VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.....................................................................................................................
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui sellega takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi tööd või avalike teenuste osutamist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. § 208. Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine (1) Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda või 2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele kasutajale, või kopeerib selle floppy kettale, CD-le, DVD-le või mälupulgale ja viib selle teise arvutisse. Viirused suurendavad oma levikut nakatades arvutivõrgu failisüsteeme või
Kasutusaeg piiratud. 8) Õelvara tarkvara, mis on loodud mingite programmide või viiruste hävitamiseks. * Ussviirus teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abil ennast paljundab. * Makroviirus Kõige vähem kahju tekitav. Levib dokumedifailides, sh E-Posti teel. Tekitab ülearuseid fraase ja sõnu juurde. * Trooja hobune Kasuliku andme sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab salajast ülesannet. 9) Nuhkvara Fail, mis installeeritakse arvutisse ilma arvuti omaniku teadmiseta. 10) Reklaamvara Kuvab töötamise ajal reklaame. 11) Mis on viirus? Viirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike. 12) Mis on antiviiruse programm? viirusetõrjeprogramm. * viirusetõrjetarkvara avastab ning teeb kahjutuks arvutiviirusi. 13) update andmete värskendamine täh. Nende osaline uuendamine.
Enimlevinud nuhkvarad Mis on nuhkvara? Nuhkvara ehk spyware on tarkvara, mis saab ennast iseseisvalt arvutisse installida või seal käivituda, ilma et hoiataks sellest kasutajat, küsiks paigaldamiseks nõusolekut. Nuhkvara tagajärjed Nuhkvara abil saab kasutaja kohta isikulikke andmeid nagu näiteks: Paroolid Krediitkaardiandmed Külastatavad veebisaidid Epostkastide aadressid Isiklikud andmed Kuidas kõrvaldada nuhkvara? Proovige viirusetõrjeprogramm või muu nuhkvaravastane programm uuesti installida. Kontrollige, ega loendis "Programmid ja funktsioonid" ole mõnd sellist faili mis ei kuulu teile. Installige Windows uuesti. Kuidas kaitsta arvutit? Hoidke töös ajakohane nuhkvaratõrjetarkvara. Hoidke arvuti tarkvara alati ajakohane. Tõrjetarkvarad: SpybotS&D, CounterSpy, Ewido antispyware 4.0 SpybotS&D Milliseid nuhkvarasid on olemas? Adware (reklaamiprogrammid)
andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara,
See artikkel kirjeldab ohte ja seda, mida te saate teha kaitseks nende vastu. 2. Arvuti kaitsmine Järgnevalt on toodud moodused, mille abil on võimalik oma arvutit potentsiaalsete ohtude vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja
See artikkel kirjeldab ohte ja seda, mida te saate teha kaitseks nende vastu. 2. Arvuti kaitsmine Järgnevalt on toodud moodused, mille abil on võimalik oma arvutit potentsiaalsete ohtude vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja
eest. Ning kui viiruste loend on aegunud, on teie arvuti jälle uutele ohtudele haavatav. Lisaks on välja pandud hoiatus, mis räägib, et viirusetõrjetarkvara mittekasutamisel jätate te oma avuti ründetarkvara kahjustuste eest kaitseta ning samuti riskeerite viiruste levitamisega teistesse arvutitesse. 3.3.Nuhkvaratõrje Kolmandaks variandiks on välja pakutud võimalus kaitsta oma arvutit nuhkvaratõrjega. Mis on nuhkvara? 5 Nuhkvara on tarkvara, mis võib kuvada reklaame, koguda teavet teie kohta või muuta kogunisti teie arvuti sätteid, tavaliselt ilma teie nõusolekut küsimata. Näiteks saab nuhkvara installida veebibrauserisse soovimatuid tööriistaribasid, linke ja lemmikuid ning muuta vaikeavalehe või kuvada sageli hüpikreklaame. Osa nuhkvara ei kuva avastatavaid tunnusmärke, kuid kogub salaja tundlikku teavet näiteks teie vaadatud veebilehtede või tipitava teksti kohta
toime käivitub etteantud ajahetkel või mingi tingimuse täitumisel. · Reklaamvara- On programm mis installeerub teie arvutisse ilma selleks eelnevalt nõusolekut küsimata ning võib näiteks asendada brauseri avalehe mõne oma reklaamkliendi omaga, koguda informatsiooni teie surfamisharjumuste kohta ja edastada seda oma loojaile. Parimal juhul on see ainult veidi tüütu, näidates reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid. · Nuhkvara- On tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest.
hoida seda sujuvalt. Selles artiklis käsitletakse, kuidas kasutada olevaid vahendeid, Windows 7, Windows Vista ja Windows XP Service Pack 3, mis aitab teha oma arvuti kiiremaks, hoida arvuti tõhusalt ja aidata kaitsta teie privaatsust, kui sa oled online. Märkus: Mõned vahendid käesolevas artiklis nimetatud vaja teil olema sisse logitud administraatorina. Kui sa ei ole sisse logitud administraatorina, saate ainult muuta sätteid, mis rakenduvad teie kasutajakontole. 1. Eemalda nuhkvara ja aitab kaitsta teie arvutit viiruste eest Nuhkvara kogub isikuandmeid ilma rendile sa tead ja küsimata luba. Alates veebisaite te külastate, et kasutajanimed ja paroolid, nuhkvara võib panna teid ja teie konfidentsiaalset teavet ohus. Lisaks eraelu puutumatusega seotud probleemidele, nuhkvara võib takistada arvuti jõudlust. Võidelda nuhkvara, võiksite kaaluda PC ohutus scan Windows Live OneCare. See scan on tasuta teenus, mis aitab kontrollida ja eemaldada viiruseid.
kui oled hõivatud või internetist eemal. Skype SMS see võimaldab sul Skype'i kaudu sõprade mobiiltelefonidele tekstsõnumeid saata Kontaktid Skype'is on lihtne leida inimesi ja neid kontaktide loetellu lisada Jagatud gruppe luues on kontakte lihne hallata Nagu MSN'isgi on näha, kes on hetkel internetis, kes on hõivatud, kes on eemal jne Turvalisus Skype ei sisalda reklaamvara, nuhkvara ega pahavara. Reklaamvara tarkvara, mille eesmärk on kasutajale automaatselt reklaami esitada, ilma kasutajat sellest teatamata. Nuhkvara tarkvara, mis paigalsatakse arvutisse ilma kasutaja nõusoleku ja teadmiseta. See saadab ja võtab vastu andmeid teistelt arvutitelt salaja.(Nt. Kasutajanimed ja paroolid) Pahavara tarkvara, mis on mõeldud ilma omaniku nõusolekuta arvuti opsüsteemi ja programmidesse
...........................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme
tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde külge, et teise süsteemi levida ning seda koormata ja seal faile kahjustada. Eksikombel peetakse kõiki pahavara liike viirusteks ning tihti ajatakse teistega segi. Bioloogiliste viirustega sarnanevad nad selle poolest, et võimaldavad oma struktuuri muuta, et pääseda läbi antiviiruste kontrollist.
huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Nimeserver ehk DNS-server (Domain Name System) on andmesidevõrgus töötav server, mis pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust. Ilma nimeserveriteta saaks võrgus olevatele ressurssidele ligi ainult nende IP-aadressi teades. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest.
(või isegi võhivõõra) arvutisse väike tarkvarajupp, mis hakkab peale järgmist arvuti käivitamist igatunniselt detailset ülevaadet igast klahvivajutusest või hiireklõpsust saatma pahatahtjale. Kasutaja ei teagi, et paljastab kõik oma pangakoodid ning isiklikud paroolid kellelegi võõrale. Et sellistest asjadest hoiduda, on suured operatsioonisüsteeme tootvad firmad astunud mitmeid samme: koostanud meeletutes kogustes viiruste, pahavara ja nuhkvara eest kaitsvaid programme. Sellest hoolimata on viiruste ja nuhkvara loojad alati sammukese võrra ees viirusetõrjeid koostavatest inimestest. Räägitakse isegi, et see on kõik üks suur vandenõu ja viirused koostatakse samade inimeste poolt, kellele me näiliselt maksame ja kes meie arvutitesse koostavad tarku programme, et meie arvutid, hoidku jumal selle eest, eales viirustega ei nakatuks. Kindlasti mingil määral
kahtlased. Nendes võivad olla viirused, mis su arvutit või faile rikuvad. · Messengeris ega mailboxis ei tohiks avada imelikke või kahtlaseid kirju vms, sest ka need võivad viiruseid sisaldada. · Ei tohiks igasuguseid asju internetist alla laadida lehekülgedelt, milles ei saa kindel olla, et sa ei tõmba programmi asemel mingit viirust omale arvutisse · Arvutis võiks olemas olla üks või mitu nuhkvara tõrjujat ning prahieemaldajat. Hooldus · Failisüsteem arvuti kõvakettal vajab optimaalse ja kiire töö tagamiseks korralist hooldust iga paari nädala tagant. · Kuna uusi viiruseid ilmub maailmas iga päev ja viirusetõrjeprogramm pakub kaitset ainult viiruste vastu, mille ta ära tunneb, siis peaks vähemalt 2-nädalase vahega seda uuendada, et tagada endale hea kaitse viiruste vastu.
Alatuks võtteks peetakse ka seda, kui programmeerijad ise jätavad oma programmidesse tagaukse, mille läbi nad saavad alati siseneda võõrastesse arvutisüsteemidesse isegi sellisel juhul, kui süsteem on väga korralikult turvatud. Administraatori salasõnade vahetamine, kõvakettale ligipääsuõiguste muutmine või viimaste turvapaikade installeerimine arvutisse ei pruugi alati aidata tagaukse pääsuteede sulgemisel. Tavaliselt nakatub arvuti kõigepealt viirusese-, trooja-, ussi- või nuhkvara läbi, misjärel saab nakkusallikas omakorda installeerida tagaukse. Mõned näited, mida tagaukse abil võib korda saata: Saata läbi interneti arvutiomaniku e-postkasti teel teistele arvutikasutajatele üle maailma rämpsposti (spämm) Varastada kasutajate pangaparoole- ja salasõnu, krediitkaardi andmeid ja veebilehtedele sisselogimisparoole ning nende abil korda saata identiteedivargusi või rahalisi pettusi. Samuti võidakse varastada kõike muud privaatset ja
suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle interneti ettenähtud e-posti aadressile või FTP-serverisse. Klahvinuhk võib olla ka riistvaraline selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub
Arvutiviirused 1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3
tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine. Sagedased iseeneseslikud restardid. Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. Mis on arvutikaitse? Arvutikaitse all mõeldakse peamiselt tegevusi, mille eesmärgiks on arvuti omaniku tahtevastase tegevuse kõrvaldamine. • Arvutiviiruste vastaste arvutiprogrammide rakendamine; • Nuhkvara vastaste arvutiprogrammide rakendamine; • Tulemüüri kujundavate arvutiprogrammide rakendamine Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest? Uuenda oma Windowsi Kasuta viirusetõrjet Kasuta nuhkvaratõrjet Kasuta tulemüüri Kasuta Temp/ebavajalike failide puhastajat Kasuta paroole ja loo piiratud õigustega kasutaja Ole ettevaatlik Eemaldada programmid, mida sa ei kasutata Uuenda oma programme Arvuti viirusetõrjed Tasuta:
Mida noored internetis teevad? Mida noored Internetis teevad? Millised ohud valitsevad Internetis? Kui palju aega nad seal veedavad? Kas neil on sellest sõltuvus? Sellest kõigest saad teada järgmises artiklis. Internetis tulenevad ohuallikad Internetis on palju ohtusid mida nooruk ei suuda alati vältida. Kõige suuremad internetis tulenevad ohuallikad on suhtlusprogrammid ja portaalid , näiteks MSN,Facebook ja Youtube. Suureks ohuks on ka nuhkvara ja troojaviirused ,mis satuvad arvutisse juhuslikult. Kõige rohkem tuleb troojaviiruseid Facebooki ja MSN'i kaudu. Oma paroolide jagamine ja kasutaja- andmete laokile jätmine võib muutuda väga ohtlikuks. 50 % teismelistest postitab internetti isiklikke andmeid, ilma et nad alati tagajärgedest teadlikud oleksid. Kui palju veedavad noored Internetis aega Paljud noored ei ole Internetiga/arvutiga seotud piiranguid kogenud. Kodus otsustavad nad ise, kui kaua ja mida Internetis teevad
aastast. Tegemist on ühe laialtlevinuma viirusetõrjeprogammiga, mida kasutavad üle 100 miljoni inimese üle maailma. avast! antivirus on saanud ICSA Labs ja West Coast Lab's Checkmark tunnustuse ning on mitmekordne Virus Bulletin VB100 Award võitja. · Avast! antivirus pakub täielikku kaitset pahavara ning viiruste vastu, sisaldades endas ka suurepärast reaalajakaitset. Igapäevased automaatsed uuendused kindlustavad kaitse ka uuema paha- ja nuhkvara vastu. Kõiki avast!-i tooteid on võimalik tasuta proovida 60 päeva jooksul. Avira AntiVir Personal (http://www.free-av.com) · Tavakasutajale tasuta toode, mis kaitseb viiruste, troojalaste, tagauste, helistajate, usside ja mõnede teiste pahavarade eest. Viirussignatuure uuendatakse automaatselt korra päevas, misjärel kuvatakse reklaamaken soovitusega hankida Avira AntiVir Premium versioon
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste..
peaaegu sama väärtuslikud. Nad pakuvad usaldusväärset kaitset kodu- ja ärikasutajale. Tooted on väljatöötatud ajutistesse töörühmadesse kuuluvate ekspertide poolt, kes jälgivad interneti turvalisust ning selle globaalset kasutatavust. Tänu sellele arenevad AVG toodete omadused ning võimekus pidevalt. AVG tooted on tehtud selle nimel, et rahuldada erinevate vajadustega isikuid. Selle viirusetõrjeprogrammi peamine ülesanne on nuhkvara ja trooja hobuste eemaldamine ning pahaloomulike kirjade kustutamine. Kasutatdes neid tooteid jätad identiteedivargused, veebirünnakut, andmevarguse ja muu sellise minevikku. Versioonis 2014 ilmus uus AVG funktsioon inglise keelse nimega AVG Accelerator (AVG süsteemi kiirendaja), mis kiirendab töö internetis tänu allalaadimiskiiruste suurendamisele ning Flash videode mängimise hõlbsustamisele. Üks uuendusi on ka AVG Advisor (AVG
Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda. Arvutile Inimesele lapsele Informatsioonile Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing 5 Internet täna maailmas Troojalane Pettur Identiteedi vargus Rootkit Ebasobiv sõpruskond Häkker Füüsiline ja vaimne tervis
Hotellikohti, lennupileteid või rendiautot saate broneerida vaid krediitkaardiga, lisaks vabastab kaart Teid sularahavahetusest. Kauba ostmine välismaalt Välismaal pangakontosid pole. Nii, et kui soovid mugavalt osta välismaalt pead omama krediitkaarti! Ekauplustest ostes võite siiski muretsema hakata makstud kauba kättesaamise, krediitkaardi numbri varastamise, kergekäeliselt isikliku teabe jagamise jms pärast. On ohte, millele te ka mõelnud pole, näiteks nuhkvara allalaadimine. Järgige allolevaid juhiseid, et vähendada pettasaamise riski ning muuta ekaupluste külastamine meeldivaks ajaviiteks. Kaartide turvalisus PIN kood. Pinkood on Teie elektrooniline allkiri. o Õppige PINkood pähe ning hävitage PINkoodi ümbrik. o Ärge kirjutage PINkoodi kaardile ega ka mujale, kus see võib teistele nähtav olla. o Ärge öelge PINkoodi kellelegi, ka mitte pangatöötajale o Muutke aegajalt oma PINkoodi
süsteemi töö! Suuruselt teine küberrünnak maailmas pandi toime Eestis aastal 2007a. Küberrünnakute ulatus: Küberrünnakute ohvriteks võivad langeda terved riigid eesotsas ministeeriumite, riigiettevõtete ja suurte finantsasutustega. Rünnakutüübid: Aktiivsed: Tehakse reaalset kahju ärakasutades süsteemi vigu või nõrku kohti. Nt. ÜLEKOORMAMINE Passiivsed: Kogub infot kasutades nuhkvara, et lugeda paroole, kasutajanimesid, emaile ja ka kuulata võrgu liiklust. Rünnakutüübid: 1. Cyber Espionage Küberspionaaz 2. Web vandalism 3. Propakanda Informatsiooni levitamine 4. Gathering data info kogumine 5. Distributed DenialofService Attacks hajutatud teenuse takistamise rünnak 6. Equipment disruption varustuse segilöömine 7. Attacking critical infrastructure rünnatakse kriitilisi infrastruktuure 8
Reklaam on kavas teha kohalikes ajalehtedes, ajakirjades, raadios. Veel toimub reklaam internetis, oma kodulehel ning teistes populaarsetes kodulehtedel. 6. Teenuste hinnakiri · Koduleheküljed alates: 1500.- · Võrguehitus 250.-/h + Materjal · Arvuti hooldus ja remont kliendi juures 300.-/h · Arvuti hooldus ja remont kontoris 250.-/h · Tarkvara instaleerimine 50.-/Tarkvara · Nuhkvara puhastus 250.-/h · Kleepsude tegemine min 30.-/tk · Arvuti diagnostika 150.-/arvuti · Operatsioon süsteemi paigaldus Win 400.-(Lintsens vajalik) Linux 450.- · Andmete säilitamine (Taastamine) 25.-/1gb · Muud tööd 250.-/h · Koju kutse Rakveres 150.-(sisaldab 30min tasuta, edasi vastavalt hinnakirjale) · Koju kutse Rakverest eemal 150.- + 3.-/km (sisaldab 30min tasuta, edasi vastavalt hinnakirjale)
Mitte mingil juhul ei tohiks arvutisse panna korraga kahte või rohkemat viirustõrje programmi. Eelnevast pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viiruste tunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga (Arvutiviirused 2009). · Norton 360 All-In-One v3.0 - Autasustatud täisautomaatne lahendus, mis kaitseb viiruste, nuhkvara, uss tüüpi viiruste, veebikelmuste ja häkkerite eest. Kasutab vähe mälu ja ei aeglusta arvutit. Hind: 1490 kr · Norton Internet Security 2010 - Norton Internet Security on disainitud kiireimaks viirusetõrjeks, mida võib leida. Kaitseb arvutit viiruste, nuhkvara ja internetist tulevate rünnakute eest. Hind: 790 kr · Kaspersky Anti-Virus 2009 - Programm sisaldab personaalarvuti kaitseks vajalikke põhiinstrumente
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16
teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka ,,spuufimiseks" . MIS ON VIIRUSETÕRJE? TULEMÜÜR? Viirusetõrje on antivirus tarkvarapakett, mis koosneb programmides, mis üritavad ära tunda ning kahjustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viirused, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu. Tuntumad viirusetõrjed on: AVG, Karspersky, Avast, F- Secure, Eset jne. Tulemüür, on müür, mille eesmärk on seista sisevõrgu kaitses, kus paiknevad olulisi andmeid sisaldavad tööjaamad ja failiserverid, ning turvalise võrgu vahel, edastades ainult seda osa liiklusest, mis on sisevõrgu kohalt ohutu. Piirab ka sisevõrku suunatud päringuid ja keelab ka rämps- ning viiruskirju ja ohtlikke faile sisaldavaid veebilehti. KASUTATUD ALLIKAD: E-Teadmik, Heikki Vallaste. 2009
11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. 12) Skänner- on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. 13) Viirus- on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. 14) Kopeeri- valmis teksti samas dokumendis teise kohta või teise dokumendi lisamine. 15) Kleebi- tähendab teksti paigutamist teatud kohta. 16) Lõika- Teatud teksti kustutamine vahepealt. 17) Aseta- objekti väljalõigatud osa uuele kohale paigutama 18) Töölaud- Töölaud on metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme.
51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu, nende asukoha meelespidamiseks ja mäluruumi tühjendamiseks, kui neid enam vaja pole. Mäluhalduse hulka kuuluvad ka virtuaalmälu, plokikommutatsiooni ja mälukaitse meetodid. 53. nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie teadmata ja mis võimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutamist. 54. OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55. pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks. 56
Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid väga laialdaselt turvakaameratena. Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele kasutamisvõimalustele, mis muudab nad odavaimaks versiooniks videokõnede pidamisel. Veebikaamerate kasutamisega kaasnevad ka suured turvariskid, kuna mõndasid sisseehitatud veebikaameraid saab lülitada sisse nuhkvara abil. Veebikaameratega tehaksegi tänapäeval suuremosa kõned. Sa võid selle kaudu näha kedagi teiselt poolt maailma. Paljudel laptopidel on juba sisse ehitatud veebikaamera ja seetõttu pole mõtet enam neid osta. Tulevikus ilmselt tõrjub netisuhtlemine välja telefonid, kuna nede abil saab suhelda tasuta ükskõik millisesse maailma otsa. Kasutatud kirjandus Minu pea www.et.wikipeedia.com
Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel kontakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Terminit "viirus" kasutatakse harilikult, et viidata paljudele erinevatele nuhkvara programmide tüüpidele. 1.3.Viiruste ehitus ja talitlus 1.3.1.Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi · nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja · algladeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne 2. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale
Selle eesmärgiks oli tõsta avalikkuse usaldust oma toodetesse ja selle mõjusid on näha paljudes uutes turvalisus- ja ohutusuuendustes. 4 User Account Control ehk UAC (kasutajakonto kontroll) on arvatavasti kõige olulisem ja märgatavam turvalisus- ja ohutusuuendus. UAC on turvalisustehnoloogia, mis teeb inimestele võimalikuks kasutada oma arvutit väheste privileegidega, et vaikimisi peatada kahjulikku nuhkvara tegemast omaniku teadmata arvutis muudatusi. See oli eelnevate Windows’i versioonide puhul sageli raskendatud, sest eelnevad “piiratud” kasutajakontod osutusid liialt piiratuks ja ühildamatuks enamiku rakendusprogrammide tarkvaraga, samuti ei lubanud need isegi mõningaid põhilisi operatsioone, nagu näiteks kalendri vaatamist olekualal. Kui sooritada Windows Vista’s mõni tegevus, mis nõuab administraatoriõigusi (näiteks tarkvara
pahavara kirjutaja ei levita seda ise · Anti-spam-teemalise lehekülje andmetel saadeti 2007. aasta kolmandas veerandis välja 296 miljardit soovimatut elektronkirja · Üks Vene firma pakub teenust, mille raames saadetakse ükskõik millistele aadressitele soovimatuid elektronkirju. Teenuse hind 3400 rublat. (7) 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid Arvutiviirused - Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise korral karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (9) Piraatluse legaaldefinitsioon - Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose looja, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (10) 10
renderdamist, õhuvahet (rünnatavad arvutid ei olnud võrgus, pahavara levis USB-pulkade kaudu). Riskianalüüs · Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad · Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev · Riskianalüüs -- hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega Ohtude edetabel 2014 · Pahavara (ussid, trooja hobused, nuhkvara, väljapressimismeetodid) · Veebipõhised ründed kliendi pihta (brauseris on turvaaugud, lisaosadel (java, flash jne) omakorda turvaaugud) - tuleks jälgida, millistel lehtedel käiakse (tänapäeval pornolehtedelt saab vähem ründeid kui populaarsetelt uudiselehtedelt) · Ründed veebirakendustele · Zombivõrgud (botnets) · Teenustõkestusründed (ülekoormamine) · Spämm · Õngitsemine (phishing) (autentimist nõudvad võltsleheküljed) · Eksploidipakid · Andmelekked
Efektiivsus on äärmiselt oluline kulutused vara kaitsmiseks ei tohi ületada varade väärtust. Võimalikud vahendid IKT turvalisus tagamiseks ja rünnete ära hoidmiseks on kasutada järgnevaid lahendusi: · Antiviiruse tarkvara paigaldada arvutisse ja uuendada regulaarselt; · Tulemüür; · Rämpsposti filter; · Elektroonilised isikutunnistused/ sertifikaadid; · Krüpteeritud autentimine; · Digitaalallkiri ja ID tuvastus; · Internetis liikudes hoidu nuhkvara eest. Usaldusväärsus ja turvalisus on igal juhul eduka äri toimimisel eelduseks. E-äris on suur tähtsus usaldusel ja kommunikatsiooni selgusel. Interneti laialdane levik on andnud ettevõtetele uue ärisuhete algatamise koha, mis on viinud kõik äriprotsessid on-line keskkonda. Järgneval joonisel e-äri suhete võrgustikust on näha, kuidas toimub ühenduse võtmine mitme äripartneri vahel. 27. Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi? töökohade paigaldamine, nende hooldus,
arvutisüsteemi üle. Tagauks püüab jääda alati võimalikult varjatuks, püüdes jääda avastamata ka traditsiooniliste tõrjevahendite eest Nõrkus, turvadefekt Exploit - turvaaugu ärakasutamine(programm) Rootkit - Rootkit (Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna eestindatud vaste Käomuna) on peidetud pahavara, ehk siis nähtamatu protsess või koodijupp (viirus, trooja, klahvivajutuste salvestaja ehk klahvinuhk, nuhkvara), mis suudab mööda hiilidanuhkvara- või viirusetõrjetetest, salvestub kettale ja hakkab õelvara loojale edastama arvutis leiduvat tundlikku informatsiooni – salasõnadest kuni pangakoodideni välja. Tüssamine (spoofing) - IP spoofing, MAC spoofing, E-mail spoofing Andmepüük (phishing) - a'la pank võtab ühendust, et peate kinnitama oma andmed Teenusetõkestusrünnak(DoS, Denial of Service)
tagavarakoopiatelt kiirelt (soovitavalt reaalajas) taastatavad. Enamik kaasaegseid operatsioonisüsteeme sisaldavad endas varundus- ja taastusvahendeid. 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara Arvutiviirused ja pahavara on üheselt kirjeldatav kui kahjulik tarkvara. Sellise tarkvara eesmärk on kahjustada arvutisüsteemi, kasutada arvutisüsteemi ressursse mitte selleks mõeldud tegevusteks ning segada kasutajat. Levinumad pahavaraliigid on: arvutiviirus, uss, rootkit, nuhkvara, reklaamvara ja 19 trooja hobune. Kõige tuntum pahavara on kindlasti arvutiviirus. Siinkohal tuleb mainida, et mõningate käsitluste kohaselt on arvutiviirust käsitletud ka kui pahavara üldistavat mõistet. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge
annaabi.ee 
