50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
410 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sulik
Õppematerjali autor
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis
paneb sinna külge ka broadcast'i aadressi 255.255.255.255 ja enda aadressi 0.0.0.0 ning saadab selle kanali kihile, mis loob kaadri ja paneb oma korda külge MAC'i broadcast aadressi FF-FF-FF-FF-FF-FF. Pärast seda läheb läheb kaader võrku ja kõik hostide adapterid näevad seda, sellepärast saabki see kaader ilusti DHCP serverini toimetatud. Discover message'il on küljes ka üks ID, mille järgi saavad DHCP serverid vastuseid luua ja mille järgi host need vastused ära tunneb. 2)Kui DHCP server saab discover message'i kätte, siis vastab ta enda poolse DHCP offer message'ga. Kui DHCP servereid on mitu, siis võib olla ka offer message'eid mitu, millel kõigil on küljes see discover message'ist saadud ID. Peale selle sisaldavad offer message'id ka pakutavat IP'd, võrgu maski ja IP aadressi eluea pikkust. 3)Pärast seda kui server on vastuse saatnud, saadab host DHCP request paketi,
sama teed mööda tagasi. (koormab serverit ja võtab aega). o Iteratiivne - kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida. Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuse vähendamiseks kasutatakse Cache’t (vahemälu) – Suvaline DNS server jätab vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. DNS records-is hoitakse [Nimi, Väärtus, Kirje tüüp, TTL]. Kui tipite veebiaadressi veebibrauserisse ja vajutate sisestusklahvi (ENTER), saadate päringu DNS-serverile. Kui päring on edukas, avaneb soovitud veebileht, kui mitte, näete tõrketeadet. Need edukad ja edutud päringud talletatakse arvuti ajutises talletuskohas ehk DNS-i vahemälus. DNS kontrollib alati enne DNS-serverisse päringu saatmist
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja
kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Rekursiivse päringu puhul toimub vastuse saamine järgmiselt: host loob päringu lokaalsesse DNS serverisse->lokaalne server edastab päringu juurserverisse->juurserver nimeserverisse->nimeserver autoratiivsesse->ja siis liigub vastus sama teed mööda tagasi päringu koostajani. Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuste vähendamiseks kasutatakse cahce'mist. Cache'mise puhul jätab lihtsalt (ükskõik milline) DNS server vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. Näiteks lokaalsed DNS serverid cahce'vad pidevalt nimeservereid ja sellepärast juurserveritele päringuid tihtipeale ei edastatagi. 17. Töökindel andmeedastus Süsteem peab olema võimeline töötama ka siis, kui osa pakette läheb kaotsi või andmete ülskandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärsuse protokolli (rdt) keerukuse.
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseeri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid