Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve?
Olulisemad alaliigid: · andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõiguste muutmine vms) · liinide manipuleerimine · andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt) 39. Ründed turvamehhanismidele ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidele, nt: · süstemaatiline paroolide mõistatamine · PIN-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega · paroolide vargus-hõive nn troojalasega 40
ETALONTURBE TÄIENDATAVUS Süsteemi ISKE täiendatud kuju ilmub uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. Iga järgmine versioon võib sisaldada uusi tüüpmooduleid koos vastavate turvameetmetega ja/või uusi turvameetmeid senistele tüüpmoodulitele. Süsteemi uue versiooni ilmumisel vaatab infoturbe spetsialist läbi täiendused moodulite loetelus ja moodulite turvaspetsifikatsioonides ning korraldab uutele moodulitele vastavate infovarade turbe ja võimalikud senistele moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik- likkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest.
Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt). Ründed tuvamehhanismidele Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidel, nt: · Süstemaatiline paroolide mõistatamine · Pin-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega · Paroolide vargus-hõive nn troojalasega Ründetarkvara Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks:
Kutsehariduskeskuse infosüsteem Leidke kooli kodulehelt vastused järgmistele küsimustele. Vastused kirjutage tabelisse vastava küsimuse juurde põhitekstist erineva värviga Milline on meie kooli juriidiline aadress? kopli 1, tartu Millistel erialadel toimub sessioonõpe? Põhihariduse baasil: kutseharidus pagari (ka sessioonõpe) ja lihatöötleja (sessioonõpe) erialal keskhariduse baasil: sessioonõppes pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ja pagari erialal ja sessioonõppes meisterkondiitri (jätkuõpe) Mida on kirjutatud kooli sisekorraeeskirjade punktides 3.2 ja 3.3? 3.2. kooli maine ja eriala kutse-eetika kahjustamine; 3.3. teiste õpilaste eest teadmiste kontrolli sooritamine; Mida tähendavad grupinimede lühendid IS117? IT-süsteemide nooremspetsialisti Mitmeks semestriks jaguneb õppeaasta Tartu KHK-s? 2 Mitu õppeperioodi on meie koolis ühel õppeaastal? 4 Millistel gruppidel toimuvad...
· ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. 2)Autentsus (authenticity) · mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. 3) jälitatavus (accountability) · mingi olemi toimingud on ühtselt jälitatavad selle olemini. 1 Turvalisuse kriteeriumid. Kas... 1) on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? 2) vastutus turbe eest on selgelt määratletud? 3) vastutajad on saanud koolituse? 4) turvaintsidentidest antakse alati teada? 5) viirusekontrolli põhimõtted on fikseeritud? 6) talitluste katkematuse plaan on olemas? 7) tarkvara legaalsusnõuetest peetakse kinni? 8) organisatsiooni elutähtsad dokumendid on kaitstud? 9) isikuandmeid sisaldavate dokumentide kaitstus on vastav isikuandmete kaitse seaduse sätetele? 10) korraldatakse regulaarseid turvaülevaatusi? TURVAPROBLEEMID
5. Põhjasõda- Toimus 1700- 1721. Lõppes Rootslaste võiduga. Algselt polnud Rootsi sõjaks valmis, sest riiki valitses noor kuningas, kelle oskused ei olnud head. Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13. Kümnis- 1/10 saagist tuli ära anda. 14. Ketser- ebausk. 15
uuringud on kadunud ning teile manustatakse operatsiooni käigus näiteks mõnda allergeeni. Seetõttu on väga oluline tagada, et andmed oleks õigeaegselt õigele inimesele kättesaadavad. Kui ei suudeta tagada andmete terviklust, võib juhtuda näiteks nii, et inimesele määratakse alusetult puue või püsiv töövõimetus. Üheski süsteemis ei ole võimalik tagada absoluutset turvet. Tuleb leida turvameetmete kooslus, mis võimaldaks tagada piisaval tasemel turbe. Elektrooniline tervise infosüsteem on kordades turvalisem kui tervishoiuasutuses tavaliselt rakendatav paberkaartide süsteem. 10 5. Kuidas turvalisus tagatud on Süsteemi sisse logimiseks kasutatakse kompleksautentimise meetodit. Kompleksautentimise puhul on tegemist mitme üksiku autentimismeetodi kasutamisega, kusjuures need meetodid on omavahel ajaliselt või füüsiliselt seotud
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security)
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...
2. Terviklus informatsiooni kaitstus võltsimise ja volitamata muutmise eest 3. Käideldavus informatsiooni ja teenuste õigeaegne kättesaadavus volitatud isikutele 4. Infovara informatsioon, andmed ja nende töötlemiseks vajalikud rakendused 5. Organisatsiooniline turve et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis. Organisatsiooni turbe korraldamisel võetakse varade väärtusteks tavaliselt kahjud, mis tekivad nende tervikluse, käideldavuse või konfidentsiaalsuse kao korral. Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad
IT-Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe terviklikkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. ISKE rakendamine asutuses ei ole ühekordne projekt. See on pidev protsess, sest muutuvad nii IT keskkond, turvaohud ja -meetmed kui ka rakendusjuhend. ISKE rakendusjuhend ilmub
001 29-4-2013 Proyecto Final: Transducción Entre Idiomas Pasaje seleccionado Celestina: Has de saber, Pármeno, que Calisto anda `de amor quejoso. Y no lo juzgues por eso por flaco, que el amor impervio todas las cosas vence. Y sabe, si no sabes, que dos conclusiones son verdaderas. La primera, que es forzoso el hombre amar a la mujer y la mujer al hombre. La segunda, que el que verdaderamente ama es necesario que `se turbe con la dulzura del soberano deleite, que por el Hacedor de las cosas fue puesto, porque el linaje de los hombres `se perpetuase, sin lo cual perescería. Y no sólo en `la humana especie; mas en los pesces, en las bestias, en las aves, en las reptilias; y en `lo vegetativo algunas plantas han este respecto, si sin interposición de otra cosa en poca distancia de tierra están puestas, en que hay determinación de herbolarios y agricultores ser machos y hembras
Põhjused on sarnased temperatuuri mõjule aasta lõikes (vt.ülesanne 3 vastus a). b) Miks uueneb mets väikestel raiesmikel ja vana metsa läheduses paremini? Mets uueneb väikestel raiesmikel ja vana metsa läheduses paremini, kuna sellisel juhul on metsapiir lähedal ning seetõttu levivad seemned kiiremini (tuule mõjul näiteks). Lisaks generatiivsele paljunemisele levivad osad puud ka vegetatiivsel teel (näiteks juurevõsust). c) Miks esineb vana metsa turbe all kasvavatel kuuskedel hiliskülmakahjustusi harvem, kui raiesmikul kasvavatel kuuskedel? Põhjus on see, et mets stabiliseerib ööpäevast (ja ka aastast) temperatuuri käiku, mistõttu vana metsa turbe all kasvavad kuused ei saa tunda nii madalat temperatuuri kui näiteks lagendikul kasvavad kuused. d) Millised metsapuuliigid on Eestis hiliskülmakartlikud? Kannatada saavad enamasti harilik kuusk, harilik tamm, harilik saar, harvem sanglepp.
valmistata maapinda ette. 30.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedused. Sobivaimad puuliigid jääksoodes on mänd ja arukask, mänd kultiveeritakse, kask tuleb looduslikult kui on kaske läheduses. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske. Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili, jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m. Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
TULEMÜÜR Mida tulemüür endast kujutab? Lihtsalt öeldes on tegemist filtriga, mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Vaikimisi seatud reegleid tulemüüridel tavaliselt pole, mistõttu tuleb endale sobiv reeglistik pärast tulemüüri installimist välja mõelda ning seejärel tulemüüri sisestada. Soovitusi reeglite loomiseks on üsna raske anda, sest iga reeglistik sõltub konkreetsest võrgust, pakutavatest teenustest ning kehtivast turvapoliitikast. Siiski on võimalik anda üks üldine juhis, mille järgi võiks tulemüüri reegleid looma hakata vaikimisi on kõik keelatud ("Deny all" põhimõte), s.t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnust...
Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, sügava juurestikuga. Kuusk kannatab varju kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuste läbi. Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel kuusk männi vastu ei saa. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakamatel kasvukohtadel ülekaalus
" En la cita ella explica de dónde viene el amor y qué podemos hacer. Finch, 2003 Has de saber, Pármeno, que Calisto anda `de amor quejoso. Y no lo juzgues por eso por flaco, que el amor impervio todas las cosas vence. Y sabe, si no sabes, que dos conclusiones son verdaderas. La primera, que es forzoso el hombre amar a la mujer y la mujer al hombre. La segunda, que el que verdaderamente ama es necesario que `se turbe con la dulzura del soberano deleite, que por el Hacedor de las cosas fue puesto, porque el linaje de los hombres `se perpetuase, sin lo cual perescería. (Finch p 36) Literal Translation You know, Pármeno, that Calisto is lovesick°. And you shouldn't judge him for being weaker than it; undaunted° love conquers all things. And know that, if you don't know already, that two conclusions are true. The first, that a man is forced to love a woman and the woman love a man
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond WINDOWSI LUNAVARA REFERAAT Üliõpilane: Kristina Reino Õpperühm: IADB14 Tallinn Sisukor Tallinna Tehnikaülikool...............................................................................................................1 REFERAAT................................................................................................................................1 ..........................................................................................................................
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud
võrastik takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Mets uueneb väikestel raiesmikel ja vana metsa läheduses paremini, sest kui raiesmiku või häilu läbimõõt on väiksem kui metsa kahekordne kõrgus ja metsaserv ei ole tihe, sarnanevad temperatuurid raiesmikel tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus Vana metsa turbe all kasvavatel kuuskedel esineb hiliskülmakahjustusi harvem, kui raiesmikel kasvavatel kuuskedel, sest kuusiku puistus on temperatuur stabiilsem ning seega kevadel on temperatuur ka kõrgem. Eestis on hiliskülmakartlikeks liikideks kuusk, tamm ja saar. Hiliskülmakahjustusi ei esine lehistel, arukasel, männil ja haaval. Ülesanne 5. Tabelis on kolme puistu andmed aastase võrastiku poolt kinni peetud sademete hulga kohta. Aastane sademete hulk nimetatu piirkonnas oli 543 mm/a. Antud
Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? *talitluse katkematuse plaan on olemas? *tarkvara legaalsusnõudest peetakse kinni? *organisatsiooni elutähtsad dokumendid on kaitstud? *isikuandmeid sisaldavate dokumentide kaitstus on vastav Isikuandmete kaitse seaduse sätetele? *korraldatakse regulaarseid turvaülevaatusi? Turvaprobleemi skeemielemendid
pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised, lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele, varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu alt enamasti välja, sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist. Segapuistu eelised Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine Valguse parem kasutamine Mullaviljakuse parem säilimine Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, seened jne) Segapuistu eelised Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) Liigirikkus ja elutingimused Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus Parem vastupidavus atmosfäärisaastele liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse esteetilisemaks Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus Millele vastata? Kui tihti raiuda? Kui palju raiuda? Mida raiuda? Mida alles jätta? Mis mõjutab? Puidu hind
Tuletõrje-eeskirjade (vt M 1.6) täitmist tuleb kontrollida: · vähemalt kaks korda aastas, pistelise kontrollina juhuslikel aegadel, ilma etteteatamiseta; · siis, kui asutuses avastati juhuslikult (st ilma eriseireta) vähemalt üks tuletõrjeeeskirjade rikkumine; · siis, kui tuletõrjesignalisatsioon on rakendunud üle nelja korra aastas. Lisaks eeltoodule tuleb juhinduda tuleohutuse seaduses sätestatust. Kõik eeltoodu on hoone haldusjuhi kohustus. HG.4 Võrguhaldussüsteemi turbe regulaarseire HG.4 Võrguhaldussüsteemi turbe regulaarseire Unikaalmeede Võrguhaldussüsteemi turvalisust (vt M 2.146) tuleb kontrollida: · pistelise kontrollina vähemalt kaks korda aastas, juhuslikel aegadel, ilma etteteatamiseta; · peale igat suuremat muutust võrguhaldussüsteemis (muutus tarkvara, riistvara, kaabelduse paigutus, püsikonsooli asukoht jms); · kui logidest vm andmetest tekib kahtlusi haldussüsteemi turvalisuse kohta;
kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpustu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlvkonda on selles puistus. Järelkasv so. noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe tegur...
Kui esialgsed meetodid vajasid dekrüpteerimiseks ligikaudu miljon paketti,siis uuemad lahendused suudavad seda teha kümnetes kordades vähemate andmetega. WPA ja WPA2 802.11i või IEEE 802.11i-2004 on parandus algsele IEEE 802.11 standardile. Selle algne visand sai kinnitatud 24. Juunil 2004. See standard spetsifitseerib traadita võrkude turvamehhanisme. Antud parandus asendas autentimis ja privaatsus punkti originaalses standardis, mis kirjeldas detailsemalt turbe punkti. Antud standard soovitas mitte enam kasutada selleks ajaks murtud WEP protokolli. See parandus lisati hiljem publitseeritud IEEE 802.11-2007 standardisse. WPA töötati välja vahelahendusena, kasutamata kõiki IEEE 802.11i standardi võimalusi ja seda põhjusel, et IEEE 802.11i standard ei olnud veel lõplikult välja arendatud. IEEE802.11i teostamine kasutades kõiki standardi võimalusi oleks vajanud riistvara väljavahetamist, kuid WPA-d oli võimalik teostada tarkavara
Kõige suurem tähtsus roheliste taimede elus on spektri kollasel kuni punasel kiirtel. (Laas 1967) Eri puu- ja põõsaliigid nõuavad oma normaalseks kasvuks ja arenguks erineval hulgal valgust. Mõned liigid on valguse suhtes väga nõudlikud ja suudavad eksisteerida ainult täisvalguse korral, teised on aga märksa vähem nõudlikud ja kasvavad küllalt hästi ka tunduvalt väiksema valguse juures, üksikud liigid on suutelised normaalselt eksisteerima isegi küllalt tugeva turbe korral. Puu- ja põõsaliike, mis on kõige nõudlikumad valguse suhtes, nimetatakse valgusnõudlikeks ehk valguslembelisteks. Kõige vähema valgusega leppivaid liike aga nimetatakse varjutaluvaiks, vahepealsete omadustega liike nimetatakse poolvarju taluvaiks. Valgusnõudlikud liigid reageerivad teravalt valguse puudumisele. Ühekülgse valguse korral areneb neil ühekülgne võra või tüvi. Valgusnõudlikel ja poolvarju taluvatel taimedel on peamiselt valguslehed,
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...
Otstarbekalt eristatakse buldoosereid (liigitatakse) üldotstarbelisi ja eribuldoosereid. Üldotstarbelised buldooserid on kohased keskmistes pinnase- ja kliimatingimustes kõige enam esinevate pinnaste ja teiste materjalide kihiliseks lõikamiseks, kogumiseks ja teisaldamiseks. Keskmine pinnas- saviliiv, liivsavi- ja savipinnased ning nende erimid, kerged kaljukivimid nagu kiltkivi, paekivi, merglid. Eribuldooserid on kohandatud eriliiki töödeks (teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne.) Eritööde tegemiseks on nendel buldooseritel mitu hõlma tüüpi. Sfäärilised hõlmad (koosneb 2 ... 5 osast paigutatuna umbes 15° alla, tükk- ja pustematerjalidel töötamiseks) Hürdauliliselt juhitav lõughaarats (puistematerjali teisaldamiseks pikema maa taha) Kahekülgne hõlm (töötamiseks edasi- tagasikäigul) Tõmbe hõlm (kõlm masina poole, seinte juures töötamiseks, tõmbab enda poole)
Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Tumerohelise tiheda võra tõttu kasutatakse palju haljastuses. Et jugapuu on hävimisohus, siis on ta Eestis võetud looduskaitse alla. Perekond Lehis Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Okkaid on palju. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure.
· Peale otsese kahjustuse põhjustab kõrge temperatuur põuaajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad ja kuivavad. Põuaoht on suurem kuivadel liiv- ja loomuldadel. Külmakahjustuste vältimiseks soovitatakse: · Kuivendada kasvukoht. · Külmalohud ja muud külmaohtlikud kohad esmalt kultiveerida külmakindlate liikidega (kask, valge lepp) ning nende turbe alla hiljem istutada külmaõrnad liigid (kuusk). · Kohrutuse ohu korral kasutada suuremõõtmelist istutusmaterjali ja maapind ette valmistada küngastena vms. · Taimlas sügisel kohrutuse vältimiseks mitte maapinda enam kobestada. · Taimlas kasutada peenrakatteid, suitsukatet. · Taimla kallak ei tohiks olla itta või lõunasse. · Külmaõrnad liigid külvata sellisel ajal, et nad tärkaksid peale öökülmade ohu möödumist.
Kuidas see on muutunud viimase sajandi jooksul? 50%, millest 15 % on metsaistandused. 1990-2000 a suurenes metsa pindala 13000 ha võrra. Kuigi langetamine aastalt aastasse tõuseb, on jätkusuutlik. Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis suurenenud peaaegu 2,5 korda (Eesti metsasus 20 50%). 35. Mis on metsaraieviisid, mis probleemid seostuvad erinevate raieviisidega? Turberaie uuendusraieliik, mille peamine eesmärk on uue metsapõlvkonna kasvatamine vana metsa turbe all st loodusliku uuenduse tekkele luuakse soodsad tingimused vana metsa järk- 7 järguline raiumise teel. Oluline, et metsakooslus ei vahetuks. Tehakse seal, kus on lageraie keelatud. Tagatakse valgus valgusnõudlikele liikidele nt. Eelised: esineb pidevalt mets, ei teki raiesmikke, metsale antakse võimalus ise uueneda. Puudused: raietöödel vigastatakse puid tahtmatult, keeruline (tehnika kasutamine raskendatud),
· Infoturbe juhtimine Infotehnoloogia juhi V taseme kutsestandardi järgi on IT juhi töö eesmärgiks on ettevõtte infotehnoloogilise ja sidekontseptsiooni loomine ning konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IT- ja sidealaste lahenduste väljatöötamise ning juurutamise juhtimine pidevalt muutuvas ja kõrge konkurentsiga keskkonnas [16]. Ta vastutab ettevõtte IT strateegia ja äristrateegia kooskõlla viimise, infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni õigsuse ja turbe ning nendest tulenevate tööülesannete tulemusliku täitmise eest Täpsemalt: · Ettevõtte äristrateegia väljatöötamisega seonduvad ülesanded o ettevõtte arengukavade väljatöötamisel osalemine o IT vahendite parema rakendamise abil ettevõtte efektiivsuse suurendamise võimaluste selgitamine koostöös teiste juhtidega ja ettevõtte klientide ning partneritega o juhtkonnale asjakohaste ettepanekute tegemine · IT strateegilise juhtimisega seonduvad ülesanded
Vastupidiselt männile on kuusk küllalt varjutaluv kasvades rahuldavalt teiste puude all. Suurele varjutaluvusele viitab ka tema tihe võra, varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem. Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja
liikideesinemise tõenäosus on suur. 3. Puistu koostisosad ja põhimõisted. I rinne e. ülarinne II või III rinne e. alarinne Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. Järelkasv noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Mõisted: Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale või annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu. Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa.
· Eesmärgiks on ettevõtte infotehnoloogilise ja sidekontseptsiooni loomine · konkurentsivõimet tagavate ja toetavate IT- ja sidealaste lahenduste väljatöötamise · juurutamise juhtimine pidevalt muutuvas ja kõrge konkurentsiga keskkonnas. · Vastutab ettevõtte IT strateegia ja äristrateegia kooskõlla viimise, infosüsteemi talitluspidevuse, informatsiooni õigsuse ja turbe eest. 24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid? IT arendus hõlmab endas tarkvaraliste IT süsteemide arendus, riistvara arendust ja uuendamist ning personali teadmiste ja oskuste tõstmist läbi koolituste. IT arendus tegeleb organisatsioonile vaja minevate infosüsteemide ja programmide kavandamise ja nende rakendamisega antud ettevõttes. Juhib tarkvara hankeprojekti ning oskab valida programme vastavalt organisatsiooni vajadustele.
kodanikkond · enamasti nimetus kodanikud sõnast burg-linn, algselt kindlus (burgess, bouregeois) · linna keskuseks olid turuplats, raad (sageli turuga ühendatud), kirik · keskaegne linn tekkis alati feodaali (senjööri) maale, pidi tasuma sellele makse · 11, 12 sajandist alustasid linnad võitlust iseseisvuse eest · u 14 sajandi alguseks olid Lääne-Euroopa linnad selle saanud · linnast teeb linna linnaõigus- kokkuvõttes turu, kauplemise, turbe (kaitse), finants, politsei, rendi õigused · linna õigustest arenes välja linna omavalitsus, mille kompetentsi kuulus kodukord ja heakord, linna kaitse, seadusandlus, haridus, tervishoid, vaeste eest hoolitsemine · kujunes välja linnade valitsemise kord: o linna juhtis omavalitsus ehk raad, eesotsas linnapea ehk meer o raad koosnes raehärradest ehk bürgermeistritest mille arv sõltus linna suurusest
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused sead...
raiestiku taasmetsandamiseks o Mä, KU ja kõvalehtpuu 4 a o Teistel 2a Lageraietega metsa ülestöötamine on Eesti tingimustes valitsev, see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja metsauuendamine on kõige edukam. Turberaied – uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus Eesmärk luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arendamiseks vana metsa turbe all Puudused: o Hõrendamisega suureneb tormioht o Kasvavate puude vigastamise oht o Kallimad kui lageraied, kuna tihti ei ole maksimaalselt mehhaniseerida. Eelised: o Eesmärk vana metsa all välja kasvatada uus metsapõlvkond o Vana metsa ära raiumisel on uus põlvkond juba olemas o Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad (haiged, kahjustunud vms) puud
Stiihilised ohud on ka kasutajast sõltumatud võr- gukatkestused, mis tänapäeva andmesidest sõltuvas maailmas üha häirivamaks saavad ja mõnel juhul ka reaalset kahju põhjustavad - võime seista küsimuse ees, kust peaks alustama? Kas ehk osta võimas tulemüür, et end Internetist tulevate rünnete eest kaitsta, või hoopis uuem server koos korraliku varundus- süsteemiga, et andmed jätkuvalt säiliksid? Või hoopis korraldada töötajatele koolitusseminar, et neid turbe alal harida? Poliitika ja põhimõtted Kõik ülalnimetatud sammud on mõistlikud, kuid praktikas peaks neile eelnema aluspõhimõtete paika panemine, mida tuntakse ka organisatsiooni turvapoliitika nime all. Turvapoliitika on infovaradega tegeleva asutuse töös üks keskseid dokumente, millest lähtub edaspidine tegevus. Alati ei peagi poliitika olema väljendatud paksu ehiskirjas üriku näol, nagu nimest võiks arvata;
MARK 1 (IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944) Howard Aiken, 750.000 komponenti, 5 tonni KRÜPTOMASINAD: Enigma 1930 (Portatiivne sifreerimismasin), toodetud 100 000 masinat Turing Bombe 1940 (Desifreerimise masin) Lorenzi masin 1940 (Murdmatu kood) Colossus 1943 (Esimene programmeeritav arvuti maailmas)- Kasutati Lorenzi masinal kodeeritud kirjade desifreerimiseks. KÜBERKAITSE TERMINID: turvateater-illusoorne turve: näilise, mitte tegeliku turbe meetmed malware-Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. cookie-on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu. phishing-on internetipettus, kus kasutajatelt püütakse välja petta isiklikke või tundlikke andmeid.
Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) - Looduslikud häiringud (torm, tulekahju) - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Need on enamasti lühiajalised vaheldused mis toimuvad ühe metsapõlvkonna jooksul ja võivad esineda kõikides puistutes. Üldiselt on puuliikide vahelduse protsess tüüpiline viljakatele muldadele. Toitainetevaestele muldadele, ekstreemsetele kasvukohtadele on iseloomulikud
liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks
vajaliku õigusliku keskkonna ja planeerib iga-aastase eelarve. 2) Tiigrihüppe Sihtasutus koordineerib arengukava rakendamist ja teeb koostööd kõigi osapooltega, et saavutada arengukava eesmärgid. Arengukava rakendumise käigu jälgimiseks ja hindamiseks viib läbi seireprojekte. 3) Koolide omanike ülesanne on tagada koolide IKT infrastruktuuri ja selle kättesaadavuse vajalik tase, samuti vastutab kooli omanik IKT kindlustuse, turbe ja infotehnoloogilise toe eest. 4) Kooli ülesanne on tagada õppetöö korraldus viisil, mis võimaldab, toetab ja motiveerib õpilaste ja õpetajate osalemist e-õppes, sh oma kooli piire ületavas õppetöös. Antud peatükk leidis, et e-õppesüsteemi oleks otstarbekas rakendada. Toodi ka välja erinevad finantseerimisallikad ja rakendusega tegelevad osapooled. 27 KOKKUVÕTE
pärssinud tema vähene tuntus hekitaimena, istikute suhteliselt kõrge hind ning teda ei ole peetud piisavalt talvekindlaks. Tuleb tõdeda, et väga karmidel talvedel võibki jugapuu saada külmakahjustusi, nii nagu see juhtus ka 2003.a. talvel. Et ta on aga niivõrd hea regenereerumisvõimega, taastub hekk peatselt. Jugapuust sobib rajada ka kalmistuhekkisid, kuna ta suudab kasvada varjus tavaliselt aga ongi hauaplatsid varjatud põlispuude poolt. Teiselt poolt aga väldib turbe all kasvatamine ka võimalikke külmakahjustusi. Silmas peab pidama vaid maapinna sobivust (kalmistutel on pinnas sageli jugapuule liiga kuiv, huumusvaene või liiga kerge lõimisega). Mis puutub jugapuu kui hekitaimede kõrgesse hinnasse, siis võib prognoosida, et kui tõuseb nõudlus, kasvab ka pakkumine. Et jugapuude paljundamine on lihtne, võib eeldada, et nõudlus, pakkumine ja hind saavutavad peagi tasakaalu. 4. ISESEISEV TÖÖ ja ARVESTUS: 4.1
· Peale otsese kahjustuse põhjustab kõrge temperatuur põuaajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad ja kuivavad. Põuaoht on suurem kuivadel liiv- ja loomuldadel. Külmakahjustuste vältimiseks soovitatakse: · Kuivendada kasvukoht. · Külmalohud ja muud külmaohtlikud kohad esmalt kultiveerida külmakindlate liikidega (kask, valge lepp) ning nende turbe alla hiljem istutada külmaõrnad liigid (kuusk). · Kohrutuse ohu korral kasutada suuremõõtmelist istutusmaterjali ja maapind ette valmistada küngastena vms. · Taimlas sügisel kohrutuse vältimiseks mitte maapinda enam kobestada. · Taimlas kasutada peenrakatteid, suitsukatet. · Taimla kallak ei tohiks olla itta või lõunasse. · Külmaõrnad liigid külvata sellisel ajal, et nad tärkaksid peale öökülmade ohu möödumist.
millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs UNIXis ajatemplid arvudena Turvapoliitika · Ootused infosüsteemi korrektseks kasutamiseks - milleks me oma infosüsteeme üldse kasutame · Protseduurid turvaintsidentide ärahoidmiseks · Protseduurid turvaintsidentidele reageerimiseks - kellele teatada (töö sisekorra eeskirjas) · Igale objektile on määratud turbe eest vastutaja · Aluseks igasugusele infoturbealasele tegevusele asutuses - millised on turvanõuded? isikuandmete käitlemine jms; osad nõuded tulenevad seadusest (osa andmeid tuleks talletada krüpteeritud kujul) · Turvalisus on protsess, mitte valmis saav asi. Seetõttu on ka turvapoliitika iteratiivselt uuenev. Riskianalüüsiga ei ole võimalik hinnata kõiki kasutatavaid rakendusi (erinevad lugematul hulgal alamrakendusi ja teeke).
Ka on kuused tundlikud juurepessu suhtes. Eriti suure riskiteguriga on karbonaatide rikkad mullad (paepealsed, sinilille kkt., leostunud mullad, endised põllumaad). Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Külmaoht on suur madalamatel ja niiskematel kasvukohtadel, kus kuusk tavaliselt ilma lehtpuuvõsa turbeta ei uuene. On varjutaluv, mistõttu uueneb edukalt vana puistu turbe all. Eestis on harilik kuusk hariliku männi kõrval tähtis puuliik. 17% kõigist puistutest on kuusikud või kuuse enamusega. Kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel liivadest kuni turbamullani. Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste puuliikidega. Vähemviljakates kasvukohatüüpides (ms) moodustab männi-kuuse segapuistusid,
okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 49. Turberaie liigid, nende lühiiseloomustus. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 50. Uuendusraie liigid? Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
