Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kunst 17.saj üldiseloomustus
Ühiskonnaelu iseloomustasid:
  • absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa
  • Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas.
  • Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng
    Barokk kunst jagunes:
    • Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni( Hisp , Ita)
    • Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism ( Prnts )
    • Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland)

    Barokk Itaalias
    Arhitektuur
    Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi . Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik ( Borromini )
    Itaalia maalikunst ja skulptuur
    Maalikunst
    Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus .
    Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul.
    Skulptuur
    Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus , emotsionaalsus, voogavad riided.
    Barokk Itaalias
    Oli katoliikluse üks tugialasid, usuline fanatism, maalikunstnikud tegutsesid eelkõige kiriku vähem ka õukonna tellimuste alusel.
    Velazquez- õukonna kunstnik, olustiku maal, portree „Õuedaamid“
  • Barokk #1 Barokk #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kertukesekene Õppematerjali autor
    Kunst 17.saj üldiseloomustus, Barokk Itaalias, Itaalia maalikunst ja skulptuur, Barokk Itaalias, Flandria maalikunst, Hollandi maalikunst, Prantsuse kunst 17. saj. Lühidalt ja ülevaatlikult, iga alateema kohta on vähemalt üks kunstnik.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Kunst 17.sajand Euroopa

    Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Barokk kunsti konspekt

    Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak ­ LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund ­ Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Barokk - konspekt

    hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokile väga iseloomulik detail ­ voluut. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev.

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

    Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis- ja röövimisstseenid. Kuulsad on ,,Taavet", ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis". Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis ­ peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Kunstiajalugu pk. 18-22 vastused

    põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Hispaania ja Flandria kunst 17

    maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal. Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Hollandi kunst 17. saj

    Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda ­ kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal ­ rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal ­ jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    1
    doc

    Barokk euroopas

    Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja

    Muusika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun