Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa (0)

Iseseisev töö "Põllumajandus"
Prantsusmaa
Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest.
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt.
Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire .
Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik , millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad.
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis?
Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool)
1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa , metsamaa ; sektordiagramm
Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohkem on põllumaad.
2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast .
Põllumajandusliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks
tegevuseks: 53% Prantsusmaa pindalast on hõivatud põllumaaga. Loodus on küllaltki mitmekesine , on palju kõrgeid mägesid , samuti ka madalikke . Peamiselt kasutatakse põlluharimiseks siiski riigi põhjaosa, mis on avar ja lainja maastikuga , seda tänu Pariisi nõole, mis on riigi suurim tasandik . Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. 
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Siiski tegeletakse ka seal põllumajandusega ( istandused ).
3) Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus
Prantsusmaa asub parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad   mullad . Suuremal osal domineerib mereline paraskliima , aga kuna Prantsusmaa on nii suur, siis erineb kliima ka piirkonniti. 
Kirdepiirkonnas ja Ida-Prantsusmaal on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad külmad talved ja soojad suved ,  suur aastane õhutemperatuuri amplituud  ja väike aastane sademete hulk.
Lääneosas on ookeaniläheduse tõttu palju sademeid ja suhteliselt soojad talved.
Riigi loodeosas avaldab tuntavat mõju Atlandi ookean, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled  ja sagedased vihmasajud.
Lõuna-Prantsusmaal ja Edela-Prantsusmaal on näiteks vahemereline kliima, mis tähendab, et ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Kõige vähem sajab Lõuna-Prantsusmaal juulis (10mm) ja juunis (25mm); kõige enam oktoobris (85mm) ja septembris (60mm).
Keskmine temperatuur juulis on 16-240C, jaanuaris 0-80C. Aastane sademete arv on 500-1000 (umbes 650)mm.
Aastas saadakse üks saak ning vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini.
4) Muldade iseloomustus- peamised mullad , muldade viljakus
Metsapruunmullad (küllaltki viljakad) ja leet -pruunmullad. Happelisus  leetmuldades on suur ning  toitained  on sügavale uhutud.
5) Maaparandustööd ( niisutus , kuivendus)
Rohumaade niisutamist esineb: Prantsusmaal on haritud maad umbes 66 000 000 aakrit. Sellest niisutatakse regulaarselt 6 000 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3 000 000 aakri niisutamisega, samuti niisutatakse rohumaid, kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest.
6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks?
Igal pool pole tänu kõrgetele aladele (s.o mägedele) võimalik põllumajandusega tegeleda, kuid enamik maast on siiski kasutatav.
2.Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Ekspordist tuleb hiiglaslik tulu ning ka riigi eelarves on põllumajandusele märkimisväärne summa eraldatud. Kaubandusbilanss on positiivne, eksporditakse mitme miljoni euro võrra rohkem kui imporditakse. Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks .
1) Kapitali olemasolu
Kapitali annavad ilmselt palju suured pangad , samuti toetatakse põllumajandust mitmesuguste toetustega, ka riigi eelarves on koht põllumajanduse jaoks.
2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses
Tööhõive  põllumajanduses on ainult 4,3%, kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% tervest Euroopa Liidu toodangust.
3) Põllumajandusliku tootmise vormid
Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused.
4) Valitsuse põllumajanduspoliitika
Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale (EL  ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad hinnad põllumajandustoodete tarbijatele) ning püüab olla võimalikult keskkonnasäästlik.
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud - taime - või loomakasvatusele?
Peamiselt on spetsialiseeritud taimekasvatusele, kuid mingil määral tegeletakse ka loomakasvatusega.
1) Peamised põllukultuurid
Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra , kartulit, suhkrupeeti ning viinamarja. Samuti tsitrusvilju ja parasvöötme puuvilju . Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast.
2) Enamarenenud loomakasvatusharud
 Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja  veisekasvatus . Prantsusmaal
ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka  linnukasvatus , peamiselt  kanad , pardid ja kalkunid , on väga tähtsal kohal. On ka mõningaid alternatiivseid harusid nt. punahirvede
kasvatus. Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja.

4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? (küsimus nr.3)
1) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Kuna Prantsusmaa toodab põhiliselt kõik ise, varustab ta ka ennast enamus toodetega ise ehk siis teravilja, piimatoodetega, mereandidega, puu - ning juurviljadega, veini ja kaladega.
2) Milliseid põllumajandustooteid impordib ?
Tähtsamad imporditavad põllumajandustooted on mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala,  puuviljad , piimatooted , sojaoad, šokolaad . Lisaks impordib Prantsusmaa suures koguses sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis.
3) Milliseid ekspordib?
Peamiselt eksporditakse teravilja, piimatooteid , samuti puu- ja juurvilju ning mereande, samuti ka viinamarjadest tehtud veinid (ja muud alkohoolsed joogid). Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksmaa (15,88%), Itaalia (8,16%) ja Hispaania  (7,8%).
4) Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas?
 Prantsusmaa on esimesel kohal veinide eksportijana, teisel kohal teenuste ja põllumajandustoodete eksportijana ning maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises on ta 9. kohal.
5. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?
Pikaajaline põllumajandus on maad (muldi) kurnanud, see on ka loodust reostanud ja metsad on põldude tegemiseks maha raiutud.
Abimaterjal:
http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalik-referaat-Prantsusmaa-kohta-m41484.html
http://www.annaabi.ee/Prantsusmaa-p%C3%B5llumajandus-ja-metsandus-ning-turism-m23127.html
Atlas
Wikipedia - Prantsusmaa