Keskkonnakaitse ja rekreatsioon (0)

Q: Kui ta on ise võimeline paljunema?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui ta on ise võimeline paljunema?

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
Kordamisküsimused

Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos

Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aastaarvu!)

I ettevalmistav etapp (looduskaitsest ei teatud midagi; ressursi kaitseks; 1297 – Eesti looduskaitse algus ehk metsaraie ohjeldus Eesti saartel; Rootsi metsaseadus laienes eestisse)

II kujunemise etapp (Teadus tungib looduskaitsesse; jaht muutus rek. harrastuseks, linnuvaatlus)

III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel)

IV rahvusvahelistumise etapp (ilmusid esimesed looduskaitse ajakirjad ; 1913 I rahvusvaheline teaduskonverents Bernis)

V tsentraliseeritud juhtimise etapp ( spetsiaalsed rahvusvaheliste looduskaitse organisatsioonide loomine; koolitati riiklike looduskaitse spetsialiste)

VI keskkonnakaitse etapp (1972 toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutati erinevaid probleeme mitme riigi esindajad)
3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed (probleemid konkreetsed – 4-5 lausega võimalik igale küsimusele vastata)

Rahvastiku kasvamine-
Põhjused: pere planeerimatus, just arengumaades; religioossed tõekspidamised; suur suremus paneb sünnitama; arengumaades on lapstööjõudu juurde vaja.
Tagajärjed: toidupuudus ja näljahädad ; tööpuudus; linnastumine ; loodusvarade raiskamine; nakkushaiguste levik

Õhusaaste-
Põhjused: palju kasutatakse freoongaase; palju autosid; palju tehaseid
Tagajärjed: õhu saastamine ; looma- ja linnuliikde hävimine (uute tehaste ehitamisel kasutatakse palju metsa ja hävitatakse loomade kodusid); inimestel haiguste tekkimine (nt astma )

Rahvastikuprobleemid

Jäätmeprobleemid :
Põhjused: rahvastiku arvu suurenemine, kasutusel olevad materjalid ( kilekotid ), tootlikuse ja tarbimise suurenemine
Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed , osa prügist jõuab veekogudesse , pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud ühenditega

Veekriis ja -reostus:
Põhjused: magevett on maailma veevarudest kõigest 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine , antisanitaarsed olud nind veereostus arengumaades, naftareostus
Tagajärjed: vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus paljudes arengumaades ( Aasia , Aafrika), naftareostus põhjustab loomade hukkumist

Hapestumine :
Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine)
Tagajärjed: õhuniiskusega ühinesed moodustuvad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi maale.

Osoonikihi hõrenemine:
Põhjused: atmosfööri paisatud saasteained ( freoonid ja lämmastikoksiidid), vanemad külmutusseaded, aerosoolid , ehitusmaterjalide tööstus, õhukonditsioneerid
Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke

Kliima soojenemine:
Põhjused: inimtegevuse (tööstus, energiatootmine,jäätmemajandus) tagajärjel satuvad õhku kasvuhoonegaasid, süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri maal ebakõlblikuna, metaani eraldumine, lennukite heitgaasidest pärineb dilämmastikoksiidi
Tagajärjed: Alpi suusakeskuste hooaeg lüheneb, erinevate loodusvööndite muutumine (nt kõrbevad võivad laieneda, taigametsade ja tundrate pindalade vähenemine), maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe

Energiaprobleemid- Eestis kasutatakse energia tootmiseks põlevkivi
Põhjused: põlevkivi eraldumisel tekivad kasvuhoonegaasid, põletamisel lenduv tuhk tasakaalustab hapet, mis tähendab, et tekivad aluselised sademed, ümbruskonda jäävad põlevkivi põletamisel aheraine mäed
Tagajärjed: aheraine mäed, õhuprobleemid

Liikide hävimine – 2) keskkonna saastumine, otsene hävitamine inimese poolt, 1) elupaikade häv. või muutmine, võõrliikide pealetung (mõju konkreetsele liigile)
Põhjused: keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine, metsaraie, soode kuivendamine, elupaikade hävimine seoses inimpopulatsiooni kasvuga, jahipidamine , võõrliikide sissetoomine, GMO-de kasutamine, haruldaste liikide kollektsioneerimine
Tagajärjed: üksikliigid on lülideks toiduahelavõrgustikus- toiduahela lülisid mõjutavad ka pisikesed asjad ning see toob kaasa liikide hävimise, leida uusi ravimtaimi, ristatakse erinevaid liike, millest tulevad uued liigid ja vanad liigid võivad välja surra, kuna uued on geneetiliselt tugevamad, loomade elupaikade hävimine

Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid- —vananenud tööstustehnoloogia kasutamine, —inimeste madal keskkonnateadlikkus, —väärad tarbimisharjumused, —kaasaegsete keskkonnaobjektide vähesus,raha vähesus –oskamatus kasutada europrojektide rahastamist

Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni , washingtoni, ramsari , rio!!) (4)

Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid)

HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal

Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga

Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta

Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala ( Soomaa , Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV. 1973 kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse-ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONV. – keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. RIO BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONV. – bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine. Käsitleb geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme.

New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll
ül: globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks.

Arhusi konventsioon – avalikkuse kaasamine, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise kohta.

Populatsiooni mõiste (rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas), asustustihedust reguleerivad mehhanismid (abiootilised ja biootilised tegurid) ning vanuseline struktuur (kasvav, püsiv ja kahanev).
* Populatsioon on elujõuline vaid siis kui ta on ise võimeline paljunema??

Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias ( parasitism , kisklus, ökoloogiline konkurents .
1)Parasitism- organism ( parasiit ) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kurnab peremeest kuid tavaliselt ei tapa teda.
2)Kisklus- loom (kiskja) sööb teisi loomi (saakloomi). Saakloomade populatsiooni arvukuse tõustes tõuseb tavaliselt ka kiskjate populatsiooni suurus, mis viib mõne aja möödudes taas saakloomade populatsiooni arvukuse vähenemiseni.
3)Ökoloogiline konkurents - tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Tavaliselt on liigisisene konkurents palju intensiivsem kui liikidevaheline konkurents. Mida sarnasemad on erinevate populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents.

Jahinduse eesmärgid (vanim rekreatiivne harrastus ; tänapäeval ekslusiivne harrastus; reguleerida populatsiooni arvukust, tagada bioloogiline mitmekesisus) ja prioriteedid Eestis – nt. et paremini ära elada, toidulaua rikastamine ; harrastus. Põhihuvi on sõralistel (liha, trofee). Väikekiskjate (kährik, rebane , mink) küttimine looduskaitselise iseloomuga . Suurkiskjad eelkõige väga hinnalised trofeeloomad.
*eestis jahindusega seotud ulukite arvu reguleerimine; sõralistel põhihuvi

Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale

Poollooduslikud kooslused (ranna-luha- puisniidud kolm kooslust – millised on ja nende hooldamine – kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik, puisniidud, luhaniidud, rannaniidud), nende rekreatiivne kasutus

Mahepõllumajandus – isetoimiv säästlik agroökosüsteem, keelatud on kasutada mineraalväetist, loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus

Mineraal - ja orgaaniliste väetiste kasutamine (liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogude Liidus kaasa ulatusliku hajureostuse, millest tulenes ka põhjaveereostus)

Maaparandus – muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri (sagedamini vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks)

Transpordi seisund ja mõju keskkonnale

Füüsikaline mõju – barjääriefekt; elupaikade otsene kadumine transpordi infrastruktuuri alla, loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused; müra

Keemiline mõju – kütuse põletamine, infrastruktuuri hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid; õnnetused ohtlike veostega; transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid. kõik mis satub keskkonda

Bioloogiline mõju – transpordivahenite abil kanduvad uutele aladele paljud võõrliigid , vähenenud on saarte isoleeritus .

Erinevate transpordiliikide mõju keskkonnale – raudtee ja veetransport on suhteliselt säästlikud keskkonnale. Õhutransport – väga kõrge energiakulu . Kõige keskkonnasõbralikum transpordivahend on laev (energiakulu ja kasutegur, mõju ümbruskonnale on väikseim, õnnetuse korral muidugi kahju suur), raudtee on number kaks (võõrliikide levimise koridor)

Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale- Kõige ulatuslikumaid tööstusi eestis. keskkonda ohustavad heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele, elujõuline toiduainetööstus on oluliseks toeks pärandkoosluste ja maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele.

Kergetööstuse mõju keskkonnale- tekstiilitööstus , mis valdavalt on Eestis Tallinnas, Narvas ja Sindis asuvates ettevõtetes ; kroomnahatööstuse mürgised jäätmed

Metsatööstuse mõju keskkonnale järjest suureneb ja kütab kirgi, enamasti negatiivne. See häirib paljude liikide asukohti ja võib neid isegi hävitada, veekogude ja õhu reostumine tselluloosi tootmise käigus.

Keemiatööstuse mõju keskkonnale – meil vähe, kuid happevihmade tekkimine, osoonikihi hõrenemine, freoon ja kasvuhoonegaasid.

Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale- eestis seotud põlevkivi, lubjakivi , liiv, kruus, savi ja nende kaevandamine; tööstusharu emissioonid võivad sisaldada tolmu, kroomi , pliid, arseeni , kuid Eestis pole neid täheldatud. Positiivne mõju on roo kasutuselevõtt ehitusmaterjalina.

Energeetika mõju keskkonnale- põlevkivi ja sellel tööstusharul on suur mõju keskkonnale; looduslikese veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine, väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed.

Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale – tegelikult on kõigil alt. viisidel omad ‘agad’; hüdroenergeetika (tamm jõe peal, kalade liikumise takistamine, elektrijaama võimsus mõttetult väike – kas asjalik ?). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid.

Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile

Põlevkivi – kõige suurem reostaja; muudetakse maastikku (positiivne, tuhamägedest suusakeskused); eraldub mitmesuguseid kasvuhoonegaase (neg)

Fosforiit – maastik, koopad .

Pae- e lubjakivi – uued veekogud

Savi- savikarjäärid, järsud veerud , vertikaalsed

Kruus ja liiv- karjäärid, kus saab ujuda nt, elupaikade loomine ohustatud liikidele (tahtmatult)

Turvas - soodes käimine, koduks lindudele ja kahepaikstele

Muda- kasutamine meditsiinis, mudaravilad

Kliima mõju rekreatsioonile
Alpide suusakeskused raskustes (hooage muutub lühemaks), otsitakse lahendusi.
Klimaatiliste ekstreemsuste kasv Eestis. Mitmed saarestikud kannatavad vee tõusu all.
*Eesti üks väheseid riike, kes võidab kliima soojenemisest. Ilm soojemaks, pikeneb põllumajanduseks sobiv periood, rekreatsioon saab igal ajal toimida (talispordialadele ei mõju hästi)

Läänemere rekreatiivsed võimalused – rMitmekesine rannajoon, 1500 saart (eestil), lainelauaga sõitmine, purjetamine, süstasõit, jääpurjetamine, jalgsimatkad laidudel.

Läänemere keskkonnaseisund – eostus tohutu, põhilised keskkonnaprobleemid eutrofeerumine (toitainete üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima , kalad kaovad).

Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises – neli vesikonda aga neljas saarlaste oma ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale.

Eesti jõgede veerežiim - kaks madalvee perioodi ( suvine , talvine), kaks kõrgvee perioodi (kevadine, sügisene ). Jõgedel, mille põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Põltsamaa). Omapäraks karstinähtused.

Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu); rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht); lammi - ehk soodijärved, mis on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed); kaali meteoriidikraater Saaremall
Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja!

Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed (selgeveelised unikaalse elustikuga järved , liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased, atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja toitainevaesed, kesmise humiinainete sisaldusega, rekreatiivselt atraktviised ja ei ole reostusõrnad); huumustoitelised ja ehk düstroofsed (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaineterikkad, tüüpilised pruuni veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks)

Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal –
Madalsoo - turbakiht õhuke, taimestikul hea kontakt põhjaveega, pinnas viljakas, lopsakas rohurinne, puudest kuusk ja kask . Äkki seal matkamine lahe/huvitav?
Siirdesoo - mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske
Raba (ehk kõrgsoo )- turba ladestumine , soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja valguvad soo servaaladele, laukad ja älved.
Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju.

Metsatüübid , sobivus rekreatsiooniks –
Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed : samblad, tarnad , kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv
Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd , esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed.
Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused
Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks
Laanemetsad - viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad
Salumetsad - kõige viljakamad mullad , laialehelised lehtpuud, tallamiskindlad, ent lopsaka taimestikuga ja st rasketi läbitavad
Sürjametsad - lubjarikkad või rähksed mullad, valdavad okaspuud ja põõsad, raske läbi, kuid tallamiskindlad
Soovikumetsad- liigniiskel pinnasel , tallamisõrnad ja väheatraktiivsed

Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis –Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. See on EL looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad linnualad ja loodusalad. Igal Natura 2000 alal peab rakendama selliseid meetmeid, mis hoiavad ära just seal esindatud Euroopa Liidule oluliste elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kahjustamise ning, kui vaja, aidatakse neid taastada. Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura aladel peab olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik , kaitseala ).

Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks –
Rahvuspargid - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi , sh ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks, tuvastamiseks (Lahemaa rp). Rahvusparkidel on turismil ja rekreatsioonil oluline koht, millel on rõhuasetus loodus- ja keskkonnaharidusel.
Looduskaitsealad- teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitsvate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Sageli on LK alad väikepindalalised ja rekreatsioon limiteeritud või keelatud.
Maastikukaitsealad - haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuur- või puhke -eesmärgil. Turism ja rekreatsioon on olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil.
KOV alusel kaitstavad alad- ohustatud piirkonnad, mis riiklikul tasandil tähtsust ei oma, on võimalik kaitse alla võtta kohalikul tasandil.

Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks –
Loodusreservaat- otsesest inimetegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Seal on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine .
Sihtkaitsevöönd- majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjadega ei ole lubatud teatud leevendused. Selles vööndis olevaid loodusvarasid ei arvestada tarbimisvarudena. Lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamist.
Piiranguvöönd- kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud.
Liigikaitse - looma- ja taimeliikede kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine.

Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis- eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki, mis jagunevad 3 kategooriasse.
I kategooria- vähenenud arvukus ning kriitilise piirini rikutud elupaikade, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
II kategooria- väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb
III kategooria- praegu veel suhteliselt tavalised , kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.

Mis on püsielupaik ja hoiuala-
Püsielupaik- kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik .
Hoiuala- moodustatakse loodusliku loomastiku , taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul Looduskaitseseadusega sätestatud viisil.

Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord.
Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. Üksikobjetki kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestada teistmoodi. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul.
Kõigil neli küsimust! Eksam 16.12. Vastata 4-5 lausega. 1h aega. ÕIS-is regada!

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ls465 Õppematerjali autor

Keskkonna kaitse ja rekreatsioon eksami kordamisküsimused ja vastused

keskkonna kaitse rekreatsioon rekreatsioon eostus kaitseala põlevkivi keskkonnakaitse konventsioon natura hävimine konkurents kuusk sobivus üksikobjekt majandustegevus püsielupaik natura 2000 suusakeskused

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla,

Keskkonnakaitse

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks:  loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse,  tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise,  maastikukaitse ja hooldus  väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese

Keskkond

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse

doc

Kordamisteemade vastused eksamiks

või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Eesmärk - ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel. LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja

Keskkonna kaitse

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnaprobleemid

uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Tulemuseks on metsade hävimine. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid(CO2, CH4) Liikide hävimine ja looduskaitse: · Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. · Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. · Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. · Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele. · Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" Kaitsealade tüübid: 1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi,

Bioloogia

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

Keskkonna kaitse

Rohkem sarnaseid