Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal suureneb peamiselt välisvahendite mahu kasvu tõttu. RIIGIEELARVE TULUD • Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel. RIIGIEELARVE TULUD Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega 10000 15% (mln EUR,%) 9000 8000 12% 7000 6000 9% 5000
Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma. Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organismi süsteemide tööd, mõjutab isegi loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili. Rääkimata juba selle mõjust mehe tervisele ning tema eluea pikkusele. Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Kõrge testosteroonitasemega mehed püüavad initsiatiivi haarata ning teisi oma tahtele allutada
haudadele toitu ja saket. O-bon sarnaneb meie lõikuspühaga ning tantsuga tänatakse jumalaid ja esivanemaid hea riisisaagi eest. Hinamatsuri Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Tanabata Tähefestival (tanabata) toimub iga aasta 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edas...
seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37
töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil sama liigi isenditel. Nt toiduotsimine, järglaste eest hoolitsemine, soo järkamisele suunatud tegevus jmt. Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad, harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide
IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, sooltele, neerudele, K Õ R G E M N Ä R VI TALI TLU S Tingimatud refleksid - on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" Motoorsed (liigutuste) keskused pretsentraalkäär Sensoorsed keskused pretsentraalkäär Kuulmiskeskus - ülemise oimukääru keskosas Nägemiskeskus - kuklasagaras
Referaat Jaapan Tartu 2010 Sisukord Jaapan..........................................................................................................................................1 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Jaapani geograafiline asend.....................................................................................................4 3. Jaapani loodus.........................................................................................................................5 Pinnamood..............................................................................................................................5 Maavärinad..............................................................................................................................6 Kliima....................................................
Jumalad Odin oli sõjameeste jumal. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. (Loki oli hiid, kes kehastas kurjust) Ruunid Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis on meieni jõudnud hauakividel, mälestuskividel ja relvadel. Ladinatähestik lükkas ruunid käibelt. Need olid ka jõuduandvad asjad. Ruunid pidid ära hoidma ka hauarüüstamisi. Need ei olnud ainult tähemärgid, vaid ka väga pühad asjad. Saagad suuliselt edasiantavad pärimuslood. Need sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest, aga ka reaalselt toimunud sündmusi, kus tõde ja väljamõeldis siiski põimunud olid. Siiski on need tähtsa arheoloogilise väärtusega ( ,,Vanem Edda", ,,Noorem Edda") Bütsants Riigi korraldus keiser oli piiramatu võimuga, senat oli ainult nõua andmiseks. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülekohtunik ja ülim seadusandja. Keisrile allusid ametkonnad, kes korraldasid erinevaid riigielu valdkondi
organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30). 3.1 Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid on sünnipärased, pärilikult edasiantavad, püsivad ega vaja eelnevalt õppimist individuaalse aja jooksul (Kivistik 1997 : 33). Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingimatuid reflekse pole palju, kuid nad on närvitegevuse põhifondiks, mis kindlustab organismi teatud, tõsi küll, suhteliselt piiratud kohanemise ümbritsevas keskkonnas. Mida kõrgem närvisüsteemi osa sooritab tingimatuid reflekse, seda keerukam on nende funktsionaalne süsteem ja seda
III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv Kõrgem närvitalitus Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega Refleksid jaotuvad: Tingimatud refleksid pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid Tingitud refleksid elu jooksul omandatud refleksid, millega organism kohaneb pidevalt muutuvate välistingimustega Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores nn vastuvõtutsoonid: Motoorsed keskused pretsentaalkäär Sensoorsed keskused posttsentraalkäär Nägemiskeskus kuklasagar Kiirusagara tagaosa lugemiskeskus Mälu Meeles pidada Säilitada Meenutada Taasäratamine/taasäratundmine
Olukorra muutmise 2 võimalust: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda. Kohanemise strateegiad: nt strateegia muutmine, info juhtimine, keskkonna mõjutamine. Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem! Ja keel! Organisatsiooni kultuur: harjumus, mõte, teguviis, mida jagavad kõik töötajad ja uued peavad õppima. Märksõnades: tõekspidamised, normid, hoiakud, edasiantavad, mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist. Rituaalid, vaadeldav ja süvakultuur. Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat. Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis
Olukorra muutmise 2 võimalust: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda. Kohanemise strateegiad: nt strateegia muutmine, info juhtimine, keskkonna mõjutamine. Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem! Ja keel! Organisatsiooni kultuur: harjumus, mõte, teguviis, mida jagavad kõik töötajad ja uued peavad õppima. Märksõnades: tõekspidamised, normid, hoiakud, edasiantavad, mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist. Rituaalid, vaadeldav ja süvakultuur. Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat. Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis
seda asja teha ja selle käigus omavahel suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks. Organisatsiooni kultuur 3 Organisatsiooni kultuuri võib pidada selleks liimiks, ühised väärtustele, uskumustele ja ootustele Oletuste kogum, õppides lahendama probleeme; ainus õige viis Teadmised, mis väljenduvad tegudes ja sõnades Organisatsiooni kultuur märksõnades 1 Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud
28 Organisatsiooni kultuur 3 Organisatsiooni kultuuri võib pidada selleks liimiks, ühised väärtustele, uskumustele ja ootustele Oletuste kogum, õppides lahendama probleeme, ainus õige viis Teadmised, mis väljenduvad tegudes ja sõnades Kultuur ise ei ole nähtav, ta muutub nähtavaks ainult oma avaldumisvormides 29 Organisatsiooni kultuur märksõnades 1 Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist 30 Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele
Avalikult ja kollektiivselt tunnustatud TÄHENDUSTE SÜSTEEM,TÕLGENDUSSÜSTEEM Organisatsioon on kultuuri-kandev keskkond, ühised arusaamad (näit.: mis asi see on, mida me kõik siin üheskoos teeme, kuidas on õige seda asja teha ja selle käigus omavahel suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks. Organisatsiooni kultuur märksõnades Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist, käitumist Muutumine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
suhtlemise efektiivsust 9. Milline on aja roll inimkommunikatsionis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja) osalevad aktiivselt. Nii kõneleja kui kuulaja annavad endast kõik, et vahetatav informatsioon ja edasiantavad sõnumid jõuaksid teiseni selle maksimaalses tähenduses tekitamata teineteise vääritimõistmist. Nii rääkija kõnelemisest ning kuulaja vastuvõtlikkusest sõltub inimkommunikatsiooni efektiivsus. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega.
Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg.
HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused. REFLEKS on närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. TINGIMATUD REFLEKSID – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil isenditel. TINGITUD REFLEKSID – individuaalne õppimisvõime, mis aitab kohaneda keskkonnaolude erinevuste ja muutlikkusega. Kolmeks põhiprotsessid mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine(meeldejätmine), säilitamine ja reprodutseerimine(meenutamine). Tüüpilised muutused, mida teeb läbi mälus säilitatav teave : 1) reduktsioon ehk
o-bon tantse. O-bon sarnaneb meie lõikuspühale ja tantsuga avaldatakse jumalatele ja esivanematele tänu hea riisisaagi eest . Hinamatsuri Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Karpkala sümboliseerib jõudu ja edasipüüdlikkust, mida mehel elus vaja läheb. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Tanabata
Kultuuriline kapital Võib esineda kolmes seisundis: kehastatud: indiviidi ja tema elulaaadi juurde kuuluvad oskused, teadmised, vilumused; keelepruuk, tarbimismaneer jm `kutuurilised oskused, ` mida ei saa edasi anda ega kinkida (=habitus). Keelepruuk, õsnavara, keeleoskus jne. etikett 11 Objektiveeritud: Kultuuriobjektid (raamtaud, kunstiteosed jms), mis on edasiantavad. Muusikariistad, noodikirjad, kollektsioonidj (neil ka materiaalne väärtus, neid võib konverteerida ka rahaks) Institutsionaliseeritud: indiviidi kvalifikatsiooni, kompetentsi tõendavad tõendid, tunnistused, diplomid, (au)nimetused, mis tagavad ametliku tunnustuse ja loovad kunstlikult kultuurilist ja sotsiaalset erinevust inimeste vahel. Võib olla suhteliselt sõltumatu omaniku kehastatud kapitalist. Need,
Suuraju koore tegevust, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega, nimetatakse kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid. NS-i teiste osade tegevus kannab madalama närvitalitluse nimetust ja kulgeb tingimatute reflekside põhimõttel. Koostanud M. Kolga 15 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. Tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves. * Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega
parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja. Hippokampus on oluline mälu tagamiseks. REFLEKSID: refleks – närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased tingitud refleks – konkreetse indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunev, harjumuslik kohanemisreaktsioon (isikupärased, paindlikud, plastilised) ärritajate vahel seoste loomine – algselt mittesignaalne stiimul või situatsioon muutub signaalseks, seostudes tingimatuga
Eelarvedefitsiit EAD = kulud - tulud 4,8 = 92,7 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK) Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot. Riigieelarve kulude osakaal 2014 · Sotsiaalne kaise 33% · Üldised kulutused 17% · Tervishoid 13% · Majanduskulud 12% · Haridus 9% · Avalik kord ja julgeolek 5% · Riigikaitse; keskkonnakaitse 4% · Vaba aeg, kultuur, religioon 3% Riigieelarve 2014 tulud · Sotsiaalmaks 28,1% · Käibemaks 20,9% · Mittemaksulised tulud 17,1% · Edasiantavad tulud 14,7% · Aktsiisid 10,5% · Füüsilise isiku tulumaks 4,1% · Juriidilise isiku tulumaks 4% · Tollimaks 0,4% · Hasartmängumaks 0,3% · Raskeveokimaks 0,1% G* - eelarvemaht Avaliku sektori kulud Eestis · Investeeringud (8%) Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont · Eraldised (70-75%) Pensionid, ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele) · Tegevuskulud (20%) Personalikulud
valdkonnaga seonduvad mõisted. Technorati.com märksõnade alusel kasutavad. Tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara. • RTV: Raadio ja televisiooni lühend. Wiki on inimeste koostöös valmiv ja täienev veebileht, kuhu kasutajad saavad kiirelt sisulisada, muuta ja • ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid. kustutada. Wikipedia - vaba veebipõhine entsüklopeedia, kuhu saavad kõik soovijad vabalt lisada uusi kirjeid • KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. ja muuta olemasolevaid.WIKI-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv
sternocleidomastoideus, trapetslihasele N. ACCESORIUS XII KEELEALUNE NÄRV keel, kaela eesmise grupi lihased N. HYPOGLOSSUS Eksamil V, VII, X, teistelt nimetus ja mida teevad. 16 KÕRGEM NÄRVITALITLUS ● suuraju koore tegevus, seotud lähimate koorelauste tuumadega Tingimatud refleksid ● tahtele allumatud ja pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid - silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne ★ Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. ● Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu. ● Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel arenguetappidel.
suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks. Organisatsiooni kultuur 3 . Organisatsiooni kultuuri võib pidada selleks liimiks, ühised väärtustele, uskumustele ja ootustele . Oletuste kogum, õppides lahendama probleeme; ainus õige viis . Teadmised, mis väljenduvad tegudes ja sõnades . Kultuur ise ei ole nähtav, ta muutub nähtavaks ainult oma avaldumisvormides Organisatsiooni kultuur märksõnades 1 . Tõekspidamised . Normid . Hoiakud . Edasiantavad . Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 .� Rituaalid .� Tasustamine toetab teatud tööstiili .� Tervikkultuur vs allüksus .� Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased .� Süvakultuur: põhiväärtused .� Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid .� VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud
nende ärivaldkonna ja -keskkonna kohta. IMF Baltic on kaasaegse meediaseire organisatsioon. Firma eesmärgiks on pakkuda klientidele väga paindlikke lahendusi meediaseireks. · Clipping, TV ja Raadio monitooring, artiklite kokkuvõtted, andmebaas, analüüsid, tõlked Mõisteid meediaseireks · MÄRKSÕNA: Märksõnade abil kaardistatakse kliendi monitooringu diapasooni ja klienti huvitava valdkonnaga seonduvad mõisted. · RTV: Raadio ja televisiooni lühend. · ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid. · KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. · ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio · ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. Meediasuhted · Meediasuhted on suhtekorralduse üks olulisi töövahendeid
Elu emaüsas Rasestumisvastased vahendid Loe erinevatest rasestumisvastastest ehk eostusvastastest vahenditest ehk kontratseptiividest Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt. Loe erinevatest rasestumisvastastest vahenditest, et ennetada soovimatut rasestumist. Suguhaigused · on sugulisel teel edasiantavad haigused · esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. · Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. · Paljud haigused on mittenähtavad. · Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist.
Kultuuril on iseloomulik, et see ei ole nähtav. Me näeme kultuuri avaldumisvormi. Organisatsiooni kultuuri nähakse enamasti kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. · Tõekspidamised kas tööd tuleb teha palehigis või siis kui kell kukub, kukub ka pastakas. · Normid · Hoiakd kuidas me ühte-teise küsimusse suhtume · Kõik need normid, hoiakud on edasiantavad uutele tulijatele, kuiad asjad meie majapidamises käivad · Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist kuidas me maailma tajume, mis hinnangu me anname ja kuidas lähtume. Organisatsioonikultuur, inimtüübi küsimus, millise organisatsiooni valid. Väga võimalik, et organisatsioon kasvatab inimest teistsuguseks suhe on vastastikune. Kokkuvõtvalt. Organisatsiooni kultuuri juurde käivad erinevad rituaalid (nõupidamiste kultuur,
kirjutatud nii, et kirjutaja on endale konstrueerinud teadja rolli või esineb vahendajana. Interpersonaalsus avaldub selles, kuidas asjadesse suhtutakse (kuidas hoiakuid väljendatakse? Modaalsus, adverbid). Sotsiaalse tegelikkuse loomise juures on oluline analüüsida ka seda, mis eesmärk tekstil ja tähendustel on. Tekstid ei vahenda tegelikkust, vaid loovad seda. Sisuanalüüs ehk tähistusfunktsioonid annavad edasi kirjelduse valdkonnast, mida tekst käsitleb. See toob esile tekstiga edasiantavad situatsioonid, osalised, protsessid, nimetab kõnealused tegelased ja tegevused ja nendevahelised suhted. Sisuanalüüs loob valdkonna ja tähendusvälja. Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa
Rikkalik sülg= hea toidu seedimine. Toiduvalmistajal võiks olla ettekujutus toidu kalorsusest ja keemilisest koostisest. Arvesta toidukomponentide omavahelist sobivust (näiteks ei soovitata piima segada teiste toiduainetega, seda võiks juua eraldi või koos magustoiduga). 3. Nimeta Eestis levivad suguhaigused ja nende peamised iseloomustavad tunnused. Kuidas ennast kaitsta? on sugulisel teel edasiantavad haigused esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. Paljud haigused on mittenähtavad. Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
ja mõistmist. Tavaliselt käsitletakse normi- ja hälbekäitumist siis, kui tegemist on tahtele alluva tegutsemisega- sellega, mille juures saab otseselt rakendada sotsiaalseid norme. Normi liigid: · Õigusnormid- riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid; · Moraalinormid- kirjutamata seadused, mis reguleerivad inimeste kõlbluse valda kuuluvat käitumist; · Tavad- põlvest põlve edasiantavad käitumisreeglid, millest inimesed oma elus ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · Korporatiivsed normid- mitmekesised juhised, mis reguleerivad seadustega mittehõlmatavaid tegevusliike (nt eri spordialadel kehtestatud reeglid), mitmesuguste kitsamalt piiritletud inimühenduste siseelu (üliõpilasorganisatsioonide liikmete omavahelise suhtlemise reeglistik, mille
seisundit. Norm on ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel. Normi mõistega hõlmatakse vägagi erinevaid käitumismalle. Üldine liigitus: · õigusnormid riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid; · moraalinormid kirjutamata seadused, mis reguleerivad inimeste kõlbluse valda kuuluvat käitumist; · tava põlvest põlve edasiantavad käitumisreeglid, millest inimesed oma elus ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · korporatiivsed normid selle loetelu puhul mitmesugused toimimisjuhised, mis reguleerivad seadustega mittehõlmavaid tegevusliike (näiteks eri spordialadel kehtestatud reeglid), mitmesuguste kitsamalt piiritletud inimühenduste siseelu (üliõpilasorganisatsioonide liikmete omavahelise suhtlemise reeglistik, mille omandamine
harjutusväljakul sõidutehnika algmed ja õiendanud vasta- juht saadud andmeid võrdleb varem talletatud kogemuste vad eksamid, põleb enamasti kannatamatüsest pääseda ja normidega (viisakusreeglite, liikluseeskirjade nõuetega) omal käel maanteetolmu nuusutama. Jõudes lõpuks vabale ning teeb otsuse. Kolmanda osa sisuks on närvikava kaudu maanteele ja tunnetades sõiduki erksust, tekib paljudel edasiantavad käsklused lihastele ning järgnevad keha- kõhe soov sõita hästi kiiresti. Algul näibki, et kõik on osade liigutused. Viimaste tulemusena rakendatakse tööle lihtne ja õppida nagu polegi midagi. Pruugib aga sõidu- näiteks üks või teine mootorratta juhtseadis ja soorita- teele ootamatult ilmuda mõnel takistusel, kurvil osutuda takse manööver vastavalt olukorra muutumisele teel. Juhi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
