Kauksi puhkusepiirkond (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve ­ Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv, neid ühe

Hüdrobioloogia

20

docx

Vagula järv, võhandu jõgi ja madalsoo

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9

Eesti biotoobid

10

docx

Matsalu laht ja selle ümbrus

Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tas

Eesti biotoobid

15

docx

Referaat Peipsi madalik

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED

Geograafia

13

docx

Eesti looduskeskkond

Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans Haeckel´ilt

Eesti loodus ja geograafia

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused

14

doc

Karjatamise mõju taimekooslusele

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused"  Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus.............................................................................................

Pärandkooslused

58

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimelist

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)