50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sille Lääs
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum....................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Maastikukujunduse võtted ja vahendid Referaat Juhendaja: Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 1.Ruum ja vorm....................................................................................................................... 4 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses......................................
maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad? Tänapäeva maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Seda kõike on ka varem tehtud: - struktuuride rajamine (teed, hooned jne), - taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), - maapinna modelleerimine (nn earthworks), - alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, - skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Kaasaegne maastikuarhitektuur (tänapäevase erialana) pärineb alles 19. sajandi keskelt: - termini võttis kasutusele Frederick Law Olmsted, kes kujundas Central Park'i New Yorgis;
Pikemaajalist põuda ning liiga kuiva ja püsivalt liigniisket mulda talub halvasti. Talvise põua suhtes ei ole tundlik. Ei vaja eriti viljakat mulda. Keskmise valgusnõudlikkusega, kuigi paremini kasvab täisvalguses. Hästi talub linnatingimusi. Üheks tähelepanuväärseks omaduseks on elupuu hea taastumisvõime pärast kärpimist. See omadus võimaldab temast kujundada erineva profiiliga hekke ning kasutada isegi topiaarkunstis (topiaarkunst = lõikamise teel skulptuuride kujundamine elusatest taimedest). Hea kalmistutaim. Kõige olulisemaks omaduseks aga on elupuu tohutu sordi- ja vormirikkus. Vormid sordid on väga püsivate omadustega (kuna nad pole tekkinud hübridiseerumise teel, vaid on mutandid; siinkohal meenuta kadakaid!). Mitmete kerakujuliste ja/või sammasjate ühtlaste omadustega vormide kasutamine on võimalik parkides, barokkaedades, kalmistutel ning kõrge arhitektuurilise väärtusega hoonete lähiümbruse haljastamisel. Väga sobivad on
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.)
sümboolne väljendus. Maastik on kultuurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm. Inimene ja maastik: inimene käsitleb end ümbritsevat keskkonda maastikuna. Maastik on nii maal kui ka linnas. Inimesed tunnetavad ühte ja sama maastikku erinevalt. Tänapäeva lääne kultuuris lähtub maastikutajumine minakeskselt positsioonilt, maastik on see mis on vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass
mille aluseks oli range geomeetrilisus Hollandis arenes nn realistlik barokk, mille huvitavamaks arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased jooned ilmnesid katuseviilude kujunduses. Kaela- ja kellukesekujulised viilud olid tihti äärestatud tagasihoidlike voluutidega. Sisekujundus. Barokk on, sarnaselt gooti stiilile, saanud oma ajastu avaldusvormiks, milles esmakordselt kunstiajaloos ühenduvad kaks mõistet - stiil ja eluviis. Ruumi kujundamine ühtse tervikuna saavutati mitte ainult stiilipuhta mööbli ja ajastu meelisvärvide kasutamisega, vaid kogu ruum seoti ühtseks tervikuks dekoratiivsete vormide abil. Sakraalarhitektuuris mängisid suurt rolli optilise illusiooni võtted, milles eriti itaalia kunstnikud saavutasid erilise meisterlikkuse. Kasutades oskuslikult ära perspektiivse illusionismi võimalused taotleti petlikku ruumimõju – seinu jätkasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid