Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Maastik - innovaatorlik maalimisviis annab talle maalimisgeeniuse tiitli Turner ei võtnud vastu ühtegi talle omistatud auhinda Ingl. John Constable 1776-1837 giebe farm - impressionistlik, paninkirja aja, koha jne, eksperimenteeris erinevate alusmaterjalide(värvidega) palju rohelisi maale Torm brightoni kohal - valge ja must pruunil kartongil Hisp. Francisco Goya 1746-1828 Grupp rõdul - ironiseerib ühiskonna üle
Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik, loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Üldmõistena: Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala looduspargi territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki.
Maastikuplaneerimine on sisuliselt regionaalplaneerimise maastikukujunduslik osa. Väljundid: kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne)
Maastikuvormid on pealetungiva mandrijääpoolt siledakslükatud paetasandik ning põhja poole eksponeeritud paekallas,mis kohati on setete alla mattunud (Lahemaa jm). • Lähtekivimite mitmekesisusest ja liigestatud reljeefist tulenevalt leidub mitmeid eri mullaliike.
Maastikul liiku - 1 cm kaardil mine, detailplaani­ 1:20 000 vastab 200 m-le Eesti põhikaart mine, kaitseväelaste looduses väljaõpe Maastikul liiku- 1 cm kaardil mine, taktikaline 1:50 000 vastab 500 m-le Kaitseväekaart plaanimine, kait- looduses seväelaste väljaõpe 1 cm kaardil vas- Ühendoperat- Strateegiline plaa- 1:250 000 tab 2500 m-le sioonide kaart nimine, madal­ looduses õhuväele lendamine
Maastikukaitsealad - haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuur- või puhke-eesmärgil. Turism ja rekreatsioon on olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. KOV alusel kaitstavad alad- ohustatud piirkonnad, mis riiklikul tasandil tähtsust ei oma, on võimalik kaitse alla võtta kohalikul tasandil.
Maastikupark – kui looduslik lahendus on eksisteerinud paralleelselt regulaaraiaga, kuid pole domineerinud, 18.sajandil toimus üleminek regulaaraiast vabakujuliseks maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid.
Maastik on vaheldusrikas: metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külgkülje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad.
Maastikukaitseala - Laulasmaa, Järveotsa, Padaoru, Viljandi jne. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Loodi (Erijuhud: park, arboreetum ja puist) Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
Maastike jaotamine - eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset • Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine.
Maastikukaitsealade kaitse - eeskirjade kohaselt peab metsade majandamine ja kasutamine toimuma sellisel moel ja sellises tempos, et säiliks metsade liigiline, vanuseline ja bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastusvõime ja elupõlisus ning ühtlasi potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi funktsioone nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil.
Maastikuvööndid - vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus- ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (nt:murenemine, erosioon) on sarnaste tunnustega.
Maastikuprovintsid - maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos,saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks(paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaber rajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (nt Vooremaa, Sakala kõrgustik)
Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks (paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaberrajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (näit. Vooremaa, Sakala kõrgustik jt.).
Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. • Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi.
Maastike esinemise – jääkõrbed, kõrgmäestike glatsiaalsed maastikud, igikeltsaalade maastikud; Muudavad kliimat; Annab alguse jõgedele, kujundab hüdrograafilist võrku; “Täidab” sulaveega väiksemaid meresid ja järvi; Pinnavormide (kulutus- ja kuhjevormid) ja setete kujundaja; Matab muldkatte; Hävitab taimkatet.
Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastiku ja ökosüsteemi mõiste kattuvad vaid siis kui territooriumid asuvad ühesugustes tingimustes. Mida rohkem muutuvad maastikul komponendid (muld, reljeef, niiskus), seda mitmekesisem on maastik.
Maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.  Natuura 2000 – üle-Euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looda-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Maastikumaalidel on eriline koht meremaalil(Jacob van Ruisdael, Meindert Hobbema, Paulus Potter, Rembrandt Harmenz van Rijn) • Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne.(Willem Kalf, Willem Claesz) • Portreemaal(Frans Hals) Frans Hals
Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Itaalia on loodusvarade poolest vaene.
Maastikumaalid – „väikesed hollandlased“. 5. „väikesed hollandlased“ - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale.
Maastikul liikudes - matkates või teatud ülesandega kaardi abil liikudes hoia kaart orienteeritult liikumise suunas, ka siis, kui kaarti tuleks tagurpidi silmade ees hoida (lõunasse liikumisel). Liikumisel hoia kaardilt suunda, seda aeg-ajalt kontrollides ettetulevate maastikumärkide abil.
Maastikuloodus on laiemas tähenduses kompleksne looduskaitsevaldkond mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure eetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovitamute kaasnähtuste vältimine.
Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
Maastikuruum on sel juhul üldjuhul lage, visuaalselt tervikuna hoomatav ala (sarnaselt ruumile hoones). Maastiku ruumistruktuuri analüüsimine võib teatud ülesande puhul olla ka määrava tähendusega, nt rekreatiivse marsruudi planeerimisel.
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid.
Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi.
Maastik on kokkulepe: elitistlik või demokraatlik? Harmoonia või konflikt? Kellel on õigus? Maastiku väärtused: igal maastikul on oma väärtused, mis aitavad inimestel või inimgruppidel rahuldada teatud soove ja vajadusi.
Maastikukujunduses on väga oluline jälgida proportsionaalseid suhteid taimede grupeerimisel. Tüüpiline viga mis tehakse on omavahel proportsionaalselt liiga suurte ja väikeste taimede kõrvutamine nt siberi lehise ja dammeri tuhkpuu.
Maastikulise info - ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks. Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine, mis soodustab polüfunktsionaalset ja jätkusuutlikku maakasutust.
Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus.
Maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks.
Maastik - geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Maastikuautod on enamasti kahe teljelised, aga on ka kolme teljega eriotstarbelisi masinaid. Veojõud on suunatud kõikidele ratastele (4X4; 6X6). Maastikuautodel kasutatakse tavaliselt erisuuruse ja erimustriga rehve.
Maastikul on antiikaja suurimate filosoofide Platoni (u 429-347 ema) ja Aristotelese (384-322 ema) ning hilisema, hellenismi imperiaalset spetsiifikat arvestava riigimehe Cicero (106-43 ema) poliitilised õpetused.
Maastikustruktuur - maastikud sisaldavad ökotone s.t kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevööndeist,mis sisaldab mõlema elemente ja on selle keskkonnalt kompleksem või liigirikkam kui kumbki neist
Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga.
Maastikku sulandades on arhitektid loonud mulje, et hooned on väiksemad kui nad tegelikkuses on ning samas loonud juurde palju uusi avaraid ruume, mis parandab tööde eksponeerimisvõimalusi ning loob rahustava tuju.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning põllumajanduses, metsanduses, tööstuses ja maavarade kaevandamise tehnoloogiates, samuti transpordis ja turismis toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist;  maastikku kui indiviidi ja ühiskonna heaolu võtit;  maastikku, millel on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust ühendav roll.
Maastikuarhitekt - maastiku analüüsimine ja kujundamine Nõudmised õppimaasumiseks Lai matemaatika kursus gümnaasiumis Hea silma nägemine Tehniline taju Huvi reaalainete vastu (füüsika ja matemaatika)
Maastikupildis - Tuisk, objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul.
Maastikuratas - sobib osaliselt sõitmiseks linnatänavatel, asfaltteedel ja kõva kattega põlluvahe- ning metsateedel, aga ka konarlikel ja kivistel, üsna järskude laskumistega mägistel radadel.
Maastikud on pidevas muutumises, neid mõjutavad nii looduslikud protsessid kui ka igapäevane inimetegevus. Maastike laiaulatuslikud muutused on seotud põlluharimise ja vetevõrgu muutmisega.
Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse • Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile.
Maastiku rajoneerimine - tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine  Vee kaitse Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund.
Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel.
Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.
Maastikuüksus – kui tüpoloogilise territoriaalliigestuse jaotis (nt. luitemaastik). Maastikupilt – nägemismeele abil saadav emotsionaalselt mõjuv kujutlus ümbritsevast loodusest.
Maastik — lopsakasse metsarohelusse rüütatud künkad — näis nagu muhelevat säravat naeratust, mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read.
Maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke.
Maastik - 1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast.
Maastikukaitse – maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, *maastikes esinevad aineringed, *maastike areng – üks tüüp areneb välja teisest.
Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku.
Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare.
Maastikuarhitektuurist on Martha Schwartz'i tööd (enne maastikuarhitektina tööle asumist oli ta kunstnik). Tema kujundused markeerivad paiga, kuid haaravad kaasa palju suuema ruumi.
Maastik on nägemisviis, aja jooksul mingi koha kohta kogunenud kultuuriliste väärtuste, sotsiaalsete käitumiste ja individuaalsete tegevuste sümboolne väljendus.
Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks.
Maastikuarhitektuuris on tähtis jälgida, et ei kõrvutataks erinevate proportsioonidega taimi lihtsalt niisama, vaid et jälgitaks ka nende suuruste omavahelist kokkusobivust.
Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa-Suursoo, Emajõe-
Maastikukaitse - maastiku hooldamise ja kujundamise abinõud maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või
Maastikuarhitekt on kujundanud siseõue, rajanud selle keskele purskkaevu ning ühendanud kõik õppekorpused (A, B, C, D) krundi põhiplaani järgivate teeradadega.
Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi.
Maastikuplaneerimist on võimalik läbi viia ka iseseisva tegevusena koos eraldivõetava tulemusega, mida on võimalik edaspidises üldises planeerimises arvestada.
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt.
Maastikukaitseala - kaitseala maastikuliste ja loodusväärtuste kaitseks Metsade kaitse - metsakoosluste kaitse lähtuvalt looduskaitselistest eesmärkidest
Maastik on pärand. Kolmas käsitlus jätab loodusmaastiku kõrvale ja käsitleb kultuurimaastiku kui pelgalt mentaalset, konstrueeritud nähtust.
Maastik on peensusteni välja joonistatud. “Madonna nelgiga” (1475-80, Vana Pinakoteek, München) kujutab endast naist, last ja punast nelki.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maastik on justkui nende kohal, mitte taga – realistlikus maalis oleks loomulik, et esiplaanil olev on täpsem ja taga udusem – naivistid kas ei tunne või ei arvesta õhuperspektiivi (kas ei suuda või ei taha – kumb on määrav, on raske öelda?) CAMILLE BOMBOIS . lihtsustatud figuurid, tasapinnalisus, detailitäpsus kuid ruumikujutuse
Maastikukaitseala e. looduspark on kaitseala , mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks
Maastik - Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele.
Maastikukaitseala - (1) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Maastikukaitseala loodus - ja kultuuriväärtused ning võimalused nende eksponeerimiseks külastusobjektidena (vaatamisväärsused, õppe- ja loodusturism).
Maastikul on raseduse ajal vaagnapiirkonnale väga kasulikud, aga sobivad ainult siis, kui rase tunneb ennast sellel alal kindlalt ja ei kuku.
Maastik on valdavalt soine, uued teed on muutnud vete liikumist ja seetõttu kannatavad paljud metsaalad liigniiskuse all ja puud hävivad.
Maastikumaal - Jacob Ruisdael „Metsavaade“ Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu.
Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid.
Maastik on pidevas muutumises, kuna tänu tõusudele ja mõõnadele uhutakse setted merre ning kantakse siis jällegi maismaale tagasi.
Maastikul on jumalate tegutsemisjäljed (nt Toorumi astumise jälg), mis aktualiseerivad rituaale ja seavad inimesi jumalate kaitse alla.
Maastikulised võtmetunnused on sageli bioloogiliste võtmetunnuste tekkimise ja säilimise eelduseks, näiteks järsakute metsades või allikate ümbruses.
Maastik – (1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
Maastik on maaala, kus perioodliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses olevad pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused.
Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest, inimrajatistest ja inimlikust tunnetusest ning ajast nende mõlema taga.
Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks.
Maastikukaitse – maastiku kujundamise ja hoolduse abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Määrav loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
Maastikest on saanud oma näo inimese kaasabil ning sealne elustik välja kujunenud ja püsib ainult pideva ühetaolise inimmõju toel.
Maastikukaitseala ehk looduspark moodustatakse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Maastikumaal - eriline koht meremaalil 13.Rembrandt oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.
Maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala;
Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega.
Maastiku eripära - aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud.
Maastikuline sfäär ehk geograafiline sfäär on kujunenud atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri puutealal nende vastastikuses mõjus.
Maastik on tõusev ja pildi tsentris , kus eskeldab ka vanamees, kes mööda kõnniteed,metsavahel, liigub mäest ülespoole.
Maastiku käsitlus on hea selle poolest, et seda on kerge lugeda ka tavakodanikel, artikkel on kirjutatud väga lihtsalt ja loogiliselt.
Maastik on ajaloolise mälu muster, mis koosneb aastatuhandetevanuse inimkultuuri nähtavatest ja nähtamatutest jälgedest.
Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks.
Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega.
Maastik on väga vaheldusrikas  Idas ja lõunas kõrguvad mäed – Mont Blanc (4810 m), lääne-Euroopa kõrgeim koht.
Maastik - geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun.
Maastik on minu arust tasane, veekogusid on vähe aga üks suurem jõgi on olemas seega arvan, et maapind pole väga kuiv.
Maastike hindamises on nähtud ka vahendeid inimeste kaasamise hõlbustamiseks loodusressursside kasutamist puudutavatesse otsustesse.
Maastik kagu - Aasias on mägine ja seetõttu tegeldakse põllumajandusega jõgede delta-aladel ning vulkaanilistel platoodel.
Maastiku kujundamine on küllaltki pikaajaline protsess, milles tuleb arvestada tohutult paljude erinevate elementide ja faktoritega.
Maastiku eripäraks on mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeliste pinnavormistike põimumine jääjärvetasandike keskel.
Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, 7. Tsonaalsus ja atsonaalsus.
Maastikke — “Maastik Imatral”, “Vallinkoski” — on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist.
Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks.
Maastikukaitsealal on maismaa pindala 527,6 ha ja veeosa pindala 2135 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Maastik on vahelduv, on lagendikke, soid ja rabasid, nõmmesid, mis vahelduvad kõrgustike ja madalate mägedega.
Maastikke – kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne.
Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi.
Maastikumaal – meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666)– grupi- ja üksikportreed.
Maastik – Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest.
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on
Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid.
Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega.
Maastikurajoonile – Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas.
Maastik on inimese poolt tajuav looduslike ja või inimtekkeliste tegurite poolt kujunenud iseloomulik ala.
Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega.
Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele.
Maastik on kui looduskomponentide kompleks, mis on kujunenud looduse koostisosade vastastikustes seostes.
Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse.
Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Rohkesti leidub kaitsealal oose.
Maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole
Maastik on vaheldusrikas: põhjaosa soostunud tasandikud asenduvad keskosas metsaste madalmäestikega.
Maastik on kuluurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm.
Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, uurimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks.
Maastikuarhitektuuris - eriti Le Nôtre'i oma - juba 1912. a. Tema kirjutised mõjutasid ka teisi tema kaasaegseid.
Maastiku kaudu on võimalik selgitada inimeste mineviku ja tuleviku püüdlusi, jõuda iniemste juurteni.
Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab mulda ja taimestikku.
Maastikukunsti kohta on ilmunud vaid mõned üksikud raamatud ning kättesaamatud on põhjalikumad uurimused.
Maastik on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla, mis paiknevad riigi kesk- ja lääne
Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine.
Maastikukaitse on looduskaitse osa, mis hõlmab maastiku säilimise, kujundamise ja hoolduse abinõud.
Maastik on tõusev ja keset pilti, puude vahelt läheb teerada, kus mees kõnnib mäest üles.
Maastik - on kultuurigeograafia üks peamisi uurimisobjekte, kultuurmaastik vs loodusmaastik.
Maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele.
Maastikukaitseala eritüüpi - dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.
Maastik on väga lai ning avar, muru sees kerkivad esile mõned valged ja sinakad taimed.
Maastikut on võimalik tõlgendada mitut moodi ja seda teevad erinevad kultuurid erinevalt.
Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja inimtegevust, et tagada loodusele tasakaalustatud puistu.
Maastik on siin ilus, sisaldades järvi, jõgesid, koski, liustikke ja rannikukaljusid.
Maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid.
Maastik on Tonkin'is mägine ja kliima peaagu euroopalik oma talvise külma ja lumega.
Maastikuliste tegurite - geoloogilise ehituse, reljeefi, kliima, vee, mulla - erinevustest maastikus.
Maastikupunkti absoluutkõrgus – punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus – kõrgus künka jalamilt.
Maastikuarhitektuur – arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala.
Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik.
Maastik on klassikaliselt pastoraalne - avar niit puuderühmadega, kaugemal mets.
Maastikuarhitektuur - teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega.
Maastikuökoloogia – uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes
Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi.
Maastikukomponendi — künkliku, mõnes kohas künklik-lainja pinnamoe — esinemise piir.
Maastikukaitse - maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse määratav kaitsealadel.
Maastikumaale on tal vaid mõned ning needki tehtud mälu või kujutlusvõime järgi.
Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Juriidiliselt seadustega.
Maastikuelementideks on nt teed, ehitised, kõlvikute piirid ja hüdroloogilised objektid.
Maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud.
Maastikukaitseala on kindla maastiku kaitsmiseks;(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala;
Maastikumaaleri achille - Etna Michalloni juures, kes oli juba väga hinnatud maalikunstnik.
Maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena.
Maastikukujundusega on sinna tekkinud maaliline mitmete saarte ja käärudega paistiik.
Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal.
Maastikupark - Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega.
Maastik tähendab talle midagi muud, tülikat takistust kahe linna vahel.
Maastikuna on arvele võetud Kärdla vanemad aedlinnaosad ning haljasalad.
Maastik on olemas nii valges kui ka siis kui seda üldse näha polegi.
Maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus.
Maastik – üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele.
Maastik on olnud eesti geograafia üks tähtsamaid uurimisobjekte.
Maastike aine - ja energiabilanss, nende erinevust põhjustavad tegurid.
Maastikukaitsealad - näited, miks loodud? 34. Mida tähendab igameheõigus?
Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud.
Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele.
Maastikul on ökoloogiline, esteetiline ja majanduslik väärtus.
Maastikuanalüüs on oluline osa mistahes planeeringutes ja projektides.
Maastik on vaheldumisi viljakas ja kidur, lopsakas ja paljas.
Maastiku kujunemine – paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine.
Maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed.
Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos.
Maastikumaal – annab edasi loodust, maakohti, pinnavaateid.
Maastikuökoloogia on oma olemuselt pigem rakenduslik ja holistlik.
Maastikke on erinevaid ja neid saab üksteisest eristada.
Maastikumaal – Maal, mis kujutab loodust või linnavaadet.
Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke.
Maastik on koht, kus loodus ja inimene kokku saavad.
Maastiku määravad - , diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid.
Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas.
Maastikuparki on võimatu ära mahutada väikesesse aeda.
Maastikud on suuresti nende enesemääratluse vili.
Maastikul on mälu ja see säilitab vana veel kaua.
Maastiku planeerimine – st. haljastus, kaitse- ja vaheribad.
Maastik on justkui inimkonna tegutsemise mälu.
Maastik on millegi laotus erinevatel pinnastel.
Maastik on meil tasane ja loodus väga ilus.
Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks
Maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.
Maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus.
Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik.
Maastikutüübiks – Vestlandetiks ja Østlandetiks.
Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu
Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil.
Maastikul lastes on soovitatav otsida relvale tugi.
Maastikusfäär - kujuneb eelmainitute koosmõjul.
Maastik on mägine, kliima troopiline.
Maastik on see, mida me taamal näeme.
Maastikuarheoloogia on Eestis üks populaarsemaid.
Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga.
Maastikukäsitlustes on palju ühiseid arvamusi.
Maastikuelement on töödes väga oluline.
Maastik on ääretult vahelduv.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun