Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused (0)

1 HALB
Punktid

Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2)
*Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr
* Islam arhitektuur 622-1600
*Romaani arhitektuur 750- 1250
* Gootika 1130 -1500
* Renessanss 1420- 1620
* Barokk ja rokokoo 1600-1780
* Klassitsism 1750-1840
* Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900
*20.sajandi esimene pool 1900-1945
*20.sajandi teine pool 1945-tänapäev
  • Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus.


    Barokk – Euroopa kunstis umbes 1580 -1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist . Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus siseruumi välismaailmaga. Kirikuehituses seoti kuppelkirikutüüp atraktiivselt salaruumiga ja anti ilmalikult pillav kujundus.
    Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat . Barokk- kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokk esines eelkõige sakraalehitistel
    Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehituse tunnused:
    Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, detailide kordus, illusionistlikud stseenid , ekspressiivsus, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/ varjude mäng, paarisambad, risaliit , tiheda ruuduga aknad.
    Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab . Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline , astmeline või kaarekujuline . Fassaadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Samuti võeti renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub . Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse paigutatakse skulptuure. Kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Kõikjal püüti selgeid kontuure ähmastada, seinu võimalikult palju liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks. Fassaadi erinevatele osadele oli antud nõgus või kumer vorm, aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega, mida sageli katkestati, põimiti või ka üksteisesse sulandati, nagu Gesu II kiriku puhul. Simsid olid astmestatud ja reljeefsed ning katusekarniisi katkestasid sageli akende kohal asuvad kaunistused. Tüüpilisteks kaunistusteks olid girlandid, vaasid, urnid, putod, S- kujulised voluudid, väikesed ovaalsed aknad ja kartušid.
    Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine
    Barokk-kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli , samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid.
    Baroki esindajad:
    Gian Lorenzo Bernini – ( 1598 -1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor . Tema peamised tööd Roomas on Peetri kiriku esist väljakut ümbritsevad poolringikujulised kolonnaadid ning Sant ’ Andrea al Quirinale kirik . Tema ideaaliks oli arhitektuuri ja skulptuuri täielik sulandumine dünaamiliseks tervikuks.
    Püha Peetruse väljak - Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. Väljak on ümbritsetud Dooria sammastest kolonnaadiga, mis Püha Peetruse Basiilika poolt vaadates tekitavad mulje peopesadest, mis hoiavad väljakut. Keset väljakut on Egiptusest toodud 13. sajandil eKr valmistatud Obelisk . Obelisk oli algselt mõeldud kaunistama Nero Tsirkust ehk ovaalset staadioni ja toodi Rooma juba 37. aastal m.a.j. Väljakul on kaks purskkaevu, millest lõunapoolse autor on Bernini (1675) ja põhjapoolse purskkaevu autor on Maderno ( 1613 ).
    Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud. Bernini ise võrdles kolonnaadi mõlemat tiiba kahe väljasirutatud käega, mis haaravad iga väljakule astuja oma embusse.
    Chiesa di Sant' Andrea al Quirinale -
    Peafassaad on vaatega Via del Quirinale nagu ka San Carlol. Erinevalt San Carlost on hoone tänavast kaugemal ja ruum väljaspool kirikut on ümbritsetud madala kaardus kandilise seinaga. Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp .
    Francesco Borromini – (1599 – 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse ning dünaamiliste põhiplaanidega sisse Rooma hilisbaroki . Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant’ Ivo alle Sapienza ülikoolikirik
    San Carlo alle Quattro Fontane - kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev, kõik näib liikuvat, sirgjoont peaaegu ei kasutata, kasutab ovaali, fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nišid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon .
    Fassaad on kujundatud barokkstiilis, mis jagab seinapinna kaheks tasandiks. Esimese moodustavad mõlemat korrust liigendavad sambad, tahapoole jääv teine tasand koosneb vaheldumisi asetatud kõveratest ja nõgusatest pindadest. nišid on kaunistatud pühakufiguuridega. Ülemise korruse keskmises travees hoiavad inglid hiiglaslikku medaljoni Carlo Borromeo portreega.
    Sant’Ivo alla Sapienza – ehitati 1642-1660, inkorporeeritud rotundiks. Hoone põhiplaan on kolmnurkne, milles on kuus ring (nurkades ning kolmnurga külgede keskel). Servade ja kaarte/ kurvide segamine. Kupli ümaras osas asetsevad aknad on suuremad kui servades asetsevad aknad.
  • Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus).


    Prantsuse baroki tunnused
    Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust.
    Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart ’i- nimeliselt arhitektilt.
    Prantsuse baroklik klassitsism sai alguse Louvre’i lossi idafassaadi ümberkujundamisest, mille teostas Claude Perrault . Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele Claude Perrault`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika . Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega.
    Versailles ’i lossi iseloomustus
    Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles ' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad.
    Juhtivaks saab profaanarhitektuur - lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maalilisusega jääb prantslastele võõraks. Barokk rõhutab liikumist, mistõttu on sisekujunduses vähe mööblit. Ümarad laed ja suured laemaalingud olid väga levinud. Seinad olid äärmiselt dekoreeritud, kuid siiski korrapärased. Sisekujunduses kasutati pilastreid värvilisest marmorist, punaseid kullatud barokaade, kullatud skulptuure, stukk -dekoori. Tihti sulandus arhitektuur maaliga ning maaliti silmapetlikke pilte . Kasutati ka valgust peeglite ja rohkete akende näol , mis muutis õhkkonna dramaatilisemaks ja rõhutas liikumist.
    Versaille’ loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev . Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad , peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal . Ruumid mõeldud läbimiseks.
    Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid , skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust.
    Prantsuse pargi iseloomustus Versailles’I park
    Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid , roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pügatud puudega alleed . Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks. Iseloomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada , allutada mõistuse loodud süsteemidele, tulemuseks korrapärane teedevõrk, tiigid purskkaevudega, terrassid ja trepid, mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid, geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad. Aiakujunduse abil suurendati hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenardest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria , sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi.
    Versailles’i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard .Corps-de-logis e. Kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskmine kõrgem ja külgmised madalamad, paviljonilaadsed. Fassaad tõstetud teisele korrusele, kõik aadlikud elasid lossikompleksis. Siseõu nelinurkne . Mansard rajas peegelgalerii, mis ühendas Sõja ja Rahu saale . Aed kujundati barokselt. Lõunas paiknes orangerie, põhjas Neptunuse bassein. Vahele rajati lai trepp . Tekkis korrapärane lai madalaks pügatud ornament . Moodustus broderiipartett. Väga olulisel kohal oli sümmeetrilisus. Lossi kompleksi keskelt läheb läbi peatelg . Peateljel paikneb ka 1560 meetri pikkune peakanal. Apollo bassein asub kogu aega hõlmava telg -, radiaal - ja tähtsüsteemi keskel. Kanaliga ristub lühike kanal . Ühes otsas Grand Trianon ja teises otsas Petit Trianon. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele , teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee . Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve.
    Versailles’i lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele (nt. Talvepalee ja Stockholmi kuningaloss
    Peterhof - Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma „alumiste ja ülemiste“ aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskkaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas, liigendatud, ca 30 tuba, minimaalselt dekoratsioone, tiibade otstes paviljonid, mansardilik katus, pilastrid, nurki katab kvaader kivi motiiv
    Rundale losss - asub Lätis. 4- nurkne , sisehooviga, kasutatud nii kolmnurk - kui ka segmentfrontoone, katusel roosaknaid, keskrisaliidil prantsuse aknaid ja valgmikke. Valge saal .
    Talvepalee - hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist ja osa Peterburi kesklinnas asuvast Paleeväljaku arhitektuuriansamblist. Talvepalee ehitati aastatel 1754 –1762 itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi. Suurejooneline, toretsev, rikkalikult kaunistatud, skulptuurid, kullatud detailid, arhitektuurilisi elemente rõhutatakse värvi abil.
    Carolus Borromeuse kirikAmsterdam . Kasutatud: kõverjooned, ümarkaared, ovaalsed aknad ja niššid, karniisid, sambad ja poolsambad, skulptuurid niššides, voluudid, viiludega aknad, etteulatuvad hooneosad , kuppel
    Stockholmi kuningaloss - on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitmed muuseumid .
    Praeguse lossi kohale ehitati juba 13. sajandil ehitada kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks.
    16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks.
    Kõik neli fassaadi on erineva kujundusega ning sümboliseerivaid erinevaid asju: lõunafassaad esindab rahvast, läänefassaad esindab kuningat, idafassaad esindab kuningannat ja põhjafassaad esindab monarhiat. Läänest itta on loss 115 m pikk ning põhjast lõunasse 120 m.
  • Robert Adami arhitektuurieeskujud ning 3 näidet tema loomingust.


    Sir John Vanbrugh, Admiral Boscawen
    Robert Adam ( 1728 -1792) on šoti päritolu arhitekt ning on neopalladionismi peaesindaja. Lisaks disainis interjööre ja mööblit. Nooremas eas õpetas teda isa. 1754-1758 veetis ta Itaalias, kus uuris Vana - Rooma ehitiste varemeid. Eriti huvitas teda Spalatos (praegune Split Horvaatias) olev keiser Diocletianuse hiigelpalee. Londonisse tagasi pöördudes täitis kõrgete ühikondlike positsioonidega inimeste tellimusi. 1761-1768 oli ta kuninglik arhitekt. Adamile oli eriti oluline veendumus , et arhitekt peab huvituma ka maja sisekujundusest. Seepärast ta kujundas oma majadele ise ka mööbli, tekstiili- ja metallitööd. Adami kaks raamatudt – „Diocletianuse palee varemed“ ja „Robert ja James Adami arhitektuuialased tööd“ panid aluse adam-stiilile. On öeldud, et see on lihtsam, selgem, kergem versioon kui klassitsismi eelmine mood – palladoinism. Adami stiil oli väga harmooniliste proportsioonidega. Adami stiilis on proportsiooni mõistmine ühendatud terava silmaga peenemategi detailide suhtes, nagu ukselink või vaas . Tal oli eriline anne luua heade proportsioonidega ja huvitava kujuga ruumijadasid, mis hellitasid pilku ja kutsusid külastajat edasi astuma. Adam ise nimetas seda kontseptsiooni liikumiseks, kirjeldas seda kui „tõusu ja langust, eendumist ja taandumist koos muu vormilise mitmekesisusega maja eriosades, et kompositsioon muutuks maaliliseks“.
    Robert Adami põhiteos on Kedleston Hall Derbyshire`s. Väga tähelepanu väärsed on ka Londoni lähedal asuvate Osterley Parki ja Sion House losside ümberehitused.
    Kedlestone Hall: 3-kordne,3-osaline hoone, mis on kaares koridoridega ühenuses, 1. Korrus rustikaalne , teised siledad, korintuse sambad, kolnurkfrontooniga, tagakülg 3-osaline, keskmine risaliit kujutatud triumfikaarena, mille ees kaares trepid. Framuugid -akna ülemine eraldi raamiga osa
    Pulteney Bridge - Adami meistriteos, 3 portaalilikku ümarkaarsillust silda hoidmas, silla peal poed , kasutab veneetsiaakna motiivi, pilastrid
    Charlotte Square
  • Rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri).


    Rokokoobarokist arenenud dekoratiivne kunstistiil, väljendus peamiselt sisearhitektuuris, tarbe- ja pargikunstis, valitses Prantsusmaal absolutismi lagunemise ajal umbes 1710-60, mujal Euroopas 1720-80, stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga põimitud kurvjad raamliistud, pannood ja tahvelpeeglid, mis avardasid ruumiperspektiivi lõpmatusse. Dekoorimaterjalina domineeris stukk, värvustest kahvaturoosa, helesinine, leheroheline, sidrunkollane. Sageli kasutati eksootilisi motiive . Interjöörile kontrastiks kujundati fassaadid võimalikult lihtsana.
    Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18.sajandi alguses. Kasvas välja barokist, aga on kergem ja mänglevam. Pigem kujundus stiil - avaldub rohkem sisekujunduses, tekstiilide kujunduses; arhitektuuris avaldub vähem. Rokokoostiil oli põhiliselt dekoratiivne vool, mis kujunes 18. Sajandi algul Pariisi aadlike linnamajades ja hotel `ides. Kuigi stiili aluseks on Versailles` rikkalik dekoo, väljendas see ka vastureaktsiooni kuningalossi formaalsule.
    Rokokoole iseloomulik:
    • Eeskujuks erinevad teokarbid, asümmeetria, loodusmotiivid – looduse vahetu kujutamine
    • Mahedam ja pastelsem koloriit nii kunstis kui ka arhitektuuris. Kuldne , hõbedane.
    • Põhiplaan muutub, anfilaad (pidulikku perspektiivi taotlev ruumide rida, kus vaheuksed paiknevad ühel hoonet pikuti läbival teljel) säilib osaliselt, ruumid muutuvad intiimsemaks, inimmõõtmeliseks, naistele buduaar ja salong .
    • Välditi sambaid, paraadtreppe
    • Kõrged, valgusküllased ja ümarad prantsuse aknad.
    • Seinad kaetud peeglite ja paneelidega, mille raamistusest hargnevad õrnad lilledest, oksakestest, lehtedest kaunistused. Seinapaneelidel kujutati rippuvaid vanikud ehk girlande ja embleeme.
    • Kristalllühtrid.
    • Treljaaži element iseloomulik rokokoole. Ka aiakujunduses rohkelt treljaažina kujundatud pergolaid, lavakujundused pergola laadis
    • Tihtipeale esemed ja ornamendid asümmeetrilised (näiteks seinalühtrid ehk braad).
    • Eluruumid tuuakse ka esimesele korrusele
    • Ukseraamid hajuvad ja seinad lähevad sujuvalt üle lagedeks. Nurgad on kumerad ja ei kasutata sirgeid jooni
    • Sisekujundus on rõhutatud ning miski ei viita väliskujundusele.
    • Väliselt arhitektuuris kaob fassaadi hierarhia ning alumine ja ülemine korrus sarnanevad.

    Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurvid, prantsuse aknad, peeglid (Printsessi Salong)
    Amalienburgi pargi paviljon - Müncheni lähedal Nymphenburgi pargipaviljonis
    Rundale lossi valge saal
    Schonbrunn Palace
    Solitude Palace in Stutgard
  • Pitoreski mõiste arhitektuuris ja arhitektuursed elemendid inglise maastikupargis, kujunduse üldprintsiibid ja esindajad (Capability Brown jt).


    Pitoresk – on kujundustiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria.
    Arhitektuuris võib pitoresksust leida nt Inglismaal võltsvaremete ehitamisel. (Inglismaal tegeleti gootikaga juba 18. sajandil, kui pitoreskse varemetevaimustuse raames uuriti oma, pikkade traditsioonidega inglise gootikat ja loodi ka võltsvaremeid oma juurte rõhutamiseks.)
    Tõeline picturesque ehk “nagu pildis” maastik . Kasutati maastiku iseloomustamiseks. Maalilisus.
    Edmund Burke - Ülevuse ja ilu kategooriad – subliimse ehk üleva kui esteetilise mõiste väljakujunemine. Ülevus ei pea olema ilus, vaid ka suur/kolossaalne/ hirmus .
    Joseph Addison – Tõi esile novelty/uudsuse mõiste, Picturesque Tourism . Variantide rohkus. Ta oli Prantsuse stiilis regulaarparkide vastu, samas kui vabakujunduslik park meeldis talle. Tema arvates peaksid vahelduma salud ja avatud vaated. Sõnastab Capability Browni loodud maastikke.
    Uvedale Price - Esmakordselt loetleb üles, mis peab maastikul alles olema – varemed, hurtsikud/onnid, vana lagunev küün/talu/ laut , vana vesiveski , vesi jne.
    William Gilpin
    Pitoresksed elemendid: on krobelisus, lõhutud murtud vaated ja objektid, tume foon , madalam vaatepunkt . Ilu on seotud harmoonia ja proportsiooni õpetusega. Ehk ilu on harmoonia ja proportsioon. Subliimne - see on grandioosne , erakordne, hirmuäratav, aukartustäratav, ohtlik.
    Glaude peegel – Lorraini leiutatud võte. Kumerjas klaas, mis pannaks objekti ette, tekitab sees huvitava perspektiivi. Pehmendab kõik piirjooned ja tekitab sumeduse. Gilpin esimene, kes seda kasutama hakkab.
    Alates 18.sajandi teisest poolest peeti gooti stiili pitoreskseks ja antiigi eeskujusid ilusaks.
    Humphry Repton - Ei muutnud pinnavorme palju. Eye catchereid võttis loomulikust maastikust. Serpentiinsed järved muutuvad looduslikemaks, nt koskedega. Tema uuenduseks on väikest eesaeda, pärast mida algab metsik aed.
    Gothick-stiili – uus nimetus 18.saj teisele poolele; keskaegse kindluse, kiriku ja elamu kokku segamine. (pole kirjaviga). Nt Inverarary Castle, šotimaal kuulub Duke of Argyll’le. William Adam jt.
    Sanderson Miller. Hagley Hall, kunstlikud varemed ehk folly.
    Fermee Ornee – ornamenteeritud farm ehk talumaja . Idee leiutas Stephen Switzer, 1742. Parimad näited Le Petit Hameau.
    Robert Adam - Pitoreskne klassitsism – ta võtab neo-palladionismi, aga rikastab seda oma käekirjaga.
    Aiakunstis arhitektuurielementide, aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte, millega taotletakse maalilist ebakorrapära.
    Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi.
    Inglise pargiarhitektuur
    Inglise park ja neo- palladionism käivad kokku. Ehk Inglise park käib neo-palladianistliku hoone juurde. Nt Stowe peahoone. Robert Adami neo-palladionism.
    17. sajandi lõpus hakkas vormuma ka inglise park – geomeetriliselt organiseerimata, pealtnäha looduslik, kuid mitte metsik. Inglise park on eelkõige maaliline (pitoreskne), nõudes eemalt vaadates looduslikku tasakaalustatud üldmuljesse ka hoone sobitumist. Oluline koht oli siin ka hoolitsetud murul . Kõigepealt tuleb näha erinevaid jalutusradasid (väline, mis on ümber pargi; eye-catcherid asuvad ka väljapool seda ja sisemised, mis on tavaliselt serpentiinilaadsed looklevad tee rajakesed, mis moodustavad sisemisi seotud süžeesid.)
    Aiakunstis arhitektuurielementide, aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte, millega taotletakse maalilist ebakorrapära.
    Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi.
    Inglise pargistiili sünnile aitasid kaasa Inglise aadlike grand tour ’id, mis viisid neid Itaaliasse, kus nad tutvusid nii antiikkultuuri kui ka Itaalia maastikega. Saadud muljeid rakendati koduste maastike kujundamisel, mistõttu tüüpiline Inglise park meenutab paljuski Itaalia maastikku. Maastikukujunduse eeskujuks võeti tuntud meistrite , nt Claude Lorraine’i ja Nicolas Poussini maastikumaalid . Esimeseks täielikult Inglise stiilis kujundatud pargiks peetakse Chiswick House’i. Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine, maastiku kohaliku eripära väljatoomine ning rohked antiik- ja neogooti paviljonid, kunstlikud varemed jm stafaažehitised. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel. Inglismaa tuntuimad maastikuparkide kujundajad on William Kent ( 16851748 ), Lancelot (Capability) Brown ( 1715 –1783) ja Humphry Repton (1752– 1818 ). Valdav osa tollastest parkidest kujundati regulaarparkidest vabakujuliseks järk-järgult. Charles Bridgeman (1690–1738) ja William Kent ühendasid esmalt korrapäraseid ja vabakujulisi stiilielemente ning avasid vaateid ümbruskonnale. Lancelot Brown kasutas kujunduses muru, puid ja taevast ning seda kõike peegeldavat vett. Humphry Repton lisas suurtele rahulikele pindadele uuesti lillepeenrad. Sellele järgnes pitoreskne kujundusstiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria. Paljud maastikupargid on kujunenud mitme ümberkujunduse tulemusena.
    Claude Lorraine, suur mõju inglise vabakujundusliku maastikupargi väljakujunemisele 18. sajandi alguses nn Arkaadia maastikud .
    Eye- catcher ehk pilgupüüdja – võte, kus diagonaalselt üle objektide (nt üle jõe või silla) on üks pilgupüüdja, mingi arhitektuuriobjekt.
    Lancelot Capability Brown – suur kasulikkus maastikku parandada. Iseloomulikud pikaks venitatud tehisjärved ja sinusoidne -kurviline joon. Rajatud madalasse märga orgu. Tema võtted: Sinusoidsed järved; erinevate puu kruppide grupeerimine. Kompositsioonis peab olema 4 elementi – vesi, puud, taevas, maa. Need peavad olema sinusoidsed, kurvilised jooned.
    Charles Bridgeman’i ha-ha efekt ehk üllatusmoment.
    Horace Walpole , Thomas Pitt ; Strawberry Hill , Twickenham, Middlesex ; 1759 – 63.a.
    Inglise neo-gootika / Gothic Revival 18. sajandi keskel; Strawberry Hill, Twickenham, alustatud 1748.a. ; Horace Walpole
    Thomas Hearne, Maastikukujundus a la Capability Brown, 1794
  • Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuur Claude-Nicholas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja näiteid.


    Claude-Nicolas Ledoux – (1736 – 1806)
    Ta lähtepunktiks on arhitektuuri sotsiaalne loomus: arhitektuuris peegeldub sotsiaalne kord ja arhitekt on seetõttu erilises positsioonis- tal on nii poliitilisi, moraalseid, seadusandlikke, kultuslikke ja ühiskonnaelu juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on „ geenius “, kes „puhastab“ sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on kasvataja, arhitektuur – tema instrument. Ledoux pole oluline hoone funktsioon vaid suurus ja karakter . Ehitusülesandena on nad arhitekti silmis võrdsed (vaestemaja – palee). Arhitekt peab ühiskondlikke ühiselureeglid ka omalt poolt aitama väljendada. Tema arhitektuur pidi olema rääkiv. Tõi maalilisuse arhitektuuri.
    Oli Jaques- Francois Blondel Noorema õpilane. Prantsuse nn revolutsiooniarhitektuuri peamine esindaja. Tema stiil põhineb geomeetrilistel kujunditel, mis omavahel ei sulandu, vaid põimuvad teineteisega muljetavaldaval moel liikumatute plokkidena. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon . Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks
    Ledoux oli eelfunktsionalist. Kasutab palladio motiivi, kasutab geomeetriliselt puhastatud vorme, fassaadil pole dekoore. Kuulus tommimajade seeria, üks säilinud. Tollimaja Pariisis. Kõige tähtsam töö ideaal linn, soola linn Arc-et-Senans, poolsfääriline lahendus, tootmise juures ka eluhooned , vangla arhitektuuri põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante – rääkiv arhitektuur, paneb teid kõnetama ja mõjutama, Ledoux utoopiline turuväljak, planeeris kogu linna,
    Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seinapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid.
    Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux projekteeris linna ringikujulisena, kuigi valmis ehitati ainult pool. See on võimu väljendus arhitektuuris: keskel on bossi maja, ümber on sektorid . Ringikujuline plaan asetab kõik vaatlusvälja ja ei lase midagi varjata. Keskelt jälgib võim, kõrvalt naabrid

    Soolalinna peadirektori maja
    Barrière de la Villette
    Tollimajade süsteem Pariisis

    Bordell Oikema e. Armastuse õpetaja maja ( fallos ), jõeinspektori maja, söekaevuri maja.
    Étienne-Louis Boullee - (1728 – 1799) Prantsuse klassitsistlik arhitekt, kes oli mõjutatud romantismist. Olulisimad olid tema ”filosoofilised majad”, mille puhul ta kasutas emotsionaalset arhitektuuri ning avaldas oma kaasaegsetele suurt mõju.
    Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane. Temalt kui praktiseerivalt arhitektilt on teada ainult mõned eramuprojektid. Ta arust arhitektuur mõjutab oma füüsilise kehamiga ning ka tema arhitektuur oli maaliline. Ise pidas Boullee ennast pigem maalikunstnikuks . Seetõttu oli talle „keha piltlik mõju“ olulisem, kui valmisehitatu. Kõige täiuslikumaks kehas oli Boullee jaoks kera, sest see on sümmeetriline ja reeglipärane. Ta sobitas harmoonilisi sümmeetrilisi kehasid. Boullee kasutab mõistet karakter. Tema jaoks seisneb see reeglipäraste kehade ja nende mõju inimtunnetusele analoogias. Seega ei ole mõju seotud hoone funktsiooni vastavusega tema kujundusele vaid „kehade“ enda ekspressiivsusega. Ta võtab sümmeetriat ja reeglipära kui looduse poolt etteantud loomulikeks printsiipideks. Tema tööde juures on suurus, ilu ja sümmeetria sünonüümid , lahutamatud. Suurus teavitab ülevatest omadustest ja selle paremaks esiletoomiseks kasutab ta meelsasti kreekalikke sambaridasid.
    Newtoni kenotaaf, Bouelle: ümmargune kuul ümmargusel alusel, küpresspuud. Täiuslik kera, suuremõõtmeline, monumentaalne. Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse ülistamiseks, tegi massiivseid projekte. Tema idee on see, et kirikute ehitamise asemel tuleb ehitada teaduse- ja valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja andis edasi julguse mängida suurte vormidega.
    Biblioteque natsionale: hiiglasik kaarvõlv-laega hoone
  • Ampiirstiili tunnused arhitektuuris, interjööris: Napoleoni Pariis ja Aleksander I Peterburi 19. sajandi alguses.


    Ampiir – klassitsismi erivorm , kujunes Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal, kohati püsis kuni 1830.aastani. Ranget esinduslikkust taotledes matkib Rooma keisririigi aegset arhitektuuri, seda sageli ühendades egiptuse kunsti motiividega (greifid, sfinksid, obeliskid). Levis 1800-30 peaaegu kõigis Lääne-Euroopa maades.
    Tunnused: rikkalikkus, paraadlikkus, raskepärasus, esinduslikkus, suursugusus, ranged ja sirgjoonelised vormid, lihtsus, lagedad pinnad, kasutati palju pilastreid ja sambaid, kaunistustes jäljendati Rooma keisririigi aegu, lisanud ka Egiptuse motiivistik.
    Sisekujundus
    Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal . Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus.
    Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napoleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria - toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid Vana-Egiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika – seintele on modelleeritud temaatilised kujud.
    Napoleoni Pariis
    Rue de Rivoli- pikk tänav – 1,2km pikk, ühtne fassaad, meenutab sõjaväemarssimist, pidev liikumine, ühtses stiilis, pea telg jookseb läbi triumfikaare ja terve Pariisi.
    Prantsuse ampiirstiili tüüpiline, kuid samas ka äärmuslik näide on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine 'i kirik Pariisis. See jäljendab täielikult antiiktemplit, kusjuures hoonel ei ole ühtegi akent: valgus tuleb katuseavadest. Hoone pääseb hästi mõjule ka oma hea asukoha tõttu - see on laia tänava lõpus.
    Madeleine'i kirik
    Arvukatest triumfikaartest on kõige võimsam Tähe triumfikaar , mille peal troonib quadriga – nelja hobuse kaarik . Autoriks ja ehituse alustajaks Jean Francois Chalgrin (1739-1811). Roomas asuv Septimus Severuse kaar sai eeskujuks Carrouseli väljaku triumfikaarele, mille ehitasid Napoleoni nn. ametlikud arhitektid Charles Percier (1764-1838) ja Pierre Francois Leonard Fontaine (1762- 1853 ). Nad proovisid ellu viia keisri soovi kujundada Pariisist Euroopa keskus, kus oleks sama uhke ja rikkalik arhitektuur nagu omaaegses Rooma impeeriumis. Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis.
    Chateau Malmaison Pariisi lähedal. Telgi kuju, sõjaväe välilaager, telgi kujuline, Napoleoni konsiilium , Curulis, järi, kokkupandav x- jalgadega tool .
    Josephine’i magamistuba , telkvoodi baldahhiinist tuletatud
    Aleksander I Peterburi
    Venemaal tähistas klassitsistliku arhitektuuri õitseaega. Peterburgi koondunud ehitustegevust iseloomustab rõhutatud monumentaalsus. Planeeringus ja mahulahenduses oli meelismotiiviks kaarjas joon, hoonetele olid iseloomulikud keskne kuppelsaal, fassaadi portikus ja kolonnaad (Börsihoone, Admiraliteedihoone, Kaasani peakirik ). Selles stiilis on loodud mitmed mastaapsed linnaehituslikud ansamblid (Mihhaili loss, Paleeväljak ja Peastaabi hoone).
    Senati väljak Aleksander I auks Napoleni alistamisel, seal peastaabihoone ja triumfikaar kuue hoburakendiga. Carlo Rossi . Hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu, töötati välja fassaadide tüüpprojektid. Valged sambad, kollased seinad. Mihhaili palee. Admiraliteedihoone- keskel kõrge torn (suurim monoliitne, graniidist sammas), 500m pikk fassaad.
    Teaduste Akadeemia hoone ja Kunstkamber, ehitatud 18. saj, arh Quarenghi. Winterkanal,
    Talvekanal, Ühendus Moika ja Neevaga Vana-Erimtaaži ja Ermitaaži vahel. Quarenghi, rahvusvaheline
    Börsi hoone Vassili saarel, Thomas de Thomon, basilikaalne lahendus, dooria order , katus keskelt tõstetud, keskel valgusavad, rääkiva arh idee, termaken, täisrustikas kaar.
  • Historitsismi mõiste ja jaotus hooneliikide alusel, 19. sajandi neostiilid (3 näidet iga neostiili kohta Euroopas).


    Historitsism – ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitiste. Kitsamas mõttes – retrospektiivne arhitektuurisuund, mis valitses Euroopas u. 1840 – 1900, paiguti kauemgi. Lõppjärgus langes historitsism pahatihti erinevate stiilide üksikelementide suvaliselt kokku sobitavasse eklektismi. Historitsism taaselustus paraadarhitektuurina 1930 – 1955 NSV Liidus ja veelgi hiljem subjektiivsemal kujul nn postmodernismis.
    Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika , neoromaani (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned, ooperiteatrid) , neorenesanss (administratiivhooned, raekojad, avalikud raamatukogud), neopalladionism, neoklassitsism (koolihooned) Iseloomulik elektitsism , kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon , metallkonstruktsioonid.
    Historitsism ajaloolistest stiilidest tulenes vorm, insenerlik liin , uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid. Henry Labrouste Pariisi raamatukogu. Ehitis sõrestik, karkass inimtegevusele, lugemissaal kõrgete kuplitega, teraskonstruktsioon, petik kaared, ajalooline pluss insener tehniline, vabadus, võrdsus vendlus rakendamine arhitektuuris, neo-rooma, raudteejaam Care du Nord, Pennsylvania rdtj NY, Pariisi raamatukogu
    Neo-gooti, Palace of Westminster and Houses of Parliament , Manchesteri raekoda, St. Patricks cathedral NY, Pittsburghi Ülikooli peahoone
    Neo-renessanss, Vladimiri palee Neva jõe kaldal St Peterburg , Bostoni avalik raamatukogu, Kunstiajaloo muuseum Viinis
    Neo-barokk, Grand Opera Pariisis, Dresdeni ooperimaja, Christianbourghi palee Kopenhaagen
    Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. NEO-STIILID on eriti iseloomulikud just 19.saj. ja 20.saj keskpaigani
    • Neogootika -levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal (UK parlamendihoone , Sangaste mõis, Alatskivi loss, Kölni toomkirik )
    • Neorenessanss (Estonia pst 13)
    • Neobarokk -levis Prantsusmaal ja Saksamaal (Pariisi ooperiteater, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Brüsseli Justiitspalee)
    • Neoromaani (Neuschwansteini loss Baieris)
    • Neoklassitsism (Austria parlamendihoone, Helsingi katedraal )

    Londoni parlamendihoone- neogooti
    Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa
    Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa
    Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans
    Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa
    National Theatre - neorenessanss, Tšehhi
    Grand Opera, Pariis- neobarokk
    Bode Museum - neobarokk, Saksamaa
    Volkstheater- neobarokk, Austria
  • Mõisted


    Trivium – kolm teed iseloomulikud baroksele linnaplaneeringule alates 16. sajandist
    Piazza obliqua – ovaalne väljakuosa
    Piazza retta – trapetsiaalne väljakuosa
    • corps-de-logis ehk kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskosa kõrgem ja külgmised osad madalamad paviljonilaadsed
    • Oktagoon ja kaskaad

    EKLEKTIKA – erinevate stiilide vormielementide omavaheline kombineerimine
    25
  • Vasakule Paremale
    Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #1 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #2 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #3 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #4 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #5 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #6 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #7 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #8 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #9 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #10 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #11 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #12 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #13 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #14 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #15 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #16 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #17 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #18 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #19 Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaspar G Õppematerjali autor
    Sisaldav Epi Tohvri eksami kordamisküsimuste vastuseid.

    Sarnased õppematerjalid

    Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajalugu - kordamisküsimused
    15
    doc

    Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajalugu - kordamisküsimused

    paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega

    Arhitektuur
    Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini
    4
    doc

    Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

    (Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal

    Kunstiajalugu
    Klassitsismi arhidektuur
    5
    doc

    Klassitsismi arhidektuur

    Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid

    Kunstiajalugu
    ARHITEKTUUR referaat
    23
    doc

    ARHITEKTUUR referaat

    REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.

    Arhdektuuri ajalugu
    Maastikuarhitektuuri ajalugu I
    5
    docx

    Maastikuarhitektuuri ajalugu I

    nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga. Kasutati õhtusteks lõbustusteks tule valgel. 18. Kes olid need isikud: Leon Battista Alberti- Itaalia arhitekt, teadlane ja teoreetik. Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik.

    Maakorralduse ajalugu
    Maastikuarhitektuuri ajalugu
    6
    docx

    Maastikuarhitektuuri ajalugu

    Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga. Kasutati õhtusteks lõbustusteks tule valgel. Kes olid need isikud: Leon Battista Alberti- Itaalia arhitekt, teadlane ja teoreetik. Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik.

    Maastikuarhitektuuri ajalugu
    Barokk Prantsusmaal
    152
    docx

    Barokk Prantsusmaal

    saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitektuur - nt kindlused, lossid, paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu
    93
    doc

    Kunsti ajalugu

    ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun