Vastus leiad õppematerjalist: Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on maastik selle artikli võtmes?
Kuidas maastik tekib?
Kuidas maastikku tajutakse?
Mis on keskkond?
Mis on minu jaoks maastik?

Modernism ja funktsionalism maastikuarhitektuuris u 1920-1960
Modernism- avangadistlik suund 20. Saja arhotektuuris, mis tekkis 1 MS ajal ja järel
Saksamaal (Bauhaus);
Pr- Le Corbusier ;
Holland_De Stijl );
Venemaal ( konstruktivistid )
„vorm lähtub funktsioonist”
„ilus on asi, mis on otstarbe kohane”
5 põhiprintsiipi:

Sihvakatele sammastele tõstetud maja

Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed

Vaba põhiplaan

Lintaknad

Vaba fassaadikäsitlus
Internatsionaalne -
Rahvusvaheline-
Mo-mo
Rohe „less is more”
Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt
Avaldumise maade kaupa:

Prantsusmaa

Sveits

Skandinaaviamaad
Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!!

Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest - betoon , klaas, metall , elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile ( kubism ) lähenevaid pilt-maastikke (Pr, Guevrekian)
Pariisi maailmanäitus 1925- uut aiakunsti demonstreeriti avalikkusele
Taimed kui ehitusmaterjal! Püsililled, igihaljad põõsad.
Mõeldud kõrgemalt vaatamiseks.
Seos maja ja aia vahel oli olulisem kui seos aia ja ümbritseva vahel.
Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed

Šveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Sveits, Le Corbusier)

Skandinaaviamaad. Inimlikust perspektiivist läheneti-lähtuti moodsa aja inimeste vajadustest
Holger Plum
Vasa park
Soerensen- maastik kui kunst ,idee,loodus,ajalooline
*Inglismaal – Christopher Tunnard (1910-79)- genius loci, funktsioonid& esteetika ,viimaks paika materjal ( parima võimaliku kvaliteediga)
*USA- Thoma Church, Garrett Eckbo, James Rose – stiil jõudis ka siia
Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega.
Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times ).
Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine.
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites ( kunst , kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud , ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi , mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism , fenomenoloogia ) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.
Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Loeng: MAASTIK
Seminariks artikli põhjal vastata küsimustele:
Vt Euroopa maastikukonventsiooni!

Mis on maastik selle artikli võtmes? (võrdle maastiku konventsioonis olevaga)
Artikkel: Selle artikli võtmes räägitakse valdavalt Eesti maastiku minevikust- maastik on pärand. Maastik on territoorium , mis on erinevatel aegadel hõlmanud loodust ja inimtegevuse jälgi (20 saj), kuid seda on käsitletud ka üksnes loodusteaduslikust vaatepunktist ( NSVL ).
Maastikukonvent:
Maastik- Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele.
Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel.
maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala;

Kuidas maastik tekib?
Artikkel: Tekib näiteks erinevate sotsiaalsete ja majanduslike formatsioonide vaheldudes, kus maastik kujuneb kiht-kihi haaval- nt esiajalooline kiht, mõisad ja talud , tänapäevane linnastunud maastik.
Maastikukonvent:

Kuidas maastikku tajutakse?
Artikkel:
On toodud välja erinevus noorte ja vanemate inimeste maastikutaju osas. Noored räägivad maastikust, mida neile on räägitud; täiskasvanud seda, mida nad teavad ja on isiklikult kogenud. Teistalt ei oska noored näha muutusi pikas perspektiiivis ja võtavad praegust maastikku kui normi. Ja sellest tulenevalt on noored ka probleemide mõtestamisel pealiskaudsemad- prügi on kõigile nähtav ja seetõttu probleem, avamaastiku kinnikasvamine mitte, sest see toimub pikema aja jooksul.
Maastikukonvent: maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala

Mis on keskkond?
Artikkel: Räägitud on mitmetest keskkondadest- näiteks looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilsest. Need kõik jätavad maastikku jälje, mis säilib mingil kujul maastikus ka pärast konkreetse keskkonna muutumist.
Maastikukonvent:

Mis on minu jaoks maastik?
Mina arvan, et maastik on inimese jaoks segu elu jooksul kogetust,väärtustest ja mälestustest. Ja maastik on see, mis annab inimesele elus mingi pidepunkti..see seob inimest oma eelnevate põlvedega ja kodumaaga ehk kõige tajutavamalt- aitab tunnetada oma juuri.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 12 allalaadimist

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses #1

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses #2

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses #3

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses #4

Modernism ja funktsionalism maastikukujunduses #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

belleza Õppematerjali autor

maastik

maastik modernism funktsionalism maastikukujundus

Sarnased õppematerjalid

docx

Modernistlikud voolud

Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige

Kirjandus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj

Maastikuarhitektuuri ajalugu