Ruuteri seadistamine 1. Tee ruuterile restart (hoia mingi terava asjaga 10 sek.) Võta ruute 10 sekundiks vooluvõrgust välja. Kui sul on tutikas ruute mida pole ennem kasutatud siis sa ei pea seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele
full control. Samm 6: Teise arvuti My Network Places vaate alt saame valida View workgroup computers. Sinna peaks ilmuma tolle arvuti nimi, millisele me lõime jagatud kausta. Teeme ikoonile topeltklõpsu ja sisestame kasutajanime (by default on see Administrator) ning parooli. Samm 7: Loome kausta mõne faili ja palume õppejõul ülesannet kontrollida. Samm 8: Viia ära keerupaari kaabel ja tuua kohale neli tavalist võrgukaablit. 2 Ühendage kolm arvutit internetiga läbi traadiga ruuteri. 2.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) 2.2 Seadistage arvutite IP aadressid. 2.3 Logige sisse ruuteri seadistuse veebiliidesesse. 2.4 Häälestage ruuter. 2.5 Demonstreerige internetiühenduse toimimist. Tarvikud: makett 3COM ruuteriga (võite ka mõne teise valida, kuid juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate
...................................................................... 4 Kasutatud kirjandus.................................................................................................... 5 NAT ja PAT Mis on NAT? NAT ehk Network Address Translation ehk võrguaadresside teisendamine/transleerimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega. NAT annab organisatsioonidele suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ühtlasi
Loodud kataloogile Parem klps>Properties>Sharing>Share this folder>Permissions>Allow linnukesed kigile. OK>OK 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. My Computer>My Network Places>View workgroup computers>Topeltklps soovitud arvutile> Kasutajanimi: administrator Parool: enne sisestatud parool (selle arvuti parool milles asub kaust. Kaust tehke arvutisse millele on loodud parool, kui ei loonud kigile) 2. hendage kolm arvutit internetiga lbi traadiga ruuteri. Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega ruuter, lessandes on eldud et kasutage traadiga ruuterit. Kik ruuterid on traadiga, 3COM'il on lihtsalt WiFi vimalus mida me ei kasuta.) Arvutid hendage LAN portidesse ja Switchist tulev kaabel WAN porti (toite juhtme krval olev auk). Switch asub akna juures. Tehke ruuterile reset, et kindlustada, et kik ttaks. Selleks: 1) hendage lisaks kigile muudele juhtemetel lahti ka toitejuhe 2) hendage he otse patch kaabliga (mitte ristkaabel) kokku 1 ruuteri LAN
RSSI received signal strength indicator saadava raadiosignaali tugevus WiFi wireless fidelity juhtmevaba tehnoloogia 4 SISSEJUHATUS Järjest levinumaks muutuvad traadita seadmed, millega on mugav juhtmevabalt võrku ühendada. Traadita internetti eelistatakse selle mugavuse tõttu tihti ka kodustes majapidamises, vaatamata mõningasele ühenduse kvaliteedi langusele. Käesoleva töö eesmärk on uurida ruuteri Thomson TG784 WiFi signaali levimist ühekorruselises ligikaudu 160m2-suuruses majas, et välja selgitada, mis mõjutab WiFi signaali ja kuidas on võimalik ruuterist maksimum võtta ehk saavutada võimalikult tugev signaal maksimaalselt suurel alal. Töö raames analüüsitakse sülearvutisse jõudvat WiFi signaali erinevatel kaugustel ruuterist ning erinevate materjalide ja objektide paiknemisest sülearvuti ja ruuteri vahel tulenevaid signaali tugevuse kõikumisi. Lisaks uuritakse
RSSI received signal strength indicator saadava raadiosignaali tugevus WiFi wireless fidelity juhtmevaba tehnoloogia 4 SISSEJUHATUS Järjest levinumaks muutuvad traadita seadmed, millega on mugav juhtmevabalt võrku ühendada. Traadita internetti eelistatakse selle mugavuse tõttu tihti ka kodustes majapidamises, vaatamata mõningasele ühenduse kvaliteedi langusele. Käesoleva töö eesmärk on uurida ruuteri Thomson TG784 WiFi signaali levimist ühekorruselises ligikaudu 160m2-suuruses majas, et välja selgitada, mis mõjutab WiFi signaali ja kuidas on võimalik ruuterist maksimum võtta ehk saavutada võimalikult tugev signaal maksimaalselt suurel alal. Töö raames analüüsitakse sülearvutisse jõudvat WiFi signaali erinevatel kaugustel ruuterist ning erinevate materjalide ja objektide paiknemisest sülearvuti ja ruuteri vahel tulenevaid signaali tugevuse kõikumisi. Lisaks uuritakse
DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli edasiarendus. b. Protokoll, mis defineerib automaatse IP seadete edastamise. IP seadeid DHCP klientprogrammidele jagab DHCP server. Laboris kasutatavates ruuterites on DHCP serveri funktsioon sisse ehitatud. Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada. 6. Mis on NAT (Network Address Translation) ja kuidas see töötab? a. Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu
DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1
administraatoril. Muuda see port 200 Järgmises aknas vajuta Install, ja pärast installimist – close. Nüüd ilmub selline aken. Sisesta parool, mida sa peaksid meeles pidama, et administraatori serveritele ligipääseda. Siis tee linnuke parooli lahtri alla kastikesse. Pärast seda vajuta ok. Sisesta uus parool Tee linnuke Nüüd peame vahelduseks ära seadistama ruuteri ja firewalli. Ma saan anda järk järgult õpetuse vaid TP-Link ruuterile. Teiste ruuterite kohta soovitan uurida järk järgult õpetuste jaoks selliselt leheküljelt nagu http://portforward.com/english/routers/port_forwarding/routerindex.htm. Seal peate te üles otsima oma ruuteri, koos versiooniga ja vastavalt juhendile seadistate ruuteri. Kui on abi vaja, võib võtta vabalt kontakti Karl Hendrik Bachmanniga. Kõigepealt peab teil olema lubatud internettipakkuva firma poolt portide avamine
5,2 Ghz ja võimaldab kiirust kuni 54Mbit/sek. WiFi kasutab standardit IEEE 802.11, mis jaguneb omakorda b, a, ja g ning kombinatsiooni a/b või a/g. Standardid sobivad kokku kasutades alljärgnevalt: WiFi võrgu tüüp Kandesagedus Max kiirus Kokkusobivus 802.11a 5GHz 54Mbps 802.11a üksnes 802.11b 2.4GHz 11Mbps 802.11b või g 802.11g 2.4GHz 54Mbps 802.11b või g Tabel nr. 1 WiFi ühendus luuakse ruuteri ja arvuti vahele. Läbi ruuteri on arvutid omavahel ühendatud ning kui ruuter on ühendatud interneti võrku, saab luua ka interneti ühenduse. (WiFi..., 2007) (Wikipedia..., 2007) WiFi Alliance teatas 25. septembril käesoleval aastal, et turule on tulemas uued seadmed, mis kasutavad standardit IEEE 802.11n. Nad ennustavad, et aastaks 2012 kasutavad seda standardit 95 seadet sajast. (Next..., 2007). TRAADITA ÜHENDUSE TURVALISUS Teatavasti saab raadiolaineid kinni püüda
5) : Use the following IP aadress Use the following DNS server addresses. 6) IP aadress 192.168.0.<81..95> Subnet Mask 255.255.255.0 OK Close . 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1) My documents , . Properties, Sharing Share this folder Maximum allowed Permissions Full control . 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. , ( ) . , . 2. Ühendage kolm arvutit internetiga läbi traadiga ruuteri. 2.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) cross 4 . 3 LAN , WAN Switch ( ). 2.2 Seadistage arvutite IP aadressid. 1) IP Control panel Network connections Local area Properties. 2) «The connection uses the following items:» TCP/IP, Properties. 3) : Use the following IP aadress Use the following DNS server addresses. 4) IP aadress: 192.168.1.<81..95> Subnet Mask: 255.255.255.0 Default gateway: 192.168.1.1
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus
Viimased kaks DNS vastust defineerivad ttu.ee alamdomeene video.ttu.ee ja sise.ttu.ee. 3: Who has 192.168.1.64? Tell 192.168.1.254 ruuter (.254) küsib üle kogu võrgu (broadcast), missugune MAC aadress kuulub IP-le 192.168.1.64. Päringut on vaja, kuna ruuter vajab MAC aadresse liikluse suunamiseks. 4: 192.168.1.64 is at 00:1d:09:da:34:a1 vastava IP-ga masin (minu arvuti) vastab, et temal on MAC aadress 00:1d:09:da:34:a1 17: Minu arvuti küsib ruuteri käest, missugune IP kuulub aadressile www.ttu.ee. See on vajalik, kuna võrguseadmed suhtlevad IP-dega, mitte meile tuttavate www-tüüpi nimedega. www-kuju on vaja lihtsalt inimesele arusaadavama ja meeldejäävama esituse jaoks. 19: Ruuter vastab, et sellele aadressile vastab IP 193.40.254.185 2. TCP ühendused 2.1. Defineerige TCP pakettide leidmiseks display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid TCP pakette, mis on seotud teie valitud
me arvuti ühendame. See seade võib olla switch või ruuter Ühendamiseks kasutame võrgukaablit Võrgukaablil on pistik mis sobib võrgupessa Võrk Kasutatakse ka võrgukaarte, mis loovad ühenduse raadiolaineid kasutades Neid kutsutakse ka WIFI kaardiks WIFI levib aktiivseadmest tavaliselt mõnesaja meetri kaugusele. Ruumides levib ta tavaliselt läbi paari seina Võrk Kohtvõrk ühendatakse Internetiga ruuteri abil Ruuteri WAN pesa ühendatakse modemiga. Ruuteri LAN pesadesse ühendatakse arvutid või jagamisseade. Ruuterid oskavad arvutitele jagada automaatselt IP aadresse ( seda nimetatakse DHCPks)
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks
Helistasin mobiililt lauatelefoni peale <104> <101> ning teises suunas. Kõnekvaliteet oli hea. Ilmselt kasutatakse hea koodek. Helistasin <104> <102> ning ka vastupidi. Kõnekvaliteet oli sama hea. Seega kõik seadmed lokaalvõrgus on PBX süsteemiga ühendatud ning ka toimivad. Nüüd ma üritasin ühilduda Trixbox masinaga välisvõrgust, kasutades selleks EMT interneti teenust. Laadisin alla X-lite klient ning panin SIP konto settingutes ruuteri välise IP aadressi. Telefon viskas ette teate: ,,501: server doesn't support this application". Vaatasin ruuteri lehel ,,event logs" ning leidsin, et päring jõudis kohale, kuid ruuter vastas et VoIP teenust ei toetata. Seejärel üritasin SIP sissetulev trafik ning RTP trafik suunata sülearvutisse, milles jookseb Trixbox. Selleks lülitasin välja tülemüüri ning panin, et kõik sissetulevad päringud antud portide vahemikus: 5060-5070 [SIP], 8766-35000 [RTP] suunaks aadressile 192.168
• WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on ruuteri signaal kaugemal ruuterist WiFi turvalisus • Kui turvaline on wifi kasutajale • Mida on tehtud, et oleks turvaline kasutada • Kas on olemas paroolid ja kui kättesaadavad need on kasutajale Uuritavad avalikud WiFi võrgud • Tartu Kaubamaja: Dedi WiFi Digimaailm WiFi • Tasku Tasku/ Dorpat WiFi • Lõunakeskus Lõunakeskus avalik WiFi Testide teostamine • WiFi kiiruse testid teostati kolme erineva leheküljega 1. www.Speedtest.net 2. www
2. oranz 3. valgeroheline 4. sinine 5. valgesinine 6. roheline 7. valgepruun 8. pruun 1.5 Alustamine Kui oled välja mõelnud millise kaabli teed on aeg paika panna millise standardi järgi teed ( A või B) . Kui teed pööratud kaablit tuleb teha sul mõlemad standardid. Pööratud kaablit oli vaja selleks, et ühendada omavahel erinevaid arvuteid. Kui teed otsekaablit pead valima kas teed A- või B standardi järgi. Otsekaablit oli vaja selleks, et luua andmeedastus ruuteri, switchi ja arvuti vahel jne. 1.6 Pöördkaabli tegemine Kõigepealt lõika endale sobiv kaabli pikkus ( soovitatavalt vähemalt 2-5 meetrit). Seejärel eemalda tangidega Kaabli peamine kiht nii, et sees olevad juhtmed jääksid terveks ( umbes 2 cm suuruselt). Seejärel haruta lahti kõik juhtmed omavahel. Seejärel painuta neid sirgemaks. Nüüd pane paika õige värvide järjekord ( Vaata värvikoode) oletame, et teed esimese otsiku A standardi järgi seega vaata A standardi värvikoodi
elektronposti, ajaplaneerimise ja muid programme. WAN (laivõrk) Tavaliselt: hõlmavad suuremat ala; kuuluvad mitmele organisatsioonile; kujutavad kommunikatsioonivõrku, sidesõlmede ning ühenduskanalitega. Vahest on kasutuses ka graafiteooria mõisted: vastavalt tipud ja servad. Ruuter e marsruuter (router) Ruuter e marsruuter (router) tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Ruuter on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid. Ruuteri reziimis WAN seadistused tuleb sisestada ISP- lt saadud informatsiooni põhjal. LAN seadistustel selliseid piiranguid ei ole. WAN ühenduse saab kohtvõrgu kasutajate juurdepääsu piiramiseks välja lülitada. Maskeraadiseadistus võimaldab kasutada ruuteri NAT (Network Address Translation) võimalust
teise. Wi-Fi seadmed on laialdaselt kõigile kättesaadavad poodides ja kuna konkurents seadmete tootjate vahel on suur, on hind mõistlikult madal. See, et Wi-Fi on erinevate standartite kogum, on ka väga tähenduslik eelis, sest see tähendab, et sama Wi-Fi aparatuuri on võimalik kasutada erinevates maailma riikides. 4. Puudused Kõige suurem puudus on Wi-Fi leviala piiratus. Tavalise 802.11b või 802.11g standardit toetava ruuteri funktsioneerimisraadius on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Ja elektromagneetilist kiirgust kiirgavad seadmed, näiteks mikrolaineahi, mis on paigaldatud Wi- Fi aparaatide vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada. Wi-Fi signaali on võimalik võimendada, lisades seadmele suurema antenni. Muu hulgas, Wi-Fi sagedusala ja kasutuspiirangud erinevates riikides on erinevad. Näiteks paljudes Euroopa riikides on lubatud veel kaks täiendavat kanalit (kokku 13 kanalit)
Ta võib enne saadud segmenti tükeldada vajadusel ehk tavaliselt tehaksegi segmendid väiksemateks datagrammideks. Võrgukihi funktsioonid: 1. Peavad ära määrama tee, kuhu pakett edasi saata ning iga ruuter teab, millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist
serverisse nt. antud juhul ttu.ee või tlu.ee. Info liigub serverisse ja sealt tagasi ning meie saame teada infoedastus kiiruse ehk siis kui kiirelt me sealt serverist infot kätte saame. 5. Traceroute- näitab marsruuti käsu andmisest kuni lõpp-punkti jõudmiseni(vahepealsed IP-d, vahelejäävad ruuterid, nimesid, liikumise aegu jm). Mtr näitab tabelina(võrdlusena) marsruuti algkohast lõppkohta. Rohkem ruuteri nimesid, annab parema ülevaate. Lihtsamalt jälgitav. Traceroute> Mtr> 6. Nimi Host Dig nslookup Example.com 208.77.188.166 208.77.188.166 208.77.188.166 Example.net 208.77.188.166 208.77.188.166 208.77.188.166 Example.org 208.77.188.166 208.77.188.166 208.77.188.166 Minu IP local -> 192.168.252.186 Minu IP www->193.140.252.132
Internetipõhised telefonid (Voice over Internet Protocol) on üha populaarsemad, peamiselt seetõttu, et nendega üle interneti tehtavad kõned maksavad väga vähe või üldse mitte midagi (kui internetiühenduse kulu välja arvata).Koduvõrgu kaitsmiseks internetist tulevate rünnakute eest on vaja tulemüüri. See võib olla nii operatsioonisüsteemi enda sisseehitatud tulemüür, kuid veel parem on tulemüüri funktsionaalsusega ruuter. Selle konfigureerimine sõltub konkreetse ruuteri margist, traadita võrgu puhul on paljud seaded universaalsed. Traadita võrgu kasutajate arv läheneb jõudsalt sajale miljonile, ja mitte ilmaaegu. WiFi-t on väga mugav ehitada traadita võrk ei nõua kapitaalmahutuslikke töid kaablivedamise näol, seda on lihtne paigaldada ja vajadusel laiendada. Kasutaja ei ole füüsiliselt seotud oma kindla töölauatagusega, uude võrku saab lülituda vähem kui minutiga.
jõuab. Kui “järjekorras” vaba ruumi pole läheb pakett kaotsi - ära visatud pakett = suurem võrgukoormus. Transmission delay e paketi võrku saatmiseks kuluv aeg - Sõltub kanali enda kiirusest. Kui pakett on X bitti pikk ja edastuskiirus Y bit/s, siis kulub aega X/Y sekundit. Propagation delay e andmete liikumise aeg - Signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edasutusmeediast. Kui L on kahe ruuteri vaheline kaugus ja M on edastuskiirus, siis viide on L/M (millisekundites). Ehk meediumi viide, aeg, mis kulub pakettidel sidekanalis liikumiseks. Seega üldine delay on summa neist neljast. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Kirjutan teile ilusa inglise keelse teksti sest...okei kui ma mõtlen välja mis-mis on, siis tõlgin ära ka. Iga kümnendit peab oskama iseloomustada! 1961-72 The importance of computers began to rise in the 60s, so only now did people start to
S mW 0.0001 N mW 10-8 Algandmed: W = 0,1 MHz S = -40 dBm SNR=40 dB - signal to noise ratio 1)Arvutan signaali müra suhte kordades (S/N): SNR(dB) = 10log10(S/N) 40 = 10log10104 S/N = 10 000 2)Arvutan edastuskiiruse R: R=0.1*log2(1+10 000)=log(10 001)0.1/log2=1.3 Mb/s 3)Leian S (mW): S=10-40/10 = 0.0001 mW 4)Leian N (mW): 10 000 = 0.0001/N N=0.0001/10000=10-8 mW 5)Leian N (dBm) N=10log(10-8 )=-80 4. Kokkuvõte Tutvusime WLAN ehk WIFI seadmetega, saime ühe ruuteri ise ära seadistada. Said tuttavaks erinevad WLAN infoedastusstandardid. Pingimisest järeldasime ka, et kaabliga oleks ühendus ikkagi kiirem, kui WIFIga, aga sellegipoolest WIFI mugavam. Shannoni valem näitas ära seosed ribalaiuse, andmeedastuskiiruse ning signaali ja müra suhte vahel.
määrab oodatud teenuse taset. Iga klaasi raamides paketid töödeldakse vastavalt nõuetele, määratud teenuse kvaliteediga. Traafik jagatakse piiratud klasside arvule või ,,käitumise gruppideks" (behavior), mis annab võimalust teenuste diferentseerimiseks. DiffServ mudeli plussid on selles, et see tagab ühist arusaamist kuidas peab traafikut töödelda. Ning see jagab traafikut suhteliselt väikeseks klasside arvuks, selle asemel, et eraldi analüüsida iga andmevoogu eraldi. Iga ruuteri võrk on konfigureeritud eristada traafikut vastavalt tema klassile. Iga traafiku klassi saab juhtida erinevalt, tagades sooduskohtlemist kõrgema prioriteediga traafikule võrgus. DiffServ-i mudel ei sisalda ette tehtud otsuseid, missugust traafikut tuleb eelistada, see on võrgu operaatori töö. DiffServ lihtsalt annab raamistiku, et traafikut oleks võimalik klassifitseerida ja diferentseerida. Aga DiffServ soovitab standardiseerida traafiku klassid
lahti murda. Palju suurem probleem sellest on, kui tiheda asustusega piirkonnas on mitmeid vaikimisi seadetega saatjaid. Sellises olukorras võivad tundlikud andmed sattuda kergesti naabervõrkudesse. Saatjate füüsiline asukoht Wifi saatjaid ei turvata just tihti ümbritseva keskkonna eest. Kui saatja ei asu just kodus kapil, siis on alati võimalik, et kerge ligipääsu korral võib leiduda keegi kolmas inimene, kes ruuteri konfiguratsiooni saab muuta, või ennast võrgu vahelüliks otsustab hakata. See muidugi eeldab kellegi kuritahtliku käitumist ja ega me keegi ei ole selle eest kaitstud. Sellised ohud on probleemiks paljude avalike kohtade Wifi saatjate puhul. Ebapädevad kasutajad üles seadmas arvuteid ja arvutivõrke Selline grupp inimestest koosneb inimestest, kes ei ole teadlikud riskidest ja seetõttu eiravad turbemeetmeid, mida ühe Wifi võrgu loomisel peab arvestama. Selleks
suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini jälle reserveerimispaketikord jne. 29. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks
otseselt ka kaasatud ühenduse loomisesse, vastupidiselt transpordi kihile, kus ühenduse loomisesse on kaasatud ainult lõpp-punktid. Datagramm võrgud erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP'sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP'de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad pakettid läbida erineva teekonna. 27. Marsuutimine Võrgukiht peab otsustama, millise teekonna pakettid läbivad. Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" tee alguspunktist lõpp-punkti. Headuse mõõtmine võib käia mitme mõõtme järgi, näiteks hinna, usaldusväärsuse, teekonna pikkuse, delay'de jms järgi
Enne seda võib arvuti teha veel ka restardi, kuid mitte alati. Ekraanile tuleb tekst: Welcome to Microsoft Windows. Vajuta all paremal olevat nuppu Next Samm 19 Nüüd tuleb valida, kuidas sa selle arvutiga internetti pääsed. a) Yes, this computer will connect through a local area network or home network [arvuti on osa suuremast võrgust] b) No, this computer will connect directly to the Internet [arvuti pääseb otse internetti] Kuna mina ei pääse otse internetti, vaid läbi ruuteri, valin esimese valiku ehk selle mis algab fraasiga Yes, ... Valik tehtud vali Next Teise valiku puhul saab oma Dial-Up või PPPoE ühendust seadistada. Seda on vaja siis kui te oma internetiühendust ei jaga või pole osa mõnest suurest võrgust. Siin on vaja ka kasutajanime ja parooli oma Dial-Up või PPPoE ühenduse loomiseks. Samm 20 Siin saate oma Windows XP aktiveerida üle interneti. Seda tuleb teil tahes tahtmata teha. Kui te seda siin ei tee,
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 2 1. Kasutusvaldkond............................................................................................. 3 2.Struktuur.......................................................................................................... 4 2.1 Piirangud.................................................................................................... 5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid.........................................................................................................
automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt. Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem. ADSL modemid, tuntud kui ka DSL modemid on palju kiiremad kui analoog modemid, kuna nad ei ole piiratud telefoniliini kõnesagedusribaga. Ehk siis telefon ja ADSL modem kasutavad liinil erinevaid sagedusi
/// ==> Transmission delay paketi võrku saatmiseks kuluv aeg sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay andmete liikumise aeg signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest
/// ==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi
(Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) Datagrammvõrgud: Tavaline pakettvõrk erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP’sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP’de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad paketid läbida erineva teekonna. o Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“. Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi
Kasutatakse enamasti, kui vähe infot tarvis saata(ATM). Igal paketil "silt"(virtuaalse ahela ID), mis määrab järgmise hüppe(hop). Datagrammvõrgud erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP'sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP'de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad pakettid läbida erineva teekonna. Datagrammvõrgud kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) 27. Marsuutimine
24. TCP koormuse juhtimine + Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse juhtimine ,,ristmikud täis". Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate'i
Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine – „garaažid täis“, koormuse juhtimine – „ristmikud täis“. Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt – transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate’i
arvutikaart või ExpressCard, mis sisestatakse PCMCIA/PC kaardi pessa arvutis. Tuntuim traadita modemite andmekaartide tegija on AirCard, mida tehakse Sierra Wireless'i poolt. USB traadita modemid kasutavad sülearvuti USB pesa, mis on arvutikaardi või ExpressCard'i pesa. Üksikelementidest koosnevad ruuterid võivad omada välist andmekaarti või USB modemit. Nad ise ei ole modemid, aga nende sees võib modem olla või on võimalik ühendada modemit ruuteriga. Üksikelementidest koosneva ruuteri ja traadita modemi vahe on selles, et ruuter lubab paljudel inimestel ühenduda sellega, kui modemid on tehtud ainult ühe ühenduse jaoks. Suurem osa GSM traadita modemid omavad sisseehitatud SIM-kaardi hoidjat nagu näiteks Huawei E220, Sierra 881 jne. Osad mudelid on varustatud ka microSD mälupesaga või omavad lisaantenni võimalust nagu näiteks Huawei E1762 ja Sierra Wireless Compass 885. CDMA versioonid ei kasuta R-UIM kaarte, aga kasutavad selle asemel elektroonilist seerianumbrit (ESN)
suguelundi lähedal, mis võib tekitada viljatust. Harvem kantakse ka rinnataskus, südame lähedal. Helistades hoitakse telefoni vastu pead, mis võib kahjustada aju kaitsevõimet ja tekitada vähki, aga õnneks ei tehta pikki kõnesid ning eelistatakse rohkem sõnumi saatmist. Enne magama jäämist kasutatakse telefoni ning jäetakse see enda lähedale - selline tegevus häirib und ning vähendab selle kvaliteeti. Samamoodi mõjub tervisele kahjulikult ka öösel WiFi ruuteri sees hoidmine. Enda kaitseks tuleks mobiiltelefoni kasutada minimaalselt ning kasutada internetti siis kui seda vaja läheb. Telefoni tuleks võimaluse korral kanda kotis või seal kus ei oleks kokkupuudet kehaga. Magama minnes tuleks mobiiltelefon endast vähemalt nelja meetri kaugusele panna ning eemaldada tehnika voolupistikust. [16] Otsisin informatsiooni ka elektrijuhtmete kahjulikkuse ning elektrinäitude automaatselt teatamisel tekkiva kiirguse kohta.
võrgujuhtme ühenduspesaga mudelid. Kodus mitme arvuti vahel printeri jagamiseks on see küll mugav moodus, kuid võrgutoega printerite hinnad on veelgi kõrgemad. Samas, kui kodus on olemas ruuter või salvestusseade, millel on USB ühenduspesa, siis võib juhtuda, et tavalise USBprinteri saab nende järele ühendada ja pääsete võrguprinteri kulust võrku jagab selle mõnes nimetatud seadmes peituv printserver. Enamik arvuteid tunneb võrguprinteri kas koduse ruuteri või NASseadme tagant kohe ära, aga kui ei tunne, aitab printeriga kaasasoleva tarkvara installimisest igasse arvutisse. Põhieelis võrguprinteril on mitme arvutiga kodus selles, et trükkida saab sõltumata sellest, kas teised arvutid on sisse lülitatud. Tavalise printeri võib ühendada ühiskasutusse, jagades ta näiteks ühe arvuti taha ühendatuna üle võrgu teistele kättesaadavaks, kuid siis
RAMDAC X X Kuvar X X Tuntumad tootjad: Intel, Asus, Nvidia, Võrgukaart Võrgukaart ehk NIC (Network interface card, inglise keeles nimetatakse veel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudu saab arvuti ühendada arvutivõrku. Näiteks saab sinna külge ühendada modemi, ruuteri, switchi või teise arvuti. On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MACaadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: Integreeritud PCI ühendus ISA ühendus Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: Intel Realtek Dlink Linksys
ühest pöörduspunktist teise. Wi-Fi seadmed on laialdaselt kõigile kättesaadavad poodides ja kuna konkurents seadmete tootjate vahel on suur, on hind mõistlikult madal. See, et Wi-Fi on erinevate standartite kogum, on ka väga tähenduslik eelis, sest see tähendab, et sama Wi-Fi aparatuuri on võimalik kasutada erinevates maailma riikides. Puudused Kõige suurem puudus on Wi-Fi leviala piiratus. Tavalise 802.11b või 802.11g standardit toetava ruuteri funktsioneerimisraadius on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Ja elektromagneetilist kiirgust kiirgavad seadmed, näiteks mikrolaineahi, mis on paigaldatud Wi-Fi aparaatide vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada. Wi-Fi signaali on võimalik võimendada, lisades seadmele suurema antenni. Muu hulgas, Wi-Fi sagedusala ja kasutuspiirangud erinevates riikides on erinevad. Näiteks paljudes Euroopa riikides on lubatud veel kaks täiendavat kanalit (kokku 13 kanalit)
Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). * Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program
Timeout peab olema pikem kui RTT (RTT:muutuv suurus). Kuna RTT pdevalt muutub, siis kasutatakse samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. 35.Marsruuterid 44.Sillad, jaoturid, kommutaatorid 55.Tulemüürid Kaks ruuteri peamist funktsiooni: marsruutimisalgoritmide ja protokollide käimapanemine ja datagrammide ümberlülitamine Hub jaotur. Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab Organisatsiooni sisemise võrgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid sissetulevatest väljaminevateks
18. TCP koormuse juhtimine Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse juhtimine ,,ristmikud täis". Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt - transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt, ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s).
virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN: laivõrguport Võrguseadme küljes olev pistikupesa, mis saab kaabli kaudu ühendust mingi välise võrguga, näit. Internetiga. Kodus või väikefirmas kujutab laivõrguport tavaliselt endast ruuteri Etherneti porti, mis on kaabli abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga. Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T- 1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine. Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks.
ning kas sisevõrgus vastav programm on piisavalt turvaline DMZ -- demilitariseeritud tsoon · Sisevõrgust eraldi asuv võrgupiirkond, mis on väljastpoolt kättesaadav · Ei ole sisevõrk, ei ole ka väline Internet, on vahepealne ("demilitariseeritud") · Avalike serverite hoidmiseks · Sisevõrgust DMZ-i pääseb · DMZ seest sisevõrku pääs puudub · Kaks võimalust realiseerimiseks: Tulemüüri ja välise filtreeriva ruuteri vahel Eraldi segmendina tulemüüri küljes DMZ tulemüüri ja välise ruuteri vahel DMZ tulemüüri eraldi segmendina Üksiku arvuti kaitsmine · Juurdepääsufiltrid teenuses endas · Veebiserveri domeenikaupa juurdepääsukontroll · tcp_wrappers · PAM moodulid · Tänapäeval on lõppmasinas kasutatavad ka paketifiltrid Personaalsed tulemüürid · Traditsiooniline tulemüür on reeglina eraldi seade võrgu ees
arvutab parameetrite järgi uue html lehe) Single-page app: - server ehitab datat: json teksti - javascript brauseris muudab/ehitab html teksti otse brauseri kõhus Tldr: lehte kirjutatakse dünaamiliselt ümber, seega on ühendamist serveriga vähem ja laadimisajad väiksemad Arvutivõrgud: Mac aadress – Etherneti aadress masinal, unikaalne kohtvõrgu piires, sõltub võrguliidesest. Näiteks on MAC-aadress arvuti võrgukaardil ja ruuteri võrgupesadel Ip aadress – kohtvõrkude sidumiseks antakse igale masinale unikaalne nn IP aadress: tüüpiliselt neli baiti Port – programmispetsiifiline aadress (port ütleb OSile, mis programmi kätte tuleks füüsiliselt data anda) Ethernet – on internet kohtvõrgus (sh wifi) Ip (internetiprotokoll) – reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel internetis kasutatavate võrguseadmete vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
