Pahavara Mis see on? Mis on pahavara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara
Mis on pahavara? Pahavara on tarkvara, mida kasutatakse ilma arvuti omaniku/ kasutaja teadmata tema arvutisse tungimiseks ja selle kahjustamiseks. Pahavara ei teki iseeneslikult, neid kirjutavad inimesed, kes tahavad saada salajasi andmeid(paroole, krediitkaardiandmeid, firmade jne) , huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks)
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui sellega takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi tööd või avalike teenuste osutamist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. § 208. Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine (1) Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda või 2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
Tulemüüri käitumis- ja alarmi seadetes turvatase määratud. Sobib Windows XP ja Vista 32 ja 64 bitistele versioonidele, tasuta kõigile. Enda kogemustest olen kasutanud Comodo Firewalli ja Sygate Personal Firewall. Alguses võib tunduda selle kasutamine raske, sest sul pole aimu kuidas see kõik töötab ning mida lubada, mida mitte. Ennem tuleks teada ikka arvutitest palju ja siis kasutada õigesti programme, mitte endale lasta pahavara arvutisse kergelt sisse. Comodo on vägagi efektiivne ja väga tunnustatud. Viimasel ajal ta on oma efektiivsusega tõusnud vägagi kõrgele ja enamustest on saanud heaks. KOKKUVÕTE Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel kas blokeerib selle või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest.
või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada ning trooja hobune on ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab andmefaile arvutisüsteemis ning vähendab selle jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Lisa 1 Viirusprogrammid 1970-ndatel avastati esmakordselt ARPANET'is. (s.o. interneti eelkäijas) viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET'i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10
.....................................................................................................6 Projekt „ No More Ransom“:.....................................................................................................7 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................8 2 Mis on lunavara? Lunavara on üks pahavara alaliik loodud petturite poolt, mis krüpteerib või lukustab arvutis kasutaja faile, tänapäeval on võimalik seda teha ka nutiseadmetes, ja nende taastamiseks nõutakse seadme kasutajalt lunaraha. Sageli nõutakse maksmist virtuaalses krüptorahas BitCoin, kuna krüptovaluuta liikumist pole võimalik jälgida, kuid lunaraha tasumine ei garanteeri failide lahti krüpteerimist.(1) Lunavara levib nii e-mailide ja nendes sisaldavates manuste, veebilehtede kui ka tundmatute
platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab käivitatavaid faile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 KB suurune pahavara levida märkamatult. Leidub ka õelvara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ning rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist. Viiruse eemaldamine
iOS Mark Mihkel iOS'il töötavad seadmed iPhone iPod /Touch iPad Apple TV Ajalugu Esimest korda jõudis inimeste ette 9. jaanuar 2007 iOS SDK ilmus esimest korda 6.märts 2008 Juuni 2010 nimetas Apple iPhone OS ümber iOS'iks Versioonid: iPhone OS 1 3, iOS 4-7 Müügiedu Suur müügiedu suurendas arendajate huvi platvormi ja SDK vastu. Kokku on müünud üle 100 miljoni iOS seadme. Turvalisus Püsivara- ja riistvarafunktsioonid on välja töötatud kaitsmaks seadet pahavara ja viiruste eest. Isiklikku teavet hoitakse turvaliselt. Parooli kasutamise korral krüptib ja kaitseb see automaatselt sinu meile ja kolmanda osapoole rakendusi Turvavead Suurimaks turvaveaks on kindlasti see, et süsteemi koodis on SSL ehk turvasoklite kiht kaitsmata. Turvaviga annab kurikaelale võimaluse seadmele ligipääsu saada. (Praktiliselt toimib rünnak nõnda, et veebilehele laaditakse pahavara, mis kogub külastaja seadmelt informatsiooni nagu paroolid ja kasutajanimed
kui oled hõivatud või internetist eemal. Skype SMS see võimaldab sul Skype'i kaudu sõprade mobiiltelefonidele tekstsõnumeid saata Kontaktid Skype'is on lihtne leida inimesi ja neid kontaktide loetellu lisada Jagatud gruppe luues on kontakte lihne hallata Nagu MSN'isgi on näha, kes on hetkel internetis, kes on hõivatud, kes on eemal jne Turvalisus Skype ei sisalda reklaamvara, nuhkvara ega pahavara. Reklaamvara tarkvara, mille eesmärk on kasutajale automaatselt reklaami esitada, ilma kasutajat sellest teatamata. Nuhkvara tarkvara, mis paigalsatakse arvutisse ilma kasutaja nõusoleku ja teadmiseta. See saadab ja võtab vastu andmeid teistelt arvutitelt salaja.(Nt. Kasutajanimed ja paroolid) Pahavara tarkvara, mis on mõeldud ilma omaniku nõusolekuta arvuti opsüsteemi ja programmidesse sissetungimiseks või/ja nende kahjustamiseks.(Nt.
Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Arvuti kontrolli alla saamiseks rünnatakse arvutit mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata tarkvara) või pahavara abil, mis satub teie arvutisse näiteks kiirsuhtlusprogrammi, elektronposti kaudu või kuritahtlikke veebilehti külastades. Juhul kui operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugused turvaseaded, vajab pahavara arvutisse installeerumiseks tavaliselt kasutaja otsest kaasabi, et enne "Yes" või "Ok" nupu vajutamist on alati kasulik lähemalt uurida, millega nõus ollakse. Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel ajal näivad kurjategijad arvavat,
Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha. Pahavara, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte.
Arvutiviirused 1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi k...
neist tuvastada ja kavandas rünnaku nii, et “nakatunud” hääletajate suurust on raske kindlaks teha, oleks ametnikud sunnitud valimistel kogutud e-hääled tühistama; ründaja vajaks sellise olukorra tekitamiseks üsna väheseid ressursse ja kogu e-hääletus oleks rikutud. Uurimisrühm viis katseliselt läbi kaks edukat kliendipoolset rünnakut. Esimeses katses töötasid nad välja demonstratiivse kliendipoolse pahavara, mis salvestab valija ID-kaardi PIN-koodid ning asendab vaikimisi valija hääle mõne muu häälega. Protseduuriliselt näeb see välja nii, et valija annab oma e-hääle ära ning esialgu jääb see hääl korrektseks. Kui aga valija oma ID- kaardi lugejasse jätab või hiljem uuesti sisestab, avab pahavara taustal uue varjatud seansi, kus antud hääl üle kirjutatakse. Seesugune rünnak tooks siiski kaasa kahtlaselt palju asendushääli
arvestada, et tegelikkuses võib antud ametikohal töötav inimene kokku puutuda neist kõigiga. Parandustehnik – Tegeleb tehnika riistvaraliste vigade tuvastamise ja parandamisega. Leiab kiirelt vea ning parandab selle vastavalt ohutusnõuetele. Komponentide väljavahetamisel oskab teha pakkumise kliendile, mis on optimaalne või sellele lähedal. Parandustehnik peab olema tuttav ka tarkvaraga, kuna paljud vead, mida kliendid võivad pidada riistvaralisteks vigadeks, võivad olla tekitatud pahavara (ing k – Malware) või muu tarkvara poolt. Serveri ja võrgutehnik – Tegeleb põhiliselt serverite ülesseadmisega, komplekteerimisega, administreerimisega, tarkvara haldamisega ja muude võrgu vigadega. Antud tehnik peab tundma hästi nii riistvara kui tarkvara, kuna vigasi esineb tihtipeale mõlemais. Dokumenteerimine on antud ametikohal tähtsam kui teistel, kuna kliendi seadistus on peaaegu alati erinev, seega iga muudatus ja
Teades erinevaid nutitelefonide riske, mõtle ennem hoolikalt läbi milliseid andmeid sa telefonis hoiad ja kas oled valmis, et need võivad saada avalikuks või teatavaks kellelegi teistele. Kindlasti ära hoia telefonis avatud kujul paroole ega teisi isiku tuvastamiseks kasutatavaid andmeid ja muud delikaatse sisuga informatsiooni. Tegu on hetkel kosmilise kiirusega kasvava riskiga, mida kinnitavad ka TrendMicro uuringu andmed, mille kohaselt oli 2012 aasta 3. kvartalis pahavara sisaldavaid või kõrge riskitasemega Androidi rakendusi ligikaudu 175000, siis 2013 aasta 2. kvartaliks on see number kasvanud ligikaudu 718000 rakenduseni. Lisaks on ju 2013 aasta üks kuumemaid märksõnu elektroonilise luure vallas NSA PRISM programmi avalikuks tulek ning me võime enam kui kindlad olla, et Ameerika Ühendriigid pole ainukesed, kes selliste asjadega tegelevad. Kasutatud kirjandus 1) Artikkel ,,Gartner Says Smartphone Sales Grew 46.5 Percent in Second Quarter of
privaatset informatsiooni levitataks ning pahategude eesmärgil ära kasutataks. Sama juhtub ka siis kui jätate oma arvuti kaitsmata, kuid kahjuks ei lõppe probleem teie arvutiga, vaid internetiühenduse puhul võib see juhtum levida edasi teise inimese arvutisse [1]. 2 Käesoleva töö eesmärk on uurida erinevaid viirused, nende töö põhimõtteid ja nende hävitustöö mastaapsust. Järgmine aspiratsioon on pahavara eemaldamine ning tekkinud kahjustuste parandamine. Selleks, et pahavara eemaldamist testida kindlas keskkonnas kasutasin programmi nimega ,,Windows Virtual PC", mis võimaldab arvutis jooksutada virtuaalset operatsionsüsteemi. Otsustasin valida antud kursusetöö teema, kuna tekkis huvi teada saada, mis põhjustel aja möödudes arvutid mutuvad infoprotsessimisel aeglasemaks ning miks muutub andmeside järjest riskantsemaks.
Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Pahavara nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Nimeserver ehk DNS-server (Domain Name System) on andmesidevõrgus töötav
paigutatud.
*Kõvaketta vahemälu (cache). Mida rohkem on kõvakettal vahemälu, seda parem.
---- ===Miks väline kõvaketas?=== [[Pilt:Toshiba 1 TB External USB Hard Drive.jpg|pisi|'border'|Väline kõvaketas, 1TB]]Põhjuseid, miks väliseid kõvakettaid kasutatakse arvutisiseste kõrval, on mitmeid. Regulaarne internetiühendus muudab arvutid kaitsetumaks potensiaalsetele ohtudele nagu Trooja hoobused, viirused või pahavara. Järjest raskemaks on muutunud kaitse sellistele ohtudele ning täieliku kaitset pole ka juhul, kui kasutusel on tulemüürid, viirustõrjeprogrammid ning pahavara eemaldajad. Peale internetist lähtuvatele ohtudele seisneb oht ka sellest, et ühe arvuti kasutajaid on enamasti mitu. See tekitab suurema riski dokumentide kaoks või muudeks ebameeldivusteks. Multimeedia, nagu muusika, filmid, pildid ning DVDd, võtab palju kõvakettaruumi ning suuremat osa tõenäoliselt kasutaja väga
Juhendaja: Indrek Hiie TALLINN 2018 Sisukord 1. Mis asi on lunavara 3 2. Lunavara töö 4 3. Lunavaraga nakatunud arvutid 5 4. Näiteid lunavara rünnakutest 6 5. Lunavara eest kaitsmine 7 6. Lunavarast vabanemine 9 7. Kasutatud kirjandus 10 1. Mis asi on lunavara Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha (http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse- algtoed/lunavara/). Antud pahavara krüpteerib faile, mis asuvad kasutaja arvuti kõvakettal. Edasi nõutakse nagu reegel kasutajalt raha selle eest, et failid saaksid lahtilukustatud. Tavaliselt nõutakse mitte tavalises rahas tasumist, vaid tasumist krüptovaluutas. Siia sobib näiteks Bitcoin.
3. Tähelepanu saamine Võimalused: Ohud: 1. Info haarav edasi 1. Tööaja raiskamine andmine 2. Ärisaladuste Väliskeskkond 2. Mõelda sihtgrupile lekitamine 3. Ajakulu 3. Pahavara, viiruste levik Tugevused - Suhtluskeskkondade kaudu tasub inimesi teavitada uutest ja huvitavatest pakkumistest ning äris toimuvatest muudatustest. Tutvustada ettevõtte uusi tooteid ja teenuseid. Sotsiaalvõrgustiku süsteemides ei tohiks olla põhieesmärgiks mitte raha teenimine, vaid tähelepanu kogumine. Näiteks võiks luua oma ettevõtte tegemiste kohta põnevaid
ka selgeks teha. Ning mõistagi ka ise eeskuju anda! Operatsioonisüsteemi seaded Lisaks töökohale tuleks lapse jaoks ette valmistada ka arvuti. Soovitan ohverdada kümmekond gigabaiti kõvakettast ning paigaldada lapsele päris eraldi keskkond sobib mõni linuxilistest, näiteks Estobuntu (saab aadressilt www.estobuntu.org). Nimetatu on eestikeelne, juurde saab tõmmata ohtrasti tasuta mänge ja harivat tarkvara ning turvaseaded on vaikimisi sisse ehitatud. Ka pahavara koha pealt võib linuxit kasutades julgem olla. Kui riistvara linuxiga ei sobi või ei ole selle kasutamine mõnel muul põhjusel võimalik, tuleks lapsele (ja tegelikult ka endale!) teha eraldi, piiratud õigustega kasutaja. Sel viisil arvutit kasutades on vähem karta, et pahavara ja soovimatud programmid arvutisse pesa teeksid. Arvuti olgu üldkasutatavas ruumis! Nagu ütleb hea sõber Anto Veldre: "Kui te just PEATE end veebikaamera ees
................................................... 14 C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid ........................................................................................... 14 C.2.4 TURVALISUS JA KAITSE ......................................................................................................... 18 2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem)
külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. · Paanikatarkvara- on liik kurivara, mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga. Sellega meelitatakse kasutajat ostma ja paigaldama võlts- turvatarkvara, mis ise võib sisaldada pahavara. Kaitsta annab arvutit kurivara eest mitut moodi: kasutades viirusetõrjeprogrammi ja seda hoida uuendatuna(AVG, Kaspersky, Norton), hoida tulemüüri aktiivsena(mitte lasta igal uuel allalaetud programmil ligipääsu), skanneriida viirusetõrjeprogrammiga sissetulevaid kirju, mitte tõmmata internetist mitte usaldusväärseid programme ja kasutada administraatori õigustega kasutajat ainul siis kui see on hädavajalik. Kaupo Kiilaspää
......................................................................................................... 3. PETTUSTE ERINEVAD MEETODID JA TEHNIKAD................................................... 3.1 Arvutirünnakud ............................................................................................................. 3.2 Sotsiaalsed tehnikad.......................................................................................................... 3.3 Pahavara. .......................................................................................................................... LÜHIKOKKUVÕTE.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskond on hakanud aina rohkem sõltuma raamatupidamise
(http://www.avast.com) · Viirusetõrjetarkvara, mis on loodud Tsehhi ettevõtte ALWIL Software poolt ning seda on arendatud alates 1998. aastast. Tegemist on ühe laialtlevinuma viirusetõrjeprogammiga, mida kasutavad üle 100 miljoni inimese üle maailma. avast! antivirus on saanud ICSA Labs ja West Coast Lab's Checkmark tunnustuse ning on mitmekordne Virus Bulletin VB100 Award võitja. · Avast! antivirus pakub täielikku kaitset pahavara ning viiruste vastu, sisaldades endas ka suurepärast reaalajakaitset. Igapäevased automaatsed uuendused kindlustavad kaitse ka uuema paha- ja nuhkvara vastu. Kõiki avast!-i tooteid on võimalik tasuta proovida 60 päeva jooksul. Avira AntiVir Personal (http://www.free-av.com) · Tavakasutajale tasuta toode, mis kaitseb viiruste, troojalaste, tagauste, helistajate, usside ja mõnede teiste pahavarade eest
weebilehelt. Kui sa tahad programmi alla laadida, sa lihtsalt nn tulistad alla Add/Remove programmi osaku ja otsid endale nimistust vajamineva programmi ja laadid alla. Paki mänedzer arvutab välja kõik vajaminevad mõõtmed ja suurused teeb sinu eest ära kogu töö. Täpselt see sama toimub kui tahad uninstallida. See hoiab sinu arvuti puhtana mitte vajaminevatest programmidest ja samas hoiab ka silma peal, et sa kogemata ei juhtuks mõnda pahavara, mis sinu isiklike andmeid varastaks. 4. Ei logi sisse juursüsteemi. See on Windowsi kasutajatel tavaline, et logitakse sisse süsteemi administraatorina. See on üks peamisi põhjusi misk saab Windows OS iga arvutit nii kergelt nakatada igasuguste viiruste ja pahavaraga. Sa alati justkui mängiksid Jumalat samas iga programm võib teha mid iganes sellel soovi on. Linux is root ehk juur käitubki administraatorina ja sa võiksid siseneda ainult äärmisel vajadusel
Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine. Üritan oma essees anda ülevaate interneti arengust tema algusaastatest ning tuua võimalikult palju erinevaid näiteid interneti headest ja halbadest külgedest. Püüan siduda oma kirjatöö ka näidetega päriselust ning jõuda selgusele, kas plussid kaaluvad miinused üles või on asi hoopistükis vastupidi. Interneti sünd Interneti eelkäijaks loetakse ARPANET-i. See oli võrgustik, mis ühendas nelja USA
külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab. Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona. Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või
elukohavahetus) on kantud andmebaasidesse. Krüptograafiale tuginedes on loodud isikute kaugtuvastamissüsteem, milles riik garanteerib baasidentiteedi tõese kindluse. Hetkel kasutusel olev süsteem eeldab kodanikelt suurt usaldust riigi institutsioonide ja IT- süsteemide vastu. See tähendab, et valijad peavad usaldama mistahes etapis kasutatud infotehnoloogia turvalisust ja süsteemi töökindlust ning eeldama, et hääletustulemusi pole rikutud pahavara poolt või tulemusi pole mõjutaud/muudetud inforturvet tagava asutuse poolt. Lisaks tuleb valijatel eeldada, et kogu hääletussüsteemi menetletakse vastavalt seadusandluses paika pandud protseduuride järgi [3]. Kui täna salvestatakse, loetakse, kontrollitakse ja hallatakse hääletamisel antud hääli tsentraalselt, siis plokiahela tehnoloogia võimaldaks igal hääle andjal teha neid samu ülesandeid ise, lubades neil oma antud hääl salvestada. Iga süsteemi osapool näeks, kui
Ei ole väga raske ,,istutada" tuttava (või isegi võhivõõra) arvutisse väike tarkvarajupp, mis hakkab peale järgmist arvuti käivitamist igatunniselt detailset ülevaadet igast klahvivajutusest või hiireklõpsust saatma pahatahtjale. Kasutaja ei teagi, et paljastab kõik oma pangakoodid ning isiklikud paroolid kellelegi võõrale. Et sellistest asjadest hoiduda, on suured operatsioonisüsteeme tootvad firmad astunud mitmeid samme: koostanud meeletutes kogustes viiruste, pahavara ja nuhkvara eest kaitsvaid programme. Sellest hoolimata on viiruste ja nuhkvara loojad alati sammukese võrra ees viirusetõrjeid koostavatest inimestest. Räägitakse isegi, et see on kõik üks suur vandenõu ja viirused koostatakse samade inimeste poolt, kellele me näiliselt maksame ja kes meie arvutitesse koostavad tarku programme, et meie arvutid, hoidku jumal selle eest, eales viirustega ei nakatuks. Kindlasti mingil määral
failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada ning trooja hobune on ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab andmefaile arvutisüsteemis ning vähendab selle jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viirusetõrjetarkvara Antiviirus (anti-virus) on tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused. Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara eest.
kättesaamatuks, tihti ühe rünnaku all tuhanded erinevad IP aadressid (arvutite zombiarmee) • ISKE – infosüsteemide turvameetmete süsteem. Eesmärk aidata kaitsta ja säilitada andmeid ja andmekogusid, IT seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 3 taset, millest 3 turvalisim. • Botnet – robot network, häkkerite hallatav haavatavate võrku ühendatud arvutite võrgustik, kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti. • Whitelisting – sisendi testimine korrektsete sisenditega (turvalisem kui blacklisting, sest saad kohe kontrollida, et halbu (kehvi) sisendeid ei aktsepteeriks) • Blacklisting – sisendi testimine valede sisendite vastu. • Süs adminn -
sisselogimisel turvalisuse tagamiseks. UID (User ID, User Identifier) kasutajaident, ID-kood. Arvuti või arvutisüsteemi kasutajale kuuluv unikaalne number või nimi. Opsüsteem vajab kasutajaidenti kasutaja esindamiseks oma andmestruktuurides, st kasutajaident näitab faili või protsessi omanikku, süsteemiressurssidele ligipääsuõigust omavat isikut jne. Oluline on administraatori kontole salasõna määramine, et kaitsta arvutit kräkkerite ja pahavara sissetungi eest. 1.5.1.2 Hea paroolipoliitika meetodid: ühisparooli vältimine, parooliregulaarne vahetamine, parooli küllaldane pikkus, tähtede ja numbrite sobiv vaheldumine. 1.5.2 Andmeturve 1.5.2.1 Failide välise varukoopia olemasolu tähtsus. Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikkuses ei saa kindlasti kahelda. 1.5.2.2 Tulemüüri olemus. Tulemüür (Firewall).
Probleemsed on ka salajaste andmete avaldamine, nn ,,häkkimine" ja identiteedivargused. Üldiselt võib jagada küberkuritegevused kahte kategooriasse: 1) Kuriteod, mis on suunatud otseselt arvutivõrgu või -seadme vastu; 2) Kuriteod, mille toimepanemist hõlbustavad arvutivõrgud või -seadmed, kuid ei ole suunatud nende vastu. (1) Mõned näited kuritegudest, mis on suunatud arvutivõrkude ja -seadmete vastu: Pahavara (arvutiprogramm, mis on loodud just selleks, et kahjustada arvutit ilma selle kasutaja teadmata) Teenusetakistamise rünne ehk DOS-rünne (arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine suure hulga päringute saatmise teel) Arvutiviirused (1) Näited kuritegudest, mis on suunatud isiku pihta: Küberjälitamine - isiku või isikute jälitamine kasutades arvutit Andmete ,,õngitsemine" (inglise keeles phishing) Arvuti turvalisuse valdkonnas on
paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS-kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS-ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSI üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks, halvemal juhul ootab, siis ees kulukas emaplaadi vahetus. MIDA KUJUTAB ENDAST VIIRUS ,,TROOJA HOBUNE" ? Inglise keeles- Trojan Horse on pealtnäha väga huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid tegelikult see nii ei ole. IT mõistes on see pahavara, mis tuleb tavaliselt kaasa mõne teise programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis käivitades võib teha palju pahandust- ehk siis arvuti on Trooja- hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus. Troojalased reeglina ise ei tule arvutisse, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse kooseisus käivitama. Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja
keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid. Rakenduste turvalisus Androidi rakendused töötavad sandbox'is, operatsioonisüsteemi eraldatud osas, millel ei ole ligipääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel. On teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi tarkvaraga seotud pahavara juhtumist, kus on tegemist olnud pettusrakendustega. Mõnikord on trooja viirust sisaldavad rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse. Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes. Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud oma viirustõrje Androidi seadmetele. Tootja Tootja on tarkvaraettevõte Android, mis kuulub Googlele 2005. aasta juulist
Interneti turvalisus Autor: Karmen Pikkmets Mis on interneti turvalisus? Interneti turvalisus - privaatsuse ja turvalisuse tase isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu. Interneti turvalisuse reeglid Esimene ja kõige tähtsam reegel -- ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle endale tehtaks. Netis on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha! Teine reegel -- ole ise kaitstud! Vaata üle oma arvutid ja mobiiltelefonid! Kas kõigis neis seadmetes on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje uuendab end iga päev? Kolmas reegel -- leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas kellegagi kunagi varem juhtunud. Neljas reegel -- mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalis...
veebis infot, millel on negatiivsed tagajärjed neile endile ja kogu perele. Sobimatu sisu - Laste piiritu huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis mõjub halvasti laste psüühikale. Tõenäoliselt ei ole Sa huvitatud sellest, et laps käiks regulaarselt äärmuslaste foorumis, külastaks pornograafilise sisuga saite või veedaks oma aega hasartmänge mängides. Arvutiviirused ja muu pahavara - Tundmatu päritoluga faile alla tõmmates võid oma arvutisse saada viiruse, mis saadab laiali rämpsposti, salvestab Su pangakoodid või kasutab Su arvutit viiruste levitamiseks Väärkohtlejad - Internet oma lõputuna näivate võimalustega on kahjuks saanud kohaks, mida paljud väärkohtlejad (sh pedofiilid) kasutavad oma ohvri leidmiseks. Kui õpetate oma lapse internetis õigesti käituma saate suuresti vähendada tõenäosust, et kellelgil tekiks tema vastu ebaterve huvi. Kokkuvõte
Search, BitLocker ja BitLocker To Go ning AppLocker. Tasuks teada ka tasuta viirusetõrjest natukene. Kuigi Microsoft Security Essentials pole veel eestikeelsena saadaval on see saadaval inglise keeles. MSE pakub sulle korralikku viirusetõrjet, mis baseerub auhindu võitval OneCare mootoril ning ühtlasi asendab ka Windoows Defenderi. Tulemuseks on mugav viirusetõrje, mis ei koorma arvutid, täidab püstitatud eesmärki võrratult (kaitsta arvutit pahavara eest) ning on lisaks kõigele eelnevale ka tasuta. 6 KOKKUVÕTE Windows 7 koosneb päris palju pisikestest uuendustest ja täiendustest. Nad võivad esmapilgul tunduda küll pisiasjad, ent pisiasjad loevad. Kui sa oled endiselt Windows XP kasutaja, siis nüüd on viimane aeg uuendada oma arvutit, ent kui kasutad Windows Vistat, peaksid ehk järgi mõtlema kas sa oled praeguse operatsioonisüsteemiga rahul või soovid neid uuendusi siiski kasutada
ja arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi rahvaprogrammide puhul, ka isepaljunemisvõimeta rahvaprogrammide korral, nagu näiteks reklaam, ussid ja trooja hobused. Toimeloogikalt on need täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et võrgu kaudu internetti lülitatud arvutist end uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega nagu näiteks flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk.
kahjuks on nende hulgas ka palju erinevaid miinuseid.All on toodud Windowsi tugevused ja nõrkused puntkidena: Windows operatsioonisüsteemi tugevused: ● Ühilduvus – tohutul hulgal rakendusprogrammide ja mängude olemasolu. ● Kasutusmugavus - kerge on selgeks õppida ja üleüldse on kerge kasutada Nõrkused: ● Turvalisus – Kuna windows on kõige populaarsem operatsioonisüsteem maailmas siis paratamatult on selle ka kõige rohkem viiruseid ja pahavara ● Aeglane – Windows (eriti selline versioon nagu Vista) ja Windowsise kasutab üleüldse palju arvuti sisemist ressursi mis teeb arvuti aeglaseks ● Hind: Litsentseeritud tarkvara lahenduse versioon maksab üsna kopsakalt. All on toodud kõik Microsoft Windows versioonid ja nende põhilised uuendused ja täiendused läbi aastate. ● Windows 1.0 - avaldati 20.november1985 ● Windows 2.0 - avaldati 1987. Sellel versioonil on lisatud töölauaikoonid,
ründeprogramme, tihti neist ise aru saamata. Organiseeritud kuritegevus -- see on terve tööstusharu · Muud (arvutivargused, ...) Näitena StuxNet (ilmselt USA ja Iisrael ründasid Iraani tuumareaktoreid, muutes veidi reaktorite temperatuuride kohta kuvatavat infot, mistõttu reaktorid aeg-ajalt kuumenesid üle, tekkis suur majanduslik kahju), mh kasutati ära Windowsi lähtekoodis olevat fontide renderdamist, õhuvahet (rünnatavad arvutid ei olnud võrgus, pahavara levis USB-pulkade kaudu). Riskianalüüs · Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad · Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev · Riskianalüüs -- hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega Ohtude edetabel 2014 · Pahavara (ussid, trooja hobused, nuhkvara, väljapressimismeetodid) · Veebipõhised ründed kliendi pihta (brauseris on turvaaugud, lisaosadel (java, flash jne)
pahatahtlikul leidjal võimalik leitud ID-kaarti koos paroolidega kasutada. 6.1. Mida saab kasutaja ise teha, et oma andmeid kaitsta? Sellele, et patsiendiportaalis olevad andmed ei muutuks võõrastele isikutele kättesaadavaks, on kasutajal võimalik päris palju kaasa aidata: Kasutaja kohus on korras hoida selle arvuti turvaseaded, mille kaudu ta käib patsiendiportaalis ja kus ta ID-kaarti ja/või digi-ID-d. Sellega saab ära hoida pahavara leviku, mis võib muu hulgas varastada patsiendiportaalis olevaid terviseandmeid. Üldjuhul tähendab turvaseadete korrashoidmine kolme asja: toimivat ja end automaatselt uuendavat viirusetõrjeprogrammi, turvauuenduste automaatset aktiveerimist ning toimivat tulemüüri, mille kaudu arvuti suhtleb internetiga. ID-kaardi, mobiil-ID ja/või digi-ID PIN-koodi ei tohiks kellelegi edasi anda ega kusagile
Alates veebisaite te külastate, et kasutajanimed ja paroolid, nuhkvara võib panna teid ja teie konfidentsiaalset teavet ohus. Lisaks eraelu puutumatusega seotud probleemidele, nuhkvara võib takistada arvuti jõudlust. Võidelda nuhkvara, võiksite kaaluda PC ohutus scan Windows Live OneCare. See scan on tasuta teenus, mis aitab kontrollida ja eemaldada viiruseid. Download Microsoft Security Essentials tasuta, et aidata kaitsta teie süsteemi tulevikus viiruste, nuhkvara, reklaamvara ja muu pahavara (tuntud ka kui õelvara). Microsoft Security Essentials toimib nuhkvara eemaldamise tööriist ja sisaldab automaatsed uuendused, mis aitavad hoida oma süsteemi kaitsta uute ohtude eest. Microsoft Windowsi pahatahtliku tarkvara eemaldamise tööriist on veel üks utiliit, mis kontrollib arvuteid Windows 7, Windows Vista, Windows XP, Windows 2000 ja Windows Server 2003 infektsioonide konkreetsed, õelvara, sealhulgas Blaster, Sasser ja Mydoom, mis aitab eemaldada nakkust ei leitud.
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)...................
kolme eelnevalt nimetatud omadusi. Andmeturbe seisukohalt oleks esimene eeldus see, et arvuti, milles olevaid andmeid turvatakse, oleks arvutiviirustest puhas. Vastasel korral on andmete turve praktiliselt võimatu, sest puudub täielik kontroll andmete puutumatuse üle. Seega arvutiviirustest hoidumine on andmeturbes äärmiselt tähtsal kohal. Paraku on saanud ründetarkvarast tänapäeva kübermaailma lahutamatu osa, mis annab tööd IT-maailmas paljudele nii pahavara loojatele kui selle vastu võitlejatele. Tegemist on väga aktuaalse probleemiga, millega puutuvad kokku peaaegu kõik arvutit tööks kasutavad inimesed hoolimata elukutsest. Enam pole tegemist mõne ebatähtsa IT-maailma spetsiifilise probleemiga, millest räägivad ainult ,,patsiga poisid". Kurb on tõdeda, et antud probleem puudutab kõiki arvutikasutajaid, kuna küberrünnakute arv kasvab iga aastaga kordades, mis toob kaasa aina suuremaid kahjusid. KASUTATUD KIRJANDUS
suletud lähtekoodiga Android Marketi rakendust ja sellele ligipääsu omada. Androidi rakendused töötavad sandboxis, operatsioonisüsteemi eraldatud osas, millel ei ole ligipääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel. (1) On teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi tarkvaraga seotud pahavara juhtumist, kus on tegemist olnud pettusrakendusega. Mõnikord on trooja viirustsisaldavad rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse. Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes. Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud oma viirustõrje Androidi seadmetele. (1) Google Play poes on saadaval tasuta ja ,,preemium" rakendused, preemium rakenduste eest tuleb tasuda
UAC nõusolekut. UAC küsib nõusolekut "turvalise töölaua" režiimis, mis tähendab, et ülejäänud ekraan on tuhm ning aktiivne on vaid autoriseerimise aken. “Turvalise töölaua” eesmärgiks on vältida valele teele juhtivate programmide käivitamist ja juhtida kasutaja tähelepanu sellele, mida ta teeb. Symantec Corporation’i poolt läbi viidud test tõestas UAC tõhusust. Symantec kasutas üle 2000 aktiivse pahavara (malware) mudeli, milles sisaldusid tagauksed (backdoors), keylogger’id (keylogers), rootkit’id (rootkits), mass meiler’id, trooja hobused (trojan horse), nuhkvarad (spyware), lisandvarad (adware) ja palju muud. Kõik nendest käivitati eraldiseisva Windows Vista installatsiooni käigus tavalise kasutaja poolt. UAC-l õnnestus edukalt blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud rootkit’id. Umbes 5% pahavarast õnnestus pääseda UAC poolt tehtud restart’ist.
Selle teel saadab kontaktidele lingi, mis jätab mulje, nagu kasutaja oleks seda teinud, saates mingit huvitavat faili või linki. Kuid tegemist on siiski kahjurprogrammiga, mille avamisel levib viirus arvutisse. Kuid mitte ainult arvuti läbi ei levi viirused. Kuna telefonide võimalused on praegu palju arenenud, siis levivad viirused mobiilideski, kus saab vajadusel internetti kasutada. Tänaseks on avastatud ligi 400 erinevat mobiiltelefonidele kirjutatud viirust. Pahavara võimaldab telefonis kurjategijatel helistada kasutaja kulul, lindistada kõnesid, lugeda sõnumeid jne. 7 Mõned kuud tagasi oli uudis, kuidas üks noormees käis Inglismaal ning tagasi tulles järgmisel kuul tuli talle Bravocomist arve, kus kõnede eest pidi ta maksma ligi miljon krooni. Väga lihtne on suure rahvahulga juures otsida bluetooth'i kasutades keegi, kellel on samuti see aktiveeritud
Pahavara ja selle liigitus: viirus, uss, troojalane, tagauks, käomuna. viirus: nakatab faile, paljundab ennast ise, kui on sattunud masinasse uss: iseseisev tarkvaratükk, mis teeb halba troojalane: tundub nagu hea asi, ise installeerid, tegelikult on uss v viirus tagauks: mingi auk on süsteemile sisse jäetud, mis alguses välja ei paista, aga hiljem võib anda kurjamitele ligipääsu sinu süsteemile käomuna: kõige halvem, administraatori õigustega tarkvaratükk masinas, mis saab ise pahavara installida Levinumad rünnakute viisid: pealtkuulamine, spoofimine, õngitsemine, klikkide kaaperdamine, DoS rünnak ja selle võimendamine. pealtkuulamine - pildi kuvamine rida rea haaval toodab raadiosignaale, mida on võimalik antenniga kinni püüda. Peab kasutama segajaid. spoofimine - võltsitakse porti või IP aadressi õngitsemine - nigeeria kirjad, abipalved, vale aadress on pandud lingile klikkide kaaperdamine - kasutaja meelitatakse kuskile klikkima (download/ next nupud nt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
