Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid (0)

Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid

Ramsari konventsioon

Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971 , Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala . Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne. Peale selle on ka varunimekiri. 2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev.

Cities konventsioon

Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb kolmest lisast kus kokku on 35000 looma ja taimeliiki, 1 lisa on otseselt väljasuremisohus, 2 lisa väljasuremise võib põhjstada kontrollimatu kaubitsemine. Esti liikidest kuuluvad 1lisa: merikotkas , rabapistrik, saarmas . 2lisa: hunt, ilves, karu, must toonekurg , sookurg, kakulised , kullilised, orhideed, angerjas.

Berni konventsioon

Eesmärgiks euroopa looduslike looma- ning taimeliikide ning nende looduslike elupaikaede kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav , nahkhiired , 3. lisas harilik siil , harilik orav.

Bonni konventsioon

Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem, kaitset vajavad eriti väljasuremisohus liigid, kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd.

Rio de Janeiro konventsioon

On bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon. Allkirjastati ülemaailmsel Keskonna- ja arengukonverentsil 1992, 193 riiki Eesti liitus 1992, 22 mai bioloogilise mitmekesisuse päev. Eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine selle säästev kasutamine ning ressurssidest saadava tulu õiglane jaotamine. Genetilise tehnoloogia kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine piisav finantseerimimine arvestades seejuures kõiki õigusi neile ressurssidele ja tehnoloogiatele. Eesmärkideks on võetud just need printssiibid sest mitmekesisuse hävimine on ilmne, mitmekesisuse langemise põhjused pole mitte niivõrd bioloogilised kui majanduslikud ja sotsiaalsed, meie tavapraktika ei väärtusta loodust määral mis oleks vajalik tema mitmekesisuse säilimiseks. Igal liikmel on kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja planeerimine . Eesti on teinud strateegia arengukava 1998. Eesti riiklik bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik (BTV). Üleüldine konvektsiooni strateegiline plaan 2011-2020 on vähendada looduslike elupaikade sh metsade hävitamist vähemalt poole võrra. Võtta kaitse alla 17% siseveegogude ja 10% mere ja rannikualade ökosüsteemidest. Taastada 15% kahjustatud alasid ning vähendada survet korallriffidele.

Cartagena protokoll

On Rio de Janeiro konventsiooni koosseisus , olev protokoll (2004) mis käsitleb GMO ohutut käitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. Ühinenud on 164 riiki, eesmärgiks on see et kõigil peab olema kättesaadav info turule lubatavatest GMOdest ning ilma vastava loata on GMOsid keelatud sisse vedada.

Nagoya protokoll

On Rio de Janeiro konventsiooni koossesisus olev protokoll (2010) käsitleb juurdepääsu geneetilistele ressurssidele nig nendest saadava tulu õiglast jaotamist.

UNESCO maailma kultuuri ja looduspärandi kaitse konventsioon

Vastu võetud 1972, Eesti liitunud 1995 kokku 188 riiki. Kokku on natuke alla 1000 objekti, Eestis on kaitse all Tallinna vanalinn Struve geodeetiline kaar (teadaolev pikim meridiaan)

Euroopa maastike konventsioon

(Firrenza) 2004Eesmärk edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist ning organiseerida euroopa maastikealast koostööd. Eesti pole hetkel liitunud. Maastik on inimese poolt tajuav looduslike ja või inimtekkeliste tegurite poolt kujunenud iseloomulik ala.

Natura 2000

On looduskaitsealade võrgustik mille eesmärk on kaitsta väärislikke ja ohustatud taime, linnu ja loomaliike ning nende kasvu ja elupaiku

Kalanduse konventsioonid

Gdanski konvektsioon- kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides.(1973 Eesti 2004).
(Ottawa konvektsioon- kalapüügi kohta atlandi ookeani loodeosas).
(Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konvektsioon)

Vaalapüügi konventsioon

Sõlmit 1946 Washington Eesti liitus 2009 Eesmärgiks on vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areg

Helsingi konventsioon

Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire , riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika . HELCOM – Helsingi komisjon , helsingi konvektsiooni juhtorgan . Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja.

Marpoli konventsioon

Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist.

Ballastvee konventsioon

Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks

ÜRO merõiguste konventsioon

On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005.
Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon

Sõlmiti 1992 New Yorgis .Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb kahest lisast 1. Lisas on arenenud ja üleminekumajandusega riigid , 2 lisas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni riigid. Ja siis on ülejäänud ehk arengumaad .

Kyoto protokoll

Kuulub New Yorgi konventsiooni, seelga on sätestattud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Ülemaailmne heitmekogustega kauplemise turg . Eesti on vähendanud saastamist võrreldes 1990 aastaga poole võrra nõutud oli 8%. Suurimad saastajad : Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa.

Viini konventsioon

Osoonikihi kaitse konventsioon. Riikidevaheline vabatahtlikkusel põhinev osoonikihi kaitsmine inimtekkeliste muutuste eest.

Montreali protokoll

Allakirjutandud riigid kohustuvad alates 1996 mitte tootma teatud kloroflorosüsinikke ja nende kasutamise lõpetamise, arengumaadele kehtivad leebemad piirangud.

Baseli konventsioon

Ohtlike jäätmete veo ja nende kõrvaldamise konventsioon. Konventsioon käsitleb ohtlike jäätmete impordi ekspordi korra kuid ei käsitle radioaktiivseid aineid.

Arhuse konventsioon

On sõlmitud Taanis Arhuse linnas, esimene konventsioon Euroopas mis tunnustas keskonnaalaseid õigusi.

KÕK

Keskonnaõiguste keskus Tegevus: õigusteenistus, analüüsid , tasuta õigusabi strateegilistel juhtumitel