Mullateaduse välipraktika (4)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010  Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub

Mullateadus

14

doc

Välipraktika päevik

EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, h

Mullateadus

18

doc

Muldade väliuurimine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ­ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus

Mullateadus

62

docx

Liisoja ja Mäe talu mullastik

milleks olid mullatekketingimused, aluspõhi, pinnakate jms. Arvestustöö raames oli vaja sooritada iseseisvalt kolm mullakaevet (sügavusega 1 m) autori kodukohas, mis asub Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid.

Põllumajandus

58

docx

Kadrina valla mullastiku tingimused

põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem. Lisa 3

Põllumajandus

21

docx

Meriley Raudsepp PS 2020- 4

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1. TÖÖ METOODIKA.............................................................................................................4 1.1.Välitööd......................................................................................................................... 4 1.2. Sisetööd....................................................................................................................... 4 2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................5 2.1. Mullatekketingimused.................................

Kategoriseerimata

25

docx

Nimetu dokument

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Muldi tuleb kaitsta kuna mullad on taastumatu loodusvara ning see pakub palju ökosüsteemiteenuseid, milleta inimkond elada ei saaks. Kahjuks ei hävine mullad mitte ainult inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks erosioon. Selleks et inimesed aitaks võimalikult palju kaasa muldade säilimisele ja aitamaks paremini takistada muldade hävinemist, selleks aga tuleb teada konkreetse koha näitajaid. Töö eesmärgiks oli uurida Uue-Vidriku talu mullastiku, morfoloogiat, agronoomilisi omadusi ja kasutussobivust. 3  TÖÖ METOODIKA 1.1.Välitööd Kaeved teostati Põlvam

Kategoriseerimata

7

doc

Muld - eksami kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

Kommentaarid (4)