Maailma Metsad (0)

KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD
1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p.
• Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule.
• Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti.
• Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana.
• Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt
• Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi
• Kahjulik poliitika - loomakasvatusfarmide tekkest tingitud metsade langetamise peamiseks põhjuseks on poliitika, mis võimaldab lihtsat maade ostu ja toetab suurfarme. 1970. aastatel subsideeris Brasiilia põllumajanduslaene ja loomaliha eksporti
• Taiga hävitamine – teedeehitus , Korralikult planeerimata betoonteede ehitamine naftaleiukohtade ja peamiste asulate vahel on ümbritsevat metsa tõsiselt kahjustanud. Maastik on valdavalt soine , uued teed on muutnud vete liikumist ja seetõttu kannatavad paljud metsaalad liigniiskuse all ja puud hävivad.
• metsatulekahjud Metsatulekahjude sagedus on samuti märkimisväärselt kasvanud. Mõnede metsatulekahjude taga arvatakse olevat kohalikud naftafirmad
2. Nimetage kolm metsarikkamat riiki maailmas 3p.
1) Brasiilia 2) Soome 3) Venemaa
3. Nimetage kolm metsavaesemat riiki maailmas. 3p.
1) Austraalia keskosa - kõrb 2) Egiptus - kõrb 3) Island – tundra , jää – ja külmakõrb
4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p.
• Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa.
• Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta
• Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter ) - annab ülevaate metsavarude suurusest . Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara
• Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots.
• Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega.
• Metsa (keskmine aastane) juurdekasv
(m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu , taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu
• Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad.
„+“ iseloomustab puidu kvaliteeti
Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd
2. kuusk 3. kask, lepp , haab
5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas
b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p.
a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru
b)1) vihmametsad , liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent
6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad , parasvöötme sega – ja
lehtmetsad , kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad,
lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2)
kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2)
Parasvöötme okasmetsad
1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias
2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt)
3. mullastik: väheviljakad leetmullad
4. puud(2): kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasias; nulg , tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerikas; araukaaria Lõuna -Ameerikas
5. aastane juurdekasv: 1 – 2 m3/ha ( väike)
metsa kasutamine: tarbepuit, tselluloosi – ja
paberitööstus , ehitusmaterjal
Parasvöötme sega – ja lehtmetsad
• Levivad parasvöötme merelise ja kontinentaalse vahemiku aladel
• Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa
• Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud
• Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök , valgepöök, pärn ja kastan
• On levinud peamiselt viljakad pruunmullad
• Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas
• Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses
Kuivad lähistroopilised metsad
 Asuvad Vahemeremaades , USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud
 Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud , juurdekasv on väike pruunmullad
 Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske
 Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi -, pähklipuu ja korgitamm, piiniad (Vahemere maad), eukalüpt ( Austraalia)
 Madal tootlikkus 1 – 2m3 /ha
Keskkonnakaitseline ja erosiooniohtu vähendav, eriotstarbeline puit: kork , loorber
Niisked lähistroopilised metsad
 Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud .
 Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas.
 Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas
 Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid )
 Puna- ja kollamullad, kohati liigniiskus, soostumine , keskmine viljakus
 Taimestik: mahagoni - ja pähklipuu (USA), eukalüpt (Austraalia) araukaaria (Brasiilia), loorberi- ja kampripuu (Hiina)
 Väärispuit (mööblitööstus): mahagonipuu; eriotstarbeline puit: loorberipuu ,kampripuu
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
 Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus
 Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks
 Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega, kuiva periood, läbi aasta 24 kraadi
 Punakaspruunid mullad , viljatud mullad
 Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas
 Akaatsiad , ahvileivapuud( baobabid) – Aafrikas
 Austraalias – kääbuseükalüptid, põõsasakaatsiad, pudelpuud
 Lõuna – Ameerikas akaatsiad ja palmid
 Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine
 Looduslik taimkate on suures osas Hiinas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud
Ekvatoriaalsed vihmametsad
 Levivad ekvatoriaalses kliimas, aasta läbi soe(26 kraadi), suur sademete hulk üle 3000mm
 Lõuna – Ameerika; Kesk – Aafrika, Indoneesia
 On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad
 Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha(palju)
 Keskkonnakaitseline tähtsus(hapnik), erosioonivastane, väärispuit - mööblitööstus
 Kakaopuu, kautšukipuu (hevea), eebenipuu ,
kohvipuu, viigipuu , palmid, monstera , punane puu
7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c)
hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne
( postindustriaalne )
 Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud
 Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi.
 Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus , mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist.
 Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus , hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt.
 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes.
 Hilisindustriaalses ja kaasaegses (postindustriaalses) ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks ja maharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel arvestatakse puidu juurdekasvu aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine , töötlemine ja äriteenused .
 Enim arenenud piirkondades kujunesid välja metsatööstusklastrid ( klaster – mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik)
 Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad
majandusharud ja äriteenused (Lääne -ja
Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
8. Metsamajanduse jaotus 1) metsade majandamine a) nimetage kolm alajaotust 3p.
2) metsatööstus a) nimetage kolm alajaotust 3p.
1) metsade majandamine a) metsaistutus ja istikute kasvatus b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine
2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid ( palgid , prussid, lauad) c)ehitustööstus ( laast - ja kiudplaadid, vineer ) d)mööblitööstus e)tselluloosi- ja paberitööstus f)puidukeemia (vaigud, tärpentiin, piiritus)
9. Metsade jaotus kasutamisotstarbe järgi, tooge näide 5+5p.
1) mitmeotstarbeline mets, näiteks tammik väärispuit mööbliks, kork
2) kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks, näiteks kuivad lähistroopilised metsad
3) loodusliku mitmekesisuse säilitamine, näiteks Alutaguse ürgmetsad Eestis
4) Tulundusmetsad, näiteks puidu, tselluloosi, bioenergia saamiseks
5) Puhkemetsad, näiteks Eestis palumännikud: valgusrikas, marja – ja seenerikas
10. Arengumaade( Lõunariikide ) ja arenenud maade( Põhjariikide) metsamajanduse võrdlus a) metsatüübid b) kapitali majandamine c) raie d) töötlemine, eksport e) hind5+5p.
LÕUNARIIGID
1) metsatüübid:
vihmametsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud
2) kapitali majandamine:
kapitali vähe, metsahooldus vähe arenenud
3)raie: üleraie, röövraie
4) töötlemine, eksport:
esmane töötlus, ekspordis ülekaalus ümarpalk
5) hind: madal hind ja väike kasum
PÕHJARIIGID
1) metsatüübid:
okasmetsad ja lehtmetsad
2) kapitali majandamine:
kapitalimahutused metsahooldusele
3)raie: raie on tasakaalus metsa taastumisega
4) töötlemine, eksport:
mitmekesine töötlemine, ekspordis ülekaalus valmistooted
5) hind: kõrge hind ja suur kasum
11. Tooge välja kolm puiduveosuunda a) missuguste riikide vahel b) mida veetakse?
6+3p.
VÄÄRISPUIT(must aafrika,[ sahara kõrbest lõuna pool],kagu - aasia → usa; euroopa, jaapan).POOLVALMINUD PUIDUTOOTED(prussid, saematerjal)( kanada → usa)
ÜMARPUIT ( töötlemata puit)(kanada, põhja – euroopa, venemaa → usa, jaapan, lääne - euroopa
12.Nimetage kolm suuremat küttepuu toodanguga riiki maailmas 3p.
1) India 2) Hiina 3) Brasiilia
13.Nimetage kolm suuremat tööstusliku palgi(ümarpuidu) toodanguga riiki maailmas
3p. 1) USA 2) Venemaa 3) Kanada
14.Nimetage kolm suuremat paberitoodanguga riiki maailmas 3p.
1) Hiina 2) USA 3) Jaapan
15.Nimetage kolm mööblitööstuse ekspordiga tegelevat riiki maailmas 3p.
1) Hiina 2) USA 3) Saksamaa
16.Mida teha, et metsa säästlikult kasutada? 3p.
1)Tulundusmets peab saama raieküpseks ja niipalju kui võimalik üksikpuudena või
puudegruppidena ära kasutama 2)Tuleb ära kasutada ka haruldasemad
puuliigid. Kui kasutamist ei leia, siis tuleb puuliigid kasvama jätta 3) Säilitada elustikupuud 4) Metsatööstuse struktuur ja vajadused peavad vastama metsa puuliigispektrile ja küpsete metsade raiemahtudele 5) Ümarpuidu ekspordi vähenemine on tervitatav 6)Langetatud tüve tuleb järgata selliselt, et lõigatud sortimentidest saaks suurimat tulu
17.Nimetage kolm piirkonda maailmas, kus metsade pindala väheneb 3p.
1) Austraalia – põlengud
2) Brasiilia väärispuit, röövraie
3) Kongo DV väärispuit, röövraie
18.Selgitage vihmametsade globaalset tähtsust? 4p.
1) ökosüsteemis on kõik niivõrd üksteisega seotud, et pole võimalik uurida ega kaitsta eraldi mõnda liiki ja liike on võimalik kaitsta ainult kogu elukeskkonda hoides .
Mets on ökoloogilise tasakaalu säilitaja 2) Vihmametsades kasvavatest taimeliikidest on hinnanguliselt veerandmiljonil meditsiiniline väärtus, siiani on laborites jõutud uurida vaid ligi viit tuhandet neist. Tänapäeva turg tunneb umbes kahtsadat liiki vihmametsadest pärit söödavaid puuvilju , ent sealsed põlisrahvad oskavad söögiks kasutada ligi kahte tuhandet. Umbes niisama palju arvatakse olevat söödavaid puuvilju, mida inimesed pole siiani proovinudki. 3) Iga mets on unikaalne, isegi sama geograafilise regiooni vihmametsade loomulik toodang võib suuresti erineda, igale metsale lisavad väärtust ka kohalike inimeste teadmised selle varude ning kasutusvõimaluste kohta. Vihmametsa oskuslikult majandades on võimalik teenida hoopis rohkem raha kui kiiruga tehtud tehingute abil.
Mets on asendamatu loodusvara, sest annab kütte - ja ehitusmaterjali, toitu ja toorainet tööstusharudele 4) Mets on eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja 5) Mets peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet
19. Iseloomustage keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis 3p.
1)Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud.
Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid
2)Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.
3)Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel.
4)Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus : happevihmad
5)Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloosi-tööstused.
20.Selgitage mõisted: metsatüüp , bioloogiline mitmekesisus , metsasus, puiduvaru, puidu
juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng
Metsatüüp: ühesugustes kasvutingimustes
( kliima, veestik, muld ) kasvavad metsad
Bioloogiline mitmekesisus: ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa üksuste mitmekesisus
Metsasus: arv, mis näitab mitu protsenti pindalast on kaetud metsaga
Puiduvaru: arv, mis iseloomustab kasutatavat puidu mahtu ja väljendatakse m³ - tes
Puidu juurdekasv: arv, mis näitab metsa juurdekasvu, m³/ha aastas
Metsamajandus: nimetatakse metsa uuendamist, kasvamist, kasutamist ja metsakaitset
Jätkusuutlik ja säästev areng: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt
21.Eksamimaterjalide ülesandeid a) riigi metsamajanduse hindamine b) riikide ja
regioonide metsade ja nende kasutamSise iseloomustus ning võrdlus