Prantsusmaa Võõrleegion (0)

"Võitlejast" 
Leegionär ,,Aks" kirjutab: 
PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) 
Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist ( Leegion ), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis ) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna , olles seega natuke eelistatud olukorras. 
Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. 
Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste seiklejate ja isegi kurjategijate varjupaigana, siis muutus olukord täielikult viimase sõja ajal ja selle järel. 
Parast sõda, kui Prantsusmaal tuli uuesti hakata valitsema tema endise impeeriumi alasid, oli selleks tarvis suuremat ja värsket sõjaväge korrahoidmiseks vastsetel territooriumidel Kaug-ldas ja Aafrikas. Sõda läbiteinud või sõjavangist lahti saanud prantslastel ei olnud enam isu kauem mundrit kanda ja nii kannatas sõjavägi meeste puudust. Olukord oli aga kriitiline kõigis endistes kolooniates, kus marksistid tegid propagandat kapitalistliku kolonialismi vastu ja õhutasid pärismaalasi üles. looma ,.iseseisvaid demokraatlikke vabariike" Moskva mudeli järgi. 
Tekkis probleem, kust võtta vabatahtlikke kutselise kotaniaalväe täiendamiseks? Kui kohe sõja lõpul anti, kindral De Gauile ja Stal.ni „sõpruse" tähe all, Ida-Euroopast pärinevaid sõjavange välja Nõukogude Liidule .. kodumaale tagasipöördumise" nime all, siis leiti hiljem, et seda inimmaterjali võiks ära kasutada Võõrieegioni ridades. Prantslastele sai ruttu selgeks, et paljud venelaste poolt okupeeritud aäadeW pärinevad sõjavangid ei tahtnud või ei julgenud enam ,,töörahva paradiisi" tagasi minna. Tänu osavale propagandale ja pärast sõda tekkinud olukorrale, täiendusid nii Võõrteegtoni rügementide read kiiresti kogenud sõjameestega, keda kohe võis kasutada ilma suurema väljaõppeta. 
Prantsuse Võõrleegion koosnes 1945.a. alates peamiseli endistest saksa sõjavangidest ja ida-aladeli pärinevaist saksa sõjaväes teeninuist (( venelased , baltlased , ungarlased, rumeenlased jt.). Leegioni oli juhtunud ka mõningaid prantslasi (belglastena või šveitslastena) kes olid vabatahtlikult teeninud idarindel kommunistide vastu, või keda süüdistati muudes pattudes ja koostöös saksa okupanttdega. Tõelisi seiklejaid või kurjategijaid, peale mõne üksiku erandi vana ennesõjaaegse ..päranduse" näol nüüd leegionis enam ei olnud. 
End vabatahtlikena kohustades viieks aastaks leegionis teenima, lootsid kõik ida- aladelt pärinevad mehed, et liitlaste ja N. Uidu vahel tekib peatselt konflikt ja nii pole neil vaja kergemeelselt või häda sunnil tehtud llepimgut täita. Kahjuks ei täitunud sellised unistused ja paljud pidid saadud esialgse asüüli eest lasuma enda elu või tervisega . 1944. aastast alates kuni 1954. aastani teenis Indo-Hiinas kokku 20.000 leegionäri ja kus Võõrleegion kaotas 11.600 meest i(kellerjesi 7200 haavatutena) ja vangidena 5349 meest (kelledest 2.867 surid kommunistide vangilaagrites). 
Indo-Hiinas 
Nii jõudsime siis 25. aprillil 1946 Indo-Hiinasse. 
Peab ütlema, et juba kuu aega enne meie Prantsiasmaatt ärasõitu hakati meid süstima igasuguste troopiliste haiguste vastu. See süstimine kestis veel laevalgi ja tegi palju mehi haigeks. 
Toitlustamine laeval oli hää. iseäranis vangilaagritest tulnute poolt nähes. Muidu oli toit prantslastele liiga põhjapärane ja laualt puudus vean! Päris prantslastele mõistmatu asi. Õnneks neile olid Leegioni toitlusta^ad süskü mõned vaadid veini kaasa võtnud, mida siis tähtsamate sündmuste puhul välja jagati Sõit .laevaga toimus ilma eriliste juhtumisteta, väljaarvatud mõned deserteerimise "katsed.. Suessi kanalis ja Adeni sadamas seda teha ei saadud kuna kõik noored rekrutid aeti kardetavatel kohtadel kabiinidesse ja meeskonna ruumidesse. Ainult kaader ja muusikud jäid leklile. Singapuri reedil süsta proovisid öösel mõned mehed merre hüpates jõuda sadamani. Nad jõudsidki sinna, kuid toods ingliise politsei poolt laevale tagasi. 
Jõudes Cap Saint-Jacques lahte Mekongi jõe suudmes , algasid ettevalmistused ma-halaadimiiseks. oodates mere tõusu mis võimaWab sõitu jõge mööda põhja poole kura Saigoni sadamani- Mekongi jõgi on selles suhtes imelik, et jookseb mere tõusu ja langusega edasü-lagasi. Kuigi meil oli juba troopiline wanustus ja mundrid olemas, toimus maaburrune ja sellelejärgnev paraad lati sadama ja IIinna villases talvemundris. Marssimine troopföse päikse all seljakoti ja püss>ga ning seal juures veel muusikat tehes tõi endaga kaasa tugeva higistamise ! 
Esimene öö lüli mööda saata ..bivakis" niines kautsukiipuude istanduses. Öö olu pinev ja lärmikas. Mets oli täis igasuguste lindude jja Hormade näSlitsusi ning tundmatut suminat. See tegi vahipostid närviliseks kuna kairdeli partisane kes kuulujuttude järgi pidid endid ümbruses varjama. Nii oli kaunis palju asjatut tutistamist kuid õnneks ei saanud