docstxt/128766448589.txt
Kahe viidaga loend koosneb peast, selle külge aheldatud & omavahel seotud elementidest & sabast, elemendid on seotud kahe viidaga. Igas sõlmes on 2 aadressivälja (järgmise sõlme aadress Next [Node] ja eelmise sõlme aadress Prior [Node]). Eelised – saab teha kiiremini operatsioone loendi mõlema otsaga, teinekord mugavam keskmiste elementide töötlemiseks. Puudused – võtab rohkem mälu, keerukam hallata, sest alati vaja ühendada & lahti võtta 2 viita. 5. Pinu. Omadused. Operatsioonid. Näited kasutamisest. Realiseerimine arvutis. Pinu on lineaarloend, kuhu elemente lisatakse ning kustutatakse samast otsast – pinu tipust. Andmete kättesaamine toimub elemendi eemaldamisel pinust. Pinu omadused – keskele elemendi lisamine, kustutamine & vaatamine on keelatud; elemente saab lisada, kustutada & vaadata ainult pinu tipust; ei ole ette nähtud pinu läbimist.
aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. KÄSUFORMAADID -0, 1, 2, 3 JA 1.5 AADRESSIGA ARVUTID Käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: 0-aadressiga ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. Need arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul NT käsk ADD ,,tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks kokku ja ,,lükkaks" tulemuse pinu otsa tagasi. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses. 1-aadressiga täpsustab käsus vaid ühe operandi. Käsk = käsukood + 1 operandi aadress. Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eraldi ära näitama. 1-aadressiga arvuteid kasutatakse siiani laialdaselt vähemhinnalistes kontrollerites ja süsteemid nagu nt mänguasjad jms.
sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikfunktsioon. 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] Pinumälu pinumälu baseerub loogikal LIFO e. "last in, first out". See on mälu poole pöördumise viis, kus mälusse viimasena kantud andmed peab sealt ka esimesena välja lugema (alles siis on ligipääs järgmisele elemendile). *Andmeid ,,tõmmatakse" pinumälust tüüpiliselt nö. ,,PULL" käsu abil, uusi andmeid ,,lükatakse" aga pinu otsa ,,PUSH" käsuga. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte kahendkujul esinevat viita, mis osutab ,,pinu tippule" seda viita nim. pinuviidaks(stack pointer, SP). *Alan Clementsi raamatus oli pinu rakendatud näiteks suvapöördusmälus(Tavaliselt ongi pinumälu realiseeritud mingis sobivas suvapöördusmälu piirkonnas), postinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil: enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita
• Start from the first node until the cursor pointer reaches the last node and the back pointer reaches the node before the last node. • Set the next pointer of the back to NULL and delete the node that the cursor points to. • If the node has only 1 element, set the head pointer to NULL before removing the node. Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 10 5. Pinu: omadused, operatsioonid. Näited pinu kasutamisest. Pinu realiseerimine arvutis. 5.1 Pinu: omadused, operatsioonid. Magasin ehk pinu (stack) on lineaarloend, kuhu elemente lisatakse ja kust elemente kustutatakse ühest ja samast otsast, pinu tipust (top). Andmete kättesaamine toimub reeglina sel teel, et element eemaldatakse pinust. • Omadus: mis esimesena sisse pandi, saab kätte kōige viimasena ja vastupidi – viimasena paigaldatud eseme saab kätte esimesena
keerukas) verifitseerimine. Petri võrgud on asünkroonselt samaaegsed programm rakendus + süsteem globaalsed üldmälu (.data) (dedline), mis määravad ära aja, millal Sündmused võivad toimuda igal ajal andmed staatilised / dünaamilised / pinu dünaamilised (muutuv) üldmälu laiendus ülesande (task) täitmine peab lõppema. On olemas sündmuste osaline järjestus Programmi töö (.heap) Ülesandele seatav piir-aeg võib olla: Laiendused: alglaadimine Kompilaatori väljundiks on nn. objekt-fail (
· PostScript-i keel on saanud 2 suurt uuendust, mida eristatakse levelite abil. · 1984 - algne PostScript ehk PostScript Level 1 · 1991 - PostScript Level 2 Parandatud oli kiirust, JPEG lisamist otse PostScript-i, dokumendi osade kordamist. · 1997 - PostScript Level 3 Parandatud oli värvide käsitlust, vea käsitlust, programmi sisu filtreid (pakkimine, formaatide tõlgendamine jms), programmi ülesehitust. Programmeerimiskeel · PostScript on pinu (andmestruktuur, millest loetakse esimesena viimati sisestatu) põhine süsteem. Tavaliselt kirjutavad PostScript programme teised programmid ja mitte inimene. · PostScripti suudavad interpreteerida GhostScript, Acrobat Distiller. Prepressis kasutatakse Acrobat Distillerit. POSTCRIPTFAIL · Postcriptfail on selline fail, mis on genereeritud läbi postcript programeerimiskeele ning see on tehtud selleks, et muutmata kujul saata vajalik dokument printerisse
REKURSIOON - Recursion Otsene ja kaudne rekursioon ehk iseenesessepöördumine Otsene: Kaudne: ->>PROCEDURE P(...); PROCEDURE P(...);FORWARD; 2 . ... -- P(...); -->PROCEDURE Q(...); 1 ... ... END; -- P(...); Q ... 2 ... 3 --- P(...); END; { Q } --->>PROCEDURE P(...); ... ...
andmejada ümberpööramise ülesanne.
Oletame, et sisestatakse järjest uusi andmeid ning arv 0 tähistab andmejada
lõppu. Seejärel on vaja väljastada kõik sisestatu vastupidises järjekorras. Jada
liikmete arv ei ole ette teada.
/* N8_4_C */
#include
· pakett võib kohale jõuda erinevat teed pidi) - või virtuaalne kanal - ühenduse loomisel · tekitatakse A ja B vahele virtuaalne kanal, mida mööda siis kõik saadetavad paketid · liiguvad. Kanalis kasutatud punkte ei reserveerita - samal ajal võivad neid kasutada ka · teised jaamad, mis oma virtuaalkanalis pakette vahetavad · Pakettide kapseldamine: · Kirjeldame IP paketti vastavalt neljakihilisele TCP/IP protokolli pinu mudelile · rakenduskiht (ingl. k. application layer) · transpordikiht (ingl. k. transport layer) · internetikiht (ingl. k. internet layer) · võrgukiht (ingl. k. network access layer) · Kui näiteks Telneti klient ja server omavahel suhtelevad, siis andmete saatja liigutab andmed mööda pinu alla ja vastuvõtja vastupidi, alt ülesse. · Rakenduskihis töötav programm (Telneti klient) annab andmed edasi transpordikihile.
Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/väljundseadme, mälu ja aritmeetika-loogikaseadmega. Iga kaasaegne arvuti sisaldab pinu (stack) tegemise vahendeid. Milline lause kirjeldab pinu kõige paremini? Pinu kasutatakse protseduuride väljakutsumiseks. Milline toodud operatsioonisüsteemi iseloomustus on tõene? Ajajaotusega os lubab kasutajaid samaaegselt töötlusressursside juurde. Juurdepääsukontrolli eesmärgiks on autoriseerida kasutajaid. Milline kirjeldus sobib kõige paremini arvuti virtuaalmälu kohta? Laiendab programmide kasutatava mälu mahtu ja suurendab mälukasutuse paindlikkust.
1. Milles seisneb static typing ja dynamic typing erinevus? Static- Muutuja tüüpi on teada kompileerimise ajal ning seda muuta ei saa. See vähendab vigade hulka programmi töö ajal. Dynamic – Muutuja tüüp selgub programmi töö ajal. 2. Milliseid piiranguid seavad nähtavusele proteced ja package-private (default) nähtavused? Public – nähtav kõigile Package private- nähtav paketi sees Private – nähtav klassi sees Protected – nähtav paketi sees ja alamklassidele 3. Mis on Oracle Java virtuaalmasina (JVM) nimi? Kes ei tea, kukub ainest läbi :) JRE Java Runtime Environment – java programmi käivitamiseks JDK – Java Development Kit - arendusvahend java programmi arendamiseks 4. Tüübiteisendus - milleks vajalik, kuidas kasutatakse? Fruit a = new Apple(); Alamtüüp. Deklareeritud tüüp -- Loodud tüüp.Millist tüüpi deklareerida? - Eelistada alati üldisemat tüüpi Alamtüüpi objekti same alati kasutada ülemtüübina(implicit casting). Apple b = new Appl...
Võid tahta olla õnnelik, kuid tänu oma tegudele ja mõtlemisele lõpetad lõpuks ikka üksinduses, seltsiks vaid hägused mälestused headest aegadest. ,,Ma olen viiskümmend aastat vana ja polnud neli aastat ühegi naisega maganud. Mul polnudki tuttavaid naisi. Tänaval või ükskõik kus ma naisi vahtisin küll, aga ma vahtisin neid suurema igatsuseta ja suht tühjal pilgul. /.../. Mul oli abieluajast kuueaastane tütar. Tütar elas koos oma emaga ja mina plekkisin alimente. Pinu aastaid tagasi, enne kolmekümne viieseks saamist, olin ma olnud abielus. See abielu lõi vastu kaks ja pool aastat. Naine jättis mu maha. Ja armunud olin ma olnud vaid korra kogu elus. See naine suri viinasurma." (Bukowski C, ,,Naised", ilmunud 1978.aastal, e. k 2001) Kirjaniku teos on ainult üks näide sellest, kuidas ühiskond laseb ja soosib naistega halvasti käitumist. Muidugi oli teos suur hitt ja läbimüük oli tohutu, sest imetleti kirjaniku
Lihtsaimaks
ülesandeks, mille jaoks võib kirjutada programmi, on andmejada ümberpööramise ülesanne.
Oletame, et sisestatakse järjest uusi andmeid ning arv 0 tähistab andmejada lõppu. Seejärel on
vaja väljastada kõik sisestatu vastupidises järjekorras. Jada liikmete arv ei ole ette teada.
/* N8_4_C */
#include
taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum vulgare)Rukis (Secale cereale)Raihein (Lollum perenne)Kerahein (Tactylis glomerata)Põlduba (Vicia feba)Aed e türgiuba (Phaseolus multiflorus)Valge ristik (Trifolium repens)Lutsern (Medicago sativa)Kõik tammed QuercusKõik pöögid FagusKõik kased BetulaKõik männi liigid Pinu Tüüpilised CAM taimed:Kõrbesukulendid (Echinocactus fendleri, ferocactus ecanthoides ja Opuntia polycentha, epifüüt tilandsi Tüüpilise C4 taimed:Mais Zea maysSuhkruroog Sacchrum officinaleHirss ehk kukeleib Panicum miliaceu
Erinevalt AB ja DB’st pole homogeenne. 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. Pinu võib ette kujutada pealt avatud anumana, kuhu võib üksteise peale laduda andmeid. Oluline omadus on võimalus andmeid ära võtta ainult sissepanekule vastupidises järjekorras. Viimasele sissekandele osutab pinuviit – s.o. aadress, millelt on võimalik välja lugeda viimasena salvestatud muutuja ning millele järgnevale aadressile võib kirjutada uue muutuja. Analoogiliselt anumaga võib pinu täis saada, kui temale eraldatud ruum on ära kasutatud. Pinuga opereerimiseks on olemas käsud PUSH – salvestamine pinusse ja POP – pinust lugemine. Järjekorda võime ette kujutada toruna, millesse ühest otsast pannakse andmeid juurde, teisest otsast aga võetakse välja. Struktuuri mõttes võib pinu ja järjekorda võrrelda nii: pinu on selline järjekord, kus teenindamise printsiip on LIFO (last in first out) – viimasena saabus, esimesena teenindati
Protsess on „passiivne“, ta ei töötle ise midagi, vaid kasutab temas sisalduvaid lõimi. Igal protsessil on olemas vähemalt üks lõim (primaarne lõim). Lõim - sisaldub protsessis ning on protsessist väiksem üksus. Iga lõim on seotud konkreetse protsessiga. Protsess võib sisaldada üht või enam lõime. Kõiki protsessi kuuluvaid lõimi töödeldakse protsessi aadressiruumis. Lõim esindab üht kindlat käskude jada programmis. Ta omab individuaalset pinu ja teavet protsessi olekute kohta. Nagu protsessides saab luua uusi protsesse, saab lõimede poolt moodustada uusi lõimi programmi spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks. Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie //hold// => Valmidus //ready// => Käitus //running// => Ootel //waiting// => Lõpetamine //terminated// 14. Protsesside töötluse korralduse mudel.
· Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) ) Pinu võib ette kujutada pealt avatud anumana, kuhu võib üksteise peale laduda andmeid. Oluline omadus on võimalus andmeid ära võtta ainult sissepanekule vastupidises järjekorras. Viimasele sissekandele osutab pinuviit s.o. aadress, millelt on võimalik välja lugeda viimasena salvestatud muutuja ning millele järgnevale aadressile võib kirjutada uue muutuja. Analoogiliselt anumaga võib pinu täis saada, kui temale eraldatud ruum on ära kasutatud. Pinuga opereerimiseks on olemas käsud PUSH salvestamine pinusse ja POP pinust lugemine. Järjekorda võime ette kujutada toruna, millesse ühest otsast pannakse andmeid juurde, teisest otsast aga võetakse välja. Struktuuri mõttes võib pinu ja järjekorda võrrelda nii: pinu on selline järjekord, kus teenindamise printsiip on LIFO (last in first out) viimasena saabus, esimesena teenindati
kaks olid järk-järgult, alustades Windows XP. Osaline MS-DOS oli kokkusobivus abil saavutatud integreeritud DOS Virtual Machine - kuigi see funktsioon on järk-järgult x86-64 arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu (mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.) Windows NT 3.1 oli esimene Windowsi versioon, et kasutada 32-bit "lapik" virtuaalmälu tegelemine on 32-bitised protsessorid. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse segmenteeritud tegeleda ja lülitub 16-bit 32-bit tegelemine lehekülge. 8 Windows NT 3.1 Objekte tuum tuum annab süsteem API, töötab juhendaja mode , ja määrata
2. tundlik riistvara riketele, 3. race-conditions (ajalised probleemid), 4. iseendale hüppetsükkel (raiskab aega) 5. Interrupt Service Routines katkestuste teenindusprogrammid 6. Context Switching konteksti lülitamine (vahetamine) 14. Mis on konteksti lülitamine (context switching), kuidas seda realiseeritakse? Protsess, mis säilitab vajaliku informatsiooni töö jätkamiseks, kui ISR lõpetab töö. Oluline salvestada ainult vajalik osa. Tavaliselt pinu (cache) mudel (salvestatakse pinusse) 1. Registrite sisu 2. Programmiloendi väärtus 3. Kaasprotsessori registrite sisu (kui eksisteerib) 4. Mälulehtede register 5. Mälulaadselt ühendatud I/O andmed/väärtused 6. Katkestused sel ajal keelatud 15. Kuidas töötab järjestikplaanur (round-robin)? Round-robin (järjestikku) on üks lihtsamaid plaanuri algoritme (scheduling algorithm) protsesside/tegumite juhtimiseks OS-s. Round-robin plaanur: 1
peamiselt kulpi, Täkk ~ Hobune tallis, saba väljas ~ räästas tähendas peamiselt tuld ja suitsu. Kuid haraka-mõistatus võis tähendada ka kulpi (lisaks veel nt. leivalabidat), hobuse- või täku-mõistatus võis tähendada vahel ka aidavõtit ja lusikaid vaagnas jne. Ka kujundit ennast on olnud võimalik kallutada, sobitamaks seda paremini ühe või teise tähendusega. Näiteks mõistatuse Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on `hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva. Kui lahendiks on `laev', on tekstis tihti rauda või tõrva või takku. Kui lahendiks on `saabas', on tekstis tüüpiliselt tõrs tõrva, härg nahka. Mõistatustel nagu keerdküsimustelgi on kalduvus koonduda ridadeks või sarjadeks. Taoline rida
Joonis 2.17. Operandi leidmine indeksadresseerimise korral Vahetul adresseerimisel antakse operand otse käsuga. Tehtekood Vahetu adresseerimine 35 Operand 35 88 Joonis 2.18. Operandi leidmine vahetu adresseerimise korral 2.2.7. Pinumälu Pinumälu ehk lihtsalt pinu (stack) on registrite kogum, kuhu saab lühiajaliselt salvestada infot. Pinumälu on realiseeritud kas nihkeregistrina või kasutatakse selleks osa arvuti muutmälust. Tuntakse kahte liiki pinumälusid: LIFO- (last in first out) ja FIFO- (first in first out) tüüpi mälu. LIFO-tüüpi pinu võib võrrelda padrunisalvega, kust viimasena laaditud padruni saab kätte esimesena. Pinumälu kasutatakse koos pinumälu viidaga (stack
Puhvri ületäitumine · Puhvri ületäitumine (buffer overflow) -- üks levinumaid turvaprobleeme programmides · Juba Morrise Interneti-uss kasutas sellist auku aastal 1988 · Von Neumanni arhitektuur: programm ja andmed on samamoodi samasuguses mälus · Lohakas programmeerija ei kontrolli, kas andmed reaalselt puhvrisse mahuvad · Kirjutatakse üle mälu puhvri järelt · Pinus asuvate puhvrite puhul soditakse ära pinu ja muudetakse tagasipöördumisaadress · Ka 1-baidist puhvri ületäitumist on turvaauguna ära kasutatud! SQL süstimine · SQL -- andmebaasipäringute keel, tihti kasutusel ka veebirakendustes · Oma metamärgid, mis tuleb välja filtreerida · SQL manipuleerimise näide: "SELECT password FROM people WHERE name='"+$name+"'" Mis saab, kui $name="a'; DROP TABLE people; --" ? · "SELECT FROM people where ID="+$ID $ID="3 OR 1=1" · Ohtlikke märke: ' " / n * # % & () , : ; | ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
