Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"telefoniside" - 42 õppematerjali

telefoniside on telefoni teel mööda telefoniliine (sideliine) informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine
thumbnail
15
ppt

Traadiga telefoniside

Traadiga telefoniside Alar Lutsar 2 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Elisha Gray Alexander Graham Bell 3 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Belli telefon 4 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Telefoniside algusaeg 5 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Telefoniside algusaeg 6 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Esimesi telefone 7 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Kuular Numbritastatuur kell hargilüliti seinapistikusse Mikrofon 8 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte

Tehnika → Elektrotehnika
22 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühe...

Informaatika → Side
241 allalaadimist
thumbnail
35
pptx

Kommunikatsioon ehk side

· Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postiside · Telefoniside Eestis · Raadioside · Internet · Raadioside kasutusala · Interneti ajalugu · Raadioside Eestis · Interneti kasutus ·

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mehhiko maavärin

Mehhiko maavärin (19.sept, 1985) Eelmisel sajandil raputas on raputanud Mehhikot palju maavärinaid, kuid 19. septembril aastal 1985 leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest suurimad haiglad olid kokku varisenud. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 tugev magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tootmisviisid

vesiveskid, tuulikud, loomatõud, taimesordid, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid jne. Nn. teine tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel – aurumasina laialdane kasutuselevõtt, kivisöe tarbimise laienemine, vabrikud 2) Hilisindustriaalne – seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19./20. saj. vahetusel, mida iseloomustab sisepõlemismootori leiutamine, nafta kasutuselevõtt, terase, elektri, mineraalväetiste, telefoniside, lennuki, raadio jm. leiutamine. Postindustriaalne tootmisviis  Levinud väga suurtes inimgruppides  Esineb väga hästi arenenud rahvusvaheline geograafiline tööjaotus  Info kiire levik  Toodetakse müügiks  Tehnoloogia ülikiire areng  Oluline roll maailmamajanduses Sai alguse 1970-ndatel seoses neljanda tehnoloogilise murranguga – tuuma- ja kosmosetehnoloogia, sidetehnoloogia areng, arvutid http://www.igav

Geograafia → Rahvastik ja majandus
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tehnika areng

käigukastist aknani. Telefon Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 1976. aastal kuid juba enne seda kasutati telegraafi, kus infot edastati morse teel. Telegraafside ei olnud ka esimene asi kuidas infot edastada kaugema maa taha. Enne seda kasutati suitsusignaale, trummipõrinat, sarveheli, tulelõkkeid, kullereid ja kiirkäijaid. Telefon arenes edasi aga parema kvaliteediga masinaks, selle kasutamise vahemaad ja piirkonnad suurenesid. Telefonid hakkasid kõvasti arenema ja arenes ka telefoniside, mis võimaldas juhtmevabu telefone. Hetkel toimub areng ja muutused telefonide osas eriti kiiresti mobiiltelefonidega. Tavatelefonid osatähtsus järjest väheneb. Algsed mobiiltelefonid olid suured ja kohmakad. Ajapikku muutusid aga need väiksemaks ja lisandus palju erinevaid funktsioone telefonil. Valgustus Pimedas ruumis tehti töid esialgu peergude valgel. Kasutati ka tõrvikuid.Hiljem hakati kasutama küünlaid, mida tehti rasvast ja seebikivist. Elektri abil töötavaid

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muusikatehnika arengujoon

Algselt oli CD välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus salvestada muidki andmetüüpe. Seejuures arvestati CD loomisel seda, et erinevalt varasematest vinüülplaatidest suudaks CD perfektselt jäädvustada kogu inimkõrvale kuuldava helispektri. Digitaalse heli algusajad ulatuvad koguni eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse. Heli esmateisendajaks numbritesse oli inglane Alex Harvey Reeves, kes tegeles telefoniside arendamisega. Pulse Code Modulationi nimeline algoritm (PCM) teisendab heli pulssideks ehk elektrilisteks tuigeteks ning iga pulss saab vastavalt tugevusele numbrilise väärtuse. Mida rohkem neid pulsse ajaühikus ,,võtta", seda parem on kvaliteet. Reeves täiendas süsteemi ka veaparandusalgoritmiga, mis muutis signaali igasuguste segajate suhtes küllalt immuunseks. Teise maailmasõja ajal loodi Reevesi juhtimisel esimene digitaalne otseliin Winston Churchilli ning Franklin Roosevelti vahel

Muusika → Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kui Internetti poleks leiutatud

VoIP (Voice over Internet Protocol) protokollid, millest tuntuim on kindlasti Skype, häälside realiseerimiseks, võtavad kunagi üle lauatelefoni koha. Esimese otseühenduse üle Atlandi või õigemini selle alt lõid Ameerika ärimehed 19. sajandil, kellele oli ühendus maailmaga tähtsam, kui 60 miljonit marka. See näitab, et ühendus on äriliselt seisukohalt, selle arenguks eriti tähtis. Tänapäeva kõrge arengu- ja majandustaseme võime kirjutada interneti ja telefoniside loomise arvele, sest internet on kiirem kui telegramm ning seda võivad kasutada miljonid firmad ja eraisikud korraga üksteisele teadete saatmiseks. Läbi interneti võib saata suuri faile, mis sisaldavad rohkem infot, kui üks telegraaf suudaks saata ühe päevaga. Kuna Internet on meie ühiskonna alustala, siis seda täiendatakse ja uuendatakse pidevalt, progress ei oota järgi. Internet ei ole enam tühipaljas leiutis, see on eluviis ja sellest

Informaatika → Arvuti õpetus
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika KT materjal

Füüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t ­ siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i ­ hetkväärtus ; Im ­ amplituudväärtus ; t ­ faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte,...

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

1. Soomusrong Eestis

püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal detsembriööl kokku saidki Oru ja Vaivara jaama vahel. Orust tulnud rongi suurtükiplatvorm sõideti puruks, vigastada said veel mitu vagunit, üks sõdur sai surma ja jalaväepolgu kapten murdis käeluu vagunist välja kukkudes. Rohkem viga saanud rongipool sõidutati nüüd Tallinna remonti. Peale remonti vahetas ta välja teise rongipoole, mis nüüd omakorda remonti läks. Selle rongi baasil formeeriti 12.dets-ks laiarööpmeline soomusrong nr.2 mille ülemaks

Sõjandus → Riigikaitse
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Muutused ühiskonnas

MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika - Elektromagnetväli, Elektrivool, Elektromagnetlained

kuid neid saab kergesti selleks muuta. 6. Pn-siire - monokristalse pooljuhi alas toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele) Elektromagnetlained - vastused: 1. Elektromagnetlaine ­ elektromagnetväli, mis levib lainetena. Koosnevad elektri- ja magnetlainest. Levivad piiramatult, sirgjooneliselt ja valguse kiirusega, koosnevad elektromagnetväljast, ruumis võib neid olla palju. Kasutamine: arstiteadus, raadioside, televisioon, radarid, telefoniside, internet jpm. 2. Lainepikkus - kahe punkti vaheline kaugus. Näitab kaugust valguslaine kahes samas võnkebaasis oleva naaberpunkti vahel. Sagedus - näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Periood - näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Intensiivsus - näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Amplituud - (elektromagnetlaine) maksimaalväärtus. 3. Valgus tuleb aatomist; elektronid koguvad energiat; tekib elektromagnetväli

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi ­ konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad Lennukid Piirivalve Riigikaitse 5. Telefoniside Nordisk Mobile Telefon (NMT) Põhjamaades kasutusele võetud esimese põlvkonna mobiilside süsteem. Analoogsüsteem , see on esimene täisautomaatne mobiiliside süsteem seda hakati kavandama 1970ndatel ja võeti kasutusele 1981. Eestis 06.05.1991. sagedusalal 450 Hz töötav NMT-450 võeti kommertskasutusse esimesena Saudi Araabias 1.09.1981. I võrk Põhjamaades lasti käiku 01.10.1981 Rootsis, Norras ja Taanis, Soomes 1982 Globas System for Mobile Communications (GSM)

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Siseturundus

Joosep Kruusmaa Pärnumaa Kutseharidus keskus PK-09 Joosep Kruusmaa Siseturundus Lühiuurimus Juhendaja: Külli Sorin 2011 1 Joosep Kruusmaa Sisukord Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sisemine turundus.................................................................................................................. 3 Siseturunduse toimimise olulised punktid:............................................................................... 5 Ettevõtte ja kliendi suhted....................................................................................................

Majandus → Turundus
30 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Mobiiltelefon

2005. aastal muutub Eestis võimalikuks numbriliikuvus, ehk klient saab operaatorit vahetades säilitada oma numbri. Kõige rohkem võidab sellest Elisa, sest paljud EMT kliendid kolivad Elisa võrku suurte kõnehindade tõttu. Kogu maailmas on mobiiltelefonide turg avatud ülitihedale konkurentsile ning kuigi tundub, et ses võidujooksus jäävad kõik vähemalt ellu, pole see alati kindel. Iga uus tehnika on jaburalt kallis ning tihti militaarses (või ametkondlikus) kasutuses ja mobiilne telefoniside polnud selles suhtes mingi erand. Näiteks raadiotelefonide ajaloos on nii mõnedki tähtsad sündmused seotud NSV Liidu inseneridega, kuid erinevalt muust maailmast ei jõudnud sarnased saavutused meie kunagisel internatsionaalsel kodumaal tavakodanike taskutesse. Nagu selle ülevaate koostamise käigus selgus, on mobiilsete trendide ajalugu kohati rohkem kui segane ja loodetavasti meie kronoloogiline tõlgendus mõnd ajaloohuvilisemat kodanikku ei solva

Informaatika → Side
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja ­laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa ­ Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus. 5.INDUSTRIALISEERIMISE KOLMAS MURRANG(19-20. saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia ­plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad ­ Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga. P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad.

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. Mehhiko maavärin 1985 Eelmisel sajandil raputas Mehhikot 42 maavärinat. 19. septembril leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015

Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur,

Keeled → Eesti keele sõnamoodustus
56 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Siseturunduse tähtsus ja roll ettevõttes

kliente kulutades selleks hiiglaslikke summasid turunduseelarvest, samas jättes vanad kliendid hooletusse. Ettevõtted näitavad, et eelistavad uusi kliente vanadele mitmel viisil. Müügimeestele arvestatakse lisatasu tihtipeale uute klientide hankimise pealt, kes aga keskenduvad olemasolevate klientide hoidmisele, jäävad tavaliset lisatasust ilma. Uute klientide eelistust näitavad ka enamus reklaamikampaaniad. Näiteks astudes mõne telefoniside operaatori kliendiks saadakse tasuta telefon või teatud hulk hinnasoodustusi. Aga aastatepikkustele klientidele millegipärast selliseid kingitusi ei tehta. Selles aga tekib meeletu klientide voolavus, kuna inimene läheb tavaliselt ikka sinna, kust ta arvab midagi tasuta või soodsalt saavat. Palju odavam on tegelikult olemasolevate klientide hoidmine ja nende lojaalsuse suurendamine. Ainüksi kliendi rahulolust ei piisa, rahulolu peab pidevalt suurenema vastasel juhul pöördub

Majandus → Turunduse alused
101 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Keeltekool

magnettahvlit. Kontorimööbel: 2 projektorit, 2 arvutit, 2 veejahutit Kokku ligikaudu: 2500 eurot Töötajate kabineti jaoks: Mööbel: 3 väiksemat töölauda, 3 kontoritooli, 1 raamatukapp, 1 riidenagi Kontoritehnika: printer, 1 arvuti, 1 kohvimasin, 1 peegel Kokku ligikaudu: 2500 eurot Muud tarbed: 25 kruusi, esmaabikomplekt, 4 prügikorvi Kokku ligikaudu: 150 eurot Tööks vajalikud teenused: internetiühendus (wifi), telefoniside Kokku ligikaudu: 32 eurot kuus (vajalikud IT-seadmed on hinna sees) Säästmise eesmärgil ostetakse kasutatud kontorimööblit ja tehnikat, samuti kasutatakse firma asutajate isiklikke ressursse. 5 Tabel 2 Kulumaterjalid kuus Nimetus Hind Kogus Maksumus 4 paber väljatrükkide 3 eurot 4 pakki 12 eurot

Majandus → Ettevõtlus alused
15 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

1. Tehnoloogilised murrangud: I ­ Itaalias ­ varaindustriaalne ­ tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst II­Suurbritannias­hilisindustriaalne­aurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III ­ Euroopas ­ hilisindustriaalne ­ teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne ­ tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT ­ aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT ­ aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet ­ erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid ­ RKT ­ 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT ­ 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...

Geograafia → Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Majandusgeograafia

masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp ­ 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp ­ 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ­ ülerahvastumine

Geograafia → Geograafia
342 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Geograafia 10. klassile

Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp ­ 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp ­ 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus ­ iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev ­ üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2

Geograafia → Geograafia
160 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ettevõtte Praktika aruanne TPT

oma ettevõtte, mis kahe aasta möödudes hakkas tootma ka telefone. Sellest saigi alguse praeguseks legendaarne ettevõte, mida teavad kindlasti kõik, kes on telekommunikatsiooniga kokku puutunud. Ericssoni telefonid ei olnud ettevõtte algusaegadel küll eriti innovaatilised, kuid samas oli tegemist silmapaistvalt kõrgekvaliteediliste aparaatidega, mis koos Ericssoni telefonivõrguseadmetega tõid regiooni siderevolutsiooni. Ettevõtte kiire laienemise taga oli lisaks telefoniside läbimurdele ka vajadus varustada ettevõtet selliste oluliste materjalidega nagu vask, kaabel, magnetteras jne. Mis muu oleks olnud parem samm enda varustatuse kindlustamiseks kui osta ära eelmainitud materjalide tootmisega tegelevad ettevõtted. Nii saigi Ericssonist rahvusvaheline ettevõte. Töö organiseerimine Enne tööle asumist tööline läbib eelneva läbiõpe, mis kestab nädal. Läbiõpel seletatakse ära

Muu → Praktika aruanne
470 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Türi linn

Rong tegutses kuni venelaste lahkumiseni. 1941. aasta 13. juuli õhtul lasti õhku raudteesild, 18. juulil enne taandumist õhkisid ja süütasid venelased jaamahoone, veetorni, depoo ja õlitsisternid. Jaamahoone hävis peaaegu täielikult. 25. juuliks taastatakse linnas kord. Algasid koristustööd. Tähtsaimaks sai raudtee taastamine. Korrastati raudteetrassi. Ametiruumid paigutati jaamatagusesse kahekorruselisse telliskivimajja. Seal paiknes ka ajutine telefoniside. Telefonikeskjaam hävis koos jaamahoonega. Uus, sajakohaline kommutaator viidi üle Viljandi 1a 1944. aastal. Hakati taastama raudteesilda ja ehitama hooneid vanadele alusmüüridele. Raudteeliiklus taastus. Saksa okupatsiooni ajal oli reisiliiklus hõre. Reisijate veoks olid kohandatud loomavagunid: seinte ääres lihtsad seljatoeta pingid, kütmiseks vaguni keskel raudahi, plekk­korsten juhitud läbi katuse. Köeti põlevkivi või kivisöega, mis muutis vaguni õhu raskeks

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

Iseseisvuse üheks lahutamatuks tunnuseks on oma raha. 1. jaanuarist 1928 hakkas riigis kehtima uus vääring Eesti kroon. Eestisse tulid uudsed tööstusharud ning väiketööstus. Eesti edenev majandus ja tõusu haridustase parandasid elu kvaliteeti. Elustandart jäi küll alla Põhjamaadele, kuid iseseisvuse säilides oleks see peaegi saavutatud. Rajatu uusi teid ja sillutati tänavaid, arendati bussi- ja lennuühendust. Jõudsalt arenes telefoniside. Linnad muutusid puhtamaks. Kaasaegsed korterid ja moodne kodutehnika muutsid elu mugavamaks. Eesti keel oli muutunud igal tasandil kasutuskõlblikuks kultuurkeeleks, mille ebaõigluses keegi ei kahelnud. Eestlased on end korduvalt vabaks laulnud. 1869 aastal alanud laulupidude traditsioon jätkus ka Eesti Vabariigis. Laulupidusid hakkas nüüd korraldama 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Kui 1920.aastatel Eesti oli parlamentaarne ja demokraatlik, siis 1934. aastal toimus siin nagu

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side, spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...

Elektroonika → Elektriskeemid
6 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. 10 MEHHIKO MAAVÄRIN 1985 Eelmisel sajandil raputas Mehhikot 42 maavärinat. 19. septembril leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5

Geograafia → Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Toiteallikas

1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks. Seoses elektritarvitite arvu kasvuga, mis nõuavad elektrienergia kõrgendatud kvaliteeti, kasutatakse väikese võimsusega toiteallikatena akusid, galvaanielemente, fotoelemente ning päikesepatareisid. Näiteks arvutustehnikas UPS, mis sisaldab akut, raadio- ja telefoniside, meditsiinitehnika jt. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 3 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.2 Ettevõtte toitmine energiasüsteemist Tänu kõrgele tehnilisele tasemele, suurtele võimsustele ja reservtoite võimalusele on kaasaegsed

Tehnika → Elektrotehnika
29 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kinnisvara hindamine

Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunikatsioon (postiside, telefoniside, internet, infosüsteemid) Transport ( maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad) Ühistransport (bussid, rongid, laevad, lennukid) Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Jäätmemajandus Elamumajandus 8)Loetle tehnovõrke.Elekter, gaas, soojus, vesi, reovete kanalisatsioon, sadevete kanalisatsioon, drenaaz, side. 9)Selgita mõisteid haljastus ja heakord. Kõrghaljastus(puud), keskhaljastus(põõsad, hekid),madalhaljastus(muru, lilled) 10)Selgita mõisteid ehitis, hoone, rajatis.

Majandus → Kinnisvara hindamine
173 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...

Informaatika → Arvutivõrgud
89 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Tarkvarauuring

dokumentide sünkroonimiseks ja teiste kasutajatega ühises tööruumis ja serverites kasutamiseks. Kui redigeerida mingit dokumenti ilma netiühenduseta siis SharePoint programm salvestab selle vahemällu ning netiühenduse taastamisel sünkroniseerib automaatselt dokumendi muudatused. Saab kasutada ka nutitelefoniga kus on vastav rakendus. Lync 2010 Lihtsustab oluliselt ettevõtete vahelist ärisuhtlust, see on internetipõhine sidelahendus, ega vaja toimimiseks konkreetse tootja seadmeid nagu telefoniside jaoks vaja on. See võimaldab ettevõttel hoida kokku sidekulude pealt. Võimaldab teha video-ja konverentskõnesid ilma et inimene peaks selleks ärireisile minema. 1.5 MS Office Standard 6 See pakett võimaldab samuti töötada arvuti, veebibrauseri või mobiiltelefoniga. Üldiselt on ta sama mis ,,MS Kodu ja äri", kuid sisaldab mõnevõrra rohkem ärilisi funktsioone. Nt Office

Informaatika → Arvutiõpetus
79 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti politsei aastatel 1918-1940

ametinimetusega uksesildid. Mõisteti, et kodanik saab esmamulje politseist juba enne politseiametniku tööruumi sisenemist. ( 1: 178) Politsei mainet kujundas tema operatiivsus: kuritegudele reageeriti viivitusteta. Seda võimaldasid Eesti Vabariigi side- ja liiklusolud. Enne 1920. Aastat olid miilitsas telefonid peaasjalikult vaid miilitsajaoskondade kantseleides, aga Eesti Vabariigi lõpuaastatel oli igal konstaablil ja peaaegu kõikidel kriminaalametnikel kodus telefon. Käepärane telefoniside hõlbustas politsei tööd. Eriti tähtis on aga see jälitustegevuses. Politsei edukas töö eeldab ka häid liiklusolusid. Enne 1920.aastat tegid politseinikud oma ametisõite kas rongi või küüdihobustega. Kuna küüdihobuste nõutamine raiskas aega, muretses politsei 1920.aasta lõpul endale hobuseid. Neid peeti 1924.aastani. Siis muutus jalgratas suviti politseis nõutavaks liiklusvahendiks. Aja jooksul said põhilisteks liiklusvahenditeks mootorratas ja sõiduauto. 1930

Õigus → Kriminoloogia
47 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elekter

5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...

Elektroonika → Elektroonika
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144...

Informaatika → Side
415 allalaadimist
thumbnail
74
docx

TÖÖOHUTUS

  Tuletõkked  Tulemüür  Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus.  Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksikruum, millest tule levik väljaspoole on tuletõkketarindiga ettemääratud aja jooksul takistatud.  Tarindid jaotatakse A ja B klassi tarinditeks  Tuletõkkeuks Signalisatsiooni vahendid  Telefoniside  Andurid: 1. temperatuuriandurid 2. suitsuandurid 3. analoogandurid 4. leegiandurid 5. kombineeritud  Tulekahjuteatenupud; Helisignalisatsioon; Valgussignalisatsioon Evakuatsiooniteed Tulekustutusvahendid  esmased  mehhaanilised  statsionaarsed  - tuletõrje vesivarustus  automaatsed  sprinklerseadmed  -drentserseadmed  -käsi Tulekustutite liigitus  A-klassi tulekustuti

Ergonoomika → Ergonoomika
24 allalaadimist
thumbnail
32
doc

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES

ida poolt tulnud, kes majutati kas endistesse häärberitesse, küüditamisest tühjaks jäänud taludesse või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine maale mõjus laastavalt. Põllutöölistest asukad ei lappinud laudakatust, vaid saagisid lauda tasahaaval küttepuudeks. (Vahtre 2002: 19-45) Elektrooniline massimeedia piirdus raadioga, millele lisandusid translatsioonraadio ja valjuhääldajad linnades telefonipostide otsas. Telefoniside oli hõre, kodune telefon haruldus, veelgi vähem oli avalikke taksofone. Oma koht oli telegraafil, palju asju aeti kirja teel. Ajalehed minetasid suurema osa oma algsest tähendusest ja kujunesid kommunistliku propaganda üheks põhikanaliks. See võttis enda alla suurema osa ajalehepinnast, ja paljud lugejad harjusid lehte lugema tagant ettepoole, kuivõrd vähegi huvipakkuv info oli pagendatud viimastele lehekülgedele. (Ibid.)

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

-19.saj.) · aurumasin, vedur, aurik · kivisöe laialdane tarbimine · vabrikutööstuse levik · masnate valmistamine ja kasutamine 3. tehniline murrang: N: kogu Euroopa, Venemaa, Balkani, Põhja-Ameerika, Jaapan (3. tehniline murrang 19.-20.saj.) teras bensiin raadio elekter auto telefoniside nafta lennuk mineraalväetised 19 3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond · hästi arenenud geograafiline tööjaotus · suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor · globaliseerumine ­ üleilmastumine 4. tehniline murrang: · tuuma- ning kosmosetehnika · arvuti ilmumine · sidetehnika pööre 36

Geograafia → Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

Kaudkulude klassifitseerimine ­ käsitleb kõiki kulusid, mis on seotud eh.platsi juhtimisega (transport, kindlustus, tellingud ja töölavad, ajutised energialiigid, prahi eemaldamine, ajutised piirded jne.) I Tellija erinõuded nt. kontooriruumid tellija tarbeks, laborid, võivad olla püstit. tingimused parkimiskohtade jaoks, telefoni ühendus, transport, kuni koristusteenuseni välja. II Ehitusplatsi juhtimine ja abipersonal III Energia ja abivahendid ­ vesi ja elekter, telefoniside, kontoritarbed IV Üldkasutatavad ja väikemehhanismid ­ kraanad, tõstukid, buldooserid, pumbad betooni valmiseks jm. Lk 38 (2. pool) V Ajutised tööd ­ juurdepääsuteede rajamist, laoplatsid, vesi ehitusplatsil, piirded, tarad, töökaitse otstarbelised ehitised. VI Ajutised ehitised ­ kontorid, ruumid, laod. VII Abitööd ­ mahalaadimine, puhastamine VIII Lepingulised tingimused ­ kindlustused IX Inventar ­ tellingud, väike tööriistad

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

kui vajalikku infot muidu ei saa ja pöördkodeeritakse ainult vajalikke osi · Pöördkodeerimisel saadud infot ei tohi kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks, üle anda teistele isikutele (v.a. ühilduvuse tagamiseks) ega kasutada konkureeriva programmi tegemiseks Hädaolukorra seadus · Elutähtsa teenuse osutajad (seadus loetleb valdkonnad) ­ Elekter, gaas, vedelkütus ­ Lennundus, põhimaanteed, raudteetransport, laevandus ­ Telefoniside, andmeside, mobiilside, ringhääling, kaabellevi, eriside, post ­ Pääste, hädaabi, arstiabi ­ Sularaha kättesaadavus, maksete tomimine ­ ... · Riskianalüüsi, tegutsemisplaani ja õppuste nõue 13. Turvaline programmeerimine (kommenteerimata) · Miks programmid ei ole turvalised? · Üldprintsiipe · Avatud lähtekood ja turvalisus · Sisendi kontroll · Väljund, ründekindlus · Enimohustatud programmiliigid · Sisendi valideerimine · Võidujooksud · Puhvri ületäitumine

Informaatika → Andmeturbe alused
30 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...

Informaatika → Arvutivõrgud
36 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun