Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajalugu - kordamisküsimused

paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega

Arhitektuur

4

doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

(Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal

Kunstiajalugu

5

doc

Klassitsismi arhidektuur

Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid

Kunstiajalugu

23

doc

ARHITEKTUUR referaat

REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.

Arhdektuuri ajalugu

5

docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga. Kasutati õhtusteks lõbustusteks tule valgel. 18. Kes olid need isikud: Leon Battista Alberti- Itaalia arhitekt, teadlane ja teoreetik. Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot.  Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik.

Maakorralduse ajalugu

6

docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel. Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga. Kasutati õhtusteks lõbustusteks tule valgel. Kes olid need isikud: Leon Battista Alberti- Itaalia arhitekt, teadlane ja teoreetik. Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades. Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens'is ümmarguse tiigi. Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid. Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot. Gertrude Jekyll- oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik.

Maastikuarhitektuuri ajalugu

152

docx

Barokk Prantsusmaal

saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitektuur - nt kindlused, lossid, paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)