100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keeksirull
Õppematerjali autor
43. Ethernet + LAN (local area network) aadressiks on 48 bit füüsilised võrguseadme aadressid (MAC). Aadressi kasutatakse datagrammide füüsiliseks transpordiks. MAC aadresse jagab IEEE ja igal seadmel on see unikaalne. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Ethernet on kõige enamalt kasutatav LAN tehnoloogia eelkõige oma lihtsuse, odavuse ja andmeedastuskiiruse pärast. Ethernet's kasutatakse andmete edastamisel CSMA/CD edastusmeetodit. Ethernet kaadri strukuur sisaldab: Preamble - kindel bitijada, mis näitab, et algab uus kaader. Sünkroniseerib saatja ja saaja kellad. Saaja aadress - 6 baidine MAC aadress Saatja aadress - 6 baidine MAC aadress Tüüp - näitab kõrgema taseme protokolli (IP, IPX või AppleTalk jne) Andmed - määratud pikkusega baidijada, mis sisaldab kasulikku andmeid.
järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2. Kontrollsumma meetod: Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Saatja jagab kogu portsu 16 bitisteks arvudeks; kontrollsumma liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe
liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel
Kahetasandiline hierarhia: backbone (magistraalvõrk) ja kohalik võrk (local andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda dele > server saab vastuse kätte ja lõpetab ühenduse. area) sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol
millise rakendusega on tegemist (port). *Andmeüksus, mida saadame, on PDU ehk Protocol Data Unit ehk protokolli andmeüksus. Ehk iga kiht paneb andmetele mingit lisa infot juurde. Tegeleb andmeedastuse korraldamisega. Sinna pannakse kirja millise rakenduse käest andmed tulid ja millisele andmed edasi panna *Standardid: - kui kõik tootjad neid jälgivad, siis erinevate firmade tooted saavad koos töötada. - Ebameeldiv külg – standardid on alati vananenud, sest tehnoloogia areneb alati edasi. - Organisatsioonid: ISO, ANSI, IEEE - Standardid võivad olla de facto või de jure. de facto – tekkinud kasutusest de jure – organisatsiooni poolt kehtestatud 5. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1) Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused 2) Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid