Arvutivõrgud (4)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

32

doc

Network üldiselt

9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö

Arvutiõpetus

14

docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia ­ kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia ­ põh

Arvutivõrgud

28

docx

Arvutivõrgud eksamiks

järjekorras. Connectionless ­ ühendust ei looda. ,,Best effort" ­ püüab antud tingimustel anda oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime.

Arvutivõrgud

25

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­ edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe

Arvutivõrgud

52

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa

Tehnoloogia

21

doc

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas ARVUTIVÕRGU DIAGNOSTIKASEADMED Referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2013 2  SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1. Erinevad ohuallikad................................................................................................................. 5 1.1 Võrguründed...................................................................................................................... 5 1.2 Passiivsed võrguründed..................................................................................

Arvutivõrgud

41

pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

soklitesse. Pärast multipleksimist võtab võrgukiht segmendi vastu, teeb sellest datagrammi ja annab oma parima (best-effort), et toimetada see vastuvõtjale. See toob omakorda kaasa selle, et pakettid võivad minna kaduma või siis saabuvad vastuvõtjale vales järjekorras ning siin tulebki mängu vigade avastamine ja kontroll. Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele oritenteeritud võrke (handshakinguga) nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud ­ kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada

Arvutivõrgud

46

doc

Tehnoloogia eksamivastused

1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28

Tehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (4)