Kauksi puhkusepiirkond (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastikukaitse ja – hooldus II
Kauksi puhkusepiirkond
Iseseisev töö õppeaines „Eesti biotoobid ja nende elustik “
Tartu 2012

Sisukord

Sisukord 2
Geograafiline asupaik ja asustus 3
Lamminiidud 4
Nõmmemetsad 5
Peipsi järv 6
Kultuuripärand ja turism 7
Kasutatud kirjandus 9
Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood , mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest.

Geograafiline asupaik ja asustus

Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jääb enamasti ka küla piiridesse , asub Ida-Viru maakonnas Peipsi järve põhjarannikul Tartu-Jõhvi maantee läheduses, jäädes Iisaku ja Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud - maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna.
Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis.
Joonis 1. Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet).

Lamminiidud

Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid ( Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest – lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine . Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005).
Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet). Klassifikatsiooni alusel kuuluvad nad seega aasrohumaade tüüpi ning võib eeldada, et kuivade aasade alla, kus esineb suure kasteheina kooslus viljakal kaldalammil (Kukk 2004). Paal aga klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi.
Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti. Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein , sagedased on ka harilik orashein, kerahein , punane aruhein, aas-seahernes, aasristik, mets-harakputk, maajalg, köömen jt (Kukk 2004).
Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna , kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse raamatusse on kantud suurliblikad nagu teelehe-mosaiikliblikas ja mustlaik- apollo (Parnassius mnemosyne ), kes võivad tõenäoliselt paikneda ka Rannapungerja luhtadel. Kahaneva leviku ja arvukusega on kaerasori (sihktiivaline)elupaigad(Kukk2004).
Mittevärvulistest haudelindudest on ülekaalus kurvitsalised : tikutaja, kiivitaja , suurkoovitaja; kurelised : rukkirääk, täpikhuik ja partlased: sinikale- part , rägapart. Haruldastest liikidest võib lamminiitudel pesitseda soopart, luitsnokk-part ja soo-loorkull. Värvulistest on arvukalt esindatud põldlõoke, sookiur ja lambahänilane. Globaalselt ohustatud linnuliikidest Eestis elab lamminiitudel kolm: rohunepp , suur-konnakotkas ja rukkirääk (Kukk 2004).

Nõmmemetsad

Kuna Kauksi piirkonna metsad on enamasti männikud (joonis 2), siis on alust arvata, et tegemist on nõmmemetsadega sambliku kasvukohatüübis (Paal 1997). Seda näitab ka mullastik – happelised , õhukesed kuni keskmise sügavusega leedemullad kuivadel liivadel (Maa-amet 2006). Kauksi on asustatud kõrgemate pinnavormide ja luidetega, mis sobivadki sambliku kasvukohatüübi kirjeldusega.
Joonis 2. Kauksi puhkekeskus nõmmemetsas (OÜ Kauksi rand ).
Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997).
Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd ( Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula ). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik , harilik kukemari , nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold . Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi käosamblik. Nõmmemetsa kanarbiku kasvukohatüübis esineb sammaldest palusammal , lainjas kaksikhammas , nõmme-kaksikhammas, palu- karusammal (Paal 1997).

Peipsi järv

Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu. Limnoloogiliselt on tegemist kihistumata rohketoitelise ehk eutroofse järvega ( Haberman et al 2008).
Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus - penikeel , harilik konnarohi, kamm -penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008).
Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint , rääbis, ahven , haug , latikas , koha, kiisk , särg, luts , peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus , tõugjas, säga, hink , vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008).
Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik , tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas , luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008).
Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu järve kaldavööndis, Kauksi piirkonnas elab ka rohekärnkonn, kelle arvukus on aga kahanenud, ja rohukonn. Roomajatest sobib liivasel maastikul elada kivisisalikul ja arusisalikul. Imetajatest on Kauksi ja Rannapungerja alaga seotud koprad . Samuti elutsevad siin tuhkur , kärp, mäger ja rebane (Haberman et al 2008).

Kultuuripärand ja turism

Kauksi kui Eesti-Vene kalurküla oli olemas juba enne Liivi sõda, kirjalikes allikates on seda ala esmakordselt mainitud 1543 . aastal. Ajaloopärandina võib välja tuua Kauksi rüütlimõisa, millel oli olnud oma viinavabrik, savikoda ja 2 kõrtsi. Samuti kuulus mõisale sadam Peipsi kaldal , kust sai kaks korda nädalas laevaga Tartusse sõita. (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Mõisast on alles vaid tiik ja mõned pargipuud ning mõisahooned on tänaseks hävinenud (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008).
Kauksis tegutses ka postijaam, mis paigutati ümber Rannapungeri jõe äärde. Edaspidi hakati seda jaama nimetama Rannapungerja hobupostijaamaks (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Rannapungerja jõe lähedal on kaitsealune 15.-18. sajandi maa-alune kalmistu ja majakas (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020).
Tänapäeval tuntakse Kauksit kui turismipiirkonda, mis rajati juba 1962. aastal ranna luidete nõlvale. Turismibaas oli hinnatud suvituskoht Sankt -Peterburgist pärit huvilistele ning hooned on kasutuses tänaselgi päeval kämpingutena (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Kauksi ranna-ala külastab hinnanguliselt umbes 120 000 külastajat aastas (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Tallamine suvekuudel on aga põhjustanud mandriluidete kulumise, sest liivane pinnas on õrn. Samuti on oht samblikkude hävimisele.
RMK on rajanud kaks matkarada mööda Peipsi kallast ja Kauksi oja, et tutvustada sealset piirkonda, samuti omab RMK piirkonna suurimat avalikku Kauksi telkimisala (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand (joonis 3) koos parkla , palliväljakute, ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid. Endiselt töötab ja tegutseb Kauksi kämping (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008).
Joonis 3. Kauksi liivarand (OÜ Kauksi rand)
Kauksi on väga mitmekesise ilmega piirkond, kus võib näha erinevaid biotoope erinevate taime- ja loomakooslustega. Kõige rohkem tuntaksegi Peipsi põhjakallast tema luiteahelikel paiknevate männimetsade ja Peipsi järve poolest, mis pakub huvi nii turistile kui kalamehele. Rannapungerja jõelammid on kohalikule inimesele väärtuslikud pärandkooslused, need on põllumajanduslikus kasutuses.

Kasutatud kirjandus

Consulting OÜ & Alutaguse Matkaklubi MTÜ. Kättesaadav: http://www.iisakuvv.ee/img/image/KauksiTTAloplikkorr.pdf (viimati külastatud 22.03.12)Lõhmus, E. 2004. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti Loodusfoto. Lk 34-36.
Haberman, J., Timm, T., Raukas , A., 2008. Peipsi. Eesti Loodusfoto. Tartu. 472 lk.
Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020. Kättesaadav: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB8QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.iisakuvv.ee%2Fimg%2Fimage%2FKauksiKuruarengukava.doc&ei=EGxzT6i3Bs2KhQfw0cimBQ&usg=AFQjCNEU913b60PCqtryZeJF3_4cOIUghg&sig2=dyQtUkiwSPaUc2kwe_TiTg (viimati külastatud 22.03.12)
Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs. 2008. Cumulus
OÜ Kauksi rand. Kättesaadav: http://www.kauksirand.ee/et/kauksi-resort-gallery?page=0%2C1 (viimati külastatud 22.03.12)
Kukk, T. 2004. Pärandkooslused: õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing. Tartu. 255 lk.
Maa-amet. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/ (viimati külastatud 21.03.12)
Mägi, E. 2005. Luhad ja nende tähtsus looduskaitses. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Kättesaadav:
http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=134:luhad-ja-nende-taehtsus-looduskaitses&catid=47:ettekanded&Itemid=122 (viimati külastatud 21.03.12)
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon . Tallinna Raamatrükikoda. Tallinn. 297 lk.