Network üldiselt (1)

9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP

UDP protokoll

UDP ( User Datagram Protocol ) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll , mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk .
Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil.
UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult.
Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555.
Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele.
Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida.

TCP protokoll

TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet , SSH, FTP, HTTP ja SMTP .
Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline.
Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt.
Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp . Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab kasutada väljast sisse tulevate ja seest välja minevate ühenduste eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number.
TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll.
TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid .
Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte.
Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida.
Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist.
10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid

IP aadressid

Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/ IPsse .
Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.
Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga . Näiteks on korrektne IP aadress
193.40.10.130
Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv
193 . 40 . 10 . 13
1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101
IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti . Niisiis , IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise.

IP aadresside klassid

Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks.
Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt :
võrguaadress/võrgumask
näiteks
193.40.80.0/24
Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0.
Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil
aadresside arv = 2^(32 - mask )
antud juhul
aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256
Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi
leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1
näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame
leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255
Tulemuseks on 193.40.80.255.
Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi.
Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehilistel puhjustel kaotsi kaks IP aadressi.
Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi.
Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud
1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000
Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala alguses IP aadressi puhul, saame kirjutada samaväärselt võrgumaski /24 selliselt
255.255.255.0
Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri kuhu see IP aadress kuulub.
Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks teha, et kõnealune IP aadress kuulub võrku 193.40.10.0/24 Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise)
193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000
193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000
Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null.

IP aadressi võrgu- ja masinaosa

IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa.
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul
| | masinaosa
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000
193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101

IP numbrite täisklassid ja alamklassid

Täisklassid

Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet . Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel
IP aadresside täisklassid
klass
võrgumask
IP aadresruum
võrke
IP aadresse võrgus
klassi aadresse kokku
A
255.0.0.0
0.0.0.0 - 127.255.255.255
128
256^3 = 16 777 216
128 x 256^3 = 2 147 483 648
B
255.255.0.0
128.0.0.0 - 191.255.255.255
64 x 256 = 16 384
256^2 = 65 536
64 x 256^3 = 1 073 741 824
C
255.255.255.0
192.0.0.0 - 223.255.255.255
32 x 256^2 = 2 097 152
256
32 x 256^3 = 536 870 912
muud
224.0.0.0 - 255.255.255.255
32 x 256^3 = 536 870 912
Kokku on IPv4 aadressruumi suuruseks 256^4 = 4 294 967 296 aadresse, kusjuures 75 % neist kuulub klassidesse A ja B.
Rida 'muud' vastab ülejäänud numbritele ja need on reserveeritud spetsiaalseks kasutuseks.
Näiteks IP aadress 130.15.40.1 kuulub B klassi võrku.
Üldlevinud kokkuleppe kohaselt ei kasutata avalikult järgmisi IP aadresse; need on privaataadressid ja mõeldud kasutamiseks ainult kohalikes võrkudes, näiteks ilma internetiühenduseta võrkudes, või maskeraaditud võrkudes.
Privaatvõrguaadressid
klass
võrgumask
IP aadresruum
võrke
IP aadresse võrgus
A
255.0.0.0
10.0.0.0 - 10.255.255.255
1
16 777 216
B
255.255.0.0
172.16.0.0 - 172.31.255.255
16
65 536
C
255.255.255.0
192.168.0.0 - 192.168.255.255
256
256

Alamklassid

Kuna praktiliselt on tihti piisav omada näiteks ka 16 IP aadressilist võrku, siis lubab standard moodustada ka sellised võrke, mille võrguosa ulatub võrgumaskis viimase, neljanda baidi sisse. Näiteks alamklassi 193.40.10.128/28 puhul on võrgumaskis seatud 28 vasakpoolset bitti
193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000
/28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000
Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame
255.255.255.240
Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi.
Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143.
Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi.
13. Interbetiteenuse Telnet ja SSH kasutus

SSH

SSH (Secure Shell - e. k. kindel koorik) on programmide komplekt, mis on mõeldud r- korralduste (rsh, rcp ja rlogin'i) asendamiseks funktsionaalsuselt sarnaste, kuid pealtkuulamise ja IP-aadressi võltsimise suhtes turvalisemate vahenditega.
SSH võimaldab üle mitteturvalise liini turvaliselt:

• logida teise masinasse ja seal toimetada
  
• anda käske teises masinas
  
• kopeerida faile masinate vahel
  
• porte ümber suunata (ingl. k. port forwarding), nt. Fetchmaili ja FTP kasutamisel
  
• Xi rakendusi üle võrgu "vedada"
  
• luua turvalisi kanaleid (ingl. k. secure tunnel ) teiste protokollide jaoks, näiteks PPP
  

Kõik need juhud eeldavad, et teil on kasutajatunnus ka teises masinas. SSH põhineb klient-server mudelil kusjuures ühenduse algatab alati SSH klient. Edaspidises kasutatakse väljendit SSH server, mille all mõeldakse teist masinat ning millel on SSH kliendiga suhtlemiseks sobiv tarkvara .
SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile.

Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine

Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine.
Logimisel on kolm etappi :

Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone.

Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et klient saaks veenduda, serveri ehtsuses peab ta eelnevalt teadma serveri avalikku võtit. Teatavasti on avaliku võtme krüptograafia kõige nõrgemaks kohaks avaliku võtme edastamine selle kasutajale. Selle võib klient saada, nt disketil, serveri administraatori käest isiklikult, kuid levinum on riskantsem viis. Nimelt esmakordsel ühendusevõtmisel usaldab klient serverit. Saades serveri avaliku võtme ning kliendi so kasutaja nõusoleku, lisatakse see faili ~/.ssh/known_hosts. Kui edaspidi võetakse ühendust sama serveriga, siis on võimalik juba kasutada standardset avaliku võtme krüptograafiat:

Server genereerib ja krüptib juhusliku järgnevuse (ingl. k. challenge) oma salajase võtmega ja saadab selle kliendile.

Klient püüab saadetist lahti krüptida tema käsutuses oleva vastava avaliku võtmega.
Kui see õnnestub, on server ehtne ; kui mitte, siis on server võlts või on ta vahepeal endale uud võtmed tekitanud.

Klient saadab serverile tagasi ühe võtmega krüptimise shifri nime (DES, 3DES, IDEA) ja serveri avaliku võtmega küpteeritud sessioonivõtme. Saadetis on avatav ainult vastava salajase võtmega, mis on eeldatavasti vaid õigel serveril.

Edasine infovahetus serveri ja kliendi vahel toimub üle krüptitud kanali, kusjuures mõlemad pooled kasutavad kokkulepitud shifrit ja sessioonivõtit.

Server veendub kliendi ehtsuses. Esmalt püütakse kasutajat autentida automatiseeritud viisil. Kui see ei õnnestu, kontrollitakse kasutaja UNIXi parooli , kasutades loodud turvalist kanalit.
Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks
gnoom ~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee
Host key not found from the list of known hosts.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes
Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts.
Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while .
[email protected]'s password:
reptilus~$
Seejuures:

tekitatakse kliendile kataloog ~/.ssh milles sisalduvad SSHle olulised failid

serveri avalik võti lisatakse faili ~/.ssh/known_hosts

tekitatakse SSH sisemisteks vajadusteks juhuslikku alget sisaldav fail ~/.ssh/random_seed

küsitakse kasutaja UNIXi parooli, kuna kasutaja RSA võtmetega automaatne autentimine ebaõnnestus
Tulemusena saadi äsjases näites ette teise masina viip ja võiks hakata seal toimetama . Sarnase tulemuse oleksite võinud saada telnetiga, kuid SSH abil tekitatud ühendust krüptitakse.
Seansi lõpetamine toimub tavalisel moel välja-logimisega
reptilus~$ logout
gnoom~$
Niisiis

• SSH klient teeb SSH serveri avaliku võtme abil kindlaks SSH serveri ehtsuse ja
  
• seejärel SSH server autendib kasutaja
  

Märkus

Kujutleme olukorda, kus teil on harjumus külastada SSHga mõnda masinat ning te ühtäkki märkate sisselogimisel, et server vastab teile hoiatava veateatega, öeldes, et serveri avalik võti ei klapi, pakkudes aga teile võimalust jätkata sisselogimist . Sama toimub ka igal järgmisel korral. Sel juhul on kaks võimalust:

• Te suhtlete võltsserveriga ning ei tohiks sisselogimist jätkata. Muude vahenditega tuleks kindlaks teha, mis täpselt toimub.
  
• Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama. Järgmisel külastusel kirjutatakse sinna faili uus serveri avalik võti.
  

Korralduste täitmine teises masinas

SSH võimaldab lasta korraldusi täita teises masinas, kasutades järgmist süntaksit
ssh -l kasutaja2 teise.masina.nimi käsk käsu-võtmed
kasutaja2 on kasutajanimi teises masinas, kelle õigustes seal tegutsetakse.
Sõltuvalt korralduse iseloomust võib väljund esituda ekraanil . Korralduse täitmisele eelneb varemkirjeldatud autentimine.
Anname näiteks teises masinas korralduse 'hostname -f'
gnoom~$ ssh -l kasutaja2 reptilus.zoo.tartu.ee hostname -f
reptilus.zoo.tartu.ee
gnoom~$
või korralduse 'w'
gnoom~$ ssh [email protected] w
12:10PM up 9 days , 21:18, 8 users, load averages: 0.02, 0.03, 0.00
USER TTY FROM LOGIN@ IDLE WHAT
mart tty2 mammal 11:09AM 0:05 bash
gnoom~$
Paralleelselt on lubatud kasutada ka konstruktsiooni [email protected].
Mõned programmid , nagu näiteks mc eeldavad, et neile eraldatakse kauges masinas terminal , seda peab näitama võtmega -t
gnoom~$ ssh -t [email protected] mc

Failide kopeerimine

SSH võimaldab masinate vahel käsuga scp faile kopeerida järgmise süntaksi kohaselt
scp võti [email protected]:/kataloog1/failinimi1 [email protected]:./kataloog2/failinimi2
Mõlemad argumendid koosnevad kahest osast, mida eraldab koolon (:)

• masina nimi
  
• failinimi
  

Kui failinimi algab punktiga (.), siis näitab see faili asukohta vastava masina kasutaja kodukataloogi suhtes; muidu on tegu absoluutse nimega.
Esimeseks argumendiks on kopeeritava faili nimi ja teiseks nimi, millega ta teises masinas salvestatakse.
Programm scp näitab kopeerimise ajal progressi. Kasutades võtit -A seda ei tehta.
Korralduse täitmisele eelneb eelkirjeldatud autentimine, kusjuures kehtivad võimalused võtmeid mälus hoida. Näiteks kopeerib kasutaja priit faili priidupilt.jpg teisest masinast kohalikku
gnoom~$ scp priidu @reptilus.zoo.tartu.ee:./public_html/priidupilt.jpg priidupilt.jpg
priidupilt.jpg | 6600 KB | 179.7 kB/s | ETA: 00:03:00 | 83%
Võimalik on kopeerida faile ka nö teise ja kolmanda masina vahel, see tähendab, et ei see, kust fail võetakse ega see, kuhu ta pannakse, pole masin, mille viip teil ees on
gnoom~$ scp [email protected]:./pilt.jpg [email protected]:./pildid/pingu.jpg
Failide kopeerimisel saab kasutada ka IOga manipuleerimist, näiteks kasutaja arhiveerib kataloogi ~/public_html sisu, pakib andmed ning saadab SSH abil üle võrgu teise masinasse; seal sisenetakse kodukataloogi ning harutatakse arhiiv lahti
gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ && cat - > priidu. koduleht .tgz'

10. Telnet

Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema , kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [[ ]]
Sellega Te stardite oma koduarvutis telnet klientprogrammi, mis üritab kontakteeruda korralduses näidatud arvuti telnet deemoniga (serverprogrammiga). Need, kes ei armasta maailmas midagi muud, kui WWW lehitsejaid, kasutavad arvatavasti selleks universaalset ressursiviita: telnet://miski.kuskil.maal:port/. Olenevalt klientprogrammist, võib Teie käsutuses olla rida suvandeid. Serverarvuti küsib Teilt kasutajanime ja parooli. Kui Teil õnnestub meldimisprotseduur läbida, olete kaugarvutis ja Teil on seal samad õigused ja võimalused, mis "lähikasutajalgi". Internetis võib kohata arvuteid, kuhu pääsete sisse ilma paroolita, või üldkasutava parooliga. Reeglina ei saa Te sel juhul kasutada selle arvuti kõiki ressursse, vaid Te satute mingisse kindlasse keskkonda, milles Te võite anda piiratud hulga korraldusi. Nii on organiseeritud nn arhiivide kasutamine (vaatame järgmises peatükis); otsing andmebaasides, raamatukogude kataloogides; Interneti mängud jms.
Olles meldinud Teise arvutisse on Teil võimalik paokorraldusega lülitada ennast lokaalarvuti klientprogrammi käsureziimi. Paokorralduseks on tavaliselt sõrmisekombinatsioon '^]', kuid võib olla süsteemiti erinev (näiteks '^T'. Kui Te soovite seda võimalust kasutada, siis peate jälgima pärast telnet korraldust ekraanile tekkivaid teateid. need on umbes sellised:
Trying ...
Connected to kadri .ut.ee
Escape character is '^]'
...
Lülitades end kaugarvuti keskkonnast telnet käsure iimi , tekib Teie ekraanile viip:
telnet>
Märgime, et samasse re iimi satute Te ka juhul, kui stardite telnet korralduse ilma arvuti nimeta, või kui Teil ei õnnestunud näidatud kaugarvutiga ühendust saada. Kasutajal on nüüd võimalus anda korraldusi oma klientprogrammile. Loetleme neist enamlevinumad ja olulisemad:
close
Korraldus suleb seose kaugarvutiga. Kui Te näitasite telnet korralduses ka arvuti nime, siis Te väljute täielikult telnet reþiimist.
open
Lokaalarvuti püüab luua ühenduse näidatud arvutiga. Enne open korraldust Te peate eelnevalt sulgema eelmise sese.
set echo
Korraldus lülitab sisse ja välja lokaalkaja. "Kaja" on protsess, mille tulemusena kuvatakse Teie poolt valitud märgid arvuti ekraanile. Tavaliselt starditakse telnet väljalülitatud lokaalkajaga. Töötab ainult kaugkaja: kaugarvuti saadab temani jõudnud märgid tagasi Teie ekraanile. Sellest ka sõrmistikult valitud märkide ekraanile tekkimise mõningane viivitus kaugete arvutite puhul. Töötades teisel kontinendil asuva arvutiga käivad kõik Teie poolt valitud märgid läbi üsna pika tee: edasi tagasi läbi kümnete arvutite kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele (kui mõni lõik läbitakse satelliitside kaudu, on see vahemaa isegi sadades tuhandetes kilomeetrtes). Kui Teie poolt sisestatud märke ei kuvata (küll aga saate vastused kaugarvutitelt), või kui Teie ekraanile tekib sisestatud tekst kahekordselt, on sobiv proovida seda lülitit.
set escape
Kui Teile ei meeldi miskipärast arvuti poolt vaikimisi pakutav paokood, siis võite valida seda korraldust kasutades omale meelepärasema. Hädasti on seda vaja, kui Te telnettite arvutist A arvutisse B ja sealt edasi arvutisse C. Kui Te pole muutnud paokoodi, siis väljudes arvutist C, võite Te sattuda arvutisse A, kuna nii AB kui ka BC ühenduses võis olla sama paokood. Seda läheb mul vaja üsna sagedasti. Esiteks, minu PC eesti klaviatuuril on märgi "]" valimiseks vaja valida 'Alt Gr 9'. Kui ma lisan sinna ctrl märgi, peab mul olema kolm sõrme ja millegipärast see ka ei aita. Teiseks, kui ma töötan kaugarvuti mingis rakenduses (näiteks vi-s), siis seal on ka vaja seda kombinatsiooni vi käsure iimi minekuks . Kolmandaks võib see kokku langeda teie terminaliemulaatori (mina kasutan selleks kermit programmi) paokoodiga.
quit
Väljumine telnet käsure iimist .
z
Teie telnet ühendus katkestatakse ajutiselt ja Teil on võimalus anda korraldusi lokaalarvuti alamshellis. Naasmiseks kaugarvutisse tagab tavaliselt korraldus fg (foreground). Mängides "mudamängu" või lobisedes kaugarvuti "jututoas", saab nii vajadusel ka kiireid tööülesandeid täita, ilma "ülitähtsat" ühendust katkestamata.
Carriage Return
Tühi korraldus (vajutus Enter sõrmisele), viib Teid käsure iimist tagasi kaugarvutisse.
status
Korraldusega saate infot oma sisundist. Need ja paljud teised telnet ühendust häälestavad parameetrid on võimalik salvestada kodukataloogi .telnetrc faili. Iga arvuti jaoks võite omada spetsiifilist häälestust. Selle faili read algavad arvuti nimega, millele järgnevad telnet käsureziimi korraldused .

Pordid

TCP/IP rakenduskihi teenused on nummerdatud. Nii kannab e- kirjade vahetamiseks kasutatav SMTP protokoll numbrit 25, FTP - 21, USENETi protokoll NNTP - 119, telnet 23 jne. Seda numbrit nimetatakse "pordi numbriks" e väratiks. Esimesed 1024 porti on reserveeritud Interneti standartfunkktsioonideks, sealt edasi kuni numbrini 256x256 on nende kasutamine vabam. Kui Te projekteerite ja realiseerite mingi uue TCP/IP teenuse, siis on hea failist /etc/ services vaadata, kas see number ei ole juba mingi tuntud rakenduse, või siis Teie serveris juba funktsioneeriva rakenduse poolt juba hõivatud.
Telnettimist mingisse porti saab kasutada Interneti teenuste testimiseks. Nii saab läbi mängida mistahes Interneti teenuse infovahetuse detailides. Näiteks, kui Teie kirjavahetusprogramm töötab korrektselt, siis võite Te e-kirja saata ka telnet korraldusega umbes niimoodi .
NB! Järgnevat näidet ärge startige Teile tundmatusse arvutisse. Küsige selleks luba vastava arvuti süsteemiadministraatorilt. Suure tõenäosusega Te teete siin vigu, millest arvuti informeerib süsteemiadministraatorit, kes omakorda interpreteerib Teie tegevust tõenäoliselt sissemurdmiskatsena. Ohutult võite seda teha oma koduarvutiga, või tööjaamas, kus olete ainuke kasutaja. Kuskil siin on piir, kust peaks lõppema Teie huvi tundmatu arvuti suhtes.
$ telnet lapimaa .fi 25
Trying 199.199.199.1...
Connected to lapimaa.fi.
Escape character is '^'.
220 lapimaa.fi Server SMTP.
mail from:pikuke@ setumaa .ee
250 OK
rcpt to:[email protected]
250 Recipient OK.
data
354 Enter Mail, end by line with only '.'
Tuu mullõ hobõnõ
.
250 Mail accepted.
quit
Connection closed by foreign host.
Analoogselt töötavad Interneti kõikide rakenduste protokollid . Nende teadasaamiseks tuleb Teil muidugi süveneda vastavate protokollide kirjeldustesse. Eestis on need kindlasti olemas serveris ftp://ftp.vs.ee/.
Mittestandardseid porte kasutatakse Internetis üsna laialdaselt: otsingud andmebaasides, mängud, jutukad jne. Selline vajadus tekib ka siis, kui ühes arvutis soovitakse startida mitu ühetüübilist serverit (näiteks WWW serverit). Et eristada põhiserverit täiendavast, omistatakse ühele neist mittestandardne number.

IBM suurarvutid

Arvutifirmadest maailma infotehnoloogiat vast enim mõjutanud IBM firma kasutab oma suurarvutites firmasiseseid standardeid. Seetõttu on nendega suhtlemisel hulga iseärasusi. Internet on paljuski võtnud malli IBM suurarvutite arvutivõrgust BITNet (Because It's Time). Nüüdseks on Interneti ja BITNeti teenused enam vähem seostatud . Vene ajal elnud ja töötanud inimesed mäletavad IBM arvutite vene analooge - ES arvuteid. Eestis paistavad nad olevat välja suremas, aga mujal maailmas on nad üsna populaarsed . Seega ei ole midagi imelikku, kui Teil on vaja ühel päeval telnettida sellisesse arvutisse. IBM suurarvutite rakendused töötavad kas reare iimis või nn 3270 terminali re iimis. Esimesel juhul teil pole probleeme, küll võib Teil tekkida raskusi IBM suurarvutite lemmikuga - 3270 terminaliga. Viimane moodus on muide üsna effektiivne ja ökonoomne. Ta on orienteeritud formateeritud info vahetamiseks. Kui Teie telnet kutsungile vastab arvuti operatsioonisüsteemiga "VM" või "VMS", siis Te vajate suure tõenäosusega erilist klientprogrammi, mis kannab tavaliselt nime tn3270. IBM Unixis (AIX) on ta kindlasti olemas. Rafineeritumates PC pakettides (näiteks, FTP Software TCP/IP) võib ka teda leida. Tasub ka kontrollida, kas Teie klientprogrammi pole mingite parameetritega võimalik häälestada selleks tööks. Kindlasti on ta vaba tarkvarana kuskil olemas.

"Mudamäng" telnetiga.

Telneti üks populaarseimaid rakendusi noorte hulgas on nn "mudamäng", mis tuleneb lühendist MUD (MultiUser Dungeon). Mängu idee on minu meelest järgmine: kasutajad üle maailma meldivad " muda " serverisse, valivad endale sobiva rolli ja koostöös partneritega võtavad ette põnevaid käike. Minu meelest see mäng on üsna hea: mulle tundub, et minu poeg Taavi sai sealt ettekujutuse inglise keelest, arvutitest ja Internetist. Mängu eeliseks on ka see, et kuna kogu infovahetus käib tekstire iimis, siis ta pole Internetile oluline koormus, vähemalt võrreldes pornopiltide ja laulude transportimisega. Eestlaste hulgas olla populaarsemad mängukohad:
12. Internetiteenuse FTP kirjeldus ja kasutus

FTP

FTP Olemus
Ühenduse loomine ja lõpetamine
Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine
Failide kopeerimine
Andmevahetuse tüübid
Passiivne ja aktiivne andmevahetus
Serveri kannatuse katkemine
Sisselogimise automatiseerimine
Makrod
Failinimedega manipuleerivad käsud: nmap ntrans case r-sunique
Piiks
Andmevahetuse kulgemise jälgimine ja FTP seansi olek
Poolelijäänud kopeerimise jätkamine
Automaagiline pakkimine serveris
Anonüümne FTP

FTP olemus

FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt:

• klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi
  
• server - toimib teenindajana
  

Lisaks failide kopeerimisele saab:

• lasta FTP serveril faile pakkida
  
• kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks
  
• manipuleerida serveri failisüsteemis
  

Ühenduse loomine ja lõpetamine

Vaatame konkreetsete näidete varal , kuidas klient ja server saavad faile vahetada.
Serveriga ühenduse võtmiseks peab kasutaja teadma serveri nime ja tavaliselt omama seal ka kasutajatunnust. Seansi algul küsitakse kliendilt kasutajanime ja parooli.
bash~$ ftp
ftp> open ftp.zoo.tartu.ee
Connected to ftp.zoo.tartu.ee.
220 ftp.zoo.tartu.ee FTP server (Version wu-2.4.2-VR16(1) Sun May 9 20:10:03 CDT 1999) ready.
Name (ftp.zoo.tartu.ee:priit):
331 Password required for priit.
Password:
230 User priit logged in.
Remote system type is UNIX .
Using binary mode to transfer files.
ftp>
Nüüd olete serverisse sisse saanud ja võite toimetama hakata.
Ühenduse lõpetamine toimub käsuga disconnect; programmi lõpetamine toimub käsuga bye.
ftp> disconnect
221-You have transferred 45667 bytes in 4 files.
221- Total traffic for this session was 47888 bytes in 5 transfers.
221-Thank you for using the FTP service on ftp.zoo.tartu.ee.
221 Goodbye.
ftp> bye
bash~$
Te võite ühenduse loomisel serveri nime ka kohe sisestada:
bash~$ ftp ftp.zoo.tartu.ee

Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine

FTP seansi juures peab tähele panema , et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis:

• kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite
  
• kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse
  

Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse logimist) toimub sarnaselt UNIXi koorikus toimetamisele järgmiste FTP käsukude abil:

• cd - kataloogi vahetamine
  
• ls, dir - kataloogi sisu kuvamine
  
• mkdir - kataloogi moodustamine
  
• rmdir - kataloogi kustutamine
  
• delete - faili kustutamine
  
• mdelete -mitme faili kustutamine
  
• pwd - käesoleva kataloogi tee näitamine
  
• chmod xxx filename - failiõiguste muutmine (kui serveris sellises asjad üldse eksisteerivad); xxx näitab failiõigustele vastavat kaheksandarvu, nt 755
  

Õiendamine kohaliku arvuti failisüsteemis:

• lcd - kataloogi vahetamine; kuna kataloogi vahetamisel teatatakse uue kataloogi nimi, siis saab töökataloogi nime vaatamiseks kasutada käsku 'lcd .'
  

Te saate käivitada ftp programmi seest kohaliku arvuti käske/ programme alustades sisestust hüüumärgiga (!):

• !ls - kohaliku kataloogi sisu näitamine
  
• !mkdir - kataloogi moodustamine kohalikus masinas
  

Ainult hüüumärgi sisestamine võimaldab põigata kohaliku arvuti koorikusse, kust saab naasta FTP seanssi käsuga exit .
Näiteks põikame koorikusse vaatama mis kell on ja kes on kohalikus süsteemis ning jätkame FTP seanssi
ftp>!
bash~$ date
...
bash~$ who
...
bash~$ exit
ftp>

Failide kopeerimine

Käsk put (ingl. k. pane, aseta) tähendab faili kopeerimist kohalikust arvutist kaugesse.
Käsk get (ingl. k. saa, võta vastu) tähendab faili kopeerimist kaugest arvutist kohalikku.
Olles sisenenud nii kohalikus kui kauges arvutis sobivasse kataloogi, saate faili saata
ftp> put failinimi
ning faili vastu võtta
ftp> get failinimi
Kui te soovite, et kopeeritav fail omaks teises arvutis uut nime, sisestage
ftp> put failinimi uusfailinimi
ftp> get failinimi uusfailinimi
Erinevad operatsioonisüsteemid esitavad failinimedele erinevaid nõudmisi ja sellepärast võib teil tekkida vajadus nimesid muuta.
ftp programm ei võimalda vahetult kataloogistruktuure kopeerida, kuid võimalik on samas kataloogis asuvate failide poole ühekorraga pöörduda, kasutades malle:
ftp> mput *
Kõigi käesolevas kataloogis sisalduvate failide kopeerimine kohalikust kaugesse arvutisse.
või
ftp> mget *
Kõigi käesolevas kataloogis sisalduvate failide kopeerimine kaugest kohalikku arvutisse.
Kui te ei soovi, et iga faili kopeerimise kohta eraldi kinnitust küsitakse, andke enne käsk prompt
ftp> prompt
Vahel on vajadus lisada kauges arvutis oleva faili lõppu kohalikust masinast faile juurde. Selleks on käsk append
ftp> put tekst1 tekst
ftp> append tekst2 tekst
ftp> append tekst3 tekst
Tulemusena on kauge masina faili tekst lõpus failide tekst1, tekst2, tekst3 sisu.
Kui te soovite kauge masina kataloogi listingut salvestada kohalikku faili, siis
ftp> ls ~/public_html ls_koduleht
ning kodulehe kataloogi ~/public_html listing kaugest masinast salvestatakse kohalikku faili ls_koduleht.

Andmevahetuse tüübid

Algul märkisime, et FTP võimaldab pidada ühendust väga erinevate masinate vahel. Kahendfailid (nt pildid, muusikafailid) on kõikjal esitatud ühesuguse bitijadana ja nende kopeerimisega tavaliselt probleeme ei ole. Küll aga on tegu ASCII failide, nt HTML dokumentide ja CGI skriptide peerimisel. Erinevad operatsioonisüsteemid kirjeldavad spetsiaalsümboleid erinevalt. Nt reavahetust märgib UNIXi süsteemis üks bait, mille väärtus on kuueteistkümnendsüsteemis '0A'; DOS'is aga kaks baiti, kuueteistkümnendsüsteemis '0A0D'.
Kui te kopeerite UNIXi süsteemist seal koostatud ASCII faili DOSi süsteemi, andke enne käsk ascii
ftp> ascii
ftp> get tekst.asc
Siis hoolitseb FTP spetsiaalsümbolite õige teisenduse eest.
Tänapäeval ei esine puhtaid ASCII tekstifaile palju ja seega on kõige kindlam valida andmevahetuse tüübiks binary
ftp> bin
ftp> get tali .jpg

Passiivne ja aktiivne andmevahetus

Tehniliselt käib FTP seanss kasutades kahte ühendust:

• kontrollkanalis liiguvad seanssi juhtivad korraldused
  
• andmekanalis liiguvad andmed
  

Aktiivse andmevahetuse puhul algatab kontrollkanalil ühenduse klient ja andmekanali liikluse server.
Passiivse andmevahetuse puhul algatab mõlemad ühendused klient.
Kui kohalik masin asub tulemüüri taga, on võimalik, et tulemüür ei luba väljast sisse ühendusi tekitada ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks
ftp> passive
Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active .

Serveri kannatuse katkemine

Kui FTP seanss kestab ning teatud aja (nt 15 minutit) jooksul ei anta uusi korraldusi ja parasjagu ei kopeeru midagi, siis katkestab server ühenduse. Selle aja pikkust, mida nimetetakse taimaudiks, saab muuta serveri poolt aktsepteeritavates piirides:
ftp> idle 600
Viisakad on väärtused kuni 7200 sekundit (so kaks tundi).

Sisselogimise automatiseerimine

UNIXi programmil ftp on olemas algsättimiste fail nimega .netrc, mille sisu loetakse läbi iga kord peale programmi ftp käivitamist.
Teie kodukataloogis oleva ~/.netrc faili sisu võib olla näiteks selline:
machine ftp.funet.fi
login anonymous
password [email protected]
Näide automatiseerib ftp.funet.fi nimelise masinaga ühendumisel anonüümse FTP-ga sisselogimise. Sellesse faili võite kirjutada kõiki programmi ftp seest antavaid käske, võite omada sissekandeid mitme erineva masina kohta. Oma kasutajanime ja parooli sinna faili panna on ebasoovitav, sest keegi võib faili sisuga lubamatult tutvuda.

Makrod

ftp programm võimaldab seostada käskude järgnevusi mingi unikaalse sõnaga, mille sisestamine järgnevuse täidab. Sellist järgnevust nimetatakse ftp makroks.
Tavaliselt defineeritakse makrod ~./netrc failis
talvepildid
lcd /home/priit/talv
cd /home/priit/public_html/talv
put talv*.gif
Makro 'talvepildid' käivitamine
ftp> $ talvepildid
Makrot võib ka ftp programmi sees käsu macdef abil defineerida
ftp> macdef pildid
Enter macro line by line, terminating it with a null line
mkdir jpg
mkdir gif
mkdir tif
ftp> $ pildid
mkdir jpg
257 "/home/priit/jpg" new directory created.
mkdir gif
257 "/home/priit/gif" new directory created.
mkdir tif
257 "/home/priit/tif" new directory created.
ftp>
Kui soovite kasutada argumente, siis talitage näite eeskujul:
ftp> macdef args
mkdir $1
mkdir $2
mkdir $3
ftp> args talv suvi sygis
...
Tulemusena tekitatakse kataloogid talv, suvi ja sygis.
Kui te omate makrot nimega init, täidetakse see automaatselt peale kaugesse masinasse sisselogimist.

Failinimedega manipuleerivad käsud

Allkirjeldatud käskude nmap, trans, case, sunique ja runique abil saab kontrollida, kuidas teisendatakse FTPga kopeerimisel failinimesid.
Määrang kehtib uue määranguni.

nmap - kopeeritavate failide nimede teisendus

Failinimede punktidega eraldatud osad on muutujate $1, $2 jne väärtuseks.
ftp> nmap $1.$2 $1.html
Tulemusena saab antud juhul failinimest 'talv.htm' nimi 'talv.html'.

ntrans - nimedes olevate sümbolite teisendus

Toimib analoogselt programmiga tr. Failinimedes esinevad tähed asendatakse ettemääratud skeemi alusel
ftp> ntrans gif GIF
Tulemusena muutub nimi 'talv.gif' nimeks 'talv.GIF'.

case - suurtähtede vastavateks väiketähtedeks teisendus

ftp> case
Tulemusena saab nimest 'TALV.JPG' nimi 'talv.jpg'

runique, sunique - failinimede unikaalsuse tagamine

Kui teil on kahtlus , et kopeeritava faili nimega fail võib sihtkataloogis juba olemas olla, kasutage käske:
receive unique - kohalikku arvutisse kopeeritava faili nimele lisada vajadusel järjekorranumber
ftp> runique
send unique - kaugesse arvutisse kopeeritava faili nimele lisada vajadusel järjekorranumber
ftp> sunique
Kui teil oli kohaliku arvuti kataloogis juba olemas fail talv.gif ja kaugest masinast kopeerisite samanimelisi faile, salvestati need kohalikku arvutisse nimedega: talv.gif.1, talv.gif.2 talv.gif.3 jne.

Piiks

Kui te soovite, et arvuti piibitaks peale iga andmevahetust, andke käsk
ftp> bell
Peale järjekordset käsku bell piibitamine lõpeb.

Andmevahetuse kulgemise jälgimine ja FTP seansi olek

Hea kombe kohaselt UNIXi programmid ekraanile palju ei kirjuta. Kui te soovite aga jälgida failide ülekandmise progressi, andke korraldus tick või hash. Need ja paljud teised korraldused toimivad lülitina. Käsu esmasel sisestamisel määrang aktiviseeritakse ja järgmisel sisestamisel deaktiviseeritakse.
Kui soovite näha kõiki määranguid, andke käsk status:
ftp> status
Connected to ftp.zoo.tartu.ee.
No proxy connection.
Mode: stream ; Type: binary; Form: non- print ; Structure: file
Verbose: off; Bell: off; Prompting: on; Globbing: on
Store unique: on; Receive unique: on
Case: on; CR stripping: on
Ntrans: (in) gif (out) GIF
Nmap: (in) $1.$2 (out) $1.html
Hash mark printing : off; Use of PORT cmds: on
Tick counter printing: on
Macros:
pildid
selgitused:

• mode, form ja structure on kasutajast sõltumatute väärtustega ja seetõttu ei paku nad praktilist huvi
  
• verbose - näitab detailselt, kuidas klient ja server suhtlevad
  
• glob - käsitleb malle mallidena või otseses tähenduses
  

Kui ftp käivitada võtmega -d
bash~$ ftp -d ftp.zoo.tartu.ee
siis näete detailselt, kuidas suhtlus kahe masina vahel toimub.

Poolelijäänud kopeerimise jätkamine

Suurte failide kopeerimisel pole harv, et ühendus vahepeal katkeb. Osa baite on kopeerunud ja failiks salvestatud. Arvatavasti soovite ühenduse uuesti luua ja jätkata kopeerimist poolelijäänud kohast. Osutub, et see on tõesti võimalik käsu reget abil:
ftp> get suurfail
Connection closed because of low gravity.
ftp> open ftp.zoo.tartu.ee
ftp> reget suurfail
Teine võimalus poolelijäänud faili lõpuni tuua on kasutada käsku resart
ftp> restart 345000
ftp> get suurfail
Sel juhul jätkatakse kopeerimist suurfaili 345001. baidist.

Automaagiline pakkimine serveris

Efektiivsem on kopeerida tihedalt kokkupakitud andmeid. Kui kauges masinas on huvipakkuv ent mahukas kataloogistruktuur, siis saab (mõnikord) kopeerimisel kogu struktuuri kauges masinas arhiveerida ja arhiivi kokku pakkida. Selleks tuleb vajaliku faili või kataloogi nimele get käsku andes lisada ."tar.gz"
ftp> get maakaardid.tar.gz
Seepeale käivitab kauge arvuti FTP server enne faili kopeerimist programmi tar
tar zcf - maakaardid
mille väljund suunatakse ftp programmi. Kohalikku arvutisse tekib kokkupakitud arhiiv.
Kuna see on FTP serveri lisavõimalus, siis ei pruugi iga server nii käituda.

Anonüümne FTP

Paljud FTP serverid lubavad teatud kataloogides sisalduvale ligi ka neid, kellel pole antud süsteemis kasutajatunnust. Sellist teenust nimetatakse anonüümseks FTP-ks ja see on üks levinuim moodus Internetis andmeid vahetada. Tavaliselt lubavad anonüümsed FTP serverid andmeid alla aga mitte üles laadida .
Kuivõrd suured ja tuntud anonüümsed FTP serverid on tihti väga koormatud , eriti teatud ajal ööpäevas, siis tuleks mõistvalt suhtuda teadetesse: 'Maksimaalne kasutajate arv on hetkel täis. Go home.'. Taoliste probleemide leevendamiseks on populaarsetest serveritest loodud peegeldused (ingl. k. mirror ). Peeglites on üleval sama kataloogistruktuur; tihti jõuavad uued andmed peeglitesse väikese hilinemisega.
Anonüümse FTP serveriga suhtlemine toimub samamoodi kui tavalise FTP serveriga. Sisselogimisel on kasutajanimeks 'ftp' või 'anonymous' ja parooliks, Teie e-posti aadress, nt '[email protected]'. Külasteaja e-posti aadress on anonüümse FTP serveri administraatorile võimalus analüüsida serveri kasutust .
Kui te tegutsete tuttavas FTP serveris, siis te tõenäoliselt teate, mis laadi andmed mingis failis asuvad. Anonüümse FTP serveri kasutamisel on abiks, kui teate, et:

• kataloogis on tavaliselt fail README, kus on kirjas kommentaarid teiste kataloogis asuvate failide kohta
  
• failis lslR on UNIXi käsu ls -lR väljund, so kõikide kataloogistruktuuri failide nimed
  
• faili nime lõpus olev .tar viitab tar'i arhiivile
  
• faili nime lõpus olev .Z viitab compress'iga pakitud failile
  
• faili nime lõpus olev .gz viitab gzip'iga pakitud failile
  
• faili nime lõpus olev .bz2 viitab bzip2'ga pakitud failile
  

14. SMTP ja POP3 protokollide kirjeldus ja kasutus ( Outlook või Netscape ).

POP3 postkasti kasutamine

Sissejuhatus
POP3 postkasti kasutamine Netscape Messanger'iga
POP3 kasutamine Outlook Express'iga ning hoiatused
Vastused EENeti POP3-kasutajate korduvatele küsimustele

Sissejuhatus

Pärast POP3 postkasti loomist hakkavad sinna kogunema lepingu lisas näidatud aadressile saadetud kirjad. Kasutaja saab oma postkasti saabunud kirju postiprogrammiga lugeda ning postimasinast neid enda arvutisse kopeerida.
Selleks, et te saaksite oma postiprogrammi kirjade vahetamiseks kasutada, tuleb sobivalt määrata järgmised seadistused :

• oma kodanikunimi ja postiaadress
  
• saabuva postiga tegeleva postimasina aadress
  
• POP3 kasutajatunnus
  
• väljuva postiga tegeleva postimasina aadress
  

POP3 postkasti kasutamine Netscape Messanger'iga

Postiprogrammis tuleb näidata siseneva postiga tegelevaks postimasinaks mail.edu.ee, Netscape Messenger's on see määratav dialoogist
Edit -> Preferences -> Mail & Newsgroups -> Mail Servers -> Incoming Mail Servers
Lisaks postimasina nimele (Server Name) näidake ka teile antud POP3 kasutajatunnus (User Name) ja pange serveritüübiks POP (Server Type).
Väljuva postiga tegelevaks masinaks tuleb näidata oma võrguühenduse teenusepakkuja postimasina nimi. Kui Te asute EENeti võrgus, on selleks samuti mail.edu.ee. Netscape'is kirjutage dialoogi
Edit -> Preferences -> Mail & Newsgroups -> Mail Servers -> Incoming Mail Servers
akna keskel asuvasse lahtrisse ' Outgoing mail (SMTP) server' mail.edu.ee ja kasutajanime lahter (Outgoing mail server user name) jätke tühjaks.
Lisaks tuleb postiprogrammis näidata Teie epostiaadress (kujul [email protected]), ja nimi (kujul Jaan Tamm), Netscape's dialoogis
Edit -> Preferences -> Mail & Newsgroups -> Identity .
Kirjade vahetamiseks peab teie arvuti olema ühendatud Internetti. Kirjade väljasaatmiseks teilt tõenäoliselt ei küsita parooli, postkasti saabunud kirjadele ligipääsemiseks peate sisestama oma parooli, mille saate lepinguga koos Teile postitatud paroolilehelt.

Outlook Express

Esmalt manitseme Outlook'i kasutajaid 'to look out', sest kõnealune programm on kuulu järgi tõeline arvutiviiruste magnet. Kui te aga siiski otsustate Outlook'i kasuks, olgu teil harjumus rakendada võimalikult tihti Windowsi parandusi, näiteks kasutades Start -> Windows Update 'i.
Esmakordsel programmi käivitamisel küsitakse posti vastuvõtmiseks ja väljasaatmiseks oluliste parameetrite väärtusi. Alltoodud järgnevust saab ka edaspidi esile kutsuda valides programmi menüüst Tools -> Accounts ning seejärel avanenud dialoogist Mail -> Add.
Esmalt näidake oma nimi, näiteks Priit Kask
liikuge nupu 'Next' abil edasi ja sisestage oma postiaadress, näiteks [email protected]. See aadress kirjutatakse Teie poolt väljasaadetud kirjade 'From' reale.
Seejärel tuleb näidata Teile saabunud postiga telegeva postimasina tüüp (My incoming mail server is a POP3 server) ja nimi (Incoming mail server) ning väljuva postiga tegeleva postimasina nimi (Outgoing mail server). Kui Te asute füüsiliselt EENeti võrgus siis sobib selleks kasutada samuti mail.edu.ee'd, muul juhul kasutage oma internetiühenduse teenusepakkuja postimasinat.
Järgmisena näidake oma kasutajatunnus sissetuleva postiga tegelevas postimasinas ( Account name). Kui Te ei ole ainus kasutaja arvutis, siis on mõistlik eemaldada linnuke kastist Remeber Password.
Outlooki seadistamise lõppu tähistab vastav teade
Soovides tehtud otsustusi üle vaadata või muuta, siis nagu alguses öeldud avage programmi menüüst Tools -> Accounts
ning avanendud aknast valige Mail -> huvipakkuv account -> Properties.
Kirjade vahetamiseks peab Teie arvuti olema ühendatud Internetti. Kirjade väljasaatmiseks Teilt tõenäoliselt ei küsita parooli, postkasti saabunud kirjadele ligipääsemiseks peate sisestama oma parooli, mille leiate lepinguga koos Teile postitatud paroolilehelt.
15. Messenger-id ICQ, Yahoo , MSNM ja IRC
Väga populaarne on kogu maailma ulatuses ”sõbrakogukond” ICQ (I Seek You , ma otsin sind) . Veebilehelt www.icq.com saate tõmmata endale programmi, mille väike aken istub teie ekraaninurgas ning kui olete Internetti ühendunud, annab kohe teada, kes teie sõpradest on parajasti võrguvestluseks kättesaadav, olgu ta siis Eestis või Austraalias. ICQ hõlmab andmebaasi kümneist tuhandeist inimestest, kes kesksesse aadressiraamatusse on vabatahtlikult sisestanud palju andmeid enda kohta. Elu-ja töökoht, vanus, meiliaadress, huvialad jpm – just nii palju, kui endast soovitakse teistele teada anda. Iga ICQ-lane saab icq kirjasobrad.
Yahoo Messenger on lihtsamini kasutatav kui ICQ, sisaldab rohkem võimalusi (videojutukas) kui AOL Instant Messenger ning väärib igati kasutamist kui te ei vaja Trilliani võimeid suhtlemaks mitme erineva suhtlustarkvara kasutajatega.
Üldiselt on Yahoo Messenger lihtne käsitseda. Lisaks sellele on Yahoo Messengeri kasutajaliide hõlpsasti kohandatav vastavalt kasutaja soovidele(on nö skinnitav). Saad kutsuda kuni 9 sõpra ühte tuppa , saata ja võtta vastu faile ning panna üles peer -to-peer failivahetust sõpradega. Saad saata teateid sõpradele kes on offline(nad saavad teate kätte kui järgmine kord onlinesse lähevad) ning kutsuda teisi jututubadesse.
Kontaktide nimekiri asub Yahoo serveris, seega saad sellele ligi igast arvutist kuhu on Yahoo Messenger paigaldatud või kasutad Java baasil teghtud Yahoo pagerit. Yahoo Messenger annab ka teada kui sulle on Yahoo postkasti saabunud uus meil.
Yahoo Messenger pakub väga head reaalajas audio - ja videojutuka võimalust. Selle ettevalmistamine(setup) on väga lihtne. Järgi hoolega kõiki 5 astet testimaks sinu mikrofoni, kõlareid ja ühendust. Audiosuhtlust võid pidada ka mitme inimese vahel korraga. Kahjuks pole audio- ja videojutuka töö häireteta. Kuna need mõlemad võtavad ära olulise osa ühendusemahust siis peegeldub audio- ja videojutka kasutamine Yahoo Messenger teistes akendes. Samuti võib esineda probleeme hääle ja pildi sünkroniseerimisega.
Väidetavalt suudab Windows XP Messenger anda väiksemate kiiruste juures paremat pilti ning omab väiksemaid probleeme hääle ja pildi sünkroniseerimisega. Seda IM-i võib 100% soovitada kõigile kellel on ka muidu asja Yahoo portaali. Yahoo Messenger põhiaknas kuvatakse Yahoo uudiseid, sinu aktsiaprortfelli, kohalikku ilma, oksjoneid jne. Samuti teeb Yahoo Messenger kergeks liitumise Yahoo Conversation- tega . Need on online jututoad kus vahetatakse arvamusi mitmesuguste päevateemade üle või vesteldakse niisama. Iga Yahoo uudis omab Conversation -i linki millele klikates saate alustada diskusiooni teiste Yahoo Messenger kasutajatega.
Kahjuks pole Yahoo Messenger eriti turvaline. Sa ei saa teha nagu ntx ICQ -s, et osad sinu sõbrad näevad, et sa oled online osad aga mitte. Kasutajatugi tundub piirduvat vaid online abi ja KKK-ga.
Yahoo Messenger ei paku midagi põrutavat ega hädavajalikku. Kui vajate vidoechatti iga Windowsi versiooniga(va XP) siis selleks on ta sobilik.
Tehnilised nõuded:
Operatsioonisüsteem: Windows 95/98/Me/NT/2000, Mac, Unix, Windows CE, Palm
RAM: 4,3MB
Helikaart nõutav
Microsofti uus messenger sisaldab küll mitmeid huvitavaid võimalusi kuid kui oled harjunud kasutama ICQ või Yahoo messengeri siis pole mõtet vanast loobuda. MSN on suurte, lihtsate ikoonidega ja kergesti kasutatavate menüüdega. See versioon laseb sul lõpuks sorteerida oma kontakte mitmesse alajaotusesse. Saad kontakte liigutada " drag and drop " teel, saad ka neid lihtsalt kopeerida. Kahjuks kuvatakse kõiki kontakte koguaeg , olgu kasutajad online või ei. Kui sul on pikk kontaktide nimekiri siis võib see tüütavaks osutuda.
Programm annab märku sinu Hotmaili kontole saabuvatest meilidest.
Kogu sinu aadressiraamat salvestadakse serveris mitte sinu arvutis. Seega saad sa neile ligi ja suhelda igast masinast mis on internetis ja kus on MSN Messenger. Kahjuks ei paku MS veel veebipõhist suhtlustarkvara teenust. Väidetavalt on MSN 4.6 parem tugi arvutite vahelisele kõnesidele.
Uuel MSN Messengeril on ka sisse ehitatud nö .NET ühendus. See on tähis asi mille pealt loodab Microsoft teenida suurt raha. Hetkel on MSN 4.6 ainus nö laiatarbe võimalus kuidas siduda . NETi külge varasemate Windowsi versioonide kasutajad. Windows XP-l on .NET juba tihedasti integreeritud Messengeriga.
MSN 4.6 ei võimalda videosuhtlust(seda võimaldab Windows XP koosseisus olev MSN Messenger), küll aga häälsuhtlust. Saad teha nö multichatti. Kahjuks pole MSN 4.6 turvalisust oluliselt uuendatud ega parandatud alates versioonis 3.0, seega ca 2 aastat.
Tehnilised nõuded:
Operatsioonisüsteem: Windows 95/98/Me/NT/2000
Protsessor : 486DX/66
RAM: 8MB
Vaba ruumi kõvakettal: 8MB
Nõutav helikaart
IRC (kasutatakse hääldust 'ii-err-tsee' ja/või 'irts') (Internet Relay Chat ehk Interneti Releevestlus) on virtuaalne kokkusaamiskoht kus inimesed kõikjalt maailmast saavad kokku, et vestelda, täpsemalt - kirjutada reaalajas. Kasutajatel peab olema klienditarkvara. IRC kliendina on teie kasutuses näiteks enamlevinud mIRC; väike programm mis ühendab teid serveriga IRC võrgus. Kõik serverid mis moodustavad omaette gruppi on omavahel sünkroonühenduses (lingitud) mis tähendab, et kui te sisenete ükskõik millisesse antud võrgu serverisse siis ilmute te ka kohe automaatselt võrgu teistesse, s.t. et kõik serverid mis on omavahel lingitud moodustavad omavahel virtuaalselt ühe suure serveri. Enamus on siiski üksikuid servereid, mis ei ole ühendatud suuremate kettidega.
IRC on siis üks interneti teenuste hulka kuuluv nähtus, mis kasutab oma protokolli ja oma servereid. Võrreldes webiga (http protokoll), on IRC siiski tunduvalt vanem interneti osa. See on kasvanud välja Unix keskkonna suhtlemisprogrammist 'talk.' Võrreldes muude reaalaja suhtlusvahenditega (telnet, ICQ, showme) mis netis levivad on IRC üks vanemaid ja kiiremaid. Kiirus on saavutatud tänu tekstipõhisele reziimile .
IRC mõtles välja ja teostas algselt soomlane Jaikko Oikarinen 1988. aastal.