3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk. tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile tasuta vilja jagama. 4. Orjad - kasut
Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja
maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud. Ratsanikud tegelesid kaubandusega ning nende seast määrati tihti kohtunikke. Senaatoritest ja ratsanikest allpool paiknesid käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud ja proletaarid. Rooma ühiskond oli orjanduslik
(+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli Keisri piiramatu võim, senatil polnud õigusi, suurem valitseja nõuandja asevalitsejate arv Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, Auväärsed ja madalad rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeüksus ja liikuv sisearmee, sõjaväe
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli valitseja nõuandja Keisri piiramat Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Auväärsed ja m Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeü
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli valitseja nõuandja Keisri piiramat Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Auväärsed ja m Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeü
tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus ,
Siiski ilusaimaks ja meeldivaimaks peoks oli Saturnuse pidu, mis korraldati detsembrikuu kadunud "kuldse aja" mälestuseks. Seda aega nimetasid roomlased "kuldseks ajaks" Mainitud pidudel söödi rikkalikult, tantsiti ja mängiti. Valitses üldine rõõm. Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr
minna vastuollu senaatoritega. 10. Rooma oli õigusriik ning nii riigikorraldus kui ka kõik muu oli seadusega määratletud. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik, paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud kaua ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest, st Rooma õigus põhines praktilistel kogemustel. Roomlased panid aluse õigusteadusele. 11. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, sellele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Nendest madalamal asusid käsitöölised ning talupojad ja rentnikud, ajapikku kasvas ka proletariaatide hulk. Enamjaolt olid madalama ühiskonnakihi esindajad mõne rikka ratsaniku või senaatori kliendid. 12. Orje oli väga erinevate ühiskondlike seisustega ning seetõttu olid ka ülesanded erinevad orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide
Järgmine seisus oli ratsanikud, kelleks olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustusest teenida sõja korral ratsaväes, kuna neil oli piisavalt jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks. See sõjaline eritähendus kadus varakult, siis kuulusid sinna kõik teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikud, paljud neist olid suurmaavaldajad. Ratsanikud ja senatiaristokraatia moodustasid Rooma ülemkihi. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisis lihtrahvas: käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid ehk varatud linna elanikud. Käsitöölised valmistasid käsitöötooteid, talupojad harisid oma maad või töötasid kellegi põllul, rentnikud harisid laenatud maad. Proletaarid elasid linnas, neile jagati tasuta vilja , selleks et tagada nende kuulekus. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Orjade osa rooma majanduses oli suur
saunad termid, mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste pakkusid termid ka massaazi ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele. Avalike ehtiste pilti täiendasid ka hipodroomid ja amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ja suurim amfiteater Colosseum. Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Valitud oli kuningas, kes valitses koos senatiga. Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka
Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisril oli mitu ametit, millest ükski eraldi täielikku võimu ei andnud, kuid koos tegid temast riigi tegeliku juhi. Senatist sai keisriigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse kuulumine ja magistraadiks saamine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagades mõjukuse ja au. Nii senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Varem koosnes senatiaristokraatia Rooma nobiliteediperekondadest, nüüd hakkasid keisrid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi senaatoritel eesõigusi. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele meestele. Sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusega polnud Rooma riigis enam tähtsust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
*lisaks ratsavägi ja laevastik · Rooma õigus *riik toimus seaduslikul alusel *seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise *kodanikud olid seaduste kaitse all *kodanike ei tohtinud ilma kohtupidamise süüdi mõista ega karistada *kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale *kujunes välja õigusteadus: -juriidiline terminoloogia -juristid Rooma ühiskond ja eluolu · Seisused *senatiaristokraatia suurmaaomanikud, riigiametnikud (tunnuseks purpurpunane triip) *ratsanikud tegelesid ka kaubandusega, määrati tegelema rahaasjade või kohtupidamisega *linnade käsitöölised ja vabad talupojad *poletaarid kindla elatiseta Rooma kodanikud *orjad · Perekond ja kasvatus *rangelt mehekeskne *naistel puudusid poliitilised õigused, võis osaleda pidusöökidel või külaskäikudel mehe kõrval
riigiks. See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Senatiaristokraatia- asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest. Ratsanikuseisus- järgmine aste peale senaatoreid. Moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed. Senaatoritest ja ratsanikest sai ühiskonna ülemkiht Käsitöölised-olid madalam kiht, moodustasid vabad talupojad ja rentnikud. Orjad ja vabakslastud moodustasid alamkihi- seal oli kirjaoskamatuid ja ka täiesti harituid kreeklasi. Perekond oli patriarhaalne ehk valitses mees, kõik pereliikmed pidid kuuletuma peremehele,
Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3
Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur 5. Ühiskond ja eluolu 1) Kreeklaste mõju – pärast vallutussõdasid satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. 2) Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus. 3) Ratsanikuseisuses oli samuti rikkad ja mõjukad inimesed, kes said lubada endale ratsahobuse hankimist. 4) Käsitöölised, talupojad, proletarid moodustasid madala ühiskonna kihi. Rooma kodanikud. 5) Orjad ja vabakslastud ei olnud ainult lihttöölised vaid ka Kreekast toodud õpetajad ja kõrgelt haritud inimesed, nagu näiteks arstid, majateenijad ja oskustöölised
Rooma keisririik(30e.Kr.-476p.Kr.) Augustuse valitsusaeg oli stabiilne ja rahulik , nii ei avaldatud ka eriti protesti , kui Augustus valitses ainuisikuliselt. A m etlikult oli Roo ma endiselt vabariik , tegutses ka senat, kuid tegelik või m kuulus keisritele. Augustus kasutas tiitleid enda kohta ,,Princeps" ja ,,I mperaator" Roo ma ühiskonna üle mkihi m o odustasid , need olid : 1)senatiaristokraatia see m o odustus senaatorite paasil, nad olid jõukad m eh ed suurte maavaldustega, nende kätte koondusid tähtsamad riigiam etid ja paljud neist olid provintside asevalitsejad. 2) ratsanikud need olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roo mlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid patroonid. 3)käsitöölised ja vabad talupojad 4) proletaarid nad olid k õige vaese mad elanikud, püsiva töö ja
Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist mada-lamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj
Teostas suurejoonelisi ehitustöid Roomas, mille silmapaistvaim ilming oli Rahu altari (ara pacis) rajamine Marsi väljale valjapool linnamüüre (13 9 eKr). Kindlustati Rooma riigi positsioone idas Partia vastu. Põhjas kujunes riigi piiriks Reini-Doonau liin. 9 pKr lõppes katse vallutada Germaaniat hävitava lüüasaamisega Teutoburgi metsas. Julius Claudiuste dünastia 14 68 Tiberius (14 37). Valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult, saavutamata siiski populaarsust ei lihtrahva ega senatiaristokraatia seas. Valitsusaja lõpul tõmbus riigiasjadest eemale oma villasse Capri saarel. U 30 hukati Jeruusalemma lähedal Kolgatal Jeesus. Caligula (37 41): edev ja julm valitseja; läks tülli nii senati kui ka pretoriaanidega (keisri ihukaitseväega) ja kukutati. Claudius (41 54). Liberaalse kodakondsuspoliitikaga edendas provintside romaniseerumist. Roomas oli suhteliselt ebapopulaarne. 43 algas Britannia alistamine. Nero (54 68)
Ida- ja Lääne-Roomaks, 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse · Rooma armee vaata õpikust lk 154 · Rooma õigus vaata õpikust lk 155 · Ühiskond ja eluolu - rikkuse aluseks maaomand, latifundiumid orjatööl põhinev suurvaldus, linnad - majandus-, kultuuri- ja poliitilised keskused, seisused (vt. ka õpikuskeemi lk 156) - ülemkiht - senatiaristokraatia (senaatorid), ratsanikuseisus, lihtrahvas - talupojad, käsitöölised, proletaarid, vabakslastud, orjad, perekond (familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja
mõju tõttu. Kreeka kultuuri levikut need protestid pidurdada ei suutnud, kuid sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast
omavahel lahutamatult seotud. Kõrgelt hinnati oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla kreeka keel, kirjandus, kombed ja uskumused. Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused: Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem hõlmas see seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nende seas oli suur-
olid kõik need pahed, mis sada aastat tagasi Domitianusel. Tema põhiliseks tegevuseks oli elu nautimine ja prassimine. Lisaks oli ta hea sportlane, hiilgav vibukütt ja esines koguni gladiaatorina. Tema verejanu hakati lõpuks palees kartma ja Commodus tapeti 31. detsembril 192. a. !!! Keisritroon sattus leegionäride meelevalda. Pretoriaanid tõstsid troonile ja tapsid keisreid oma tahtmise järgi. Kui varased keisrid olid pärit senatiaristokraatia hulgast, siis nüüd pääsesid võimu juurde madala päritoluga ja lihtsõdurina alustanud väepealikud. Tihtipeale kerkis selliseid sõjaväe poolt valitud sõdurkeisreid esile riigi eri osades korraga mitu. See tähendas ka tihedaid kodusõdu. Mõnekümne aasta jooksul vahetus troonil sama palju keisreid, kui oli aastaidki. Ainult üks neist suri loomulikku surma. 193. aastal olid keisritroonil Pertinax, Julianus ja lõpuks Septimius Severus. Karm ja
Kõige rohkem hakkas mõjutama roomlasi kreeklaste kultuur, mis juba enne laienemisi võeti vaikselt üle. Roomlased õppisid kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust ja võeti üle kombed ja uskumused. Loomulikult kõigile see ei meeldinud ja nad kartsid, et nende vanavanemate kultuur kaob. Kreeka kultuuri levikut nad pidurdada ei suutnud, kuid sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoones oma traditsioonilise ilme. Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal astmel olid senatiaristokraatia. Vabariigi ajal said senatisse vaid suursugusemad patriitsi- ja plebeisuguvõsa esindajad, keisririigi ajal aga hakkasid valitsejad valima senati liikmeid ja selle tõttu selle seisuse tähtsus hakkas kaduma. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatoritele järgnesid ratsanikuseisus ja ka nemad olid ka rikkad ja mõjukad inimesed.
Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat. Antoninus Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda Pius aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna Aurelius hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu saavutas. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal Maecenas Ratsanikuseisusest M võttsi andekaid poeete oma kaitse alla. Lõi neile
Oma süstematiseerimise ja ühtlustamisega panid nad aluse õigusteusele. ÜHISKOND JA ELUOLU Roomlaste jaoks käisid linn ja tsivilisatsioon lahutamatult käsikäes. Nad soodustasid arengut ka vallutatud piirkondades. Kuigi vallutussõdade ajal satuti kreeka kultuurisfääri, hinnati kõrgelt esivanemate kultuuri. Osa rahvastikust oli tervalt kreekastumise vastu. Nende takistused ei kandnud vilja, kuid traditsiooniline ilma Roomas säilis. SEISUSED: · Senatiaristokraatia varasemalt nobeliteet, hiljem ka ülemkihi esindajad Itaalia linnadest ja provintsidest. Nad olid kõrgeimad riigiametnikud, provintside asevalitsejad, leegionide ülemad. Tunnus: purpurse triibuga valge tooga. · Ratsanikuseisus algselt kuulusid hobust muretseda suutvad rikkad ja mõjukad, sõja korral teenisid ratsaväes. Hiljem kuulusid sinna teatud rikkuseni jõudnud kodanikud.
Provintside asevalitsejad ja muud tähtsamad võimukandjad olid enamasti määratud senaatorite hulgast. Senat koosnes jätkuvalt mõjukatest meestest ja vastuolu senatiga võis tuua keisrile märkimisväärset tüli. Seetõttu püüdis enamus keisreid senatiga hästi läbi saada. Senat etendas varases keisririigis valitseja nõuandjana olulist osa. Nii senaatoriseisus kui ka terve kodanikkond hakkasid keisririigi ajal üha laienema. Kui varem koosnes senatiaristokraatia Rooma nobiliteediperekondadest, siis nüüd hakkasid keisrid senaatoriteks tõstma esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Seeläbi suurenesid provintside ülikkonna võimalused riigi juhtimisest osa võtta. Ka mitmed keisrid pärinesid provintsiaristokraatia seast. Kodakondsust jagati keisririigi vältel nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäid aga nende eesõigused
sõjaväelt, suurendas sõdurite palka, hoolitses nende eest, lubas sinna provintsielanikke, kes said niimoodi karjääri teha. senati provintialiseerumine. Tõstis makse. Senati ja keisri liit asendus sõjaväelise autoritaarse monarhiaga. Carcalla (211-217): julm ja võimetu. Grandioossed ehitised: termid. 212 eKr kuulutas kõik impeeriumi elanikud Rooma kodanikeks. Talle järgnes poliitiline kaos. 4. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3
Kogu sellel tohutu maa-alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana: Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Niisugust sisemist korraldatust ja turvalisust polnud siin varem nähtud ja selleni jõuti hiljem uuesti alles 19. sajandil. · Sõdurkeisrite ajajärk (235-284). 3.sajandil tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded. Kui senised keisrid olid pärinenud senatiaristokraatia hulgast, siis nüüd pääses võimu juurde ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikuid. Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi otsas, teine teises ning see tähendas pea lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Ühiskonnaelukorraldus hilises Rooma keisririigis oli hoopis teistsugune kui varem. Enne senati aktiivsel osalusel
saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad
annaabi.ee 
