(1) Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. (2) Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. Andmete väljastamise eest paberkandjal võib isikuandmete töötleja alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
(1) Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. (2) Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. Andmete väljastamise eest paberkandjal võib isikuandmete töötleja alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. (3) Isikuandmete töötleja on kohustatud andma andmesubjektile teavet ja väljastama nõutavad
Kui isikuandmeid töötlevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja, siis tehakse teatavaks või kättesaadavaks vastutava ja volitatud töötleja või nende esindajate nimed ning vastutava ja volitatud töötleja aadressid ja muud kontaktandmed. Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks tuleb isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtta selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek. Andmesubjektil on õigus igal ajal keelata teda käsitlevate andmete töötlemine tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks ja andmete üleandmine kolmandatele isikutele, kes soovivad neid kasutada tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks. Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu
või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse - võimaluse enda eest vabalt otsustada.
vastutavateks töötlejateks ja volitatud töötlejaks. 13 14 Vastutav töötleja on isik, kes määrab kindlaks töötlemise eesmärgid ja töödeldavate andmete mahu. Volitatud töötleja tegutseb vastutatud töötleja nimel ja juhtimisel. Andmekaitsealase õigussuhte kohustuslikud komponendid 1. Peab olema andmesubjekt 2. Andmesubjektil peab olema andmeid 3. Peab toimuma isikuandmete töötlemine 4. Töödeldavad andmed peavad olema sellised, mille järgi andmesubjekt on tuvastatud või tuvastatav. 2.2.Põhimõtted, millest õiguspärane andmetöötlus lähtub Õiglase ja seadusliku töötlemise põhimõte Andmetöötlus on seaduslik, kui andmeid töödeldakse seaduse alusel. Õiglane on andmetöötlus juhul, kui andmetöötleja arvestab töötlemisel
isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis · Registreerimistaotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne delikaatsete isikuandmete töötlemise algust. Selle oluline lisa on andmete töötlemisel kasutatavate turvameetmete kirjeldus · Kui asutuses on määratud isikuandmete kaitse eest vastutav isik, siis töötlemist registreerima ei pea. Andmesubjekti õigused Andmesubjektil on õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel Õigus teada: · milliseid isikuandmeid on kogutud · isikuandmete töötlemise eesmärke · isikuandmete koosseisu ja allikaid · kellele isikuandmete edastamine on lubatud · kolmandaid isikuid, kellele tema isikuandmeid on edastatud · isikuandmete töötleja või tema esindaja kontaktandmeid
isik; - piiratud teovõimega isikute puhul (TsÜS §8) annab andmete töötlemiseks nõusoleku isiku seaduslik esindaja või kiidab heaks antud nõusoleku. Isikuandmete avalikustamine Nõusoleku vorm: - kirjalik taasesitamist võimaldav - nõusolek teise tehingu osana peab olema tehingu tingimuste hulgast selgesti eristatav (nt. laenuleping pangas) Vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks ei loeta! Isikuandmete avalikustamine Andmesubjektil on täielik voli oma nõusoleku üle Üldreegel: nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast tema surma. 92 5.05.2016 Isikuandmete avalikustamine Andmesubjektil on õigus oma nõusoleku kehtivust piirata: - nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta (§12 lg7); - nõusolek töötlemiseks võib olla osaline ja tingimuslik (§12 lg 1).
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juriidilist isikut rahatrahviga kuni 500 000 krooni. 19. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. 20. Spämm: üldised põhimõtted, õigusaktid Seda osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja
1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda: 1) isikuandmete töötlemise lõpetamist; 2) isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist; 3) kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. Delikaatsete isikuandmete töötlemine registreeritakse viieks aastaks
Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse − võimaluse enda eest vabalt otsustada. Informatsioonilise enesemääramise õiguse mõiste tuleneb 1983. aasta Saksamaalt
4) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil asendab andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, 31 mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll. Isikuandmete töötleja
ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. · Delikaatsete isikuandmete töötlemine on ilma andmesubjekti nõusolekuta lubatud: seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks Isikuandmete kaitse seadus · Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid, muidu võib AKI sunniraha nõuda. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. · Andmete väljastamise eest paberkandjal võib isikuandmete töötleja nõuda fikseeritud tasu, kui maht on üle 20 lk. Karistusseadustik · Arvutiandmetesse sekkumine Arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või
annaabi.ee 
