KEILA KOOL 9c klass Nimi EESTI MAASTIKUKAITSEALAD Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Maastikukaitsalad....................................................................................3 2. Vooremaa maastikukaitseala...................................................................3 3. Tuhala............................................................
kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas. · Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa maastik oluline turisminduses. · Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1. Alasi, L. 2011. Eesti maastikud. Haapsalu Kutsehariduskeskus. Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid
Administratsioon asub Järva maakonnas. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks - kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Paukjärve looduse õpperada - õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi. Kaunis vaade vaatetornist. Jussi looduse õpperada - õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N. Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Seal asub p
Palamuse on tuntud Oskar Lutsu “Kevade” tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Saadjärve äärde Äksi külla on rajatud jääaja teemapark. Külastajad saavad pildi, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning loomade, lindude, taimede ja inimese areng jääajast tänapäevani (Mets 2011). 5.2 Inimmõju Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on tekkinud maaparandustööde käigus (kuivendamine, muldade lupjamine, kivisuse vähendamine jne. Selline inimmõju annab maastikule monotoonse ilme ja ei pruugi rõhutada voorte ilmekust .Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud inimene
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapätsi meenutav kuju tuleneb li
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine Ülesanne 1 õppeaines ruumiline planeerimine Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näitavad et Nabala saatus on küsimär
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades
Kõik kommentaarid