Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik (0)

Lühivastused A-osa:
1. Mis on maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus?
Maastik - geokompleks , mille koostisosad ( taimkate , muldkate, veestik , loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
2. Selgita maastike liigituse ( hierarhia ) põhimõtteid.
Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena.
Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks.
Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul).
Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks.
3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi.
Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus , sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus , mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine.
4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
Mink , Sosnovski karuputk , vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet.
5. Mis on puisniit ? (teke, väärtus, levimus Eestis)
Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu . Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus . Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit.
6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)?
Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval .
7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard - ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro.
Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra.
Aluspõhi - devoni , siluri , ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid , nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas , jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen , jääjärve ja –jõe setted .
8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.

• Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit
  
• Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid .
  
• Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
  
• Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad.
  
• Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid , dolomiidid, domeriidid.
  
• Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid.
  
• Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt.
  

9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad ? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade ?

• Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium.
  
• Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega.
  
• Lubjakivi – Lasnamäe lade.
  
• Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis.
  
• Savi – Kambriumi Lontova lade.
  
• Liiv ja kruusliiv – Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted.
  

10. Mis on viirsavi ?
Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis.
11. Mis on glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile)
Glatsiokarst ehk pesudokarst - igikeltsa laigutine sulamine . Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme.
12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga.
Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad , kuid ka sood , võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared.
Kõrg-Eesti – see osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud.
13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres?
Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari . Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu.
14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid , milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen.
15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:

• Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed
  
• Elutekkelised – biogeensed
  
• Jõetekkelised – alluviaalsed
  
• Järvetekkelised – limnilised
  
• Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed
  
• Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed
  
• Liustikutekkelised – glatsiaalsed
  
• Meretekkelised – mariinsed
  
• Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised
  
• Tuuletekkelised - eoolilised
  

16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele?
Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad , murrangud ja maakerge . Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid.
17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad . Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik . Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid ( Vilsandi ), kurisud (Salajõgi).
18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Eoolilised pinnavormid, tuule kuhjaval või kulutaval toimel kujunenud pinnavormid. Kuhjaval toimel tekivad luited , tuulevired jms moodustised, kulutaval toimel tuulelauad, deflatsiooninõod jms. Tuuletekkelised pinnavormid on sagedased kõrbes ja rannikul.
Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm , mis koosnevad teralistest setetest , mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel . Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul.
19. Vooluveetekkelised pinnavormid:
Fluviaalsed pinnavormid, maapinnal pidevalt või ajuti voolava vee toimel kujunenud pinnavormid ( jõeorg, jäärak , vadi, uhtkuhik jpt); kitsamas tähenduses jõelised pinnavormid.
Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole).
20. Kosmogeensed pinnavormid:
Meteoriidi langemine .
Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga.
21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Estuaar - mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa.
Laguun - looduslik veekogu, mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin.
22. Mis on mattunud org?
Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg.
22*. Mis on tektoonilised lõhed ? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele)
Tektoonilised lõhed Kesk-Ordoviitsiumis(Kunda-, Aseri -,Lasnamäe lade), Pakri poolsaar.
23. Mis on kaljuvoor ?
Mandrijäätekkeline kulutusvorm , mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak , mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Lihula , Vilsandi.
24. Mis on otsamoreen ? (teke, siseehitus , kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal.
25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis.
26. Mis on voor ?
Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää kulutus -kuhjelise tegevuse tulemusena. Emumägi. Vooremaa
27. Mis on mõhn ?
Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. Eesti mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud Eestis küngasmõhnad.
28. Mis on sandur ?
Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Lainjas .
29. Mis on paetasandik ?
Väga õhukese pinnakattega, eriomaste muldade ning kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala. Leidub ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tüüpe taimkatte järgi: lagelood (puudeta, harvade põõsastega), põõsaslood (peamiselt kadakas ) ja loomets (hõre männik või kuusik).
30. Muldade levik

• Paetasandikul Kh
  
• Jõelammil AG
  
• Sootasandikul S’’
  
• Künkanõlval LKIe
  
• Künkajalamil D
  

31. Selgita mõistete ’kliima’ ja ’ilmastik’ erinevust.
Ilm - pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid ( päikesekiirgus , õhutemperatuur, tuulekiirus ja –suund, õhurõhk , pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust.
Kliima - mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon , veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused , lumikate jne) mõjul.
32. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid.
Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal . Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Kõige väiksem on mere vahetu mõjutusjoon, kus väheneb järsult nt. öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad jne. Merel võime soojust akumuleerida. Lumikate. Temperatuurid püsivamad.
33. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused ?
Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus , äikesevihmade ümberjaotamises, edelatuulte tuulealustel külgedel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades.
34. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.)
Põhja-Eesti - jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha.
Lääne-Eesti - tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised.
Lõuna-Eesti - kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul.
35. Mis on lamm ?
Lamm koosneb jõe poolt maha jäetud setetest. Kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev. Jõe orus võivad esineda oru terrassid , mis on kunagiste lammide jäänukid.
36. Selgita oruterrasside teket.
Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid.
37. Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi.
Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal.
38. Järvede liigitus toitelisuse järgi.
Vähetoitelised järved - mineraal -, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Udsu).
Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv).
Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved).
Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) ( Verevi ).
Segatoitelised järved - toit- ja humiinaineterikkad (Boose järved Võrumaal).
39. Järvede liigitus tekke järgi (näited).
Esineb nn jäänukjärvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid.
40. Keemiline hapnikutarve
- mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.
Biokeemiline hapnikutarve
- mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter , kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel.
41. Kirjelda madalsood ( veerežiim , toitumus , pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Soo esimene arengujärk , taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega.
42. Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine . Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Tõuseb ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka laugastesse.
43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
Puisniit -
poollooduslik kooslus , niit , kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline maastiku- ja kooslusetüüp.
Rannaniit - rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega.
44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?
Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus.
45. Millal leidis aset?

• Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi
  
• Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi
  
• Laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi
  
• Alepõllunduse algus ~3000 a tagasi
  
• Vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand
  
• Maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand
  
• Maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820
  
• Maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870
  
• Intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950
  
• Põlevkivi kaevandamise algus 1918
  

46. Kui suur on tänase Eesti

• Metsasus 47%
  
• Soostumus 22,3% riigi pindalast
  
• Järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha
  
• Jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km
  
• Meresaarte arv ~1500
  
• Rannajoone pikkus 3794 km
  

Põhjalikud vastused B-osa:
1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused.
Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud:

• Maareform
  
• Küüditamised ja kollektiviseerimine
  
• Nõuk. Piiritsooni moodustamine
  
• Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine
  
• Ulatuslik maaparandus
  
• Linnastamine
  

Sotsiaal-majanduslike mõjude peamisedpeegeldused maakasutuses ja maastikupildis:

• Põllumajandusliku maa osakaalu langus
  
• Metsa osakaalu suurenemine
  
• Looduslike rohumaade osa jätkuv langus
  
• Rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus
  
• Ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine
  

2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veerežiimile, mullastikule, taimkattele jne)
Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
Pealiskord - kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine . Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid.
Pinnakate - nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud .
Pinnakate on kujunenud kvaternaaris, mis jaguneb:

• Pleistotseeniks e. jääajaks
  
• Holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks
  

Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas.
Olulisus:
Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim , oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena.
Aluskord - geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa. Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295- 400m . Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid.
Olulisus:
Tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.
Kivimiline koostis: Purdsetted, settekivimid, tard- ja moondekivimid ja nende alajaotused.
Maavarad:
Aluspõhja kivimitest: põlevkivi, fosforiit, paekivi , dolomiit, savi, mineraalvesi.
Pinnakatte setetest: ehitusliiv ja -kruus, turvas , mere- ja järvemuda jne.
3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur , kasutamine, levimus Eestis jne).
Eestis levinumad pinnakatte setted on: moreen, jääjärve ja jääjõe setted, turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne.
Balti jääjärve setted:
Kujunesid Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit , liiv).
Jõelised setted:
Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude ( Piusa , Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete äravoolul. Liivad ja kruusad.
Jõesetted:
Eristatakse: sängifaatsies -- kruusa ja veeristega liivad
Lammifaatsies -- peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad
Soodifaatsies -- mudajad liivakad-savikad setted ja turvas
Järvesetted:
-Peipsi, Võrtsjärve nõgudes ja kallastel.
Põhjasetted :
Järvemuda ( Värska ), järvelubi (Kulina järves), aleuriit ja liiv.
Merelised setted:
Läänemere vanad setted. Kõige laiem kasutusala on ehitus, ka teedeehitus. Turvast kasutatakse kütteks ja ka põllumajanduses.
Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines.
Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike.
Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen.
4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal ) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld - ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele.
Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused.
Pinnaehituse mõju veerežiimi kujunemisele:
Mitmekesisus on tingitud noorest ja veel ujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist.
Pinnaehituse mõju muldade kujunemisele:
Ühtaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu tingivad muldade erisuse Eestis.
Taimkatte erisuse kujunemine:
Tingitud paljude liikide areaalipiiride ulatumisest Eesti alale .
Eestile on omased järgmised tunnused:
1. mereline asend Läänemere rannikul
2. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima
3. järvede, jõgede ja soode rohkus
4. segametsade vööndile omane mullastik , taimestik ja taimkate, samuti loomastik
5. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel
Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused:
1. kliimatingimuste mitmekesisus
2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus
3. sisevete rohkus
4. mullatingimuste mitmekesisus
5. loodusmaastike suur osakaal
6. pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine
7. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses.
5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).
Kosmogeensed - meteoriidi kraater (Kaali kraater)
Maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed (ei esine)
Maakoore rebendrikked
Rike - katkestus kivimkeha pidevuses. Enamasti on tegemist ühe kivimkeham liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged , mis lahenavad rikete tekke läbi.
Tektoonilised lõhed
Lõhe - rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud.
Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed.
Kurutamine
- eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud
-glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus
- liustikud
Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada.
6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid
Kulutusvormid :
Paetasandikud
Paevoored
Kulutusnõod
Kuhjevormid :
Moreentasandikud oosid
Moreenkünkad mõhnad
Moreen seljakud sandurid
Kulutus-kuhjevormid:
Voored (tuumikvoor, moreenvoor)
Kulutusvormid:
Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid:
Jääkriimud
Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi).
Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod , mida jääon liikudes süvendanud.
Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid.
Kuhjevormid:
Moreentasandik
Moreenkünkad
Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi.
Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik.
Oosid Tapa -Pikasaare.
Mõhnad Illuka, Mustoja
Jääjärvetekkelisedmõhnad
Sandur
Voorted
7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket.
Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved.
Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood . Esmajoones soostuvad reljeefi madalamad alad, kuhu koguneb vesi.
• Jääjärvetasandikel soodustab –viirsavi
• Rannikul soodustab – rannavallid ja luited
Mineraalmaa soostumist soodustavad veel:
• Allikad-allikasood
• Nõrgkivimoodustumine - mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht
• Metsapõlengud
• Kopratammid
• Inimtegevus–teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine .
Järveline teke
• Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevatejärvede kinnikasvamine. Taimed on väga niiskes keskkonnas, siis neid kasvab järjest juurde aga ära ei lagune ja tasapisi tekib turvas
8. Sood eestis
Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana . Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades või mineraalmaa muldade soostudes Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana.
Eestis on erinevas arengujärgus soid :
•madalsoid,
•siirdesoid ja
•rabasid.
Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega.
Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%, madalsood 57%, siirdesood 12%, rabad 31%.
Soode ulatuslik levik on tingitud:
•Positiivsest niiskusbilansist
•Geoloogilistest iseärasustest
•Mandrijäätumise pärandist
Soode tähtsus:
• saastunud sademetevete filtreerija ;
• reostunud pinnavete puhastaja;
• süsinikuringe reguleerija;
• puhta vee säilitaja;
• bioloogilise mitmekesisuse säilitaja.
9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid .
Soolsus , reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad.
Maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m. Läänemeri on riimveeline.keskmine soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu –Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud:- Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenudriiki. Rannikutüübid: pankrannik, astangrannik ja lauskrannik: moreen-,veerestik-,liiva- ja möllrannik.
10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele.
Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Võõrliigid . Elupaikade hävimin
Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris.Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud
1.fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,
2.soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise
ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,
3. intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise,
4. inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mison vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seegasüsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.
Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon Eestile laienedes tähendab see eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi , suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest:
metsakasvu kiirenemine , turismipiirkond.