Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Astronoomia. Kordamine (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on Maa mõõtmed ja kuju?
  • Mida on teada Maa siseehituse kohta?
  • Kuidas ja miks muutub Maa välisilme mandrite-merede paigutus?
  • Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?
  • Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist?
  • Milliseid taevakehi jälgiti?
  • Mis on tähtkujud?
  • Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
  • Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
  • Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?
  • Millised on selle rühma tunnused?
  • Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide Jupiteri rühma?
  • Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
  • Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
  • Millal on kõige parem vaadelda Marssi?
  • Mis on "välisplaneet"?
  • Mida on teada elust Marsil?
  • Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
  • Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
  • Kuidas Jupiter pöörleb?
  • Kust on andmed pärit?
  • Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
  • Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
  • Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
  • Mis on asteroid?
  • Mida nimetatakse meteooriks boliidiks meteoriidiks?
  • Millest tekkisid planeedid?
  • Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
  • Mis on Oorti pilv?
  • Mis on Linnutee?
  • Kuidas klassifitseerida galaktikaid?
  • Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi absoluutse liikumise?
  • Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis?
  • Mis on antroopsusprintsiip?
Astronoomia . Kordamine
  • Millised on Maa mõõtmed ja kuju?
    Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal.
  • Mida on teada Maa siseehituse kohta?
    Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid . Ristlained , mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik.
  • Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite- merede paigutus )?
    Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv ( nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked .
  • Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?
    Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse.
  • Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti?
    Taevajälgimisest on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine , aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Jälgiti Kuud ja Päikest.
  • Mis on tähtkujud?
    Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk  taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved väljaspool Päikesesüsteemi.
  • Kas tähtkujud on püsivad? Miks?
    Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid.
  • Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
    Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest.
  • Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
    Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär.
  • Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
    Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi , sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe.
  • Loetlege üheksa suurt planeeti.
    Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto .
  • Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
    Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena.
  • Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
    Välisplaneedid( hiidplaneedid ) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.
  • Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
    Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.Esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale.Teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast). Kolmandaks , tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte.
  • Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
    Hommikul või õhtul ,Sügisesel pööripäeval, 40-kordse suurendusega pikksilmaga.
  • Iseloomustage Merkuuri?
    Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.
  • Millal on kõige parem vaadelda Marssi ?
    Marssi on kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant.
  • Mis on "välisplaneet"?
    Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud.
  • Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus , atmosfäär).
    Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. ”Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.
    Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel.“ Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. “Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks.”
    Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959 . Aastal Luna - 3 poolt.
    Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala.
    Välja arvatud Maa on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised:
    Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge , kõrgendikke, mägesid ja tasandikke.”
    Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Marsil on globaalne magnetväli.
    Marsil on kaks kaaslast : Deimos ja Phobos .
  • Mida on teada elust Marsil?
    Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad. Kosmosesondide bioloogilised testid on seni andnud negatiivse tulemuse
  • Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
    Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Deimos on 2000 km kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast.
  • Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
    Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Tihedus on tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu , mida kinnitab ka spektraalanalüüs.Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum.
  • Kuidas Jupiter pöörleb?
    Pöörleb märksa kiiremini kui Maa-tüüpi planeedid; pöörlemiskiirus ekvaatoril on suurem kui keskmistel laiustel ning pooluste lähedal.
  • Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit?
    Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod. Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga – detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sile ja detailivaene. Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende „jääkoor“ on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid.
  • Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
    Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) ( protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.
  • Kirjeldage Saturni välisilmet.
    Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu.
  • Kirjeldage Saturni rõngast.
    Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha.
  • Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
    Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis - on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga.
  • Kirjeldage Uraani?
    Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi.
  • Kirjelda Neptuuni?
    Värvuselt sinine, sest tema ülemistes pilvekihtides on palju metaani. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast. Neptuuni pöörlemisperiood on umbes kuusteist tundi. Planeedil on samasugune atmosfäär ja samasugune keemiline koostis nagu Jupiteril. Neptuunil on ka suured tormid , tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt.
  • Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon.
    Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks.
  • Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
    Kuipleri vöö, taevakehad , mis on pluutost kümmekond väiksemad.
  • Mis on asteroid ?
    Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel.
  • Kirjeldage asteroidide liikumist.
    Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti.
  • Mis on komeet ?
    Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad.
  • Kirjeldage komeetide liikumist.
    Ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab sabatäheks - heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks
  • Mida nimetatakse meteooriks , boliidiks, meteoriidiks?
    Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. Boliid on taevas lendav tulekera ehk suure massiga  meteoor .
  • Millest tekkisid planeedid?
    Planeedis tekkisid kosmilise tolmu e tähetolmu osakeste tõmbumisel üksteise külge.
  • Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
    Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist.
  • Mis on Oorti pilv?
    Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest.
  • Mis on Linnutee ?
    Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas.
  • Kirjeldage meie Galaktikat.
    Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas , mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv- halo .
  • Kuidas klassifitseerida galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe.
    Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega , kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras , sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud.
  • Sõnastage kosmoloogiline printsiip.
    Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
  • Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis?
    Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt lihtsate vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 K kiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien 'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus (NASA satelliit COBE, Cosmic Background Observer, kosmilise fooni vaatleja, 1994. a. seis); "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis olekski liikumine "absoluutses ruumis".
  • Arvutage, missuguse keskmise tiheduse korral muutub relativistlik kosmoloogiline mudel kinniseks, kui Hubble'i konstant on 75 km/sMpc.
  • Mis on antroopsusprintsiip?
    Antroopsusprintsiip  on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.
  • Astronoomia-Kordamine #1 Astronoomia-Kordamine #2 Astronoomia-Kordamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tanel Kukor Õppematerjali autor
    Astronoomia. Kordamine1.Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal.2.Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik.3.Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked.

    Sarnased õppematerjalid

    Astronoomia kordamine
    9
    docx

    Astronoomia kordamine

    PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee

    Astronoomia
    Päikesesüsteem ja tema planeedid
    6
    doc

    Päikesesüsteem ja tema planeedid

    1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on

    Füüsika
    Planeedid ja päikesesüsteem
    13
    docx

    Planeedid ja päikesesüsteem

    Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümb

    Füüsika
    Kosmoloogia
    4
    doc

    Kosmoloogia

    1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan ­ suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?

    Füüsika
    Päikesesüsteem
    3
    doc

    Päikesesüsteem

    Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kui

    Füüsika
    Kosmoloogia
    8
    doc

    Kosmoloogia

    Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks öö

    Füüsika
    Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid
    14
    doc

    Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

    Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .......................................................................................................................

    Füüsika
    Kosmoloogia
    2
    doc

    Kosmoloogia

    1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjelda

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun