatele, siis nimetatakse aeglustatud neutroneid vahel ka soojuslikeks
Bekerell- Aktiivsuse ühik, näitab seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Mida rohkem tuumamuutusi aines toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Võrdlus Tšernobõli tuumakatastroofiga Tšernobõli tuumakatastroofis hukkus 29 inimest terava radiatsioonidoosi tagajärjel, Fukushimas niisuguseid ohvreid ei olnud. Fukushimas ei lennanud õhku Tšernobõli sarnaselt reaktor, Fukushima reaktorid said üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja reaktoritest paiskus välja vähem radioaktiivseid aineid. Fukushimas reageeriti väga kiiresti, inimesed evakueeriti kiiresti Tagajärg 12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt INES skaalal, millel on seitse astet. 1-3 loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Tuumaenergiaga elektri tootmine on tänapäeval üldlevinud: Lääne- Euroopa riikides moodustab tuumaenergia teel saavutatud elektrienergia umbes 78% üleriigilisest tootmismahust. Kuid tuumaenergeetikal on ka miinused- avarii korral juhtunud keskkonnakatastroof rikub piirkonna elanikele kasutuskõlbmatuks aastateks. II maailmasõjas leidis see tehnoloogia kasutust ka suuresti sõjanduses, mis tõi kaasa palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest. Tuumaenergia kasutamine kogub populaarsust eelkõige arenenud riikides, kuna peale suure ja kalli arendustöö, on tegu ka suhteliselt loodustsäästva alt...
Tsernoboli tuumajaamas testiti reaktori töö võimsust, aga tekkis rikke ning vardad vajusid välja. Kuna vardad asusid reaktori all mitte peal. Lõhustumist ei suudetud tagasi hoida. Tuumade pooldumine indentsiivistus ja reaktor ei pidanud vastu ja plahvatas. Tänapäeval käivad vardad pealt poolt sisse, et rikke korral ei jääks vardad välja vaid sisse. Uus tehnoloogia kõrvaldab mured seoses tuumajäätmetega. Soomes on kasutusel teise põlvkonna reaktorid, suurtmates riikides nagu USA ja Hiina ehitatakse kolmanda põlvkonna reaktoreid. Neljanda põlvakonna reaktoreid ei ole ootada enne 2040 aastat, sest vastav tehnika puudub. Selle põlvakonna reaktor peaks suutma hävitada või siis ümbertöödelda alfakiirgavaid nukleiide, mis on kõige ohtlikumad. Nii laheneks tuumajäätmete probleem. Soomlased on ehitanud oma hoidlad nii, et hiljem saaks jäätmed maa alustest hoidlates välja võtta, kui peaks avanema võimalus nende taaskasutamiseks.
Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritakse ligi 40 miljonit inimest. Kasutatud tuumakütuse vardad reaktoriüksuses 4 on kriililises olukorras. Need on ladestatud jaama ülemise korruse paakidesse ja paakide kontrukutsioonid said kriisi tagajärjel kannatada. Kasutatud kütus vajab jätkuvat vesijahutust, vastasel juhul põleks varraste tsirkooniumkate õhu käes ja käivituks ahelreaktsioon. Tulemuseks oleks, et kõik reaktorid ja kütusepaagid väljuksid kontrolli alt ja Põhja-Jaapan muutuks elamiskõlbmatuks + saaste mujal maailmas oleks massiline. Kütusevardad paigutati paakidesse ajutise lahendusena, kuna nende transportimine on tülikas ja kulukas juba kontrollitud situatsioonis. Praegusel juhul on kahjustatud paakide konstruktsioon. Mereveega jahutamine on põhjustanud korrosiooni, kogu hoonekompleks vajub aeglaselt(ebastabiilne), hävinenud on kraanad ja juhtimisüsteemid.
Rootsi (~50%) USA (~20%) Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaelektrijaamade tüübid · 4 tuumareaktorite põlvkonda * I põlvkonda enam ei kasutata ja IV veel lähema 15 aasta jooksul tootmisküpseks ei saada. * Töös on enamasti II põlvkonna ja üksikud III põlvkonna reaktorid. II põlvkonna reaktorite tüübid (arvukuse järgi): * surveveereaktor PWR ja WWER * keevveereaktor BWR * surveraskeveereaktor PHWR või CANDU * täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR * kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK * kiire reaktor FBR Väljaarvatud FBR, on kõik ülejäänud aeglastel neutronitel töötavad reaktorid, mis kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku või 235U suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238U
energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati
Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks on uraani vajalik rikastusprotsent oluliselt kõrgem, ulatudes 90%-ni. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas
hakata ja neid üritatakse kahjutuks muuta. Need jäätmed on radioaktiivsed ja neid muudetakse kahjutuks sellega, et need maetakse maa või vee alla eraldi konteineritega. Need konteinerid võivad katki minna ja radioaktiivne aine nendest välja tulla, kahjustades keskkonda ja elusloodust. Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. Need suured reaktorid, mis on endiselt radioaktiivsed, tuleb ära kahjutustada: kas maha matta või ära vedada, aga kuhu? Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda. Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad
tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Maailmas kaetakse tuumaenergiaga ca 18% elektrienergia vajadusest, paljudes riikides, nagu näiteks Prantsusmaa, Leedu, Belgia, Slovakkia, on tuumaenergia osatähtsus oluliselt kõrgem. Töötavate tuumareaktorite arv maailmas on ületanud 440 piiri, intensiivne tuumareaktorite ehitus käib Hiinas, Jaapanis, Koreas ning Taivanil, aga ka Venemaal, Slovakkias, Ukrainas ja mujalgi. Tänapäeval ehitatavad reaktorid omavad nii passiivseid kui ka aktiivseid ohutussüsteeme. Passiivsed süsteemid võivad ilma välise juhtimise ja elektritoiteta olla ohutult avariiolukorras pikka aega. Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm
Praegu kõneldakse, et selliseid kohustusi ei teki, kuid need pole välistatud, sest vana jaama demonteerimiskulud Ignalinas on ilmselt suuremad kui uue jaama ehituskulud ja vaevalt Euroopa Liit neid kulusid kõiki korvab. Sellise suure tuumajaama nagu Ignalina ohutut ja odavat demonteerimist maailma tuumaenergeetika ajalugu ei tunne. Paldiskis töötasid meil 70 ja 90 MW võimsusega reaktorid, mis seisatati 1989. aastal. Tuumavardad viidi Venemaale 15. oktoobril 1994 ja tühjad saastunud reaktorid kaeti betoonist sarkofaagiga. Need jäävad ohtlikeks veel pikaks ajaks. Hiljuti toimus vabariigis riigihange, mille võitis AS Eviko, kes 20,6 miljoni krooni eest osaliselt lammutab ja seejärel ehitab ümber endise Paldiski tuumaobjekti peahoone. Kuid Paldiski ja Ignalina reaktorite võimsused erinevad nagu kärbes elevandist. Eestisse ehitatava tuumajaama puhul lammutuskulusid ei ole ja see teeb objekti ehituse paljukordselt odavamaks Leedu jaamast
reaktsioon, selle reaktsiooniga või tuumajaamaga. 4. Kahjustused peavad otseselt olema seotud radioaktiivse materjaliga. Kuulsamad tuumakatastroofid Kõike kuulsamad tuumakatastroofid olid: Tsernoboli katastroof, SL-1 katastroof, Three Mile saare katastroof, Windscale tulekahju ja Mayak katastroof. Õnnetuse kategooriad 1. Kriitiline õnnetus- kogemata tekkinud ahelreaktsiooni mille tulemusel tekib õnnetus. 2. Decay Heat- reaktorite jahutamisel tekib viga ja reaktorid kuumenevad üle tekitades kahju. 3. Transport- radioaktiivse aine transportimisel tekkinud kahju. 4. Varustuse õnnetus 5. Inimviga 6. Kadunud kütus- radioaktiivse kütuse kadumine Statistika Maailmas on 438 tuumareaktorit(2000) ja need annavad u. 16% maailmas toodetavast energiast 83% sellest on omakorda toodetud lääneriikides. 2000. aasta lõpuks tootsid kõik tuumajaamad kokku 2447.56 terawatt tundi elektrit. Arvestatakse et tuumajaamade toodetav energia kasvab aastas 0
Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil
Jaapan on Aasia mandrist itta Jaapani riigikord on jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse konstitutsiooniline ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. monarhia. Tema lähimad naabrid on Lõuna- Valitsemissüsteemi aluseks Korea, Hiina ja Venemaa. on Põhiseadus (Kenpo), Pealinnaks on Tokyo mis kehtestati 1947. a. Jaapani Fukushima pärast II Maailmasõda. tuumaelektrijõujaama reaktorid Tokyot raputas hiljuti süttisid paisates õhku radioaktiivsust maavärin,sellepärast kuumenesid Jordaania Jordaania on riik Läh is- Riigikeel on Araabia Idas. keel territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond,Lõuna- piirkond, Põhjapiirkond ja Idapiirkond Pealinn on Ammn Kambodza Kambodza on riik Kagu- Riigikeel on Khmeeri Aasias Indohiina keel poolsaarel.
Hispaania. Import muutused, turul Peamised import tooted Muutused vastava toote Peamised riigid, kust impordis 2004-2008 %-des imporditakse algaasta suhtes Rongid ja trammid 32,9% Brasiilia 61,2%, Mehhiko 5,33% Boilerid, tuuma reaktorid 40,6% Brasiilia 21,6% Hiina 18,4% Elektroonilised seadmed 41% Brasiilia 29% Hiina 22,7% Mineraalõlid ja kütused 22,3% Areas 36,3% US Ameerika 13.3%
Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on kavas mõõta turbiini vibratsiooni ja katsetada turbiini tühikäigupööretel. Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle. 25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendam...
Ka nemad on bioloogilised robotid.Täpselt nagu need mehed,kellele lubati raha,suvilat,sõiduautot ,eluaegset pensioni tervele perele, kui nad nõustuvad et avada tühjendusventiil.Leidusid vabatahtlikud.Neil õnnestus ventiil avada ja neile anti seitse tuhat rubla.Unustati suvila,sõiduauto ja muu .Neile anti lihtsalt seitse tuhatu rubla,ometi ei teinud nad seda raha pärast.Samal ajal saadetadakse tuumajaama alla kaevurid,et jahutada reaktorid,mis jätkuvalt kuumeneb .Kardetakse väga ,et kõrgenenud temperatuuri tõttu praguneb pinnasi ja sulav grafiit puutuks kokku maa-aluste veekihtidega mis põhjustakstermotuumplahvatuse ning sellele järgneva ahelreaktsiooni.Kahekümnekordse Hirosima. Seepärast nimetatakse Ida- Ukrainasse Donetsikisse,mägisesse sõekaevanduste piirkonda kaevureid otsima.Neile antakse erikorraldus ehitada tunnel,et juhtida sellese vedelat lämmastikku.Arvatakse, et
on soojusenergia muundumise efektiivsus mehaaniliseks energiaks (ning seega elektrienergiaks) madalam kui fossiilsete kütuste põletamisel. Protsess stabiilseks toimumiseks, peaks iga tuuma lõhustamise kohta saadud neutronitest üks osalema tuumalõhutamise ahelreaktsioonis. Suuremaks keskkonnaprobleemiks on radioaktiivsete jäätmete utiliseerimine (mis jäävad surmavateks veel tuhandete aastate jooksul). Oma ressurssi väljatöötanud reaktorid vajavad järelvalvet veel 30-100 aasta jooksul enne kui neid võib demonteerida. Peale Tsernobõli katastroofi (1986. aasta aprillis) kerkisid teravalt esile ka reaktorite ohutuse probleemid. Ka radioaktiivse tooraine tootmine ning transport on äärmiselt ohtlikud. 11. Nimetage faktorid, mis mõjuvad raskmetallide liikumisele geosfääris. Seletage. Raskmetallide liikumine geosfääris on oluline, kuna raskmetallid võivad reostada põhjavett.
Viimaste eriomadused on: termiline püsivus ,külmakindlus, keemiline püsivus hapete ning leeliste suhtes jne. Üldotstarbelised: Butadieen ,Butadieen-stüreen jt Eriotstarbelised: Butüül jt. Vaatame näitena SBR tootmist .Tegemist on kopolümerisatsiooni protsessiga. .Butadieen ja stüreen suunatakse segistisse. Eraldi valmistatakse emulgaatori vesilahus, mis suunatakse samuti järjestikustesse reaktoritesse . Selle aja jooksul, mil segu läbib järjestikused reaktorid, reageerib ära ca 60% toorsegust laateksi moodustumisega. Valmissegu drosseldatakse ning suunatakse aurutuskolonni ,kus eraldatakse reageerimata jäänud stüreen ja butadieen. Laateks filtritakse ning suunatakse töötlemisele . Saadakse geel, mida pestakse veega ning suunatakse lintpressile. Saadud toorkautsuki lint kuivatatakse kuuma õhuga, puuderdatakse talgiga ning rullitakse. 29. Kummitoodete saamine Kumm erineb kautsukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid
ebakindlad? Tšernobõli avarii 12000 käiduaastat. Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja põhjustas tohutult palju ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda hukkunuid. võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on nad palju usaldatavamad kui 1986. a. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski Lääne- tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris. Kas tuumaenergia on liiga Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe kallis
nõuab mõnevõrra keerukamaid juhtarvutiprogramme. Nende puuduseks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril, põhieeliseks aga parem reguleeritavus. Ohutusmeetmed aktiivtsooni sulamise vastu on samasugused nagu survevesireaktorite korral. Raskevesimoderaatoriga ja -soojuskandjaga survevesireaktoreid (CANDU-reaktoreid) oli maailmas 2006. aasta keskel 29. Need reaktorid on välja töötatud Kanadas (nimetus CANDU tuleb sõnadest Canada Deuterium Uranium) ja võimaldavad raske vee D2O paremate moderaatoriomaduste tõttu kasutada tuumkütusena looduslikku (rikastamata) uraani. Reaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa
on raske avastada. Tuumaelektrijaamad maailmas Euroopas on 18 riigil tuumaelektrijaamad. Soome ja Rumeenia kavatsevad hakata ehitama veel uut. Maailma võimsam on Jaapanis Kashiwazaki Kariwa (2008) kontsern Toshiba tuumaelektrijaam, kus on ekspluatatsioonis 5 keevavee reaktorit (BWR) ja 2 täiustatud keevaveereaktorit (ABWR), summaarse võimsusega 8,212 GWe. Aatomielektrijaamad klassifitseeritakse vastavalt seal paigutatud reaktoritele: o soojus neutronitel töötavad reaktorid, kus kasutatakse spetsiaalseid neutroni aatomituuma aeglustajaid; o kergel veel töötavad reaktorid; o grafiitreaktorid; o kiirete neutronite reaktorid; o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks; o ainult soojusenergia tootmiseks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
suudetud kuidagi kontrolli alla saada. (Inimesed evakueeriti sealt ümbruskonnast suhteliselt kiiresti ja kõigist liiduvabariikidest hakati inimesi sinna päästetöödele ja koristustöödele organiseerima. Enamus pidid minema sunniviisiliselt nn. kordusõppused sõjaväes olnutele.) Katastroofi piirkonnas oli väga suur saastatus see mõjutas inimeste tervist ja elu 1000 km kaugusele. 2. Reaktorid plahvatasid põhjustades suure katastroofi. Pauk käis öösel ning alguses inimesed ei teadnudki, kui tõsine asi on juhtunud. Tuumapilv levis Euroopa riikidesse, kuid kõige rohkem said kiiritusega kokku ikkagi Ukraina ja selle lähiümbruses olevad elanikud. 3. Tuumareaktor kuumenes üle. Otsustati katsetada varugeneraatoreid, kuid need ei saanud oma jahutuse tarvis elektri tootmisega hakkama. Suurel kuumusel aurustunud vesi puutus
" Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90. aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4] Pakri poolsaar Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks sõjaväebaasi (Leetse I & II) Lõuna- ja Põhjasadam, torpeedobaas, Laoküla miiniladu, distsiplinaarrood, piirivalveüksustuumaallveelaevnike õppekeskus ja tuumareaktorid (70 ja 90 MW). Reaktorid peatati 1989. aastal ja kütusevardad viidi Venemaale 1994. aasta oktoobris, kuid radioaktiivne saaste püsib veel aastaid. Lisaks radioaktiivsusele esines baaside alal tugev naftareostus, pärast taasiseseisvumist likvideeriti kokku 12 000 m3 reostust, mis sisaldas 400 tonni masuuti. Paldiski keskkatlamaja mahutilekete tõttu tungis aastatega paelõhedesse tuhandeid tonne küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka
rakendamine. Reas maades on välja töötatud nn ohutu tuumareaktor. See on reaktor, mis omades passiivseid ohutussüsteeme, on võimeline ilma välise juhtimiseta ja ilma välise energiavarustuseta olema ohutult avariiolukorras pikka aega. Seisuga 1.08.2010 oli maailmas 440 töötavat tuumareaktorit koguvõimsusega ligi 376 GWel (umbes 85% maailma tuumaenergeetika võimsustest on 16 OECD maal). Nendest 253 olid PWR tüüpi kahekontuurilised kerge vee reaktorid, 94 BWR tüüpi keevad kerge vee reaktorid 86(113) Tu um a e le k t r i osa t ä h t su s 0%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
