Itaalia referaat (1)

Itaalia Vabariik
Referaat
Erik Salm
Paide Ühisgümnaasium
2007
Itaalia Vabariik
ISO 2-täheline kood: IT
ISO 3-täheline kood: ITA
Lipp : Vapp :
Kaart:
Geograafiline asend
Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine.
Loodusliku piiri moodustavad Alpid . Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart – Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari . Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.
Satelliitfoto Itaaliast
Faktid:
Pealinn: Rooma
Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku)
(2006) Milano (1 308 735 elanikku)
Napoli (984 242 elanikku)
Torino (900 608 elanikku)
Palermo (670 820 elanikku)
Maakondi: 20
Riigikeel : Itaalia
Religioon : Valdavalt rooma-katoliku usk (87%)
Rahvuspüha: 2. juuni
Riigikord : Unitaarne Vabariik
Iseseisvus : 17. märts 1861
Pindala: 301,230 km²
Rahvaarv: 58,133,509 (2006)
Rahvastiku tihedus: 192,99 in/km²
Rahaühik: Euro
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (GMT +1)
Interneti kasutus: 51,7% elanikkonnast (Okt. 2006)
Interneti domeen : .it
Kirjaoskus : 98,6% (mehed 99%, naised 98,3%)
Looduslikud tingimused
Pinnamood
Alpid
Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid .
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m).
Mont Blanc
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine.
Kliima
Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui „Calabria Šveits”. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Peamisteks keskkonnaprobleemideks on, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, õhu saastatus ja sellest tulenev happevihmade oht, jõgede saastatus tööstuslikest ja põllumajanduslikest heitvetest.
Loodusvarad
Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Seetõttu enamus ressursse imporditakse. Loodusvaradest enim on maagaasi, mida leidub põhiliselt Po orus ja Aadria avamerel. Kuna märkimisväärseid maavarasid rohkem ei leidu, ongi maagaas Itaalias tähtsaim loodusvara . Siiski energiaks on sellest vähe ja üle 80% tuleb importida. Väga vähesel määral leidub veel elavhõbedat, tsinki , potasi, asbesti , pimssi ja püriiti. Kuigi Itaalial on pikk merepiir kalakaubandus väga edukas ei ole. Enim püütakse anšooviseid ja rannakarpe. Maaharimiseks on pinnas ebasoodne. Isegi sobivatest kohtadest ainult 20% on tasane.
Rahvastik
Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km².
Tihedamini on asustatud suurlinnad , nt Rooma, Milano, Napoli ja Torino, kus rahvastiku tihedus on üle 1000 inimese km2 kohta. Põhjuseks on see, et inimesed eelistavad elada suurlinnades või nende läheduses. Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mööda poolsaare keskosa kulgevad Apenniinid on hõredamalt asustatud, nagu ka põhjaosas Alpide piirkond ja mäestikud Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest.
Aastal 1950 elas Itaalias 47 105 000 inimest. Järgmise 10 aasta jooksul kasvas rahvaarv ligi 3 miljonit ning kasv jätkus samamoodi kuni aastani 1980. Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000. Sellele järgnes kasvutempo langus kuni aastani 2000, kuid rahvaarv siiski suurenes natuke jõudes 57 719 000 inimese piirini . Aastaks 2010 prognoositakse jätkuvat rahvaarvu kasvu kuni 58 091 000 inimeseni, millele järgneb suurem rahvaarvu vähenemine. Aastal 2030 arvatakse Itaalias elavat 55 360 000 inimest. Viimati oli rahvaarv nii madalal 1970. keskel.
Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68‰. Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10‰ ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21‰. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel.
Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11‰ ja maailmas 9‰. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin , mis võimaldab ravida rohkem haigusi, päästa elusid ja pikendada eluiga.
Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla. Veelgi enam jääb see alla maailma keskmisele laste arvule naise kohta, mis on 2,8‰. Sündimuse vähesust seletatakse ühiskonna muutumisega enam isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja emarolli osatähtsus vähenenud), laste (kasvatamise) hinna tõusuga, religiooni mõju kahanemisega.
Imikusuremus on 5,8‰, st 5,8 väikelapse suremist iga 1000 sünni kohta. Võrreldes Euroopa keskmisega, 8 surma 1000 kohta, on Itaalia näitaja heal tasemel. Seda kinnitab veelgi maailma keskmine väikelaste suremus, mis on 21‰. See on Itaalias võimalik tänu arenenud arstiteadusele, mis suudab päästa palju imikuid.
Inimeste oodatav keskmine eluiga on 79,81 aastat. Meestel on see ligikaudu 76,88 ja naistel 82,94 aastat, mis teeb mehe ja naise eluea vaheks umbes 6 aastat. Eluiga võib pidada küllaltki kõrgeks, sest need näitajad ületavad Euroopa Liidu keskmised, mis on vastavalt 75,1 ja 81,6 aastat.
Itaalias ei ole probleeme AIDSiga. HIVi nakatunuid on ligikaudu 140 000, mis moodustab riigi rahvastikust vähem kui 0,5%.
Rahvastikupüramiid (2005)
2006. aastal oli lapsi vanuses 0-14 aastat Itaalias üle 8 047 129. Poisslaste osakaal oli 52% ja neid oli 247 169 võrra rohkem. Lapsed moodustasid riigi rahvastikust 13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat . Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb.
Ennustatav rahvastikupüramiid (2025)
Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%.
Itaalia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis . Riigis on madal sündimus ja suremus ning rahvaarv kasvab väga aeglaselt. Ennustatakse, et umbes 5 aasta pärast hakkab rahvaarv mõningal määral kahanema . Laste osatähtsus rahvastikus on väike ja väheneb, samas inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb. Tänu vanade inimeste suurele osatähtsusele on ka suremuse üldkordaja suur.
Rahvastikupoliitika
Rahvastikupoliitika eesmärk võiks olla eelkõige rahvastiku ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine. Tuleks mõjutada perekonna struktuuri ja selle suurust ning aidata perekondi ressurssidega. On oluline pöörata erilist tähelepanu väikese lapsega kodus olevate emade sissetuleku tagamisele; soodustada emade töötamist; toetada noori oma kodu loomisel. Sündimuse tõusule aitaks kindlasti kaasa ühiskonna positiivse hoiaku kujundamine perede suhtes, lapsesõbralik ja turvaline keskkond, kindlustunne tuleviku suhtes.
Linnastumine
Üle 70% Itaalia elanikkonnast elab linnades. Ülejäänud elavad maapiirkondades. Rohkem inimesi elab Põhja-Itaalias ja läänerannikul, Rooma, Napoli ja Po jõe madaliku ümbruses. Suurima rahvaarvuga linnad on Rooma (2 547 677 elanikku), Milano (1 308 735 elanikku), Napoli (984 242 elanikku), Torino (900 608 elanikku) ja Palermo (670 820).
Huvitavad faktid Rooma kohta:
* Roomlased said omale nime sõna „romantika” järgi, kuigi elu Vanas Roomas ei olnud just kõige romantilisem.
*Rooma oli esimene kaasaegne suurlinn , mis ületas 1 miljonilise rahvaarvu piiri.
*Kõnekäänd „kõik teed viivad Rooma”(tähendab, et mis tee sa ka ei valiks, tulemus on ikka sama ja võrdne teistega ) tuleb sellest, et roomlased olid tuntud väga heade ehitajatena. Nende teedevõrgustik viis alati pealinna poole ehk sõna otseses mõttes kõik teed viisid Rooma.
*Pole ime, et Rooma juhib rahvusvahelist tippmoodi. Seal tegutsesid juuksurid juba 300 a eKr.
*Itaalias ehitati 1920-ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad .
Majandus
Majanduse üldiseloomustus ja põhinäitajad
Alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Itaalia majandus-geograafiline asukoht Vahemere basseinis soodustas kaubanduse pidamist nii Euroopa riikidega, kui Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga. Oma majandusliku potentsiaali poolest on Itaalia arenenud tööstusriikide esireas, kuulub G7-sse ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Itaalia majanduse üha tihedam integratsioon Euroopa Liiduga on vähendanud poliitilise ebastabiilsuse mõju riigi makromajandusele. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Itaalia on ühinenud ELi ühisvaluuta – euroga.
Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Turismi peetakse Itaalia kõige tulusamaks majandusartikliks. Selle näitaja poolest (üle 70. mln. välisturiste aastas) on riik 4. kohal maailmas. Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris domineerivad väikesed ja keskmised ettevõtted. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor . Samas nii rahvusvahelised kui Itaalia majandusanalüüsi institutsioonid nõustuvad, et Itaalia majanduskasv on äärmiselt aeglane. Kahaneb konkurentsivõime ning reformid on pealiskaudsed . Itaalia on ka suhteliselt protektsionistliku majandusega riik. 
Viimaste aastate SKT kasv on stabiilselt väike (1.8% - 2001. aastal, 0.4% – 2002.a., 1.3% - 2004.a., 0.1% - 2005/I poolaasta). SKT jaotus sektorite kaupa näeb välja nii: põllumajandus – 2.3%, tööstus – 28.8% ja teenustesektor – 68.9%. Naiste osakaal majandustegevuses on pidevalt suurenenud ja moodustab üle 40%. Itaalia 2005. aasta oktoobri inflatsiooni tase on 2.5%.
Probleemiks on Itaalia eelarve puudujääk (3.1% - 2003. aastal ja 3.2% - 2004. aastal). Euroopa Komisjon andis Itaaliale 2007 lõpuni aega tuua see näitaja alla 3%, mis on Eurotsooni ülemmääraks. Itaalia valitsuse ennustuste kohaselt loodetakse Itaalia SKT kasvu 0.2% võrra 2005. aastal ning 1.0% - 2006. aastal. Riigi eelarve puudujäägiks ennustatakse 4.3% SKT-st 2005. aastal ja 4.1% - 2006. aastal. Itaalia plaanib 2006. aastal säästa 17,5 miljardit eurot, et kahandada riigi eelarvepuudujääki. Säästa tahetakse avaliku sektori kulude kokkuhoiu arvelt ning maksebaasi suurendamisega, võideldes maksudest eemalehoidmise vastu. Säästetud rahast kasutatakse 11,5 mlrd. eurot eelarvepuudujäägi kahandamiseks 3,8%-ni SKT-st. Ülejäänud 6 mlrd. eurot läheb majanduse stimuleerimiseks.
Suurimateks probleemideks on veel lõuna piirkondade krooniline mahajäämine arengus võrreldes põhjaga, suhteliselt suur tööpuudus (8,8% – 2004. Lõunas küünib ametlik tööpuudus 20%-ni) ja rahvuslik koguvõlg (105,6% - aastal 2004 samal ajal, kui EL ülemmäär on 60%). Suured erinevused põhja ja lõuna vahel on välja kujunenud viimase sajandi jooksul, mil Põhja-Itaalia on majanduslikult kiiremini arenenud. Neli Põhja-Itaalia maakonnast on kümne Euroopa rikkaima maakonna edetabelis. Itaalia regionaalpoliitika prioriteedid on suunatud Lõuna-Itaalia majanduse arendamiseks . Lõuna-Itaalia järele aitamiseks on käivitatud majanduse elavdamise projekte, mis sisaldavad rida maksu- ja investeeringusoodustusi. Samuti asuvad lõunas suurte arenenud Põhja-Itaalia ettevõtete filiaalid. Viimase kahekümne aasta jooksul on vahe vähenenud, kuid siiski on Lõuna-Itaalia oluliselt vaesem kui Põhja-Itaalia.
Itaalia Statistikbüroo (ISTAT) on määratlenud 2004. aasta Itaalia suhtelise vaesuse piiri. Riigis on 7.5 mln. vaeseid (13.2%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Võrdluseks: 2003. aastal oli selliseid 6 mln. 800 tuh. (12%). Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid – 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%).
Majandusanalüütikute andmeil on Itaalia positsioon maailmaturul üha viletsam – suurimad on kaotused just mitmetes Itaalia jaoks traditsiooniliselt tugevates valdkondades. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted. Tuntumad on siiski toidud, riided ja luksusautod. Itaalia toidud on väga levinud kõikides suurriikides (nt USAs, Kanadas, Saksamaal, Prantsusmaal). Itaalia toitude hulka kuuluvad tohutu hulk pastaroogasid, pizza, jäätis, parma sink, riis , parmesani juust ja vein. Itaalia tippmood on samuti väga levinud – Gucci , Armani, Prada , Versace, Valentio, Sergio Rossi on kõik maailmakuulsad nimed. Sama tuntud on ka luksusautod nagu Ferrari, FIAT , Maserati, Lamborghini ja Alfa Romeo . Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, energia/toorained, transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted.
Põllumajandus
Põhja-Itaalia toodab peamiselt teravilja, riisi, maisi, suhkrupeete, sojaube, liha, puuvilju ja piimatooteid . Lõuna-Itaalia on spetsialiseerunud puuviljade, juurviljade, oliivõli ja nisu tootmisele. Itaalia on maailmas suuruselt teine veinitootmismaa ja üks suurimaid oliivõli, puuviljade (õunad, apelsinid , sidrunid, pirnid , aprikoosid, virsikud , kirsid, kiivid ), lillede ja aedviljade tootja. Kuigi enamus Itaalia mägisest pinnasest ei sobi põlluharimiseks, on Itaalias selleks väga suur tööjõud (1,4 miljonit). Enamus farme on väikesed – keskmine Itaalia farm on ainult 7 hektarit.
Viinamarjaistandus Sitsiilias
Energiamajandus
Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine.
Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1.8 miljonit barrelit naftat. Oma naftavarudest piisas ainult 9% rahuldamiseks, ülejäänud imporditi. Suurimad kogused toornaftat osteti Liibüalt (25%), Venemaalt 23%)
ja Saudi Araabialt (13%).
Maagaasi varud on Itaalias Euroopa Liidus suuruselt neljandad. Seda ennustatakse jätkuvat vähem kui 20 aastaks praeguse tootmise juures. Siiski tänu kiiresti kasvanud tarbimisele peab Itaalia järjest rohkem ostma gaasi sisse. 2004. aastal imporditi 84% gaasist, kuid 1985. aastal oli see arv alles 59%. Selle ajaga on Itaalia gaasi tarbimine kasvanud 2,5 korda. Enim imporditakse Alžeeriast (38%), Venemaalt (32%) ja Hollandist (14%). 2006. aastal oli Itaalia maagaasi puuduse käes, sest külmade ilmade tõttu oli palju kütmist ja Venemaa import jäi puudulikuks võrreldes oodatuga.
Itaalia kivisöe tarbimine on üks Euroopa Liidu madalamaid. Itaalia oli üks esimesi Euroopa riike, kes täielikult lõpetas kohaliku söekaevandamise. See tähendab, et kõik tuleb importida. Suurimad kogused tulevad Lõuna-Aafrika Vabariigist (20%), Kolumbiast (13%) ja Austraaliast (12%).
Taastuvate energiaallikate hulgast kasutatakse enim hüdroenergiat tänu suurtele jõgedele Itaalia Põhja-osas. Itaalia oli esimene riik, kes hakkas kasutama geotermaalenergiat 1903. aastal.
Metsad ja metsatööstus
Suurem osa Itaalia 10 miljoni hektari suurusest metsadega kaetud aladest asub Alpide piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan , pöök, tamm ja pappel . Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted.
Metsade paiknemine
Kasutatud materjalid:
Bibliograafiline kirje:
Raagmaa, G., Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Roosaare , J., Roosve, R., Rootsmaa , V., Saar, E. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 41-42.
Internet:
Italy information - Search.com
http://www.search.com/reference/Italy 10. märts 2006
Italy
http://flagspot.net/flags/it.html 10. märts 2006
Italy – Coat of Arms
http://flagspot.net/flags/it ).html 10. märts 2006
italy.gif
http://www.disi.unige.it/person/PalamidessiC/EXPRESS97/italy.gif 10. märts 2006
Infot Itaalia kohta
http://www.estemb.it/lang_1/rub_382 11. märts 2006
Italy: History, Geography , Government , and Culture
http://www.infoplease.com/ipa/A0107658.html 11. märts 2006
Itaalia - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 11. märts 2006
Italy - Wikipedia, the free encyclopedia
http://en.wikipedia.org/wiki/Italy 11. märts 2006
Diamond Travel
http://www.diamondtravel.ee/index.php?prog=609 11. märts 2006
Population 2006 country rankings - Flags, Maps, Economy , Geography, Climate, Natural Resources, Current Issues , International Agreements, Population, Social Statistics, Political System
http://www.photius.com/rankings/population/population_2006_0.html 17. märts 2006
Gridded Population of the World - GPW v3
http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=ITA # 17. märts 2006
Population Summary for Italy
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=IT 18. märts 2006
CIA - The World Factbook – Italy
https://cia.gov/cia/publications/factbook/geos/it.html 18. märts 2006
Birth Rate (births/1,000 population) 2006 country rankings - Flags, Maps, Economy, Geography, Climate, Natural Resources, Current Issues, International Agreements, Population, Social Statistics, Political System
http://www.photius.com/rankings/population/birth_rate_2006_0.html 18. märts 2006
Death Rate(deaths/1,000 population) 2006 country rankings - Flags, Maps, Economy, Geography, Climate, Natural Resources, Current Issues, International Agreements, Population, Social Statistics, Political System
http://www.photius.com/rankings/population/death_rate_2006_0.html 18. märts 2006
CIA - The World Factbook -- European Union https://cia.gov/cia/publications/factbook/geos/ee.html 18. märts 2006
Italy Geography
http://www.kidport.com/RefLib/WorldGeography/Italy/Italy.ht m 19. märts 2006
Po madalik
http://www.fellowshare.com/et/Lombardia_madalik.ht m 19. märts 2006
Italy - City Population - Cities, Towns & Provinces - Statistics & Map http://www.citypopulation.de/Italy.html 19. märts 2006
Rome Facts and Trivia
http://www.forbeginners.info/rome/facts-trivia/ 19. märts 2006
Rome | Fun Facts| City Guide | WCities Destination Guide http://www.wcities.com/en/guide/fun_facts/10/guide.html 19. märts 2006
Välisministeerium : MAJANDUS
http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html 20. märts 2006
Economy of Italy - Wikipedia, the free encyclopedia http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Italy 20. märts 2006
Italy Energy Data, Statistics and Analysis - Oil, Gas, Electricity, Coal http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Italy/Background.html 20. märts 2006
Italy Energy Data, Statistics and Analysis - Oil, Gas, Electricity, Coal http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Italy/Oil.html 20. märts 2006
Italy Energy Data, Statistics and Analysis - Oil, Gas, Electricity, Coal
http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Italy/NaturalGas.html 20. märts 2006
Italy Energy Data, Statistics and Analysis - Oil, Gas, Electricity, Coal
http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Italy/Coal.html 20. märts 2006
Geothermal Energy
http://www.eia.doe.gov/kids/energyfacts/sources/renewable/geothermal.html 20. märts 2006
ITPROD.pdf ( application /pdf Object )
http://www.iea.org/dbtw-wpd/Textbase/stats/pdf_graphs/ITPROD.pdf 20. märts 2006
ITELEC.pdf (application/pdf Object)
http://www.iea.org/dbtw-wpd/Textbase/stats/pdf_graphs/ITELEC.pdf 20. märts 2006
Reformierakond
http://www.reform.ee/ee/huvitavat/seisukohad/rahvastikupoliitika 21. märts 2006
FAO Forestry Department country pages
http://www.fao.org/forestry/site/countryinfo/en/ita/ 21. märts 2006
An Energy Summary of Italy
http://www.cslforum.org/italy.ht m 22. märts 2006
Italy-Sicily-vineyard- near -Agrigento-AJHD.jpg
http://mirror-uk-rb1.gallery.hd.org/_exhibits/places-and-sights/_more1999/_more04/Italy-Sicily-vineyard-near-Agrigento-AJHD.jpg 23. märts 2006
Italy Facts
http://wwp.greenwichmeantime.com/time-zone/europe/european-union/italy/facts-about-italy.ht m 23. märts 2006
Italy FORESTRY
http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Italy-FORESTRY.html 24. märts 2006
factory_08.jpg ( JPEG Image, 640x417 pixels)
http://clabedan.typepad.com/photos/uncategorized/factory_08.jpg 24. märts 2006